31.5.11

EBG ajaveebi esimene küsitlus lõppenud

24. mail lõppes EBG ajaveebi esimene lugejaküsitlus (poll). Küsisime, mis on meie lugejate/õllesõprade arust parim uudistoode meie turul.

Võistles 8 toodet, nende hulgas ka õlle sugulasjoogid mõdu ning kali. Hääletajaid oli tervelt 22 ja tulemused olid järgmised:

A. Le Coq I
1 (4%)
A. Le Coq Pils
5 (22%)
A. Le Coq Tume Kali
4 (18%)
Lidskoe Premium
0 (0%)
Saku Kuld - Kultuuriaasta mahe eripruul
4 (18%)
Saku Mõdu
2 (9%)
The Cream of Dublin
5 (22%)
Tuborg Lime Cut
1 (4%)

Suured tänud kõigile, kes vaevaks võtsid vastata! Endiselt on oodatud igasugune koostöö (eriti uudiste osas): news@beerguide.ee

NB! Nüüd üleval uus küsitlus, milles palume viiepallisüsteemis hinnata EBG ajaveebi. Lisakommentaarid võib kirjutada käesoleva uudise juurde.

(EBG)

Vaata lisaks:
Saku üllatab kodumaise Iiri õllega
A. Le Coq alustas Pilsi tootmist

Tuborg Lime Cut puuviljaõlu

Juba mõnda aega ringleb meie kaubandusvõrgus Saku Õlletehase poolt maale toodava Tuborgi sõsarõlu Tuborg Lime Cut.

Kuna Saku Õlletehas oma kodulehel mingil põhjusel antud toote kohta infot ei edasta, leiad kirjelduse siit

Äsjalõppenud EBG lugejaküsitlusel jagas antud laimiõlu uute toodete hulgas koos A. Le Coq I-ga 4-ndat kohta, saades 1 hääle.

(EBG)

Vaata lisaks:
Saku Õlletehas
Galerii esitluselt

Piltuudis: Edgar Savisaar 61

Täna tähistab oma 61. sünnipäeva Keskerakonna juht ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Sünnipäeva puhul toimus linnavalitsuse majas täna kella 14-16 õnnitluste vastuvõtt. Kohal olid Tallinna abilinnapead, linnaosavanemad ja muud linnaametnikud.

Abilinnapead kinkisid Savisaarele portfelli. Üleandmisel lausus abilinnapea Kalle Klandorf, et vabal ajal mahub portfelli kuus õlut ja saunaviht. Peamiselt kingiti Tallinna juhile aga raamatuid ja lilli.

(Postimees)

Uudistoode Puls Ice

Viru Õlu on Pulsi kaubamärgi all turule toonud uue jääõlle Puls Ice.

Kirjeldus kodulehelt:

Puls Ice

Alc. 4,3% vol.

Puls Ice on 2011. aasta kevade uudistoode. Pehmema maitsega ja madalama alkoholisisaldusega karge jääõlu. Hea tarbida kuumal suvepäeval, kui hing ihkab midagi mõnusalt värskendavat. Tõeline õllenauding pehmemas vormis!

Vaata andmeid ja ülesvõtteid ka siit

(EBG)

Vaata lisaks:
Viru Õlu
Eestlased joovad üha lahjemat õlut

Uued protsendiõlled Virult

Viru Õlu on elu enesele (ja väidetavalt ka tarbijale) lihtsaks teinud.

Nagu ta ise oma kodulehel uute õllede kohta kirjutab:

Selle suve uudistooted! Nii lihtne ja selge see ongi! Kerge leida kaupluseriiulilt oma lemmik! Madalam alkoholisisaldus on eelis, kui soovid hoida alkoholiga madalamat profiili.

(EBG)

Vaata lisaks:
Viru Õlu
Eestlased joovad üha lahjemat õlut

29.5.11

Kojamees: joon alkoholivaba õlut

Tarmo Kruusimäe ehk Kojamees rääkis Linnalehele antud intervjuus, et ta joob hea meelega õlut - alkoholivaba õlut.

"Mina joon õlut küll ja küll, aga ma joon alkoholivaba. Vahet pole, kas õlu on alkoholiga või ilma, peaasi, et see soe poleks, soe õlu on solk," jutustas Kojamees.

"Paljud teavad, kui hea on alkoholivaba õlu, kas või grillipeol näiteks, kui tahad tunda õlle maitset, siis saad juua ega pea mitu tundi ootama, kuni alkomeeter rooli lubab. Alkoholivaba õlle jooja on oma aja peremees," rääks Kojamees ning lisas, et üldiselt on Eestis alkoholi tarvitamise poolelt olukord paranenud, kuigi sageli korraldatakse üritusi, kus keset päeva pakutakse ainult viina ja veini.

"Igaüks ei taha keset päeva kärssa likku panna!" usub Kojamees.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Nime järgi alkoholita joogid ahvatlevad noori

28.5.11

Kas Tallinna terrassidel tehakse kogusega sohki?

Suvehooaeg on alanud ning Tallinna kesklinnas on võimalikesse ja võimatutesse kohtadesse januste meelitamiseks terrassid kokku klopsitud.
Publik uuris, kas vaadiõlle eest mahlast raha küsivad platsikesed hinnalist kraami ausalt valavad.

Tõenäoliselt eestlaste nigela palga tõttu eksivad kallitele terrassidele peamiselt turistid. Ka meie kehastusime hõlptulu pakkuvateks välismaalasteks ja nõudsime lihtsalt õlut ("One beer please!").
Seejärel kallasime kesvamärjukese mõõtekannu ning lasime vahul taanduda, et ausat joogikogust mõõta ...

Vaata eksperimendi tulemusi siit

(Delfi)

Vaata lisaks: Raekoja Platsi kallieim õlletoop maksab 6 eurot

Uljaste õlleait särab muuseumina

Mati Ulmil on selline tõmme, et igasugu­sed õllevidinad jookse­vad ise ta juurde.

Kui endine Uljaste külavanem ja praegune Rägavere vallavanem pani kunagi ammu tallele ühe haruldase Soome KOFF-i õlle purgi, ei osanud ta arvatagi, et sellest kasvav hobi viib umbes 10 000 eksponaadiga muuseumi loomiseni.

Ega too õllepurk tõtt-öelda maailma mastaabis miski haruldus olnud, tavaline Soome laiatarbeõlu. Aga toonases sovetiajas oli selle hankimine ime. Ja veel millises purgis – raudses, kenad välismaa kirjad peal! No eks pani siis Mati veel teise ja kolmandagi erilise purgi tallele. Nii igaks juhuks, et sellest näiteks pliiatsitops teha. Tõesti, soveti-argielu iseloomustas seegi, et välismaa õllepurkidest ja jogurtitopsidest valmistati laiatarbemeeneid. Kui aga ühel päeval avastas Mati metalli sisaldanud purgilt rooste, oli selge – kui tahad hoida, pead ka hooldama. Hakkaski hooldama.

(lüh. Eesti Päevaleht)

Selgusid Kuldmuna 2011 võitjad

Kuldmunal riisusid koore reklaamibüroo Utopia ja üritusturundusagentuur Broadline.events.

Reede õhtul KUMUs toimunud Kuldmuna rahvusliku reklaami- ja kommunikatsioonikonkursi galal selgusid Eesti aasta parimad reklaamid, üritusturundusteod, meedialahendused ja PR-projektid. Aasta Reklaamiagentuuri tiitli sai Utopia, Aasta Üritusturundusagentuuriks valiti Broadline.events, mis nimetati ka oma valdkonna Aasta agentuuriks. Aasta reklaamiklient 2011 tiitli pälvis Saku Õlletehas.

Kõiki tänavusi parimaid töid koos kirjeldustega näed siin.

Kõiki finalistid leiad siit.

(Postimees)

27.5.11

Raekoja platsi kalleim õlletoop maksab 6 eurot

Ilusad ilmad veavad inimesi vägisi tänavakohvikutesse aega veetma, seda tajuvad kõrtsmikud on keeranud õllehinnad aga lakke. Raekoja platsil on õllehinnad tõusnud juba viie euroni toobilt. Tavapärane hind vanalinnas jääb aga nelja euro piirimaile õlletoobilt.

Hinnad erinevad vanalinnas ning selle piiril nagu aastaajad. Kui Raekojaplatsi kohvikutes küsitakse pooleliitrise õlletoobi eest enamasti kuni viis eurot, siis vaid paarisaja meetri kaugusel Kullassepa tänava kõrtsis saab klaasi õlut 2,55 euroga.

Raekoja platsi kalleimas kõrtsiks küündiv Castro Vinotheque küsib Saku originaali 0,4liitrise toobi eest suisa kuus eurot.

Samas Teatri väljakul asuvast Istanbuli kohvikust saab õlletoobi vaid kahe euroga.

Vaata fotosid siit

(Delfi)

Vaata lisaks: Ettevõtlus raeplatsil on kui karu elu, Välikohvikutes maksab õlletoop kuni 5 eurot

26.5.11

Mees kasutab kinga mobiiltelefonina

Õpi, kuidas tavalist kinga kasutada telefonina! Õllesummeri pidune külastaja pole loll - kui pole mobiili, siis on king abiks. Huvitav, millest mees kõneles ja kas keegi ka vastas talle?

Vaata videot siit

(Delfi)

Tšehhi õlu tungis Facebooki ja Twitterisse

Õllekontsern SABMiller käivitas reklaamikampaania oma ühe tuntuima õllebrändi - Tšehhi heleda õlle Pilsner Urquelli reklaamimiseks sotsiaalvõrgustikus Facebook ja mikroblogis Twitter. Sellega tahetakse tutvustada pilsneri ajalugu.


Videos The Legends of Pilsner Urquell (Pilsner Urquelli legendid) räägib kaadritagune hääl selle õlle saamisloo legendi. Vanas raamatus näidatakse ka pildikesi Plzeňi linnast, kus esmakordselt keedetigi valmis „kuldne õlu“, kirjutab Campaign.

Pilsner Urquelli peakontori müügidirektori Petr Dvořáki sõnul jutustataks reklaamis, kuidas suurepäraste koostisainete segamisel kire ja oskustega sünnib „maailma esimene kuldne õlu“.
SABMiller kavatseb laiendada seda kampaaniat tervele maailmale, kuid esimesena algab see Suurbritannias, Itaalias, Poolas ja Tšehhi Vabariigis. Reklaamiagentuuri The Bank teatel hakkab see regulaarselt aset leidma Facebookis, Twitter aga ka videokeskonnas YouTube.

Heledat pilsen-tüüpi õlut Pilsner Urquell keedeti esimest korda aastal 1842. Seda marki toodetakse ka Poolas. 2004 hakati Pilsner Urquelli tootma ka Venemaal. Seda õlut toodetakse vaid ühest Böömimaal kasvavast humalast.

SABMiller on maailma tuntuimaid õllekontserne, millele kuuluvad sellised brändid nagu Grolsch, Velkopopovický Kozel, Radegast, Nastro Azzurro, Lech, Holsten ja Miller. Lisaks toodetakse idanaabri juures õlut Zolotaja Botška ja Tri Bogatõrja.

(Delfi)

Vaata videot siit ja lisa siit

25.5.11

Eesti kõige mainekamad suurfirmad

TNS Emori uuringu põhjal on Eesti kõige mainekamad suurettevõtted Swedbank ja EMT.

Suurettevõtete maineindeksi pingerida juhivad tasavägiselt AS Swedbank ja AS EMT, neile järgnevad AS Saku Õlletehas, AS Rakvere Lihakombinaat, AS Eesti Statoil, AS A. Le Coq, AS SEB Pank, AS A-Selver, Riigimetsa Majandamise Keskus (mainekaim riigiettevõte) ja AS Tallegg.

Tulemused pärinevad TNS Emori iga-aastasest Eesti suurettevõtete tuntuse ja maine uuringust. Suurettevõtted reastati kahe näitaja - üldise hoiaku ning tugevuskuvandi ühendindeksi alusel.

Kui masu kõige pessimistlikumal perioodil muutusid inimeste hinnangud peaaegu kõikidele ettevõtetele kriitilisemaks, siis nüüd on inimeste hinnangud ettevõtete tegevusele teist aastat järjest paranenud – positiivne muutus leidis aset kuuekümne äriühingu puhul.

Võrdluses eelmise perioodiga andsid tarbijad vaid neljale suurfirmale negatiivsema hinnangu. Viis enim paranenud maineindeksiga firmat on: AS Skanska EMV, AS Nordecon International, AS Eesti Talleks, AS Eesti Raudtee ja AS Toyota Baltic.

Eelmise aasta tulemustega võrreldes on tõusnud jaekaubanduse ettevõtete, sealhulgas ka toiduainete müüjate, kohad edetabelis.

Üldises pingereas langesid aga kohti allapoole mitmed toiduainete tootjad ning suured infrastruktuuri ettevõtted, nende puhul on hinnangute mõjutajaks nähtavasti kõige enam olnud hinnatõus antud sektorites.

AS Swedbank on maineliidrite tipus juba neljandat aastat (2008. a Hansapanga nime all) ning EMT, Rakvere LK ja Saku Õlletehas on esiviisikus olnud juba üle kuue aasta.

Tipule on lähemale jõudnud Statoil, tõustes viiendale kohale. TOP 10’s on sees uue tulijana A-Selver.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Saku Õlletehas suurettevõtete maineuuringu esikolmikus

23.5.11

Mis on naistejooksul parim?

Mida peab tegema üks õnnetu meheraas, kui ta on teisepoole toonud naiste- ja võsukesed lastejooksule? Väljapääsu pakub õllekorkide põrgatamine.

Imekaunil laupäeval silkas ligi 10 000 naist Maijooksul seitsme kilomeetri ja 2002 last 220 meetri pikkusel distantsil. Gerd Kanter andis prouadele-preilidele ja muidu daamidele stardipauku, lõviosa perepäid veetis samal ajal aega meestehoius – ja neil polnud õrnemast soost põrmugi igavam.

«Siin kehtib reegel: naised ei saa iial teadma, mida teie tegite, kui nemad jooksid,» kostus mikrofoni julgustav hõige. Tuleb tunnistada: siinkohal siiski natuke saavad.

Eelmistel kordadel kavas olnud korvpalli vabavisked ja jalgpalli penaltid eemaldati kavast, et teha ruumi eksootilisematele harrastustele. Väljavõte programmist: õlleklaaside ladumine, õllekorkide põrgatamine, naelalöömine (üks vennike lõi pika naela sisse kuue löögiga, ehkki pooled neist sihtmärki ei tabanud!), rodeo, lauajalgpall, saagimine, autovedamine, käesurumine automaadiga, Maijooksu võitja aja ennustus…

Loe edasi siit

(Õhtuleht)

21.5.11

Euro lõpetas lätlaste osturetked Võrumaale

Käesoleva aasta alguses kehtima hakanud euro on andnud tagasilöögi Lõuna-Eesti kaupmeestele, kuna euroga kaasnenud hinnatõus on lõpetanud lätlaste osturetked.

Võrumaa Teataja rääkis Lätimaal asuva Ape linna inimestega, kelle sõnul nad enam Eestimaale ostma ei tiku, sest pärast euro tulekut on Eestis enamik hindu tõusnud ja nende oma kaup on odavam.

Ajalehega rääkinud Edgars ütles, et tema poeg ikka juhtub äriasjus Eestisse, kuid näiteks toidukraami pole sealt enam mõtet osta. "Teie käite küll siin ostmas. Õlut ja suitsu viiakse kohe hulgi kaasa," seletas Edgars.

Läti poemüüjate sõnul ostavadki eestlased kaasa eelkõige sigarette, mis on Läti kümmekond krooni odavamad kui Eestis.

Ostetakse ka õlut ja toidukraamist on minev kaup piim, munad, marineeritud kurgid-tomatid, mis ei pidavat nii võimatult magusad olema nagu Eestis.

(Õhtuleht)

Põrgulikud naudingud otse kiriku kõrval

Põrgu asub täpselt üheksa ja poole sammu kaugusel Niguliste kirikust. Ega seda keeruline leida ole, torni vastast kangi alt sisse ja kurakätt trepist alla. Ongi Põrgu oma aus ja uhkuses koos taevaliku õllemenüüga.

Vürst ja tema käsilane on viisakad ja ütlevad kõva selge häälega tere, et külalisel olemine eos koduseks muuta. Või hubaseks, sest esmapilgul mõjub põrgu napp sisekujundus külmana. Raudjalgadega lauad-toolid-pingid, rasked võlvid toetavad söögisaali liigendavaid sambaid ja ukseava, mis viib lõõskavate seintega sakstekambrisse. Sinna komando suundubki.

Sakstekambris püüavad pilku kõrgete seljatugedega toolid, igale üks ammune aastaarv sisse lõigatud. Menüü – täna päeva­praeks paneeritud patuseid ei pakuta, muidu küll – isiklikult lauda toov põrguvürst teab öelda, et sepp mõistab nende numbrite tähendusi. Kui nad üldse midagi tähendavad… Tähendavad ikka, sest näiteks 1238 läks Põhja-Eesti Stensby lepinguga lõplikult Taanile. Ning 1219. aastal toimus täpselt siinsamas Põrgu kohal lahing taanlaste ja eestlaste vahel. Seesama, mille käigus Taani lipp taevast alla sadas.

Kui saad, loe edasi siit

(Eesti Päevaleht)

Rootsi paar elustab Laterna baari

Vastukaaluks eestlaste mujale elama ja tööle kolimisele leidub mere taga väliskodanikke, kes liiguvad vastupidises suunas ja seavad end sisse Eestis.

Üks selliseid näiteid on kahe ja poole kuu eest Pärnusse elama asunud Rootsi abielupaar Håkan (54) ja Madelén (48) Karlsson.

Nimelt kiindusid meretagused naabrid külaskäikudel Eestisse sedavõrd pöördumatult, et otsustasid müüa oma maja ning tulla siia alaliselt.

Eestisse kolimise mõtte pani Karlssonite peas idanema Madeléni ema, kes on pärit Läänemaalt Osmussaarelt ja põgenes siit Teise ilmasõja aegu nelja-aastase tirtsuna perega koos Rootsi.

“Juba mitu aastat on ema minu käest küsinud, miks ma ei võiks Eestisse kolida. See mõte ja Eesti riik hakkasid meile Håkanile nii meeldima, et otsustasimegi ema nõu kuulda võtta,” meenutab Madelén.

Pagarist baaripidajaks

Pärnu kõrval kaaluti tulevase kodulinnana Tartut, ent mõningase vaagimise järel jäi peale Pärnu. Pärnakas sai ka paari kaheaastasest Aafrika lõvikoera tõugu lemmikust, kel igati eestipärane nimi Kitsas.

Karlssonid pajatavad, et otsust ei mõjutanud siinne suvine melu ega ilu, sest paar on Pärnut väisanud mitu korda talvelgi ja linn olevat igal aastaajal kena.

“Kuidas saab Pärnusse mitte armuda? See on armas koht ja meile just meeldib, et ta väike linn on. Rootsis elasime Uppsalast 50 kilomeetri kaugusel samuti pisemas linnas, seega, meile sobib siin igati,” jutustab paar, kes oma meelispaikadeks Pärnus nimetab randa ja parke.

Laterna baari, kunagise Gambrinuse õllekeldri avastasid Karlssonid oma varasematel reisidel. Koht meeldis neile ja kui selgus, et pind on vaba, ei mõelnud uuspärnakad kaua, asudes baari uuele elule äratama. Abiks ja teejuhiks kohalikes seadustes ja oludes orienteerumisel on neile siin olnud sõbrad.

Päris omaks Karlssonid Laternat osta ei tahtnud. Rentida on parem, usuvad nad. “Sest kui midagi lähebki nihu, kannatame majanduslikult vähem. Loodame muidugi parimat, aga kui baaripidamine ei õnnestu, ei kavatse me tagasi Rootsi minna,” on paar kindel.

Rootsis Karlssonid baaribisnist ei ajanud, ent toitlustusvaldkond pole neile täiesti tundmatu. Håkan töötas kodumaal tosin aastat oma pagariäris. “Nii et tean, millesse ma end siin baaris mässin,” naerab mees.

Ise ta Laternas kööki asuda ei tahaks, ent juhul, kui koka koht esialgu täitmata jääb, tuleb seda teha. Nimelt on Karlssonid kimpus inglise keelt oskava koka leidmisega, aga loodavad, et lähipäevil kohtavad sobivat kandidaati. Kahe-kolme nädala pärast peaks Latern külastajatele avatud olema.

Madelén Rootsis pagariäris ei tegutsenud, vaid juhendas puuetega lapsi.

Küsimusele, miks Pärnus võeti nõuks just Laterna baari haldama hakata, vastab Madelén, et miks mitte, kui paigal on iseloomu, koht on mõnusalt väike ja eriline.

Rootsi ja Eesti toidud

Baari menüü koostatakse Eesti ja Rootsi roogadest. Eeskätt lihtsatest ja kodustest toitudest, mida nii ülemere kuningriigi kui Eesti rahvas iga päev süüa armastab. “Eks ajaga loksu valik ise paika,” arvab Madelén. “Vaatame, mida kliendid tahavad, küsime nende arvamust ja oleme vastutulelikud ning paindlikud.”

Karlssonite jutu järgi seatakse baari algusperioodil sisse küsitluslehed, mille kaudu kunded saavad omanikele tagasisidet anda ja ettepanekuid esitada.

Küsides, mida Håkan ja Madelén Eesti köögist arvavad ja mis neil kohalikest roogadest keele alla viib, vastavad nad kui ühest suust, et seljanka. Kuulnud, et seljanka on küll Eesti söögikohtades üldlevinud supp, kuid hoopis Vene köögist, naeravad rootslased, et olgu selle leeme päritoluga, kuidas on, nemad peavad seljankat Eesti rahvusroaks. Seda on meile siin kõikjal serveeritud, ütleb Madelen.

Ka verivorsti on Karlssonid proovinud ja maitses küll.

Rootsi toitudest, mida Laternaski võiks pakkuda, toob paar välja kartulitest, sibulast, anšoovistest ja vahukoorest koosneva Janssoni kiusatuse. Too rootslaste rahvustoit sai nime kuulsalt Rootsi bassilt Pelle Janzonilt (1844–1889), kes armastas kartuli-anšoovisevormi niivõrd, et seda hakati tema järgi kutsuma.

Või perekond Karlssoni propelleriga nimekaimu lemmiktoit lihapallid, mis Astrid Lindgren kogu maailmas tuntuks kirjutas.

Kesvamärjukesest kavatsevad Karlssonid pakkuda ainult Eesti õlut. “Kui üldse Rootsi õlut Laternasse sisse võtta, siis ainult ühe pisikese Põhja-Rootsi õlletehase oma. Aga see pole kuigi lihtne ning Rootsi õlle mekk pole võrreldavgi teie Pulsi omaga,” ei tee Håkan saladust, et on oma hinge Eesti õllele müünud.

Håkan armastab ka meie musta leiba. Madelén eelistab heledamat. Naine meenutab, et tema Eesti vanaemagi küpsetas just heledat leiba, ent õnnetuseks endast retsepti maha ei jätnud. “Mu ema püüdis tulutult mitu korda seda leiba teha, aga tal õnnestus see vaid korra. Pärast seda ta loobus Eesti leiva küpsetamisest,” tõdeb ta.

Eesti igati eeskujuks

Laterna baari kavandab paar elava muusika õhtuid ja kui leitakse sobivad esinejad, siis stand-up komöödia etendusi. Et oleks midagi teistsugust. Håkan räägib, et luges kuskilt, et eestlased armastavat head nalja ega pelgaks ise rahvuskaaslaste ees pilalugudega üles astuda. Julgetel lõuapoolikutel avaneb peagi Pärnus see võimalus.

Kultuurišokki pole Karlssonid Eesti eluga harjudes kogenud. Pigem toovad nad oma uut kodumaad mitmel puhul Rootsile eeskujuks. Ilmaolud on Eestis ja Rootsis ühtmoodi. Talvel, kui Madelén ja Håkan hakkasid end Pärnus sisse seadma ja müüsid samal ajal oma Rootsi kodu, tuli neil pidevalt kahe riigi vahet sõeluda. Lumerohke talv oli mõlemas riigis Karlssonite meelest kohutav, kuid neid üllatas, et Eesti suuremad maanteed olid lumeküllusest hoolimata heas korras, puhtad ja läbitavad.

“Rootsis ei pääse suurte lumesadude ajal kuhugi liikuma, sest teehooldajad ei tule sahkamisega toime. Nad peaksid siia õppima tulema, kuidas teid lumest puhtaks lükata,” sõnab Håkan.

Inimesedki polevat siin- ja sealpool merd kuigi sarnased. Eestlasi iseloomustades määrivad Håkan ja Madelén meile mett mokale, sest loevad meid oma rahvuskaaslastest suhtlemisaltimaks, avatumaks ja sõbralikumaks. “Ja nii palju kui Rootsis, me Pärnus küll öisel ajal purjus inimesi liikumas ei näe,” lisavad nad.

Eesti keelt Karlssonid nii raskeks ei pea, et seda õppida ei suudaks. Tönkavad nad juba praegu. Keerulisim lugu olevat Håkani jutu järgi eestikeelsete nädalapäevadega. Neljapäevani valitseb nimetustes loogika, alates reedest kiskuvat asi segaseks.

Oma Osmussaarest põgenenud vanavanemaid Madelén lapsepõlves eesti keelt kõnelemas ei kuulnud. Naine ütleb, et pagenud Eesti pered hoidusid tihti teadlikult järeltulijatega emakeeles suhtlemast, et nood kergemini Rootsi ühiskonda lõimuksid.

Mõlemal on varasematest kooseludest täiskasvanud lapsed: Madelénil kaks tütart ja Håkanil poeg. Paari sõnutsi heietavad nooredki mõtteid kolida Eestisse.

Kahe põlvkonna Karlssonite armastusest Eesti vastu annab tunnistust seegi, et nii Håkan kui Madeléni noorem tütar kannavad ihul eestikeelset tätoveeringut “Tahan elada”. Madeléni tütrel lisandub kirjale väike Eesti trikoloor. “Mina tegin tätoveeringu kaks aastat tagasi ja Madeléni tütrele hakkas see kiri ja sisu nii meeldima, et ta lasi teha täpselt samasuguse koos lipuga oma pahkluule. Need sõnad on pärit Tanel Padari samanimelisest laulust,” selgitab Håkan.

(Pärnu Postimees)

Vaata lisaks:
Lehe kohvikus astub huumor hea toiduga ühte jalga

20.5.11

Eestlased joovad üha lahjemat õlut

Väiksema alkoholisisalduse ja pehmema maitse taga on õlletehaste soov meelitada naisi ja noori rohkem õlut jooma.

“See on ülemaailmne trend. Õlle maitse on muutumas mahedamaks ja õlu lihtsamini joodavaks. Üldiselt tähendab see, et õlles on vähem humalakibedust. Ühiskond tervikuna nõuab väiksema alkoholisisaldusega tooteid,” räägib Saku Õlletehase juht Veli ­Pekka ­Tennilä.

“Enamik tootearendust on Eestis väiksema alkoholisisalduse poole liikunud. Trend keskmise kanguse alanemise suunas jätkub ka edaspidi, sest noorem põlvkond tarbib enam lahjat,” ütleb A. Le Coqi pealik Tarmo Noop.

Viru Õlle juht Ott Licht toob lahjemate õllede võidukäigu põhjuseks ka selle, et neid reklaamitakse rohkem. “Noored ostavad seda, mis on neile soodsam ja trendikam. Loomulikult on lahjemad õlled odavamad,” ütles ta.

Möödunud aastal märgatavaks muutunud trend jätkub ka edaspidi ning “süüdi” on selles eelkõige noored ja naised. Õlletootjad noolivad pealekasvavat põlvkonda, püüdes selle maitse-eelistusi ära aimata, ning samuti püüavad nad populariseerida õllejoomist nende hulgas, kes seda seni vähe teevad.

Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt vähenes mullu kange alkoholi tarbimine 2009. aastaga võrreldes 11 protsenti, õlut tarbiti aga 5 protsenti rohkem. Instituudi andmeil alanes samas õlle keskmine kangus.

Nii lahjat õlut pole varem olnud

Populaarsemad õlled on Eestis olnud umbes 4,6–4,7protsendise alkoholisisaldusega, kuid tänavu märtsis tuli A. Le Coq turule 2,9protsendise õllega A. Le Coq I, mis pani aluse ­lahjade õllede ­kategooriale Eesti turul. Sellest lahjemad on olnud vaid alkoholivabad õlled. Samal ajal tutvustas Saku Õlletehas 4protsendist Mõdu kui uue “õllelähedase” joogikategooria alust ja tänavust uudisjooki, mida kavatsetakse suvekuudel müüa kuni pool miljonit liitrit. Viru Õlu tuli tänavu turule uue klaaspudelis 3,5% heleda õllega.

Noobi sõnul ei tohi 2,9protsendist õlut loomulikult autoroolis juua, kuid tehase korraldatud katsetused eri kaalus ja vanuses katseisikutega näitavad, et pool tundi pärast ühe toobi 2,9protsendise õlle tarvitamist on alkoholipromill veres null (seda peaks igaüks ise enda puhul üle mõõtma). Selliste õllede puhul proovivad tootjad populariseerida õllejoomist olukorras, kus seda muidu teha ei saanud.

Ning samal ajal kui õlu läheb lahjemaks, tõmmatakse ka kangema õlle maksimumpiiri allapoole.

Juba mitu aastat ei reklaami õlletootjad omavahelise kokkuleppe alusel kanget õlut. Lisaks alandasid Eesti õlletootjad mullu õlle maksimumkanguse kümnelt protsendilt seitsmele. Sellest kangemad on vaid suhteliselt kallid importõlled.

Üks põhjus keskmise kanguse vähenemiseks võib olla ka see, et viimasel kolmel aastal on kallimate õllede kategoorias müük vähenenud. “Inimestel on vähem raha ja nad ostavad pigem odavamaid tooteid,” selgitab Tennilä. Seda tõestab ka tõik, et suurte poekettide omad margid on kõvasti kasvanud, haarates 12–15 protsenti turust.

Ülikange õlle kultus hääbub

Noobi sõnul olid vene ajal kõige kangemad õlled 6–6,5 protsendi juures, ja ka 90ndate keskel oli valdav osa õllest lahja. “1997. aastal hakkas kangema õlle võidukäik pihta, kui hakati seda jooma, et purju jääda. Mul on hea meel, et see trend on nüüd teistpidi läinud,” märgib Noop.
1997. aastal tuli Viru Õlu turule 7,5­protsendise Bear Beeriga. Umbes samal ajal ilmus turule ka kange Obolon. Noobi sõnul ei toodetud enne teatud vaikiva kokkuleppe alusel väga kanget õlut. Kuid siis avastasid suured tootjad, et on sellest turusegmendist väljas ja läksid kange õlle mänguga kaasa.

Õlle lahjenemistrendil on Noobi sõnul ka õllekultuuriline pool. “Kui õlle kangus läheb üle kuue kraadi, siis hakkab järjest rohkem alkoholi maitse õlle maitset tapma. Minu poolest võiks õlle maksimaalne kangus olla isegi väiksem kui 7 protsenti. Õlut peaks jooma maitse, mitte purju jäämise pärast.”

Sellele vaatamata on seitsmeprotsendiste õllede osakaal õllemüügis ikka veel veerand. Tennilä arvates väheneb see tulevikus kindlasti.

Noored määravad trendi

Aprilli lõpus tuli Saku Õlletehas välja Saku Originaal Mahedaga, mis on tehase väitel traditsioonilisest Originaalist pehmema maitsega (muuseas – seaduse järgi peaks “mahe” tähendama hoopis ökoloogiliselt toodetud õlut). Turundusdirektor Kadri Ärm ei varjanud, et tehase ambitsioon on teha Saku Originaalist pealekasvava põlvkonna lemmikõlu – nooremapoolsed tarbijad on mahedama maitsega Originaali Sakult lausa küsinud.

Viru Õlle juhi Ott Lichti sõnul ongi Põhjamaade õlled võrreldes Euroopas poppide õlledega märksa pehmema maitsega, ning eestlaste maitse pigem sellega sarnane. Õlletootjate kodulehelt on nüüd raske leida õlut, mille kirjelduses puuduks sõna “pehme”. Nii et jutt pole ainult lahjemast, vaid ka “pehmemast”, vähem kibedast õllest.

“Suur sihtrühm ei joo õlut mõruduse pärast. Ma ei mõtle alaealisi, vaid neid, kes 18 täis ja võivad osta. Õlletehased, kes ei tööta noorema segmendiga, on hukule määratud. Ning kui vaadata Kesk-Euroopa või isegi Skandinaavia maid, on suur sihtrühm, kes ei joo õlut – naised,” ütles Noop.

“Tavalise maitsega õlu võib paljudele tunduda liiga kibe, ja sama kehtib naiste kohta, kes on seetõttu seni võib-olla eelistanud veini,” märgib Tennilä.

Õllesõber hindab traditsiooni

Tüüpiline õllejooja on Noobi sõnul mees vanuses 30–40 aastat. Ekspress küsitles paarikümmet säärast õllejoojat Tallinna kõrtsides ning vastused olid sarnased – nad hindavad traditsiooni, näiteks Saku Heledat või Alexandrit. Muidugi ei saa õlletootjad oma põhikundesid kaotada ning pidev uuendamine käib neilegi – seda näitavad äsja turule toodud A. Le Coqi Tšehhi tüüpi humalane Pils (4,8%) ja ehk ka Saku “lahja ja mahedamaitseline” tume õlu Dublin.

“Õlleriiulitel on meil valikuvõimalus väga suur, aga kodumaise õlle maitsegammat võiks olla rohkem,” tunnistab Noop.

Õlletootjate väitel on nende prioriteetideks õllekultuuri areng ja premium-toodete tutvustamine (sh nisuõlu, punane õlu, filtreerimata õlu jne). “Eelnevat juttu ei tohi võtta nii, et toodame kogu aeg järjest lahjemaid õllesid,” ütleb Tennilä.

Licht kinnitab: “Suund on mitmekesisusele.”

Õllekultuuri paranemise märgiks on ilmselt ka avatavad õllerestoranid (näiteks Põrgu Tallinnas), kus pööratakse tähelepanu õlle vähesema-täpsema gaseerimise tehnikale ja erisugusele õllevalikule, pakkudes muu hulgas ka näiteks Saaremaa väiketootja Pihtla õlut. Paraku on teised õlletootjad, nagu Sillamäe ja Karksi, rääkimata talutootjatest, Eesti õlleturul peaaegu märkamatud. Need on aga tegelikud Eesti tootjad, sest kolm suurt tehast kuuluvad välismaistele kontsernidele.

(Eesti Ekspress)

Vaata lisaks: Lahjema alkoholi tulek vähendas üldist tarbimist, A. Le Coq alustas Pilsi tootmist, Saku üllatab kodumaise Iiri õllega, Saku tõi turule mahedama maitsega Originaali, A. Le Coq I, Saku hakkas meemaitselist mõdu tegema

ÄP restoranitest: Fahle pakub roosilisi roogi

Uus Fahle annab põhjust endast kirjutada. Mõnda aega tagasi sai see uue peakoka, kelle käe all on köök õide puhkenud. Ja seda sõna otsese mõttes – õisi on täis eel- ja pearoad, suupisted ja salatid õitsevad magustoitudega võidu.

Varakevadine Eesti on õitevaene, seepärast õitsevad taldrikutel põhiliselt importroosid, mille õielehtedega oli kaunistatud kõik, mida näha ja maitsta saime. Roosid õitsesid lõhetartaril ja foie gras’l, rooside õielehed katsid vasikapõske ja veisefileed, aga Pavlova – tema ilmus lauale lausa roosipilves. Roosade roosilehtede vahel väänlesid hernevõrsed, punetasid lopsakad punasesõstrakobarad ja maasikad.

Detailide küllus tuletas meelde barokiajastu meistrite maale, teate ju küll neid natüürmorte austrite, homaaride, faasanite, küülikute ja viinamarjadega.

Barokiaja hõng. Ajalugu üritab Fahle elustada mitmel moel ja teatud baroksust on märgata ka menüüs. On vabrikulugu: “Majavaimu lemmik”, “Vabrikant Emil Fahle peenraroheline tasakaalustatud pH-salat”, “Aegade kõnetus”, “Andeka ärimehe Emil Fahle borš” jne. On road naistele: “Tõeline naistekas”, “Daamidele”. Ja on ka eriroad lüürikutele: “Paberijumalate ja -kunstnike hõrk tiramisu”, “Õrn Pavlova Fahle pehmete seinte embuses”.

Ometi on restaureeritud vabrikuhoone pigem mehine ja ajaloolis-tehnitsistlikku stiili rõhutamiseks serveeritakse osa roogi kiviplaatidel. Efektne võib ju olla, aga kõrvale valus, eriti tournedos’d tükeldades.

Kui ilukõne kõrvale jätta – ja seda teen ma rõõmuga, see pole minu maitse – , siis võib Fahles rõõmustada roogade üle, mida mujalt naljalt ei leia. Kõigepealt muidugi juba nimetatud praetud hanemaks, mille lisandid on õunatšatni ja praesai (ja kahjuks ka punane sõstar, mis kohe üldse ei klappinud). Foie gras’d oli praetud väga delikaatselt, isegi liiga delikaatselt, nii et sisemus pisut liiga tooreks jäi, kuid peaasi – ta oli olemas.

Rariteetne tooraine. Omaette sündmus on ka harknäärme jõudmine ühe restorani menüüsse. Fahles oli ta vasikapõse saatja, lisandiks juurselleri-lillkapsapüree ning muidugi jälle maasikad ja vist ka punased sõstrad. Olgu nende marjadega kuidas on, aga nii vasikapõsk kui ka harknääre olid hõrgud, imelised ja sulasid suus. Suurepärane meistritöö oli teinegi liharoog, veisefilee-tournedos ananassitšatni ja krõmpsuvate köögiviljadega. Liha oli esmaklassilise kvaliteediga ja meisterlikult valmistatud. Sellist taset saavutatakse meie restoranides haruharva.

Roosivahuline Pavlova oli suurim magusroog, mida ma elus näinud olen, õhuline, tahaks isegi öelda, et kerge, kuigi tean, et see on vale – tegemist oli ikkagi ülimagusa ja vahukoorese hiidkoogiga. Ainult selle jaoks polnud ruumi. Ei, mitte kõhus, sinna ta ikka mahtus, aga laual ei jätkunud ruumi, sest seal laiutasid isuäratajaks joodud mojito klaas, tühi õlleklaas, võitaldrik ja -nuga ning veiniklaasid – nii see, kust mina tournedos’ kõrvale veini jõin, kui ka see, millest minu lauakaaslane üldse midagi ei joonud.

Teenindusega olid üldse kehvad lood. Kui küsisin ettekandjalt, milline vein vasikapõse juurde sobib, vastati: “Seda ma küll ei tea.” Muud ei midagi, kuigi veinisoovitused on isegi menüüs ära toodud. Ja siis veel see igavene häda arvega – arvet palun mina, aga tuuakse see mu (meessoost) lauakaaslasele. Muidugi pole see ainult kohalik häda, kolmel korral neljast ei peeta naissoost sööjat maksuvõimeliseks.

Fahle restoran
Aadress:
Tartu mnt 84a, Tallinn
Telefon: 603 0588
Avatud: kohvik E 9–20,
T–R 9–23, L 11–22;
restoran E 12–20,
T–R 12–23, L 12–22

21 punkti
toit-jook
8/10
teenindus
4/10
interjöör
9/10

põhiroogade hinnad
10–17 eurot

(Äripäev)

Vaata lisaks: Fahle Restoran

Ettevõtlus Raekoja platsil on nagu karu elu

Briti ajaleht the Telegraph soovitas Tallinnas vältida ülehinnatud kohvikuid Raekoja platsil, kohvikupidajate meelest ei ole hinnad aga teps mitte liiga soolased.

Keheweideri kohvikuketi omaniku Vello Leithami sõnul on ettevõtlus Raekoja platsil nagu karu elu. «Suvel kogud rasva ja kevadel, kui kõik on otsas ja nahk ripub, vaatad, kust süüa saab.» Tema sõnul on Raekoja platsil ka üürid väga kõrged ning kuidagi peab need kinni maksma.

Maikrahvi kohviku müügi- ja turundusjuhi Küllike Tammelaane sõnul on kõrgemad hinnad linna kõige magusamas kohas igati põhjendatud ning kuniks kliente jagub, ei ole põhjust hindu üle vaadata. Ka Olde Estonia baarmani Igor Kuznetsovi sõnul on kohvikute hinnad Tallinnas võrreldavad hindadega teistes pealinnades.

(Postimees)

Vaata lisaks: Briti leht: vältige Raekoja platsi kohvikuid, Vanalinna elanikud kaebavad lärmi pärast õiguskantslerile

19.5.11

Keskerakond soovib keelata alkoholireklaami

Riigikogu keskerakondlased algatasid seaduseelnõu, mis täielikult keelab alkoholireklaami tele- ja raadiomeedias ning välireklaamina.

Seaduse eesmärk on vähendada alkoholipruukimist laste ja noorte hulgas ning võidelda alkoholismi valusate tagajärgede vastu.

Keskfraktsiooni liige Priit Toobal kirjutab Kesknädalas, et alkoholireklaami keelustamise teed läinud ka teised Euroopa riigid. Näiteks on Norras keelustatud kogu alkoholireklaam, Soomes kange alkoholi reklaam, Rootsis on aga see täiesti keelatud teles, raadios ja välimeedias. Prantsusmaal on keelatud alkoholireklaam televisioonis.

Toobal tõi ka näiteid meie kurvast statistikast, kus joobes autojuhtide arv kasvab ning noorimate roolijoodikute vanus on 13. eluaasta piirimail. Alkoholireklaamidest on kergemini mõjutatud just noored ning see mõjub ühiskonnale ohtlikult, nentis ta.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Riigikokku kandideerijatel pole alkoholireklaami osas ühest nägemust

Ruth Kalda: alkoholireklaami mõju peegeldub noorte joomise statistikas
Priit Toobal: Piirangud alkoholireklaamile
Vastukaja: toetan alkoholireklaami keelustamist
Linnametnik omab alkoholilaenu kontorit

Linna südames pakutakse ahjusooja suitsukala

Otse ülikooli peahoone kõrval, iidse vahtra all tossab suitsuahi. Ainsana linnas pakutakse Ülikooli kohviku hoovil lõhna- ja maitsemeeli erutavaid suitsetatud latikaid, kanakoibi, tulevikus ka vutte.

Mõte nii akadeemilises piirkonnas suitsuahi tossama panna ning ilusate ilmadega ka grillil liha säristada tekkis kohviku juhi Rain Eendra sõnul kollektiivsel mõttetalgul. „Aga kust saab Tartus värsket suitsukala? Ainult kui ise teed! Muidugi müüvad poed ja turud latikaid-lesta-räime, aga külmana. Neid kahte toodet pole võimalik võrrelda” rääkis Eendra Tartu Ekspressile ahjusooja toidu eelistest.

Et kliendid kindlasti just tulise roa kätte saaks, toimub kala küpsetamine kindla intervalliga. Ahjuuks avatakse teisipäevast laupäevani kell 15, 18 ja 21. Kuna korraga mahub restidele kümmekond kala, toimub müük elavas järjekorras või broneeringute alusel. Kala saab nii kohapeal tarbida kui kaasa osta. „Tahad sünnipäevale või aiapeole paari suuremat suitsulatikat tellida – anna teada, teeme ära. Tule oma toorainega või võta meie kala – kuidas aga soovi on,” sõnas Eendra.

Et on hooaeg, pakutakse praegu peamiselt Peipsi latikat. Ahven, lest ja räim tulevad suvepoole. Ka lõhega on katsetused tehtud ning õige pea lisandub menüüsse punane kala. Kellele terve kala tundub liiga suur, saab suitsuse meki kätte kalasalatist.

Lisaks vee-elukatele saavad aegajalt Ülikooli kohviku suitsuahjus tõmmu jume ka kanakoivad. „Suitsuvutti tahame ka proovida. See on tõeline delikatess,” meelitas Eendra gurmaane.

(Tartu Ekspress)

Vaata lisaks: Ülikooli kohvikusse tuleb jäägripubi, Suitsu- ja Grillihoov

18.5.11

Kreeta - tuulte ja põnevate müütide maa

Kreeka suurimat saart Kreetat on nimetatud tuulte ja müütide saareks ja neid mõlemaid jagub seal tõepoolest küllaga. Tegu on ikkagi Zeusi sünnimaaga.

Kreetas saab nautida lisaks kristallselge veega sügavsinisele merele maalilisi mägesid ja viljakaid tasandikke, kus kasvab vist küll kõik, mis maha pandud. Tihedam on asustus saare põhjaosas, kus paikneb ka enamus eestlastegi seas populaarseid kuurorte.

Kui soovi, võib saare ühest otsast teise sõita ühe päevaga, sest saar on läänest itta pikk vaid 265 ja laiust on sel 56 kilomeetrit ...

Hinnad on Kreetal Eesti omadega võrreldavad, kohati isegi madalamad. Näiteks saab pooleliitrise õlle rannakohvikus 2 ja soodusajal koguni 1,5 euro eest. Rannarestoranis maksab hiiglasuur grillitaldrik ja karahvinitäis head veini kahele vaid 25 eurot. Seevastu on bensiiniliiter 1,8 euro ringis ehk meil müüdavast oluliselt kallim ...

Loe kogu artiklit siit

(lüh. Postimees)

Austraalia õllemeistrid lõid kosmoseõlle

Kaugel Rohelisel mandril Austraalias asuva väikese õlletehase meistrid teatasid massimeediale, et on pruulinud õlle tarbimiseks mikrogravitatsiooni tingimustes – näiteks Rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS/MKS). Õllepruulid loodavad, et tegu on kosmoseturismi ajastu tulevase tipptootega.

Vostok 4 Pines Stouti nime kandva uue kesvamärja näol on tegu tumeda stout-tüüpi õllega, mis pruulitud kõrvetatud linnastest, karamell-linnastest ja praetud odrast ning omab säilitab oma väljapeetud maitse, kuna kaaluta olekus halveneb inimestel maitsmismeel, kirjutab Reuters.

Õllepruulid katsetasid oma jooki kaaluta oleku simulaatoris ja lennukis, mis perioodiliselt allasööstes tekitab reisijatel sama tunde. Vabatahtlikust ekspert jõi üle liitri seda stouti ära ja kitiis joogi maitset, kuigi ta kurtis MTÜ Astronauts4Hire'ile tarbimisel tekkinud raskusi - gravitatsiooni puudumisel ei tule õlu ka ümberpööratud pudelist välja.

Lisaks lahustub kaaluta olekus süsihappegaas õlles halvasti, mis tõttu õlu jääb gaseerimata. Varem oli üks hollandi leiutaja pakkunud välja erilise tehnoloogia, mis kõrvaldab selle puuduse. Austraallased pole teatanud, kas hakkavad seda kasutama või ei.

Sellest hoolimata on kosmoseõlle tootjad veendunud oma toote edus ja sellest saab aina kasvava kosmoseturismi haru tõttu tulevikus tipptoode.

(Delfi)

Vaata lisaks: 4 Pines Brewing Company

Riias maksab kaup rohkem kui Tallinnas

Aasta esimeses kvartalis oli Baltimaade suurim toidukaupade kvartaalne hinnatõus Riias, ütles põllumajandusturu edenduskeskuse juht Inguna Gulbe.

Gulbe sõnul on toiduainete hinnad Baltimaade pealinnade kauplustes liikunud viimase aasta jooksul suhteliselt sarnaselt, kuid tänavu esimeses kvartalis olid hinnad Riia toidukauplustes märgatavalt kõrgemad võrreldes Vilniuse ja Tallinnaga, kirjutas Läti Delfi.

"See on suuresti tingitud Lätis aasta algul toimunud maksumuudatustest," ütles Gulbe.

Enam kui 40 toidukauba võrdluses oli märtsis 21 toodet Vilniuses kõige odavamad ja viis kõige kallimad. Tallinnas oli odavamaid 10 ja kallemaid 11 ning Riias kalleimaid 20 ja odavamaid viis.

Toidukaupadest kallines Riias esimeses kvartalis enim kapsas - 104%, porgand - 100%, kartul - 70% ja kollane paprika - 60% eelmise kvartaliga võrreldes.

Vilniuses kallinesid kõige enam porgandid - 77% ja lehtkapsas - 62%. Tallinnas kollane paprika - 78%, porgand - 75% ja kapsas - 70%.

Riias odavnesid apelsinid ja alkohol - 12%, Vilniuses broiler ja õlu - 13% ja tomatid - 10%. Tallinnas odavnesid apelsinid - 23%, munad - 8% ja vesi Evian - 7%.

Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes oli suurim hinnatõus Vilniuses. Kapsas kallines Leedu pealinnas aastaga 151%, õunad - 104%, porgand - 80%, taimeõli - 57%, kartul - 47% must tee Lipton - 38%, vesi Evian - 37%, apelsinid - 33%.

Riias kallinesid aastaga enim kapsas - 159%, kartul - 109%, sibul - on 49% ja piim - vähemalt 36%.

Tallinnas on märgatavalt kallinenud kapsas - 143%, porgand - 114%, kartul - 62%, leib - 44%, taimeõli - kuni 43%, 10%-ne kohvikoor - 38%, banaanid - 33%.

Loe kogu artiklit siit

(Delfi)

Vaata lisaks: Lugejad: õnn on elada linna lähedal, saab odavamalt poes käia

Briti leht: vältige Raekoja platsi kohvikuid

Mainekas briti ajaleht The Telegraph kirjutas täna, et Tallinn on suurepärane linn puhkuseks, kiitis vanalinna ja Kadriorgu, kuid ei soovitanud külastada briti poissmeeste lemmikbaare ja hirmkalleid Raekoja platsi kohvikuid.

Tänane Telegraph tõstis esile Tallinna vanalinna ilu, hubaseid hotelle ja ei jätnud märkimata ka seda, et maailmaakuulus suhtlusprogramm Skype oli loodud just nimelt Eestis.

Leht soovitas külastada Kadriorgu, kaasaegset Kumu muuseumi, teha jalutuskäik Pirita rannas, väisata Nevski katedraali ning Kohtu tänava vaateplatvormi, kust avaneb rabav vaade vanalinnale.

Artikli autor on veendunud, et tasub hoiduda briti poissmeeste seas populaarseks saanud baare ja stripiklubisid ning kohti, kust leiab Soome alkoturiste. Samuti ei soovitatud Raekoja platsi liiga kalleid kohvikuid.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Välikohvikutes maksab õlletoop kuni 5 eurot, Briti leht: hoiduge Tallinnas Raekoja platsi kohvikutest


15.5.11

Bremen kingib sõõmu vabadust

Saksamaa vanas hansa­linnas Bremenis teatakse, kuidas seal leiduvaid väärtusi esile tõsta.

Kes ei teaks vendade Grimmide muinasjuttu eeslist, koerast, kassist ja kukest, kes üheskoos kodust põgenesid! Esimesed kolm pagesid vanaduse tõttu – peremees ähvardas nende elupäevade lõppu kiirendada –, viimane aga supipotti sattumise eest. Lõpp hea, kõik hea, Bremeni linnas leidsid nad uue elupaiga ...

Taaskasutus saksa moodi

Kuigi Bremen on suuruselt Saksamaa kümnes linn, ei taju seda põrmugi – pilvelõhkujaid siin pole, trammiga lennujaamast kesklinna jõudmine võtab umbes kümme minutit. Vanalinna keskne osa on suhteliselt kompaktne, paari tunniga jõuab sellele ringi peale teha, ent tuleb endale aru anda, et Teise maailmasõja eelviimasel aastal hävitasid liitlasväed 62 protsenti kogu linnast.

Lisaks juba mainitud raekojale ja selle lähedal sajandeid tegutsevale turule tasub kiigata raekoja-alusesse veini- ja 800 külastajat mahutavasse õllekeldrisse, et saksapäraselt rammusaid roogi nautida.

Ning muidugi üle maailma tuntud, Bremenis pruulitavat Becksi kesvamärjukest lonksata. Seda võib edukalt teha ka linna läbiva Weseri jõe äärsetes tänavakohvikutes või kitsaste tänavatega imekauni Schnoori linnaosa parimateks peetavates restoranides, mille ülakorrust ehivad tihtipeale öökulliaugud. Nimelt kasutati keskajal just nende lindude teenuseid närilistest vabanemiseks.

Lõbustusasutustes valitsev taaskasutussüsteem, õigemini taaramajandus meenutab aga pisut Nõukogude aega. Nimelt kasseeritakse iga õllepudeli või veiniklaasi eest lisatasu, mis hinnakirjas ei väljendu – umbes 50 eurosenti. Tühja taaraga enesestmõistetavalt baarijärjekorras seismine, et raha tagasi saada, tekitab kerget nostalgiat ...

(lüh. Postimees)

Loe artiklit siit

Vaata lisaks:
"Ein Bier bitte!"

14.5.11

Muuseumiöö toob vanad õllekannud kodumaakonda

Ainult täna saab Heimtali muuseumis näha ligi pooltsada Paistu ja Viljandi kihelkonna õllekannu, mis on pärit Eesti Rahva Muuseumi rikkalikest kogudest.

Üks omapärasemaid on küll natuke kannatada saanud kahekojaline kann, mis on vaheseinaga pooleks jaotatud. Ühte ossa valati õlut, teise aga viina, ning oli puhtalt vedamise asi, kumb märjuke joojale suhu kohises. Seda kannu tarvitati pulmade ajal, nagu ka kolmikkanne, millest pidid pulmades korraga rüüpama pruut, peigmees ja ämm.

Väljas on nii tilluke Väikese Mulgi nimeline kannuke kui kõhukas piipkann, millega kanti õlut aidast peolauda.

Kindlasti mekkisid õlletoojad tihti märjukest juba teel. Nii oli lõbusam ja ühtlasi oli rasket kannu kergem tassida. Kui Saaremaalt Kihelkonnast on teada vägevad kolmeliitrised joomiskannud, siis Viljandimaalt nii mahukatest anumatest teateid ei ole.

Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud, et Eestis kasvatati otra juba 3000 aasta eest, ning tõenäoliselt on koos viljakasvatusega õpitud Eesti aladel ära ka teradest kääritatud joogi valmistamine.

Millisel sajandil Eestis õlut valmistama hakati, jääb tõenäoliselt saladuseks, kuid õlle olulisest rollist eestlaste juures annab tunnistust kas või see, et enam kui saja tegutsemisaasta jooksul on Eesti Rahva Muuseumi kogudesse Eestimaa eri paigust tallele pandud 2461 traditsioonilist puidust õllekannu. Enamik nendest pärineb XIX sajandist, üksikud ka XVIII sajandi keskpaigast. Kõige vanem dateeritud õllekann kannab aastaarvu 1728. Ajalooliselt Viljandimaalt on kannusid 330.

«Õllekannude kogu ongi meie muuseumi üks kroonijuveel,» kinnitas Heimtali näituse koostaja, Eesti Rahva Muuseumi koguhoidja Ülle Jäe, kes pärast paarikümmet muuseumis töötatud aastat võib rääkida pikalt ja põhjalikult õllekannude tüüpide erinevustest.

Heimtali näitust soovitab ta eelkõige kohalikele. Muuseumi jaoks võib kann olla vaid üks enam kui kahest tuhandest, kohalikule inimesele aga vanaisa kätega tehtud väärisese.

(Sakala)

Visa mees võitleb veinimüügi õiguse eest

Otepää lähistel tuhandet viinapuutaime kasvatav Jaak Eensalu peab heitlust selle nimel, et Eestis saaksid ka väiketootjad müüa omatoodetud veini, kääritatud jooke ja õlut.

Jaak Eensalu kodutalus valmis mullu veterinaar- ja toiduametnike tunnustatud veiniköök, milles on viinamarjadest veini valmistamise seadmed. Tema oli üks, kelle algatusel üritati muuta aktsiisiseadust nii, et ka väiketootjatel tekiks võimalus toota veini ja õlut müügiks. Paraku pani aasta lõpul plaanile veto sotsiaalministeeriumi agar ametnik.

Oma veinitalust unistav Jaak Eensalu lubab siiski võitlust jätkata. Järgmine kord tuleb teema kõne alla aprilli lõpul peetaval veinimessil, kus on kavas pidada poliitikute, ametnike ja muude asjaosalistega maha ümarlaud.

Peale Eensalu on sellest huvitatud Võrumaal asuv Pruuli-Kaska viinamarjatalu, kus on viinamarjadest veini valmistatud 40 aastat, ning mitu õllevalmistajat.

Erand kehtib üksnes turismitaludele

Praegu kehtiva seaduse järgi tohivad aastas kuni 4000 liitrit veini, kääritatud jooki või koduõlut valmistada atesteeritud turismitalud, milles on majutuskohad. Neil on võimalik müüa oma toodangut kohapeal tarbimiseks, soetamata seejuures pädeva mõõtja tunnistust ning esitamata aktsiisitagatist.

Läinud aasta suvel algatas rahandusministeerium alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise käigus ettevõtjate soovidele vastu tulles muudatuse, mis puudutas veini ja koduõlut tootvaid väiketalunikke.

Selle järgi oleks suurendatud soodustingimustel veini ja kääritatud joogi valmistamise kogust 15 000 ja õlle kogust 40 000 liitrini aastas. Ühtlasi oli kavas kaotada nõue, et väike joogitootja peab olema majutust pakkuv turismitalunik.

Enamik ministeeriume andis seadusemuudatusele nõusoleku ning põllumajandusministeerium lisas koguni ettepaneku, et eritingimused kehtiksid ka kangete alkohoolsete jookide väiketootjatele.

(lüh. Sakala)

Loe kogu artiklit siit

Düsseldorfi tänavatel käib pidu hommikul ja öösel

Eurovisiooni lauluvõistlus on Düsseldorfi tänavad rahvamassiga täitnud. Delfi fotograaf tegi eile õhtul linnas tiiru ja uuris, kuidas elu tänavatel välja näeb. Lisaks Eurovisioonile toimub kuni 18. maini Düsseldorfis ka rahvusvaheline pakendimess Interpack, mille tõttu pööratakse liikluse reguleerimisele tavapärasest palju suuremat tähelepanu.

Õhtuti on Düsseldorfi vanalinna tänavad, pubid ja õlleaiad rahvast täis. Kuigi kohalike sõnul on see loomulik osa linna elust, siis lauluvõistluse ajal näeb pea igal tänaval ja pubis Eurovisiooniga seotud plakateid, lipukesi jms. Pubid annavad teada, et ootavad inimesi Eurovisiooni ühiselt vaatama ning isegi kummalise sõiduvahendiga soovijaid transportiv taksojuht kannab kübarat, millel Eurovisiooni reklaam.

Õllejoomine on Saksa kultuurile omaselt ka Düsseldorfis esindatud. Noored ja vanad joovad õlut igast asendist, nii restoranis istudes kui tänaval jalutades. Kuigi õlu on kättesaadav igalt poolt ja igal kellaajal, siis päris purjus inimesi siiski ei kohta. Inimesed on lihtsalt rõõmsameelsed, jutukad ja naudivad Eurovisiooniga kaasnevat melu.

(Delfi)

Vaata lisa siit

13.5.11

Lugeja pilt: Welcome to Estonia

Sel nädalal lõbustas Viru tänava väliterrassidel istuvaid turiste meesterahvas, kes üritas raha teenida otsekohesusega.

Ta lehvitas ingliskeelse plakatiga, mis kuulutas, et ta vajab raha õlle ja viina jaoks.

Kui palju mehel teenida õnnestus, jäi ebaselgeks. Igatahes jäädvustasid turistid teda foto- ja videokaameratega üsna usinalt.

(Postimees)

Vaata lisa siit

12.5.11

Uuring: keskmine eestlane joob 12 purki õlut kuus

Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi juuakse Eestis iga elaniku kohta keskmiselt 74,8 liitrit õlut aastas ehk umbes 12 pooleliitrist purki kuus.

Täna avaldatud uuringust selgub, et kuigi eestlaste alkoholitarbimine on vähenenud kolm aastat järjest, joodi eelmise aasta seisuga ikkagi iga inimese kohta 9,7 liitrit 100protsendilist alkoholi.

Suurima panuse sellesse annabki õlu - 74,8 liitrit õlut võrdub 4 liitri absoluutalkoholiga. Kangeid alkohoolseid jooke tarvitatakse aastas 9,5 liitrit ning see annab 3,6 liitrit 100protsendilist alkoholi.

Viina juuakse seejuures iga eestimaalase kohta 6,7 liitrit aastas ehk ligi pool liitrit kuus.

Kääritatud jooke, näiteks siidreid ja puuviljaveine, juuakse kuus 0,9 liitrit. Viinamarjaveini või vermutit tarvitatakse aga 0,7 liitrit kuus.

Lisaks sellele joovad eestimaalased keskmiselt 0,4 liitrit "lahjat segatud piiritusjooki", mille alla kuulub näiteks long drink.

Uuringust selgus ka, et kasvanud on inimeste hulk, kes pooldavad alkoholipoliitika karmistamist.

Mullu ütles 41 protsenti inimestest, et pooldab rangemaid piiranguid, kui tänavu oli see protsent 44. Väheseid piiranguid pooldas 45 protsendi asemel vaid 38 protsenti vastanutest.

Konjunktuuriinstituut on rõhutanud, et uuringus ei kajastu alkoholituristide panus.

(ERR)

Vaata lisaks:
Lahjema alkoholi tulek vähendas üldist tarbimist
Kas ma tõesti PEAN alkoholi tarbima?

Soomlased joovad vähem, aga tihemini
Alkoholist sõltuvuses olevate naiste arv tõuseb

Carlsbergi kvartalikasum kasvas 38 protsenti

Saku õlletehase emafirma Carlsberg teatas kolmapäeval, et tänu Ida-Euroopa turu nõudluse elavnemisele kasvas grupi esimese kvartali tegevuskasum aastases võrdluses 38 protsenti ja ulatus miljardi Taani kroonini.

Carlsberg loodab, et ettevõtte suurimal turul Venemaal, mis annab 40 protsenti firma käibest, kasvab tänavu õlle tarbimine kaks kuni neli protsenti.

"Venemaa majandusel ja Vene tarbijatel läheb paremini ja see avaldab head mõju meie ärile," ütles Carlsbergi tegevjuht Jörgen Buhl Rasmussen.

Carlsbergi esimese kvartali käive oli 12,5 miljardit krooni, kasvades 14 protsenti.

Firma aktsia kerkis tulemuste avaldamise järel 3,4 protsenti ehk 617 kroonile, mis on kolme aasta kõrgeim tase.

(Delfi)

10.5.11

Õlletoobri ajal ei lubata maantee ääres parkida

Maanteeamet ja politsei ei tulnud vastu Õlletoobri korraldajatele, kes soovisid Upal toimuva ürituse ajal korraldada festivalikülaliste parkimist muuseas ka Kuivastu maantee ääres.

“Riigi põhimaanteedel parkimist ei korraldata,” põhjendas maanteeameti peaspetsialist Toomas Magus tehtud otsust. Üks suvefestivali eestvedajaist Andrus Kandima ütles Saarte Häälele, et ehkki nendeni ei ole maanteeameti vastuskiri veel jõudnud, oli Kuivastu maantee äärde kalasabamustriliselt parkimine üks variantidest.

Kandima sõnul ei tähenda see aga igal juhul seda, et parkimine ühe Saaremaa suvise rahvarohkema ürituse ajal korraldamata jääb. “Meil on kokkulepped nii ametikooli kui ka teiste maaomanikega,” märkis festivali korraldaja, lisades, et kuna Kuressaarest pannakse Õlletoobrile sõitma ka eribuss, soovitavad nemad inimestel võimalusel kasutadagi kohaletulekuks ja pärast kojuminekuks bussi.

Kandima märkis, et festivali korraldajad on käinud oma ettevõtmist tutvustamas ka Kaarma vallamajas ning sealt saadud vastukaja on olnud positiivne – kui suudetakse tagada turvameetmed, siis vald mingeid takistusi ei tee.

Tänavune Õlletoober toimub esimest korda väljaspool Leisi valda – 15 aastat tagasi alustati sealses alevikus, kuid viimased aastad on peopaigaks olnud Oitme kadakane karjamaa. Nüüd tuuakse Õlletoober Upale Suure Töllu puhkekülla, kus 15. ja 16. juulil on esimest korda ka rahvusvahelist kaalu omavad peaesinejad – esimesel õhtul soomlaste kultusansambel Dingo ja teisel sakslaste Saragossa Band.

(Saarte Hääl)

Odav viin kallines aastaga kümnendiku võrra

Eelmisel aastal tõusid kõikide kangete alkohoolsete jookide hinnad. Märgatavalt kerkis viina hind.

Suures osas on hinnatõus seotud 10 protsenti kõrgemate aktsiisimääradega, mis rakendusid mullu 1. jaanuarist. Kõige kiiremini kallinesid madalama hinnaklassi viinad, nende keskmised jaehinnad olid 10,5 protsenti (Tallinnas 8,4 protsenti) kõrgemad kui aasta tagasi. Aastatagusega võrreldes kallinesid kõrgema hinnaklassi viinad Eestis tervikuna 5,8 protsenti ja Tallinnas 6,5 protsenti.

Likööride hinnatõus oli 2010. aastal suurem kui alkohoolsetel jookidel keskmiselt. Liköörid kallinesid (eelmise aastaga võrreldes) Eestis keskmiselt 6,8 protsenti, Tallinnas 8,8 protsenti. Džinnide hinnad olid 2010. aastal kõrgemad kui 2009. aastal, tõustes Eestis keskmiselt 7,9 protsenti ja Tallinnas 8,8 protsenti.

Rääkides õllest, siis seegi läks kallimaks. Vaatamata tooraine odavnemisele (linnaste impordihind oli 31 protsenti madalam kui 2009. aastal) 2010. aastal õlle jaehinna tõus jätkus. Kodumaise õlle hinnad tõusid kauplustes aastaga 3,7 protsenti, kusjuures lahja õlu kallinemine oli kiirem kui kangel õllel (vastavalt 3,8 protsenti ja 2,3 protsenti).

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Keskmise palga eest saaks osta 73 liitrit viina kuus, Riigiviinast kaks korda odavam salaviin hoiab suurt turuosa

Lahjema alkoholi tulek vähendas üldist tarbimist

Konjunktuuriinstituudi täna avalikustatud uuringu järgi jätkus eelmisel aastal alkoholi tarbimise vähenemine, mille üheks põhjuseks on sissetulekute vähenemine, kuid teiseks oluliseks mõjuriks uute, väiksema alkoholisisaldusega jookide turule tulek.

«See, et õlle alkoholisisaldus on uute markide tulekuga vähenenud, on väga hea trend, eriti nooremaid inimesi arvestades,» ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Uuring näitas sedagi, et lahja alkoholi hind tõusis aeglasemalt kui kange alkoholi oma. Viina hind on tõusnud omakorda üldisest hinnatõusust kiiremini.

Eelmisel aastal tarbisid Eesti elanikud absoluutalkoholi arvestatult joovastavaid jooke 0,4 liitrit inimese kohta ehk 4 protsenti vähem kui aasta eest, mil tarbimine samuti langes.

Alkoholi tarbimist mõjutab ka selle hind ja majanduse üldine olukord. Absoluutne tipp oli 2007. aastal, buumi ajal, mil ühe elaniku kohta joodi Eestis 12,6 liitrit alkoholi. Edasi hakkas majanduskriis, aga ka mõningased alkoholimüügi piirangud tarbimist järk-järgult vähendama ja eelmisel aastal jõudis see number 9,7 liitri juurde.

Põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi sõnul oli buumi ajal piltlikult öeldes meri põlvili ja kriisaastatel on alkoholi tarbimine ühesuunaliselt vähenenud. «Kindlasti on siin ka müügipiirangutel ja aktsiisitõusul teatud mõju olnud,» lausus ta. Ministri hinnangul on nüüd huvitav vaadata, kas majanduse taastudes ka taas rohkem jooma hakatakse.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Tootjad: alkoholikultuur näitab paranemise märke

Väike lohutus: soomlased joovad meist veidi rohkem

Josing: majanduslanguse ajal hakati vähem jooma

Mullu tarbiti elaniku kohta keskmiselt ligi 10 liitrit puhast alkoholi

Aitab viinast, eestlased on muutumas veinirahvaks

Juhtkiri: kes peaks vähem jooma?

"Juuakse vähem, sest kultuur surub peale!"

Hurraa, masu nöörib kurku!

Viin läheb endiselt kaubaks

Vastiku kainenemise tee
Masu tõi kainuse
Eestlased joovad vähem
Miks me nii vähe joome?
Upuvad peamiselt purjus mehed
Juhtkiri: laine, rand ja viin

9.5.11

Miks Vettel Türgi etapil šampust juua ei tohtinud?

Valitsev maailmameister Sebastian Vettel ei saanud oma Türgi vormel-1 etapivõitu alkoholi sisaldava šampanjaga tähistada, sest see oli kohaliku seaduse vastane.Türgis lubatakse alkoholi juua alates 24. eluaastast, Vettel on aga alles 23.

Türgi muutis oma alkoholiseadust rangemaks alles tänavu, kui lisaks vanusepiiri tõstmisele keelati alkoholi reklaamimine ning poodides kehtestati vastavad alkoholimüügi alad.

Ühtlasi tähendas see ka seda, et Sauberi meeskond pidi Türgi etapi ajaks eemaldama oma autodelt Tequilat müüva sponsori logo.

Samal ajal peab Türgi üks edukamaid korvpallimeeskondi Efes Pilsen eemaldama oma nimest teise sõna, sest see tähistab kohalikku populaarset õlut.

(Postimees)

8.5.11

Õllemeistrid kompavad sõna „mahe“ piire

Saku Õlletehase uudistoode Saku Originaal Mahe pani põhikonkurendi, Tartu õlletehase kirjutama ametliku järelpärimise, kui õiguspärane on sõna „mahe“ kasutamine õlletoote nimes.

Vastavalt Euroopa Liidu mahepõllumajandusalastele õigusaktidele võib sõna „mahe“ olla toidu müüginimetuses vaid siis, kui tegu on mahetootega. Saku Originaal Mahe tootenime õiguspärasusega tegeleb tarbijakaitseamet ning veterinaar- ja toiduamet.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomik kinnitas, et neile on laekunud seoses Saku Originaal Mahe turuletulekuga ametlik pöördumine. Turetski-Toomik ei öelnud järelpärimise teinu nime, kuid lisas, et eelkõige just alkoholivaldkond on see, kus konkurendid väga palju kaebavad üksteise peale.

„Kuna antud juhul on tegu ka toote reklaamiga, siis on see meie rida asja menetleda,“ lausus Turetski-Toomik. „Oleme teinud Saku Õlletehasele päringu. Üldjuhul vastatakse meie päringule kahe nädala jooksul, aga vahel palutakse vastamiseks ka ajapikendust. Ma ei oska prognoosida, kui kaua menetlemine kesta võiks.“

ASi A. Le Coq turundusjuht Katrin Vernik tunnistas, et nemad saatsid tarbijakaitseametisse järelpärimise. „Me tahame teada, kas toote nimena on võimalik omadussõna kasutada või mitte,“ põhjendas Vernik järelpärimise saatmist. „Meile on tarbijakaitseamet karmilt ja üheselt öelnud, et ei tohi. Me tahame teada, milline on ühtne lähenemisviis sõnale „mahe“, sest siis saaksime ka meie seda kasutada.“

Vernik meenutas, et mullu sügistalvel ei aktsepteerinud tarbijakaitseamet seda, kui A. Le Coqi koduleheküljel oli ühe toote kirjeldusena kirjas „mahe suvejook“. „See ei olnud kirjas mitte toote etiketi peal, vaid veebilehel kirjeldusena,“ toonitas Vernik. „Tarbijakaitseameti seisukoht oli, et sõna „mahe“ eraldiseisvana kasutada ei tohi, küll aga võib kasutada liitsõna ehk mahedamaitseline.“

(Äripäev)

Vaata lisaks:
Tarbijakaitseamet võib minna õlle nime kallale
Saku tõi turule mahedama maitsega Originaali

Amet: oleme sõna "mahe" osas teinud kompromisse

Kuna eesti keeles tähistab „mahe“ ka maitseomadust, oleme teinud teatud kompromisse, kuid sel juhul peab kasutama sõna „mahedamaitseline", selgitas veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Heidi Mägi.

Mägi kinnitusel tegelevad ka nemad Saku Originaal Mahe nimetuse õiguspärasuse tuvastamisega. "Praegu kogume taustainformatsiooni, millega seoses sellist tootenime kasutatakse ning kui palju on antud toodet turule viidud ja kui palju on seda veel laos,“ rääkis Mägi.

„Kui on tuvastatud mittenõuetekohane mahemärgistus, siis me teeme käitlejale vastavasisulise märgukirja, kuid ei nõua koheselt kõigi tootepartiide turult eemaldamist. Koostöös käitlejaga määratakse kuupäev, mis ajaks eksitava mahemärgistusega tooteid enam müügil olla ei tohi.“

Mägi ütles, et sõnad „mahe“ ja „öko“ on nii liitena kui ilma liiteta kaitstud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr. 834 aastast 2007. „Määruses on kirjas (artikkel 23) nende sõnade kasutamise tingimused,“ täpsustas Mägi. „Kui on tegemist tavatootega ehk mittemahepõllumajandusliku tootega, siis ei tohi nimetuses kasutada sõna „mahe“. Kuna aga eesti keeles tähistab „mahe“ ka maitseomadust ehk siis kirjeldab maitset, oleme teinud teatud kompromisse. Näiteks kui kirjutatakse pikalt välja „mahedamaitseline“, siis me saame aru, et siin ei viidata mitte mahepõllumajandusele, vaid viidatakse maitseomadusele.“

Mägi sõnul leidub ettevõtteid, kes enne toote märgistamist on konsulteerimiseks pöördunud veterinaar- ja toiduameti poole. „Aga on ka päris palju ettevõtteid, kes tulevad tootega turule ja alles siis avastavad, et toode on mittenõuetekohaselt märgistatud.“ Mägi lisas, et näiteks Saku Õlletehas ei ole märgistuse osas nõu küsimiseks pöördunud ei tema ega ka mitte ühegi teise järelevalveametniku poole.

Saku Õlletehase uudistoode Saku Originaal Mahe pani põhikonkurendi, Tartu õlletehase kirjutama ametliku järelpärimise, kui õiguspärane on sõna „mahe“ kasutamine õlletoote nimes.

(Äripäev)

Vaata lisaks:
Tarbijakaitseamet võib minna õlle nime kallale
Saku tõi turule mahedama maitsega Originaali

Saku: ametid kujundavad meie suhtes seisukohta

Oleme saanud märgukirja, et tarbijakaitseamet ning veterinaar- ja toiduamet on Saku Originaal Mahe nime osas kujundamas oma seisukohta, sõnas Saku Õlletehase ASi turundusdirektor Kadri Ärm.

"Saku Õlletehas pole kunagi pretendeerinud mahetootja tiitlile. Saku Originaal Mahe kui tootenimi viitab ainult maitseomadusele, mida oleme pakendil ka kahel korral rõhutanud," märkis Ärm.

Ta lisas, et sõna „mahe“ tähistab eesti keeles ja eriti õlle kontekstis „pehmem, vähem humalane“. "Nime loogika ehk maheda maitse kohta on toote märgistusel mitu täiendavat selgitust, sealhulgas ka mahedama maitsega Originaal."

"Saku Õlletehas on oma tootenimedes ka varem kasutanud omadussõna „mahe“, näiteks Kuld Mahe Eripruul. Samuti leiab täna poodides teisi toiduainetööstuse tooteid, mille nimedes esineb sõna „mahe“, kuid mis ilmselt ei pretendeeri mahepõllumajanduslikult toodetud toote tiitlile," selgitas ta.

"Lisaks on mahe (inglise keeles mild) õlle nimes maailmas väga levinud praktika, sest õllesõpradele meeldib nii-nimetatud Euroopa tüüpi humalarikka ja kibedama õlle kõrval mahedama maitsega õlu," märkis turundusdirektor.

"Oleme saanud märgukirja, et tarbijakaitseamet ning veterinaar- ja toiduamet on Saku Originaal Mahe nime osas kujundamas oma seisukohta, kuid täpsemaid selgitusi pole Saku Õlletehasele veel laekunud," lausus Ärm.

(Äripäev)

Vaata lisaks:
Tarbijakaitseamet võib minna õlle nime kallale
Saku tõi turule mahedama maitsega Originaali

Viru Õlu hakkab tootma Punk õlut

Esmaspäeva pärastlõunal sõlmisid Punk laulupeo korraldajad ja AS Viru Õlu lepingu, mille kohaselt toodab Haljala õlletehas Punk õlut ja toetab Punk laulupidu ka rahaliselt.

AS Viru Õlu toodab Punk laulupeoks spetsiaalset õlut, mille valis välja erikomisjon pimetesti käigus. Rakvere linnapea ja Punk laulupeo korralduskomitee juht Andres Jaadla rääkis, et komisjon sooritas päris tõsise pimetesti, mille käigus üritati meenutada, kuidas maitses õlu enda punkariaegadel.

“Pimetestil valiti välja täiesti uus 4,6% alkoholisisaldusega õlu, mis minu hinnangul jääb maitselt kuhugi kunagiste Kuldse Odra ja Žiguli vahepeale,” lausus Jaadla.

Punk laulupeo vaimne isa Üllar Saaremäe sõnul on ühine laps sündinud. “Isaks on Punk laulupidu, emaks Viru Õlu ja lapse nimeks Punk õlu,” kõneles Saaremäe.

AS Viru Õlu peadirektor Ott Licht märkis, et päris sündinuks last siiski lugeda veel ei saa, sest praegu on Punk õlut olemas vaid mõned näidispudelid ja nendegi sisu pole päris õige.

“Liiga vara enne laulupidu ei ole mõtet õlut valmis teha, tahame, et õlu ikka võimalikult värske oleks,” lausus Licht ja lisas, et uut õlut hakatakse villima mai teises pooles. Lichti sõnul on ajutised asjad tavaliselt kõige kindlamad ja sestap lootis ta, et Punk õlle tootmine ei piirdu ainult Punk laulupeoga, vaid õlu elab hiljem oma elu edasi.

Pildil Rakvere linnapea Andres Jaadla (vasakult), Punk laulupeo vaimne isa Üllar Saaremäe ja AS-i Viru Õlu peadirektor Ott Licht lepingu allkirjastamisel.

(Virumaa Teataja)

Vaata lisaks: Punklaulupidu tähistatakse eriõllega, Punk Laulupeo õlled pruulib Viru Õlu, Punklaulupidu sai oma õlle, Viru Õlu

5.5.11

Baarimehi süüdistatakse kliendi surnuksjootmises

Iirimaal astusid täna kohtu ette kaks baaritöötajat, keda süüdistatakse kliendi surnuksjootmises.

Kahe lapse isa Graham kummutas Thurlesy linnakeses asuvas hotellibaaris ühe õhtuga kümme shot'i, kui tähistas 26. sünnipäeva. Purjus ja uinunud mees talutati oma tuppa, kust ta järgmine päev leiti ning tund hiljem surnuks kuulutati, kirjutab Irish Times.

Nii 34aastane Gary kui 29aastane Aidan, mõlemad baarmenid, eitavad tapmist. Prokuröri sõnul viis just nende kahe hooletus pereisa surmani.

Graham oli enne viinashot'e joonud klaasi Guinnessi õlut. Samasse klaasi valati ka tellitud viin. Prokuröri sõnul ärples Graham külastajate ees, et suudab kõik kümme õlleklaasi valatud shot'i korraga ära juua. Baarmen täitis mehe klaasi, küsis baari juhatajalt, kas ikka võib jooki serveerida ja sai jaatava vastuse. Graham jõi klaasi seejärel põhjani.

Kohtuotsus peaks lõpusirgele jõudma järgmisel nädalal.

(Õhtuleht)

Nime järgi alkoholita joogid ahvatlevad noori

Kuna seaduse järgi pole väikese alkoholisisaldusega jook alkohoolne jook, võib seda müüa ööpäev läbi nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Tegelikult on enamik alkoholivabadest õlledest ja siidritest tõepoolest alkoholivabad, ent leiab ka erandeid. Paar importõlut sisaldavad alkoholi kuni 0,5 protsenti, sama palju sisaldab ka kali, ent hiljuti müügile tulnud Fizzi alkoholivabas siidris on alkoholi lausa kuni 1,2 protsenti, olles alkoholisisalduselt täpselt seaduse piiril.

Seaduse silmis korras

Tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski selgitas, et tootja määrab toote alkohoolseks või alkoholivabaks joogiks, ning kui siidri alkoholisisaldus on kuni 1,2 protsenti, on seaduse järgi tegemist alkoholivaba joogiga, mida võib alaealisele müüa.

Kui aga letil seisavad kõrvuti näiteks Rootsi Kopparbergi nullprotsendiline siider ja kuni 1,2-protsendilise alkoholisisaldusega Fizz, siis kumma valib teismeline noor?

Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik Maris Jakobson selgitas, et isegi kui väikesed alkoholikogused täiskasvanuid ei kahjusta, ei tähenda see, et sama kehtiks noorte kohta: «Pooleliitrine purk siidrit, kus on alkoholi 1,2 protsenti, annab 0,5 alkoholiühikut. Neli purki sellist siidrit on juba täiskasvanud naise päevane lubatud kogus alkoholi.»

Jakobsoni sõnul ei tohiks alkohol olla iseenesestmõistetav asi, mida noored tarvitavad. «Kui lubame väikelastele 0,8-promillist kalja, suurematele 1,2-promillist siidrit, edasi tuleb juba 2,9-promilline õlu jne, siis sellega me suurendame tulevikus alkoholiprobleemidega inimeste arvu,» nentis ta.

Joodik juba noorelt

Alkohol on Jakobsoni sõnul noortele iseäranis ohtlik seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. 47 protsendist inimestest, kes alustasid joomisega enne 14-aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid üheksast protsendist.

Muu hulgas häirib alkohol alaealiste organismi normaalset hormooniproduktsiooni, nii pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu. Igapäevatoiduga saadav kaltsium ei imendu korralikult, tekib luude hõrenemine ja hambad lagunevad.

Tüdrukutel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired ja suureneb meessuguhormoonide osakaal. See tingib keha ja hääle mehelikuks muutumise.

Kuigi uue alkoholivaba Fizzi turuletoomisel ütles A. Le Coqi juht Tarmo Noop, et see sisaldab alkoholi ja on mõeldud vaid täiskasvanutele ning müüjatel pole soovitav seda lastele müüa, siis ettevõtte kodulehel pole uue siidri tooteinfos poole sõnagagi öeldud, et see alkoholivaba siider sisaldab tegelikult kuni 1,2 protsenti alkoholi.

Reklaam harjutab alkoholiga

Kaupmeeste liidu tegevjuht Merilai möönis, et selliste alkoholivabade õllede, veinide ja siidrite müümine noortele võib muuta õlle või siidri nime väga tuttavaks ja harjumuspäraseks.

Ka karskusliit AVE esimees Lauri Beekmann nentis, et kui tehakse reklaami mittealkohoolsele siidrile või õllele, siis tegelikult kaudselt toimib reklaam ikkagi siidrile ja õllele.

Ta märkis, et juriidiliselt on muidugi kõik JOKK, kuid eetiline pool on küsitav. «Kui me teame, et seal on ikkagi väikene osakene sees, siis alaealiste jaoks võib see eriliselt atraktiivne olla,» selgitas ta. Sellele lisandub Beekmanni sõnul veel ka emotsionaalne pool – noor tunneb, et ta joob alkohoolset jooki, ja nii harjutatakse ennast teatud kultuuri või käitumisviisiga.

Alkoholiseadus

• Alkohoolne jook õlu on etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi

• Muu joomiseks mõeldud vedelik on alkohoolne jook juhul, kui selle etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi.

• Siidri tegelik etanoolisisaldus on 1,2–8,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Siidri kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud.

• Muu alkohoolne jook on alkohoolne jook, mis on piirituse, piiritusjoogi, kääritatud joogi, vee või muu mittealkohoolse joogi kokkusegamisel saadud 1,2–15-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega jook, mis võib olla karboniseeritud ning maitsestatud.

Allikas: alkoholiseadus; tarbijakaitseamet

(Postimees)

Vaata lisaks:
Alkohol — kas, mida ning kui palju võib?

Alkoholivabade jookide alkoholisisaldus külvab segadust

Miks lubab seadus peibutada lapsi end purju jooma?