24.4.11

Kontekstist välja rebitud 4

Usume Kalle Laanetit

... Kuidas siis Saaremaal kriminaaljälituses läks?


Töö õppimine võttis aasta: üks oli see, mis käis seaduse järgi, aga tegelik elu käis sel ajal totaal­selt erinevalt. Elu oli siis teistsugune, täna ei mõistaks seda keegi – alkoholi tarbimine ja muu selline oli kriminaaljälituse vanade ässade igapäeva loomulik osa. Nüüd ei tuleks see kõne allagi, et töö ajal õlut jood – aga muidu ei saanud inimestelt informatsiooni, sest infot oli nendel, kes olid napsi- ja pullivennad ...

(lüh Postimees)

10 müüti mehelikkusest ja tegelikkus

... 9. Tõelised mehed joovad end tõeliselt purju

Mehed usuvad sageli, et mida rohkem alkoholi suudavad nad endale sisse ajada, seda mehelikumaks nad muutuvad. Kuid mis tegelikult mehelikumana kõlab? Rüüpad külmal talveõhtul klaasi head viskit, lõõgastudes kamina ees oma armastatud naisega? Või kummutad pudelite kaupa õlut oma joodikutest sõpradega ja ärkad üles peldikupoti all oma okse sees? Raske valik ...

(lüh Postimees)

Ehitusäri hakkab tänavu stabiilselt kasvama

Riigi suuruselt teise ehitusfirma (Nordecon, EBG) juht Jaano Vink usub, et suudab ettevõtte taas kasumisse pöörata juba sel aastal. Ehitusturg tervikuna peaks lähiaastail kasvama keskmiselt 10 protsendi võrra ...

Millist tehast te Valgevenes ehitate?

Õlletehast soomlaste Olvi tellimusel Lida linnas. Õlletehaseid oleme Ukrainasse ehitanud kolm. Me ei taha Valgevene ehitusturule minna ega kavatse seal suuri panuseid teha, see on ühekordne projekt. Ukrainas oli meie käive kolm-neli aastat tagasi üle 400 miljoni krooni, mullu oli käive alla 40 miljoni krooni. Ukraina majanduse jahtumine oli nii drastiline, et vähemalt meie kliendid kadusid ...

(lüh. Postimees)

Juhtkiri: soovid üliõpilastele ja tartlastele


Tartu Postimehe toimetuse soovid tudengite kevadpäevadeks:

Et mätas oleks kuiv, et kesklinna kauplused õlle hinda ei tõstaks ja et volbriööl püsiks luuavars kindlalt peos ...

(lüh. Tartu Postimees)

Kaks nädalat peavarjuta ehk eestlasi hätta ei jäeta

... Aga siin ma nüüd istun – Perthi kesklinna õllebaaris ja põrnitsen vaheldumisi üheksa dollarit maksnud õllekannu ja arvutiekraani, sest esimest ja viimast korda kahelt viienädalaseks kasvanud Austraalia-retke ajal pole mul kohta, kuhu kas või tüütult suur seljakott maha panna. Perthi kutsutakse backpacker’ite pealinnaks, sest kesklinnaski leiab iga saja meetri tagant neile mõeldud hosteli, kuid laupäevasel päeval on kõik puupüsti täis. Paarisaja dollari eest saaks ju hotelli minna, aga see lööks mu eelarve sassi, pealegi on ärasõit alles kahe nädala pärast ...

(lüh. Eesti Päevaleht)

No comments:

Post a Comment