31.3.11

Carlsberg avas õllehooaja

Eksklusiivsel peol kohvikus Wabadus astus üles vastupandamatu BLiSS ning oma first ever esinemise tegi hetke kuumimaid bände Eestis - Outloudz!

Carlsberg voolas ojadena ning üllatusi täis õhtu jätkus varaste hommikutundideni ööklubi Vabank VIP-tsoonis, Carlsbergi baaris.

Carlsberg müüs mullu 40 miljardit pudelit õlut, tegemist on maailma kõige kiiremini kasvava õllehiiglasega. Carlsbergi tooteportfelli kuuluv õllemark Baltika on suurim õllebränd Euroopas.

Carlsberg Group on üks juhtivaid õlletootjaid maailmas, mille portfelli kuuluvad õllebrändid Baltika, Carlsberg ja Tuborg kuuluvad Euroopa kuue suurema brandi hulka.

Carlsberg Group annab tööd rohkem kui 43 000 inimesele ja ettevõtte tooteid müüakse rohkem kui 150 turul üle maailma. Carlsbergi kontserni kuulub ka Eesti suurim õlletööstus Saku Õlletehas.

Pildigaleriid vaata siit

(Postimees)

Vaata lisaks: Carlsberg

30.3.11

Pudelpostisõnumile saabus vastus 24 aastat hiljem


Saksa poiss, kes 24-aastat tagasi viskas Läänemerre kirjaga pudeli, sai nüüd oma kirjale vastuse.

13-aastane vene poiss Daniil Korotkih oli koos vanematega mere ääres jalutamas, kui märkas, et midagi särab liiva sees, kirjutab news.com.au.

Pere oli vaba päeva veetmas Kaliningradist 80 kilomeetri kaugusel Morskoje küla rannal.

«Nägin, et see on pudel. Tegemist oli saksa õllepudeliga, milles oli kiri,» sõnas poiss.

Pudelileidja isa oskas saksa keelt ja tõlkis leitud kirja ära.

«Minu nimi on Frank, olen viieaastane. Mu isa ja mina oleme laevaga teel Taani. Kui sa selle kirja leiad, palun kirjuta mulle,» seisis leitud kirjutises.

Kiri pärines 1987. aastast ja sellel oli ka Saksamaal Coesfeldis asuv aadress.

Kirja kirjutanud poiss Frank Uesbeck on nüüd 29-aastane. Ta vanemad elavad siiani kirjal märgitud aadressil.

Uesbecki sõnul ei suutnud ta alguses uskuda, et keegi ta lapsepõlvekirja leidis. Mehe sõnul ta vaevu mäletab laevareisi ning tegelikult kirjutas selle kirja ta isa.

Vene poiss ja saksa mees said kokku selle kuu alguses internetivideo vahendusel.

Daniil Korotkih näitas Frank Uesbeckile pudelit ja sellest leitud kirja.

Vene poisi sõnul ei usu ta , et pudel 24 aastat vees oli. Tema arvates jõudis see üsna kiiresti Kura sääre liivaluidetele.

Uesbeck andis poisile oma uue aadressi, et nad saaksid ka edaspidi kontaktis olla.

(Postimees)

29.3.11

Saku hakkas meemaitselist mõdu tegema

Saku õlletehases villiti eile kella 15.20 ajal pudelitesse esimene laar äsjavalminud mõdujooki, mis peagi ka poodi müügile tuleb.

Õlletehase turundusdirektori Kadri Ärmi sõnul oli tegu paraja julgustükiga, sest pole teada, kuidas tarbijad selle, ühelt poolt ammutuntud, kuid teisalt tundmatu joogi vastu võtavad.

Mõdu on tegelikult tuntud tsivilisatsioonide algusest peale.«Eriti suure populaarsuse saavutas see keskajal, kus seda peeti õllest ja veinist paremaks ning seetõttu ülikute joogiks,» rääkis uue joogi esitlusel Mustpeade majas kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa.

Tema sõnul oli mõdu ka vanas Tallinnas väga hinnas ja selleta ei toimunud ühtki suuremat pidustust. Kõige kuulsam oli Riias valmistatud mõdu. Üle kahe liitri korraga Kuuskemaa juua ei soovitanud, sest see võtvat jalad alt. Nimelt on mõdu oma 4 protsendi suuruse alkoholisisaldusega kergelt joovastav jook.

Saku peaõllemeister Enn Kärblane rääkis, et mõdu väljatöötamine kestis ligi aasta, sest oli vaja leida õige tasakaal eri toorainete ja magususe osas. Pidama jäädi meemaitse ja poolmagusa variandi juurde.

Tegelikult on Saku eelmise sajandi algul mõdu lühikest aega tootnud, aga vahepeal on selles pikem paus olnud.

Õlletehase juhtkond toonitab, et mõdu ei ole õlu ja see jook on suunatud hoopis teisele sihtrühmale, kelle hulgas on kindlasti palju naisi. Juhus pole seegi, et see tuli välja enne suve, sest näiteks kali on puhtalt suvejook.

Pooleliitrises klaaspudelis mõdu peaks poeletil hakkama maksma 85 senti ehk samapalju kui keskmine õlu. Hiljema hakatakse seda villima ka liitrisesse plastpudelisse.

Saku põhikonkurendi A. Le Coq õlletehase juht Tarmo Noop ütles, et katsetasid mee baasil mõdujoogiga kümne aasta eest aga see ei osutunud populaarseks.«Praegu meil selliseid mõtteid peas ei liigu, aga konkurendile soovime edu,» lausus ta.

(Postimees)

Vaata lisaks: Saku Õlletehas, Estonian Beer Guide, Mõdu - esimene tegelik õppetund, Joogiilma ambroosia


Joo World's Best õlle Müncheni Oktoberfest


Kahtlemata maailma kuulsaim õlu festival, Müncheni Oktoberfest viiki tähelepanuväärne kuus miljonit külastajat aastas. 16-päevase festivali tähistame Baieri õlut ja kultuur on saanud midagi elämänmuutos tahes Euroopa noorte kellele meeldib õlu, ja meelitab rohke reisijate kaugemaltki samuti.

Oktoberfest ajalugu ulatub tagasi 12. oktoober 1810, kui rahvas kutsuti heinamaa linna, et tähistada pulmi prints Ludwig Baieri ja printsess Therese Sachsen-Hildburghausen. Seejärel sai iga-aastane laat, mis algselt on hõlmatud hobuste võidusõitudel ja põllumajandussaaduste konventsioonidega. Kohalikud ärimehed töötavad linn õlletehased lõi esimese massilise õlu telk 1896 ja festival on kõik umbes õlle ajast. Piirkonna, kus antud kuulus pulm toimus 200 aastat tagasi on nüüdseks ümber Theresienwiese auks pruut ja jääb kohaks festival tänase päevani...

Loe edasi siit

(et.thecircumference.org)

Vaata lisaks:

Uus õllerestoran Beer Garden

Globest Projekt OÜ on Tallinnas aadressil Aia 10/Inseneri 1 (WW Passaazhi lähedal) avanud uue õllerestorani Beer Garden.

Väidetavalt pakutakse seal erinevaid Saksamaa rahvustoite ja -jooke ning spordiülekandeid neljast suurest telerist.

Restoran on avatud:
E - N: 10:00 - 02:00
R - L: 10:00 - 04:00
P: 10:00 - 00:00

Oma silm on kuningas! Käi ära ja anna EBG vahendusel ka teistele teada!

(EBG)

Vaata lisaks:
Beer Garden
http://www.minuvalik.ee/ee/history/2368051355

Smilers toob Õllesummeri pealavale valge show

Esmakordselt Eesti kontserdiajaloos muudab Smilers Õllesummeri pealava valgeks. Festivali laupäeval lõpetav kontsert “Üks valge öö Smilersiga” toob pealavale nii Smilersi suurimad hitid kui ka mõned uued lood. Eesti suurim festival Õllesummer üllatab sel aastal lisaks Smilersi eripärasele show`le mitmete kodumaiste suurkontsertidega. Festivali välisesinejad avalikustatakse paari nädala jooksul.

Õllesummeri traditsiooniks on saanud suured erilavastusega festivali lõpukontserdid Eesti tippartistidelt, mida viimastel aastatel on nautinud tuhanded festivali külastajad.

“Üks valge öö Smilersiga” tarbeks võetakse kasutusele nii valge kontserditehnika, ekraanid kui valget värvi atribuutika. Lava katmiseks kulub kokku 460 ruutmeetrit valget kangast, pleksi ja kilet.

“Lava on ülesehituselt mitmetasandiline ning on pidevas muutumises vastavalt kontsertetenduse kulgemisele,” kommenteeris Hendrik Sal-Saller. “Kuid pearõhk on muusikal – ma soovin, et sellest tuleks võimas, soe ja vahetu pilguheit Smilersi lavateele,” lisas Sal-Saller.

“Tänavu täisealiseks saav Õllesummer panustab ka sel aastal Eesti mahukaimale festivaliprogrammile,” ütles Õllesummeri peakorraldaja Marje Hansar. “Erineva muusikalise kontseptsiooniga lavadel saab näha üle saja artisti, lisaks jagub meelelahutust igale maitsele,” lisas Hansar.

Õllesummer 2011 toimub 6.-9. juulini Tallinna Lauluväljakul. Festivali piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ja Statoili jaamades üle Eesti. Ühepäeva pileti hind on 10 EUR ning festivali pass 25 EUR.

(ollesummer.ee)

Vaata lisaks: Õllesummeri peaesineja on maailmakuulus The Cranberries, Õllesummer toob festivalile suurima atraktsioonipargi, Gerli Padar & The Moon debüüt, VANA VIDEO: Mart Laar räägib muistsete eestlaste õlletraditsioonidest, Merlyn Uusküla viib kassettmagnetoola retronäitusele


Põhja-Iirimaal leiti õllevaadist pomm

Põhja-Iirimaal avastas politsei ja tegi kahjutus lõhkekeha, mis oli paigaldatud õllevaati.

Politsei teatel oleks pommiplahvatus toonud endaga kaasa suured purustused, teatas Iltalehti.

Politsei teatel oli õllevaadis 50 kilo isevalmistatud lõhkeainet, mis oli pakitud õlletünni, mis omakorda oli peidetud Londonderry kohtuhoone juurde pargitud varastatud autosse.

Politsei hinnangul on pommirünnaku taga IRA radikaalse tiiva esindajaid.

(Õhtuleht)

Peatreener: Carroll peab vähem õlut jooma

Inglismaa koondise peatreener Fabio Capello tunnistas, et pidas Liverpooli ja koondise ründaja Andy Carrolliga tõsise jutuajamise mehe õllelembusest.

Teisipäeval sõprusmängus Ghanaga Inglise koondise eest väljakule jooksval Carrollil oli Newcastle'is mängimise ajal sekeldusi, kui teda nähti lõbustusasutustes alkoholi tarvitamas.

Capello tunnistas, et on Carrolli talendi austaja, kuid ründaja peab käituma korralikult ka väljaspool väljakut.

„Ta on noor, väga noor. Tema käitumine on praegu eriti oluline. Ta peab olema ettevaatlik. Kui sa mängid Inglise koondises, oled igal hetkel fännide ja meedia fookuses," rääkis Capello.

„Mul oli temaga privaatne vestlus. Ma usun, et mitte ainult Andyle ei meeldi õlut juua, kuid ta peab üritama vähem juua," lisas Capello.

(Õhtuleht)

28.3.11

Noa ja kahvliga õlle kallale

Kevade esimesed märgid on juba näha ja juba lähenemas ka lihavõtted. Palusime Anni Arrol valmistada mõned põnevad kevadised road, mida pakkuda külalistele lihavõtete laual või niisama nautida pere või sõprade seltsis.

Et tuua toidulauale pisut vaheldust ja elevust, püüab Anni kevadet õllega. Mis seal salata – õlut on söögi valmistamisel kasutatud juba ammu –, kõige levinum on kahtlemata hapukapsaste ja seaprae valmistamine porteriga, mille tugev maitse sobib hästi jõuluaegsete roogadega.

Täna, kus õhus on juba kevade esimesed märgid, selgitab Anni heleda õlle võlusid ja erinevaid kasutamisvõimalusi. Selleks puhuks on ta välja valinud humalase Tšehhi õllede tüüpi Pilsi, millel on võrreldes tuntud Premium-õllega tugevam ja rikkalikum maitse. Tšehhi õlu osutus valituks ka seetõttu, et tšehhidele on omane väga rikas õllekultuur ning õlu on nende arvates vaieldamatult ainuõige kaaslane toidu nautimisel. Ka esimeses Tšehhi kokaraamatus oli õllel kui toorainel oma koht – see sisaldas õllesupi retsepti.

Anni sõnul on hele õlu oma kuldse värvi ja humalase maitsega väga sobiv toidu sisse panekuks, seda kiidavad ka need, kes õlut igapäevaselt ei joo. Anni naudib toidu head maitset ning see algab toiduvalmistamisel toorainetest ja valmistamise lihtsusest. Toorainetest järgmise tähtsusega on maitseained, mis võimendavad toidu tekstuuri ja toovad selle olemuse hästi välja.

Ka kevadiste õlleroogade retseptide juures rõhub Anni lihtsusele ja kasutab võimalikult vähe erinevaid maitseaineid: “Näiteks toidus kasutatava õlle maitse on juba ise nii rikkalik, et seda ei tasu teiste maitsetega ära tappa.” Nii valmibki kaks rooga, mille kõrvale on ainuõige juua õlut, ning kaks rooga, millele tugev ja rikkalik Tšehhi-tüüpi õlu annab väga erilise maitse.

(Saarte Hääl)

Vaata lisaks:
Õllega kevadet püüdmas
Õlu ja toit

Vana Villem avas Pärnus kolmanda pubi

Pärnus Munga tänaval avati pidulikult Iiri pubi Sweet Rosie, kolmas Vana Villemi kõrtsiketti kuuluv lustiasutus Pärnus.

„Koht kohe kutsus tegema: nagu kõrtsi jaoks loodud,” meenutas vastse pealt 100 külastaja mahutava pubi sünnilugu OÜ Tuberkuloitedi tegevjuht Margus Jürima. „Siit mööda sõites vaatasime ikka, et pagana kena paik.”

Natuke jahutasid indu vinduma tikkunud läbirääkimised majaomanikuga, ent kui need edukalt lõpule viidi, edenes ettevõtmine kiiresti: oktoobris alanud ümberehitustööd on nüüd kõikidele hinnata.

„Rosie on puhas Iiri pubi, seda nii kujunduselt, roogade valikult kui alkoholi ja õlle poolest,” hindas tegevjuht uut pubi. „Muusikast laseme Iiri mussi, sekka rock’n’roll’i, bändid tulevad samuti sellised, kes teevad sellist muusikat.”

Iiri algupära ei unustatud nimepanekulgi: ehkki nime pärast löödi omakeskis lahinguid, jäädi lõpuks välismaise kuju juurde. Eriti veel selle järel, kui pubi sisekujunduses tõsteti domineerivale kohale iidamast-aadamast pilt kenast lokkispäisest daamist.

„Ta on ikkagi Iiri pubi ja pildi puhul tundus ka, et Magusal Roosil ei ole seda õiget kõla,” tõdes Jürima. „Pealegi on Pärnu suhteliselt rahvusvaheline koht, nii et kui iirlased või inglased tulevad, on neil ehk natuke kodusem tunne.”

Tõmmates paralleele Sweet Rosie ja Pärnus juba töötavate Vana Villemi kõrtsiketti kuuluvate Viienda Villemi ja C. F. Hahni pubi vahel, leidis tegevjuht, et neil kõigil on Pärnus oma nišš.

Jürima väitel on Hahni pubi külastajate enamik Mai elamurajoonist, juba kümmekond aastat avatud Viiendas Villemis käib noorem rahvas, kellele meeldib telerist vaadata spordiülekandeid, Sweet Rosie peaks kujunema menukaks kesklinna inimeste seas.

Ehk neilegi, kes kõige enam peavad vaadiõllest: neid kraane on uues pubis koguni kaheksa. Tõsi, kahest neist sibiseb siidrit, ülejäänutest aga kas Iiri, Inglise, Saksa, Tšehhi või Eesti õlut.

„Vahepeal oli õllekultuur täielikus madalseisus, küsiti ainult kas Saku Originaali või A.Le Coqi,” nentis Jürima. „Nüüd on olukord paremaks läinud, proovitakse ka muu maailma õllesid.”

Paarikümne töötajaga Sweet Rosie on avatud seitse päeva nädalas.

(Pärnu Postimees)

Ülikooli kohvikusse tuleb jäägripubi

Ülikooli kohvik sulges eelmise nädala alguses oma esimese korruse söögikoha ning kavatseb pooleteise kuu pärast avada uue sisekujunduse saanud ruumides jahisõpradele mõeldud pubi.

ASi Pere Restoranid juhataja Rain Eendra sõnul on nende eesmärk teha meelelahutuslik söögikoht, mis annaks inimestele võimaluse käia väljas söömas mitte ainult lõunaajal, vaid ka õhtuti. «Sinna tuleb lauateenindus ja buffet-sööke me seal pakkuma enam ei hakka,» lausus Eendra.

Kuidas täpselt jahisõprade pubi välja nägema hakkab, ei osanud Eendra veel öelda.

«Idee on alles väga noor ja hetkel käib majasisene ajurünnak,» lausus ta, kuid esialgse plaani järgi kujundatakse ruumid jahindusatribuutikaga. Seintele võiks tulla metsloomade trofeed ja pildid.

Jäägripubi külalistele on plaanis hakata pakkuma ise küpsetamise võimalust. «Siin võiks olla selline miniköök, kus igaüks saab oma lihatüki täpselt oma soovide järgi valmis teha,» pakkus Eendra ning lisas, et kui uue pubi plaan õnnestub, on sinna tulemas selline toiduvalik, mida Tartus kusagil mujal veel ei pakuta.

Mitte ainult küttidele

Kuna Tartus on juba piisavalt palju toitlustusasutusi, siis ei piisa Eendra sõnul maja toimimiseks enam sellest, kui teed ukse lahti ning pakud head toitu ja teenindust. «Järjest rohkem on vaja mõelda spetsialiseerumise või nišistu­­mise peale,» märkis ta.

«Endale tundub praegu see idee huvitav, aga meil on selle tegemisse vaja kaasata veel inimesi,» ütles juhataja ning lisas, et kuigi tulevane jäägripubi on suunatud kindlale seltskonnale, on sinna oodatud ka kõik teised inimesed.

«Kes on harjunud meie majas käima buffet’ pärast, saavad seda teha edaspidigi, sest ka päevapakkumiste valiku tahame hoida suhteliselt rikkalikuna.»

Üle kuue aasta tegutsenud buffet ei tasunud enam majanduslikult ära, kuna seda külastas liiga vähe inimesi.

«Buffet’ normaalseks toimimiseks on vajalik, et päevas käiks söömas vähemalt kakssada inimest ning buffet’s peab olema ka viimasel inimesel piisavalt lai valik. Seetõttu tuleb päeva lõpus palju toitu lihtsalt maha kanda ja see teebki asja kalliks,» rääkis Eendra, kelle sõnul sõltus külastajate hulk päevast, kuid oli viimasel ajal keskmiselt sada inimest.

Miks peaks aga uus söögikoht olema edukam kui aastaid tagasi samas kohas tegutsenud ja kiirelt lõpetanud pubi Krambambuli?

«Jah, see on hea küsimus, millele otsime ka ise vastust. Ega selle maja käimapanek pole lihtne,» tunnistas Eendra ning lisas, et kuigi Ülikooli kohviku asukoht tundub hea, on seal õhtuti väga vaikne.

«See maja on keeruline, kuna tal on akadeemiline taust. Paljud arvavad siiani, et Ülikooli kohvik on mõeldud ainult tudengitele ja ülikooli töötajatele,» ütles Eendra ning avaldas lootust, et pubi uus suund võiks tuua sinna teisigi, kuid ei välista ka tudengeid ja ülikooliinimesi. Jäägripubi avamine on plaanitud maisse.

Konkurents tihe

Praegune Vilde lokaali juhataja ning endine Ülikooli kohviku eestvedaja Priit Rei­­man jäi konkurendi äriplaane hinnates siiski skeptiliseks.

«Hindan kõrgelt nende valmidust taas riskida, aga pubi asemel arendaksin siiski puhveti kontseptsiooni edasi – korralikku buffet-stiilis kohvikut kesklinnas pole,» ütles ta.

Tartu kesklinna hetke toitlustusturgu iseloomustades sõnas Reiman, et konkurents on tihe ja karm ning see on osa asutusi sundinud kliente meelitama ka ebamõistlike hindadega. «Ma ei pea normaalseks, et keegi kesklinnas näiteks õlut ühe euroga müüb. Aga eks see sunnib ka ennast pingutama. Mina konkurentsi ei karda, pigem pean seda positiivseks,» lausus Reiman.

(Tartu Postimees)

Vaata lisaks:
Uus rentnik lubab paremat kvaliteeti
Ülikooli kohvikule koidab avanemislootus

25.3.11

Maarjapäev, ka paastumaarjapäev - 25. märts

Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi, mille juures on olulisemad järgmised jooned ja nimetused: kevade alguspäev, naistepüha, ebaõnne metsiku viimise jm kommetega tõrjumine, kapsapüha, maagilise edu meelitamise püha.

Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist.

Naistepühasid on talvises ja kevadises rahvakalendris mitmeid. Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis.

Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad kõigi naistepühade juurde. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid ...

Rituaalsed toidud

Maarjapuna (punaseks värvitud õlu, viin, vein, mahl), punased marjad. Ülepannikoogid. Karask. Ida- ja Kagu-Eestis kuivatatud kala ja haug ...

Täielikku kirjeldust loe siit

(folklore.ee)

24.3.11

Mototoober toimub tänavu Karujärvel

Motomeeste traditsiooniline kokkutulek Mototoober toimub tänavu Karujärvel nädal pärast Õlletoobrit.

Miks seekord just Karujärvel kokku saadakse, põhjendas mototoobri eestvedaja, Ösel MC Motoklubi juht Erki Evestus, et kui kokkutulek Saaremaal teha, siis peab ikka vee ääres olema. “Ja Karujärve on selline koht, kus on kõik olemas. Telkimisplatsid, toitlustamine, korvpalli- ja võrkpalliplatsid, kus saab võistelda,” selgitas Evestus, kelle sõnul on kohavahetus vajalik.

Sel aastal Õlletoobriga, mis Leisi vallast Oitmelt Kuressaare lähedale Suure Tõllu puhkekülla kolib, koostööd ei tehta. “Eks sellest on muidugi kahju, see oli Eestis ainulaadne. Aga ju nad kasvasid lahku või kas just lahku, aga ära nagu tüütas,” arutles Evestus.

Mototoober on plaanis korraldada nagu ikka Saaremaa-pärane. Evestuse sõnul pakutakse kohapeal kindlasti ka koduõlut ja esinevad Saaremaa taidlejaid. Kohale on lubanud tulla Leisi valla vahvad naised ja ka nabatantsijad.

Seda, kui palju osalejaid tänavusele Mototoobrile tuleb, ei osanud Evestus veel prognoosida. “Meil on olnud kuni 700 osalejat, aga eks me arvestame ka seda, et ajad on rasked. Arvestada võib umbes 300-ga ja üle selle. Info on läinud naaberriikidesse ja on lubatud tulla. Niipalju tagasisidet on,” rääkis Erki Evestus, kelle sõnul üritatakse ka Kuressaares traditsiooniline paraad korraldada.

Mototoober toimub 22.–24. juulil, Õlletoober on planeeritud 15.–16. juulile.

(Saarte Hääl)

Vaata lisaks:
Õlletoober

Eestlased ei kipu ELi kvaliteedimärki taotlema

Itaalias toodetav safranimaitseline lambajuust Piacentinu Ennese on tuhandes nimetus, mis pälvis ELi kvaliteedimärgi. Ühelgi Eesti tootel seda veel pole.

Juba 1992. aastal loodud ELi toidu kvaliteedimärkide süsteem aitab kaitsta Euroopa traditsiooniliste põllumajandussaaduste ja toiduainete nimetusi.

Tuntuimad kaitstud nimetused on näiteks Parma sink ja Roquefort’i juust. EL tagab, et ainult Itaalias Parma piirkonnas toodetud sinki võib nimetada Parma singiks ning Prantsusmaal Lacaune’i tõugu lammaste piimast valmistatud ja Combalou mäe sisse rajatud keldrites küpsenud juust võib kanda nimetust Roquefort.

Samamoodi on kaitstud ka Tšehhis Budweiseri ning Prantsusmaal Champagne’i ja Cognaci piirkonnas valmistatud alkohoolsed joogid.

Ükski Eesti toode ELi kvaliteedimärki ei kanna. Ent Eestis on olemas oma geograafiliste tähiste süsteem. Selle raames on Eesti patendiametis registreeritud kuus tähist – Saaremaa juust, Põltsamaa juust, Põltsamaa vein ja kolmel korral Värska vesi.

(Maaleht)

Mida ta vahib, miks ei lase õlut juua!

Pärnu maakohus mõistis seitsme kuu pikkuse tingimisi vangistuse mehele, kes ründas pangasaalis turvameest.

Purjus Mihhail kasutas jaanuaris Swedbanki kontoris vägivalda G4Si turvatöötaja suhtes. Lärmates: «Mida ta vahib, miks ei lase õlut juua!», lõi ta turvatöötajat pähe. Kui too Mihhaili eemale tõrjus, tõmbas bravuurikas mees turvatöötaja töötõendi keti katki ja õlalt paguni lahti. Kui Mihhail pangast lahkuda püüdis, pidas turvamees ta uksel kinni. Rüseluses sai turvaja sõrmepõrutuse.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Mehed avastasid sõbra surma talle õlut pakkudes, Jommispäi politseile sõimukõnesid teinud naine pisteti pokri!

23.3.11

Tallinna Raekoja platsil on õlu odavam kui mullu

Kui mullu märtsis Raekoja platsil esimesed lauad tänavale tõsteti, maksis pool liitrit vaadiõlut väliterrassidel 85 krooni, sel aastal on õlletoop pisut odavam.
Rae restorani terrassil maksab pool liitrit Saku vaadiõlut 5,1 eurot ehk 80 krooni. Vana Toomas pakub sama koguse A Le Coqi hinnaga 4,9 eurot ehk 76 krooni.

Olde Estonia ees tuuakse lauale jällegi Saku vaadiõlu hinnaga 4,79 eurot ehk 75 krooni.

Kõige odavam hinnasilt - 2,88 eurot ehk 45 krooni jääb Raekoja platsil silma Karli Keldri ees. Paraku tuleb seda tarbida kõrtsis sees, sest vähemalt eile veel maja ees laudu ei olnud.

(Postimees)

Heineken avas Eesti ainukese walk-in külmkapi!


Eesti ainukene Heinekeni walk-in külmkapp avati 11. märtsil 2011, ööklubis Privé üritustesarja Defected In The House raames.

Heinekeni viimase aja meeleolukaimas telekampaanias kasutatud walk-in (sisseastutav) külmkapp ja hüsteeriliselt karjuvad mehed, osutus maailmas ülipopulaarseks ning vastavaid ruume avati mitmetes riikides.

Walk-in külmkapp avati ainult Privé’s ning kokku pandi külmkappidesse 731 pudelit Heinekeni, avati täiesti uhiuus baar ning eksklusiivselt toodi müügile ainult Privé’s Heineken’i ööklubides kasutatav metallpudel, mis pimeduses muudab värvi.

(barprof.ee)

Vaata lisaks:
Heinekeni walk-in külmkapi video

22.3.11

Olivia Munn purjutas telesaates

Näitlejanna Olivia Munn tähistas Püha Patricku päeva telesaates «Today» purjutades.

Staar asendas eelmisel nädalal saatejuht Kathie Lee Giffordi ning tema jaoks algasid pidustused varakult, vahendab Popeater.

Näitlejanna kirjutas Twitteris, et oli juba enne show algust veidi svipsis.

«Ma olen juba purjus,» teatas Munn, kui saates õlut mekkis. «Mulle on öeldud, et ma olen joogisena palju lõbusam.»

Lisaks kandis ta «veinirinnahoidjat» ning jõi sellest tubli sõõmu.

Videot vaata siit

(Postimees)

Vaata lisaks: David Arquette: ”Jõin esimese õlle nelja-aastasena!”

21.3.11

Aktsiisimaiguta veini ja õlut saab ainult kodus


Nooruslikus keskeas Aare Arndt on õlut, veini ja head toitu nautinud juba aastaid. Kui kokakunst näis käpas olevat, otsustas ta paari aasta eest enda tarbeks ja muidugi ka külalistele pakkumiseks õlut, veini ning siidrit valmistama hakata. Ja seda juba amatööridele mõeldud moodsate vahenditega, mitte niisama teada-tuntud viisil, et maltoosa suhkru, vee ja pärmiga ankrusse või mahl pudelisse veiniks mulksuma.

Poest kraam ja käärima

Aare on üks neist uue aja joogimeistritest, kes soetab endale märjukese tegemiseks valmispaketid. Näiteks veini valmistamiseks on paketis pärm, toitesoolad, käärimist peatav aine ja selitusaine. Põhitoorainena on valmispaketis kuivatatud marjad, kuid sama hästi sobivad ka kodune mahl ja purustatud puuviljad. Ning muidugi on tarvis suhkrut, nii 25 liitri peale viis-kuus kilo, et magusust ja kangust timmida.
“Kõik on kindel värk ja saab ruttu valmis,” räägib Aare. Kodune veinimeister tunnistab, et untsu on läinud vaid üks laar veini: “Liiga hapu sai, kuid kraavi ei valanud sedagi, õnnestus ikka inimestele sisse joota.” Ühel korral sai pilsnerist ka nisuõlle-taoline jook, kuid ühele mehele olnud seegi mokkamööda.
Head veini on Aare sõnul võimalik teha kõigest. Tema lemmikuks on õunavein pihlakatega, kuid väärt kraami saab ka kiivist, mandariinidest, ploomidest, rosinatest jms. Tasub ka miksida.
Valmisekstraktiga õlletegu pole kuigi keeruline, algatuseks ikka ekstrakt, pärm ja suhkur käärima. Õlut saab ka peenemalt teha, kui ise linnaseid jahvatada, meski valmis keeta ja kõike seda humalatega timmida. Sellisel juhul kulub õlleteoks Aare sõnul juba terve päev.

Siis joogid pudelisse

Kui 25-liitristes plastist kääritusnõudes, mis pole rõhu all, on vein ja õllehakatis valminud, tuleb see pudelitesse villida. Alustuseks puhtasse nõusse ja pärast pudelitesse, mida praeahjus 120 kraadi juures pisilaste hukkamiseks eelnevalt kuumutatud. Õllepudelisse läheb seltsiks poole teelusika jagu suhkrut, sest õlu käärib pudelis edasi. Suhkrut sobib asendama ka mesi. Seejärel pudelitele korgid peale ning saabki hakata etikettide kujundamise ja pudelite kaunistamisega lustima.

Üsna odav hobi


Kodus alkoholi valmistamise seadmed soetas Aare siis, kui kehtis veel Eesti kroon. Kääritamisämber läks maksma 240 krooni, umbes sama palju korkija. Nn retseptpaki ja portsu korkide jaoks tuleb enda rahakotti kergendada mõnekümne krooni jagu. Lisaks võtavad oma suhkur, puuviljad, mahl või marjad. “Laias laastus kujuneb veinipudeli hinnaks vanas rahas 15–20 krooni. 45 pudelit õlut teeb valmis umbes 180 krooniga, kuid linnastest tuleb kallim,” arvutab Aare umbkaudu kokku.
Aare sõnul pole mõtet eriti tõsiselt juurelda selle üle, kas etem vein on kodus kääritatu või poest ostetu. “Koduveini pole poeveiniga üldse mõtet võrrelda. Viinamarjavein on hoopis teist tüüpi jook ning Eestis müügil olevad puuviljaveinid on millegipärast jube magusad,” räägib Aare. Samas on pastöriseerimata ehk elav koduõlu tema sõnul poeõllest hulga etem.
Aare on tänu oma harrastusele sõprade seas igatahes veel populaarsem kui varem ja külalisi võõrustades pole põhjust enne kella kümmet õhtul kedagi varusid täiendama saata.

(Linnaleht)

Vaata lisaks:
Estonian Beer Guide

Õlu ja naised - meestel on mille eest tänulik olla!


Õlu on meeste üks meelisjooke, kuid selle tegemise ideele tulid hoopiski naised. Tuhandeid aastaid oli selle tähtsa joogi tegemine just naiste õlgadel. Naisi peetakse ka paremateks õllejoojateks - paljud õlletehased eelistavad õlledegustaatori ametikohale naisi, sest õrnema soo maitsemeel pidi sellel alal palju teravam olema. Tänapäeval on õlu tuntud kui meestejook, kuid tuleb välja, et ainult meeste joogiks seda pidama ei peaks.

Õlletegemise ideele tulid naised

Briti ajaloolase Jane Paytoni kinnitusel hakkasid õlut pruulima naised. «Veel 200 aastat tagasi oli õlu tähtis toiduaine, mille tegemine usaldati naistele. Kuid siis toimus tööstusrevolutsioon, mehed hakkasid seda jooki üha enam tarvitama ning õllest sai väga mehelik jook,» selgitas ajaloolane. Peytonil valmis ka õlletegemise teemal raamat, kus ta lahkab selle joogi ajalugu...

Loe edasi siit

(barprof.ee)

Euro tõstab hindu, kuni me arvutada ei oska


Peagi möödub kolm kuud päevast, mil Eesti Vabariigis tuli käibele Euroo­pa ühisraha euro. Eelmisel aastal kuulutasid vali­tsus ja kaupmehed kui ühest suust, et üleminek kroonilt eurole hindu ei tõsta.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda muutis asja suisa ametlikuks, tulles välja ausa hinnastamise leppega, mille täitmist kontrollib Tarbijakaitseamet.
Soome tuttavad rääkisid teist juttu: üleminek eurole olevat tõstnud pea kõiki hindu, muutnud elu kallimaks ja andnud kaubitsejatele põhjuse igasuguseid numbreid ülespoole ümardada. Kellel oli õigus? Uurides hindu Tallinna kauplustes, restoranides ja turgudel, selgub, et mõlemal ja mitte kummalgi.
Hinnad on tõusnud, kuid taasalanud majanduskasvu tingimustes oleks see toimunud nii või naa. Samuti ei mäleta meid hinnatõusu eest hoiatanud soomlased ilmselt väga selgelt kõiki muid faktoreid, mis umbes samal ajal hindu mõjutada võisid.
Ka Soome tarbija ise oli hindade ülespoole ümardamises süüdi. Et mõista, miks, tuleb pöörata pilgud Iirimaa poole ja loota, et lahendame vähemalt selle olukorra pigem keltide kui põhjanaabrite kombel.

Euro - kellele kallim, kellele odavam

Enne üleminekut eurole oli Soomes käibel Soome mark ja Iirimaal Iiri nael. Üks Soome mark oli kuus korda väiksema väärtusega kui üks euro, kuid iirlaste jaoks oli üks euro väärt vaid 79 penni.
Ligi kümme aastat hiljem on hinnad Soomes endiselt suhteliselt ümmargused, kuid Iirimaal endiselt mitte.
Asi on selles, et enne rahareformi maksis üks rahaühik Soomes nii vähe, et arvutamise mugavus kaalus üles majandusliku tulu võimalikust hinnavahest. Iirimaal pole niisugust olukorda kunagi olnud ja seal ei näe inimesed mingit vajadust hindu ümardada.
Meie raha oli aga soomlaste omast veel kaks ja pool korda odavam, mistõttu tunduvad number nelja, number seitsme ja muude keeruliste numbritega lõppevad hinnad meile kentsakad ja tarbetud. Marga- ja krooni ajal poleks ühelgi jaekaupmehel tulnud pähe müüa mingit toodet 50 sendi asemel 47 sendi eest, aga täna on nende hindade vahe pool krooni.
Inimesed pole „kandiliste" hindadega harjunud. Kliendid ei oska viimastega arvutada ja ümardavad neid peas ikka igaks juhuks suuremaks. Esimesena hakkasid sellest kasu lõikama restoranipidajad.

Õlle ja DVD-de omahind mõistatuslikult kasvanud

Tallinnas on vähemalt kümme toitlustusasutust, kus pooleliitrine õlu maksis eelmisel aastal 35 krooni, aga nüüd maksab mitte 2,24 vaid 2,30 või 2,40 eurot. Kas õlle tootmine on viimase kahe kuu jooksul kümme protsenti kallimaks läinud? Või on oluliselt tõusnud inimeste ostujõud? Aus hinnastamine tõepoolest.
Mängufilm DVD-l, mis maksis vaid paar nädalat tagasi 6,33 eurot ehk 99 krooni, tuli mul lõppenud nädalavahetusel soetada juba 6,95 euro ehk 108 krooni ja 74 sendi eest. Mis asi peaks tänapäeval tõstma DVD hinda?
Rohkem Iirimaa moodi on olukord Stockmanni kaubamaja toiduosakonnas. Pealinna esinduskaupluses pole enam peaaegu üldse ümmargusi hindu - ei uues ega ka vanas rahas. Hinnad on vahepeal küll tõusnud, sest kroonides olid nad ju ümmargused, aga vähemalt annavad kahtede, kolmede ja kaheksatega lõppevad hinnasildid lootust, et hindu pole tõstetud niisama naljaviluks või sulaselgeks nöörimiseks.
Keskturul näib olevat endiselt käibel mullune hinnakiri. Enamiku toidukaupade hinnad lõp­pevad vanas vääringus nulli või viiega, mis lubab eeldada, et viimase kolme kuu jooksul pole hindu tõstetud, kuid samas võib olla tegu trikiga. Eks näis, mis juhtub hindadega suvel, kui kaupmeestel kaob kohustus neid kahes vääringus kuvada.

(Nelli Teataja)

Aare Külaotsa kogus on tuhat erinevat õllepudelit

Esimesena oli nõus tutvustama oma õllepudelite kollektsiooni Valjalas elav Aare Külaots. Ligikaudu tuhat erinevate siltidega tühja õllepudelit, korgid ilusasti peale kinnitatud, seisavad tal kodus mitmel riiulil reas.

“Lapsed korjasid kunagi purke, siis tüdisid ära. Ja siis mingil hetkel hakkas mul tekkima igasuguseid erinevaid õllepudeleid ning nii see alguse sai,” räägib Aare, kes on õllepudeleid kogunud oma paarkümmend aastat.

Plastpudeleid ta ei korja, kuna neid ei ole võimalik säilitada. Aare huvitavast kogust võib leida näiteks Tartu rahu aastapäeva puhul 1996. aastal väljaantud õlle, Seto Kuningriigi õlle, Saku õlletehase rajaja mälestuseks tehtud Karl Friedrich von Saki õlle, kirjanike toetuseks tehtud õlle, mis kandis nime Keisri Hull. “Õllevabrik küsis luba, kas tohib seda nime tarvitada, ja Jaan Krossi vastus olnud siis, et ainus tingimus on see, et õlu peab hea olema,” räägib Aare viimati mainitud õllepudeli kohta.

Tema kogust võib leida ka Elmari raadiole pühendatud õlle, Karksi ja Nigula õllede pudeleid, energeetikute päeva puhul välja lastud õlle, Õlletoobri sildiga 1998. aastal väljalastud õlle, Pärnu õlletehase 100. aastapäeva õlle ning õlleklubi presidendi pildiga pudeli. On olemas ka Sillamäe õlletehase toodangu näiteid ja mõned kingituseks saadud vanaaegsed pudelid. Kõige vanem pudel kogus on muide tsaariaegne. Aare näitab ka Pariisist toodud õllepudelit ja Tšehhi Švejki õlle pudeleid, mille igal sildil ise tekst.

(Saarte Hääl)

Professor: klaas õlut päevas tuleb tervisele kasuks


Toitumisteadlane, professor Mihkel Zilmer rääkis rahvusringhäälingu saates «Prillitoos», et väike kogus alkoholi päevas ei too mingit kahju tervisele ja võib isegi kasulik olla.

«Liialdada alkoholiga muidugi ei maksa, aga selgeks tuleb teha, et alkohol ei pruugi alati sugugi kahjulik olla,» ütles Zilmer.

Klaas veini (150 ml) või šampanjat (200 ml), väiksem klaas õlut (350 ml) ja isegi 30 ml kanget alkoholi päevas ei kujuta professori sõnul ühekordsel tarbimisel päevas inimese tervisele mingisugust ohtu.

«Aga kas see on ka kasulik?» küsis Zilmer ja vastas: «Täiesti kindlasti. Selline kogus alkoholi laiendab veresooni ja tasandab kenasti vererõhu probleemi. Kindlasti ei asenda see ravimeid, kui arst on need välja kirjutanud, aga see on kõige süütum vererõhu korrigeerija kaheks kuni kolmeks tunniks, lisaks omab väga head lõõgastavat toimet.»

Professor lisas, et nüüd on leitud, et alkoholimolekulil on ka põletikuvastane toime. Punases veinis on aga tervisele kasulikke antioksüdante, mistõttu asetas Zilmer selle edetabelis kindalt kohale number üks.

(Postimees)

20.3.11

Kambodža kihutab ­olevikule järele


Suur osa Kambodža rahvastikust on liiga noor, et mäletada Pol Pothi aegseid õudusi, kuid kohutav minevik on vaid õhukese mullakihi all, paljastab Viktoria Lummo.

... Kambodža on praeguseks taas kuningriik ja selle sinipunavärvilise lipu peal ilutseb vana hea Angkor Wat. Inimesed naeratavad ette ja taha, internetis saab taotleda e-viisat, igal kuul avatakse pealinnas Phnom Penhis mõne lääneriigi toetusel mõni kõrgkool, mittetulundusühingu või heategevusorganisatsiooni filiaal, Mekongi promenaad on täis tänapäevaseid kohvikuid-baare, kus mõne dollari eest saab mitu liitrit kohalikku õlut, erksates riietes mungad kõnnivad vabalt tänavatel ...

Artiklit loe siit

(lühendatult Eesti Ekspress)

19.3.11

Lemmikud: Selveri piim ja Prisma Rainbow

Delfi lugejad andsid teada, et eelistavad enim Selveri ja Prisma omatooteid, samuti märgiti ära Rimi ja Säästumarketi, ETK ning Maxima märgitooted.

Selveri toodetest tõid lugejad eriliselt esile Selveri piima, samuti mainiti ka võid, kohvikoort, mune, hapukoort, mahla ja õlut. Viimane olevat küll "selline lahja, aga sauna sobib küll".

Prisma puhul kiideti Rainbow kaubamärki, mis on "kvaliteetne ja soodne võrreldes muu kvaliteetkaubaga".

ETK säästutoodetest tõid lugejad välja purgisuppe, kohukesi, esmatarbekaupu. Üldine hinnang oli, et need on "hea hinna ja kvaliteedi suhtega".

Säästumarketis oli vaieldamatud lemmikud Alpenrose'i kaubamärgiga piimatooted.

Kuigi omad lemmikud olid ka Rimi (juust, küpsised) ja Maxima kauplustes (või, viinerid jne), tõid mõned lugejad nende kaubakettide puhul välja, et parem on jätta omatooted ostmata, kui ei tea täpselt, millises riigis need võivad toodetud olla.

Loomulikult leidus ka omatoodete vastaseid. Näiteks kirjutas Mart: "Püüan omatooteid vältida kogu aeg. Mulle meeldib, kui tootel on mingi isikupära. Seni olen ostnud kallimat piima, sest ei taha poekettide tooteid. Need on vastikult anonüümsed."

(Delfi)

Vaata lisaks:

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/anna-teada-millise-poe-kliendikaart-on-koige-kasulikum.d?id=42454871

Omatoodete osakaal kogumüügist veel väike

Eestis on omamärgi toodete osakaal müükidest veel üsna väike ja suund ilmselt suurenemise poole, kuid näiteks Šveitsi ja Suurbritannia üle 40% osakaaluni, mis Euroopa kõrgeim, jõudmine võtaks meil aastaid, ütles ETK juhatuse esimees Kati Kusmin Delfile.

ETK omamärgi tooteid - Säästu, Meieri - on kauplustes praegu müügil ligi 130, nendest Eestis toodetakse 90 toodet.

Suurimad tootjad on hetkel Maag, Salvest, Eesti Pagar, Tartu Veski, Värska Vesi, Viru Õlu, Mayer Industries. Lisaks mõned tooted Itaaliast, Kreekast, Leedust, Lätist, Ungarist ja Vietnamist.

"ETK omamärgi tooted on kindlasti kvaliteetsed ja lisaks teeb need ostjale atraktiivseks ka kategooria odavaim hind. Soodne ja hea ei ole üksteist välistavad omadused," sõnas Kusmin.

"Omamärgi toodetel on sageli just parim hinna ja kvaliteedi suhe omas kaubagrupis."

ETK kogemuse põhjal võib Kusmini sõnul öelda, et omamärgi toodete roll on müügis tõesti väga oluline. "Sageli on vastavad tooted oma kaubagrupis parimate müügimahtudega tooted," sõnas ta.

Eelmisel aastal moodustas omatoodete osakaal Eesti toidukaupade müügist üle kaheksa protsendi.

(Delfi)

Iisrael - hea kliima, huvitav maastik ja kirev ajalugu

Egiptusest tüdinud eestlasele pakub Iisrael paljuski sama, mida Egiptimaalt otsima minnakse, aga veel ka palju muud piibliaineliste pühamute, ajalugu täis vanalinnade ja täiesti ainulaadse Surnumereni välja.

... Hinnad on Iisraelis üsna soolased. Nii tuleb ühe väikese (0,33 l) õlle eest välja käia 54 krooni (3,45 eurot), suši rannakohvikus maksab 185 krooni (11,80 eurot), klaas veini hotellibaaris aga 76 krooni (4,86 eurot). Samas on puu- ja aedvilju suures valikus ja nende hinnad ei tapa - maasikakilo on 60 krooni (3,80 euro) ringis. Keskmine palk riigis on 8000 seeklit ehk umbes 30 000 krooni (1970 euro) ringis ...

Plussid:
  • Läänelik
  • Puhas
  • Teenindajad ei tülita
  • Päike ja soe vesi
  • Vesi joogikõlbulik
  • Rand tasuta
  • Rikkalik ajalugu
  • Mitmekesine maastik

Miinused:

  • Kõrged hinnad
  • Aeglane teenindus
  • Rand kivine ja ülerahvastatud
  • Aeganõudev turvakontroll lennujaamas
  • Terrorioht
  • Järjekorrad vaatamisväärsuste juures
Artiklit loe siit

(lühendatult Postimees)

18.3.11

A. Le Coq I

A. Le Coq I on 2,9%-lise alkoholisisaldusega hele kvaliteetõlu, millel on tugev humalane maitse ja meeldiv aroom. See on õllemaastiku kõige pehmetoimelisem tegija – tegemist on esimese nii vähese alkoholisisaldusega õllega Eesti turul.

A. Le Coq I on tõeliselt euroopalik, värske ja puhta humalase järelmaitsega õlu, mis oma madala alkoholiprotsendi tõttu sobib joomiseks ka korraliku lõunaprae kõrvale.

(A. Le Coq)

Vaata lisaks:
A. Le Coq
http://press.alecoq.ee/olu/turule-jouab-vahese-alkoholisisaldusega-olu-a-le-coq-i/

Alkohol ja dieet: kui palju on liiga palju?

KAALUABI: Kui oled pühendunud eesmärgile kaalust alla võtta ja terve püsida, võiks alkoholi tarbimisest loobumine olla üks sinu pikaajalistest eesmärkidest. Kuna enamik alkohoolseid jooke sisaldab väga suurel hulgal suhkrut ja kaloreid, võib alkoholi tarbimine dieedi nurjata. Ka võib see põhjustada ülesöömist, kui tegemata jäävad teadlikud otsused selle kohta, mida süüa.

Samas, nii kaua, kui kõik jääb päevase lubatud kaloraaži piiresse, võimaldavad mõned dieediplaanid juua aeg-ajalt õhtusöögi kõrvale klaasi veini või pudeli madala kalorisisaldusega õlut. Kas alkoholi tarbimine dieedipidamise ajal on ikka tark tegu? Seda siin peaksid sa teadma:

Alkohol ja dieet

Kui püüad otsustada, kas alkohol on dieedile tervislik lisand või mitte, on mitmeid asjaolusid, millega tuleks arvestada. Esiteks sõltub pruugitava alkoholi tüübist selle imendumine organismi ja mõju ainevahetusele. Alkohol on üks lihtsüsivesikute allikas ning tavaliselt imenduvad viina, rummi ja džinniga valmistatud kokteilid ruttu ning need töödeldakse organismis kiiresti ümber. Ka sisaldavad need joogid väga palju kaloreid ning nende tarbimisega võib päevase kalorilimiidi suurema vaevata ületada. Ainus võimalus alkoholi imendumist aeglustada, on süüa enne alkoholi tarbimist märkimisväärne kogus süsivesikuid ja rasvu. Enamikule dieedipidajaist ei oleks see aga sugugi mõistlik lisa igapäevasele menüüle.

Alkohol võib kaalulangetamist ka takistada — lihtsalt seetõttu, et organism on sunnitud kulutama tohutult energiat, et end alkoholi tarbimisega kaasnenud toksiinidest vabastada. Kuna alkohol kuivatab organismi, võib ainevahetus aeglustuda, mis omakorda vähendab võimalust tegelikult kehakaalu vähendada.

Kas dieedi pidamise ajal tuleks alkoholi tarbimine täielikult välistada?

Alkoholi tarbimine dieedi pidamise ajal ei pruugi alati lõppeda dieedi nurjamisega, kuid sellega kaasneb kindlasti oht, et sööd rohkem, kui vaja ning ületad seega päevase kalorilimiidi. Ent on siiski ka mõned n-ö turvalised alkohoolsed joogid.

Klaasitäis valget veini sisaldab vahemikus 60-80 kalorit portsjoni kohta ning võib olla kerge ja värskendav alkohoolne jook. Et kalorite hulka veelgi vähendada, lisa veinile tilgake sidruni või laimimaitselist gaseeritud vett. Klaasitäis punast veini või punaveini-spritzerit (vein pooleks mineraalveega) sisaldab vähem kui 100 kalorit portsjoni kohta ning võib olla õhtusöögile meeldivaks täienduseks.

Proovi viina toonikuga. Dieettoonik ei sisalda ühtegi kalorit ning üks pits viina sisaldab vähem kui 100 kalorit portsjoni kohta. Või näiteks Cuba Libret (kokakoolast, laimimahlast ja valgest rummist koosnevat kokteili). Dieetkoola ei sisalda ühtegi kalorit ning üks pits rummi sisaldab umbes 110 kalorit. Mojito on värskest mündist, laimimahlast, suhkrust ja valgest rummist valmistatud magus ja maitsev kokteil. Tüüpiline Mojito sisaldab umbes 160 kalorit ning võib olla teataval määral tervislikuks lisandiks toidule.

Enamik heleda õlle sorte sisaldavad vähem kui 100 kalorit portsjoni kohta, olles ometi säilitanud samasuguse maitse kui teisedki õlled.

Alkoholi tarbimine dieedi pidamise ajal võib olla riskantne ning mitte eriti tark tegu, arvestades seda, et eesmärk on kärpida kaloritarbimist ning püüelda tervislikuma elu poole. Kuigi mõned dieediplaanid võimaldavad tarbida alkoholi kord või kaks nädalas, võib parimate tulemuste saavutamise ja õigel teel püsimise nimel olla mõistlik alkohol menüüst täiesti välja jätta.

Allikas: www.mydailymoment.com

(Delfi)

Vaata lisaks: Joogid võivad su dieedi rikkuda, 28 uskumatut müüti toitumise kohta

Noop: lahja õlu sobib ka autojuhile


Joogitootja A. Le Coq toob turule 2,9-protsendilise kangusega õlle, mis sobib ettevõtte juhi Tarmo Noobi kinnitusel inimesele, kes soovib pärast õlle joomist ka autorooli istuda.

«Sellise kangusega õlu ei tohiks organismi mingit jälge jätta. Me oleme seda uurinud ja see on täitsa kindel,» ütles Noop ERR-i uudisteportaalile. «Loomulikult eeldame, et pärast joomist ikka 10 minutit ka oodatakse, kuid meie ei suutnud igal juhul midagi välja puhuda,» lisas ta.

Õllefirma teatas täna, et toob turule uue 2,9-protsendilise alkoholisisaldusega õlle. Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse ülemarst-juhataja Vassili Novaki sõnul ei ole aga suvalise alkoholi sisaldava joogi joomine rooli taga mõistlik, olgu selle kangus 1,5 või 10,2.

Novak lisas, et alkoholi ei tohiks roolis üldse juua ja seda ei tuleks ka reklaamida.

(Postimees)

Vaata lisaks:

http://www.ohtuleht.ee/418758

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/soiduopetajad-tark-inimene-ei-kipu-autorooli-parast-napsutamist.d?id=42338757

http://www.epl.ee/artikkel/594688

Neeme Korv: turundus ja eetika, A. Le Coqi näitel

Ajakirjandusel ei ole enam mahti (ega sageli ilmselt ka võimalust) vaikimise kaudu oma valikutest märku anda ning loomulikult kasutatakse seda armutult ära, kirjutab Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv tänases kommentaaris, kus ta heidab pilgu Tartu õlletehase eilsele meediaavaldusele.

Tartu õlletehase juhi Tarmo Noobi hinnang uuele tootele, nn autojuhtide õllele, mis eile portaalist portaali levis, on küllap pesuehtne turundustrikk.

Mis sobiks kampaaniaks paremini kui arutelu selle üle, kui kange õlu kui kiiresti kupli kumisema paneb ja kas ikka tohib pärast lahja õlle tarvitamist rooli taha istuda?

Algul veeb «probleemiga» kihama, siis meelelahutuslikud telemagasinid... Nii see käib.

Tegelikult oleks võinud selle õli tulle valava repliigikese kirjutamata jätta. Ent kui ajakirjandus juba niikuinii teema üles võttis, oleks vahest paslik siiski meelde tuletada ka Eesti Õlletootjate Liidu eetikakoodeksit, mille järgi ei tohiks reklaamis õlle ega muude lahjade alkohoolsete jookide tarvitamist seostada mootorsõiduki juhtimisega.

Kui nimetatud koodeksit pole just prügikasti visatud, peaks see laienema ka uusi tooteid tutvustavate ettevõtete juhtide väljaütlemistele.

(Postimees)

Vaata lisaks: A. Le Coq, Politsei tabas Tartus hulga alkoholi tarvitanud sõidukijuhte

17.3.11

Kas õlu on tervislikum kui punane vein?

Mõistlikus koguses tarvitatuna on õllel kasulikum toime tervisele kui punasel veinil, selgub Suurbritannia õlleakadeemia värskest raportist. Veelgi enam, akadeemia põhjalikult õlle kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete sisaldust uurinud eksperdid väidavad, et õlu on üks kõige tervislikumaid alkohoolseid jooke kogu maailmas. Raporti koostamise üks eesmärke oligi parandada tarbijate õllealaseid teadmisi ja seeläbi edendada kogu õllejoomise kultuuri.

Õlu sisaldab mitmeid kasulikke aineid

Õlle toitainete sisaldus on mitmekesine ja tervislik. Õlleakadeemia raporti väite kohaselt aitab õllejoomine igapäevast toiduvalikut tasakaalustatuna hoida. Nii on õlles kiudaineid, antioksüdante ning näiteks naiste tervisele ülimalt olulist mineraali räni.

Just õlle ränisisaldust on mitmes varasemas uuringus peetud põhjuseks, miks õllejoomine vähendab naistel osteoporoosi haigestumise riski. Lisaks on õlles väga vähe naatriumi, see-eest aga südamele olulist mineraalainet kaaliumi.

Vähetähtsad pole ka õlles sisalduvate B-rühma vitamiinide kogused. Odralinnased sisaldavad niatsiini, foolhapet, samuti B2-, B6- ja B12-vitamiine. Kõik need vitamiinid leiduvad igas apteegis leiduvas polüvitamiinikapslis ning need kaitsevad südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise eest. Õlles pole grammigi rasva ega kolesterooli, vaid ainult süsivesikuid. 95 protsendi ulatuses koosneb õlu ju veest, seisab raportis.

Välismaal reisides eelista veele õlut

Ka õlle pruulimisel kasutatavatel humalatel on tervisele kasulikke omadusi. «Kui linnased on õlle hing, siis humalad õlle maitse. Humal on igivana ravimtaim, mida rahvameditsiinis on kasutatud paljude haiguste raviks, näiteks seedimise kiirendamiseks ja kõhukinnisuse leevendamiseks,» kirjutas raportis California Ülikooli õlletehnoloogia professor Charles Bamforth.

Uusimate uuringute kohaselt võivad humalates sisalduvad bioflavonoidid pidurdada vähktõppe, diabeeti haigestumise riski, takistada rasvumist, suurendada nn. Hea ehk HDL-kolesterooli taset veres.

Niisamuti tõdetakse raportis, et eksootilistesse riikidesse reisimisel on õlu janukustutuseks ohutum valik kui vesi, sest veega levib kordades enim baktereid kui õllega. Õlu on kangetest alkoholidest parem valik ka palavate ilmadega joomiseks, sest võrreldes näiteks veiniga pole õllel vedelikku kehast väljutavat toimet.

Õlu on kasulik vaid mõistlikes kogustes

Samas hoiatab raport, et kõik õlle tervisele kasulikud omadused pääsevad mõjule vaid õlut mõistlikus koguses tarvitatuna. Naistele kahjutu alkoholikoguse piirmäär on kuni 20 g ja meestele kuni 60 g absoluutset alkoholi ööpäevas. Selle normi väljaarvutamiseks kasutatakse Euroopas mõistet restoraniannus, USAs drink.

Üks restoraniannus või drink on 12 g puhast alkoholi. Naiste mõõduka alkoholitarbimise piirmäär on 2 annust päevas. Meeste tervisele mõõduka alkoholitarbimise piiriks on 3 napsu päevas. Seega on naise tervisele ohutu kuni 0,5 l lahjat õlut päevas, mees võib lahjat õlut tervist kahjustamata juua kuni 1,5 l ööpäevas.

(barprof.ee)

Õlu, mis on kangem kui viin

Võistlus maailma kõige suurema alkoholisisaldusega õlle loomisel on kestnud aastaid. Omavaheliselt konkureerivad selle auväärse tiitli eest šotlased ja hollandlased - kui üks pruulimiskoda on uue rekordilise kanguse saavutanud, üritab teine seda kohe lüüa ja vastupidi. Erinevad välismaised kirjandusallikad väidavad, et tegu oleks justkui nalja ja lapsemänguga aga nii see on. Millisele pruulimiskojale kuulub praegune rekord ning kui suure alkoholisisaldusega on nende õlu?

Eelmise aasta lõpus tunnistati šotlaste Sink the Bismarck maailma kangeimaks õlleks. Õlle alkoholisisaldus on uskumatuna näiv 55%. Jook on müügis 0,33l pudelites ning selle eest tuleb välja käia lausa 65 eurot.

Peale šotlaste tunnustamist hakkas hollandlaste Koelschipi pruulimisfirma välja töötama veelgi kangemat õlut ning raske töö tulemusena loodi 60-protsendilise alkoholisisaldusega õlu nimega Start the Future. Peale selle, et nende õlu on šotlaste omast 5% kangem pakuvad nad seda ka tunduvalt odavama hinnaga. 0,33-liitrise pudeli eest küsivad hollandlased kõigest 35 eurot. Õlle loojate serveerimissoovitus - "See pole tavaline õlu, seda nauditakse nagu kokteili - mõnusas seltskonnas viski või konjaki klaasist."

(barprof.ee)

Vaata lisaks:
http://www.brouwerijhetkoelschip.nl/welkom.htm

Populaarsemad omatooted: piim, suhkur ja õlu


Oma kaubamärgiga toodete müük on Rimis viimastel aastatel suurenenud. Kui eelmisel aastal moodustas omamärgi toodete osakaal 13,18 protsenti kogumüügist, siis käesoleval aastal ulatub see 16,73 protsendini.

Rimi kaupluste sortimendis on kokku üle 1500 omamärgi toote, mis on esindatud kõikides suuremates kaubagruppides nagu kuivained, saia- ja leivatooted, liha- ning piimatooted, maiustused.

Kõige müüdavamaks nendest on Rimi Eesti Foodi kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi sõnul piim, suhkur ja õlu.

Enamik Rimi omamärgitoodetest on tema sõnul pärit Eestist. "Pea kogu Rimi omamärgi värske kauba tootegrupid (sh piimatooted) on kodumaise päritoluga," lisas ta.

Kokku müüakse oma kaubamärgi all tooteid, mis on pärit kokku 16 Euroopa Liidu riigist. "Impordinäitena toome jäätist ja oliivõli Itaaliast," sõnas Bats.

Kett nõuab ka kvaliteeti

Omamärgitoodete soodsam hind tuleb Bautsi sõnul eelkõige sellest, et tootele ja selle brändile jäävad ära reklaam ja turundus, mis üldjuhul moodustavad kauba hinnast väga olulise osa. "Kvaliteedi arvelt järeleandmist pole," kinnitas ta.

"Rimi omamärgitoote valmistaja valimisel on alati üheks tingimuseks kas sama hea või parem kvaliteet võrreldes sama tootegrupi tuntud brändidega," selgitas Bauts. "Omatoodete müügiedukuse kasv näitab, et tarbijad on omamärgitooted hästi vastu võtnud ja parema hinnaga kvaliteetne kaup on igati loogiline valik."

Rimi sattus eelmisel aastal luubi alla, kui asus oma kaubamärgi all pakutavaid lihatooteid sisse tooma väljaspoolt Eestit. Toidukett lubas kodumaise liha omatoodete näol lettidele võimalusel peagi tagasi tuua.

Eesti tootjatel napib ressurssi

"Oleme sellest juhtumist põhjalikult õppinud ning teemaga ka väga tõsiselt tegelenud. Rimi omamärgiliha tarnekoostöö osas oleme pidanud läbirääkimisi mitme Eesti tootjaga, kuid takistuseks on saanud tootjatepoolne võimaluste puudumine pakkuda soovitud koguseid," märkis Bauts.

"Eesti tootjatel jääb oma lihabrändide kõrge tootlikkuse ja suurte mahtude juures ressurssi selliseks koostööks väheks. Küll aga võib öelda, et Rimi ostab täna tooteid müügiks kõigilt suurematelt lihatootjatelt Eestis."

Bauts viitas omatoodetest rääkides hiljutisele TNS Emori uuringule, mis näitas, et omamärgitoodete populaarsus Eestis kasvab. "Tarbijad teevad täna oma ostuotsused ratsionaalsetel kaalutlustel ning omamärgitoode ongi mõeldud just kaalutlevale ostlejale, pakkudes igapäevased toiduaineid parima hinna ja kvaliteedi suhtega," lausus ta.

(Delfi)

16.3.11

Saku Hele nüüd pindises purgis

Sakus toodetavatest õlledest vanima retsepti järgi pruulitud humalarikas tšehhipärane Saku Hele on nüüd saadaval ka pindises purgis.

Tõeliste õllesõprade seas väga kõrgelt hinnatud Saku Hele on pruulitud koostöös Tšehhi õllemeistritega välja töötatud retsepti järgi Saku mõisahärra Valerian Baggo auks, kes rajas kunagisest mõisa õlleköögist arvestatava õlletööstuse.

Tšehhi õllemeistritega koostöös valminud humalarikas Saku Hele on kuulunud Saku Õlletehase tootevalikusse 1970. aastate lõpust olles sellega Eesti üks vanemaid ja väärikamaid õllemarke.

Saku heledatest õlledest kõige humalarikkam Hele (5,2%) on leidnud oma lojaalse tarbijaskonna, mis on läbi aastate stabiilselt kasvanud.

Varem vaid 0,5-liitrises klaaspudelis müügil olnud Saku Hele pindise (0,568L) purgi soovituslik jaehind on 0,89EUR.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:
Saku Õlletehas

11.3.11

2010. aasta parim printreklaam: Rocki "Metalli ka!"

Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) liikmeslehtede reklaamijuhid ja ekspertidest koosnev žürii valisid eelmise aasta parimaks ajalehtedes ilmunud reklaamiks Saku Rocki „Metalli ka!“.

Saku Rocki reklaam ilmus ajalehtedes üle kahe külje eelmise aasta alguses. Reklaamiagentuur oli Der Tank ja meediaagentuur OMD Estonia. Rademar

„Aasta parima reklaami“ auhinna eesmärk on tunnustada loovagentuuri, klienti, meediaagentuuri või reklaami loojat (kui reklaam pole valminud loovagentuuris). Auhinnale kandideerinud reklaam võis olla ilmunud nii põhilehes, lisas, kleebitud lehe külge jne. Hindamise aluseks oli reklaami efektne disain, sõnum ja idee sobivus printi. Konkursil võisid osaleda ka välismaiste reklaamide adaptsioonid. Piiranguid reklaami suurusele ja erilahendustele ei olnud.

Võitnud reklaam trükitakse ära EALLi liikmeslehtedes. Saku Õlletehas, Tank ja OMD saavad oma valikul aastase tasuta lehetellimuse ning klaasikunstnik Ivo Lille tehtud auhinna.

Žürii valis võitja välja 13 reklaami seast. Žüriisse kuulusid Postimehe reklaamidirektor Marika Jahilo, Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi õppejuht ja lektor Tiina Hiob, reklaamiagentuuri Tank juhataja Joel Volkov, meediaagentuuri OMD strateegiajuht Arno Pae, reklaamispetsialist Olav Osolin ja Info-Auto turundusdirektor Tiit Lillipuu.

EALL jätkab parima lehereklaami valimist ka 2011. aastal.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:
Saku Õlletehas


ÄP test: Jussi õlletuba püüab kõigile meeldida

Jussi õlletuba on lihtne koht, mis püüab kõigile meelepärane olla. Külamees saab sealt õlut, lapsukesed viinereid ja friikartuleid, turistid piprapihvi, poliitikud valijaid.

Esmamulje oli soe, pehme ja õdus. Ehtne Eesti koht – sellist sõnumit edastasid triibuliste kaltsuvaipadega kaetud puhtad laudpõrandad ja rahvusliku mustriga linikud. Tõeliselt isamaalik koht, nii et partei nimega Isamaaliit oli selle oma propagandakohaks valinud ja Laari õlletoaks ümber nimetanud. Akna ette pandud suur sinine loosung varjas eredaks kippuvat kevadpäikest, lapsukeste lõbuks olid kingitustelauale välja pandud sinised tiivikud, ainult ühtegi poliitikut polnud näha. Kohal olid vaid paar õllesõpra ja emad-isad, kes oma lapsukesed välja maiustama olid toonud.

Esimese käiguna tutvusime lillkapsapüree­supi ja Caesari salatiga. Supiga lähemalt – see oli üllatavalt rammus, kuid mahe ja maitsev. Caesari salatiga jäi tutvus pinnapealsemaks, sest see valmistas pettumuse – majoneesikastmega Hiina kapsal ja tugevalt maitsestatud kanafileeribadel polnud oma nimega midagi ühist.

Ka fooliumis küpsetatud lõhefilee ahjukartulitega ei vastanud ootustele. Foolium oli ja lõhefilee samuti, pealegi päris mahlakas, aga vaene väike kalatükk kadus juustu-majoneesikatte alla ära, nii et kala maitset polnudki õieti ei tunda. Ja ahjukartulid olid võib-olla ahjus tõepoolest korraks käinud, näiteks ennast soojendamas, aga tegelikult oli tegemist keedukartuliga, mis õlis läbi küpsetatud.

Lambafileega oli kõik korras, temast sai päeva nael. Lammas oli oivalises küpsusastmes, mahlakas, liha oli palju ja mustsõstra-piprakaste oli tore leid selle juurde. Ka kartulipuder oli maitsev, kuid nii lõhe kui ka lamba lisandiks pakuti külmutatud köögiviljasegu. Ei, muidugi mitte enam külmutatud kujul, eks ikka keedetult ja mingi tugevamaitselise ürdiseguga maitsestatult. Ometi oli tulemus täiesti maitsetu, vesine ja leige.

Üks hea keeduporgand kübekese või ja soolaga oleks sada korda parem olnud, pealegi sobinuks see rahvustriibuliste linikutega kenasti.

Majaveini jätkus vaid ühele joojale, siis sai see otsa. Üritasime lohutust leida koogist: kohupiima-õunakook on alati kindel valik, see ju meie klassika. Sedapuhku aga oli klassika pakist pärineva vanillikastmega üle valatud ja lisaks oli pudelist šokolaadikastet peale nõristatud – no ei maitse mulle see poekraam mitte üks raas, isegi mitte õlletoas.

Ehk oli ülipika menüüga üle jõu käivad lubadused välja antud? Ehedate Eesti roogade kõrval (Mulgi puder, röstitud silmud, soolaoad, karbonaad) esindas menüü ka pubiklassikat (juustupallid, küüslauguleivad, sibularõngad), Vene ja Ukraina kööki (seljanka, Kiievi kotlet, pelmeenid), Itaaliat (tomati-mozzarella-salat, pastaroad), isegi südalinnahitt piprapihv oli olemas.

Presidendiproua eestvedamisel peetud võitluse tagajärjel on transrasvad pidanud vähemalt kommidest kaduma, aga restoranide lastemenüüd koosnevad ikka veel säilitusainetest ja toiduvärvidest, maitsetugevdajatest ja rasvadest. Köögi- ja puuvilju kohtab seal harva. Olukord on tõesti vilets, kui isegi rahva püsimise esivõitleja Mart Laari propagandakohvikus järeltulevat põlve viinerite ja friikartulite, pelmeenide ja hapukoorega toidetakse.

Jussi õlletuba
Aadress: Liilia tee 2, Viimsi vald, Harjumaa
Telefon: 623 8696
Avatud: E–T 11–22,
K–N 12–23, R 11–01,
L 12–01, P 12–22

20
toit-jook
5/10
teenindus
6/10
interjöör
9/10

põhiroogade hinnad
3,50–12 eurot

(Äripäev)

Vaata lisaks: Jussi Õlletuba

9.3.11

Saku: printreklaam on muljetavaldav


Eelmisel nädalal kuulutas Eesti Ajalehtede Liit mulluseks parimaks lehe- ehk printreklaamiks Saku Õlletehase reklaami «Metalli ka!» Rocki õllele. Intervjuus E24le räägib Saku turundusdirektor Kadri Ärm printreklaami plussidest ja miinustest.

Kadri Ärm, tänasel päeval on inimeste meediatarbimisharjumused suures muutuses, masu on räsinud paberlehtede turuosa, jõudsalt areneb veebi- ja sotsiaalmeedia. Kuidas näeb Saku täna printreklaami, millist funktsiooni see täidab?

Printreklaami eeliseks on välja kujunenud, suured reklaamiformaadid. Need arvestavad lugemisharjumisi aga võimaldavad reklaamil välja paista. «Metalli ka» kampaania puhul kasutasime duubelleheküljega sajaprotsendiliselt ära printreklaami võime olla muljetavaldav. Kasvatasime samaaegselt brändituntust, näitasime Rocki brändi väärtusi ning tutvustasime käimasolevat kampaaniat.

Millist mõju ootate printreklaamist?

Ootame, et printreklaam oleks lugejale nauditav ja informatiivne, samuti visuaalselt mõjuv.

Kui suur osa Saku reklaamieelarvest kulub printreklaamile?

Teadvustame küll printreklaami eeliseid, aga arvestame ka printreklaami puudustega. Olukord on üsna lühikese aja jooksul muutunud ning väide «lehti loevad kõik» ei ole tänaseks enam tõene. Samuti on teistel meediatüüpidel neile unikaalseid eeliseid. Seetõttu ei ole printreklaami osa meie eelarvest väga suur.

Saite auhinna ajalehtede liidult kampaania eest «Metalli ka», kus teie koostööpartneriks olid reklaamiagentuur Der Tank ja meediaagentuur Trendmark MediaCom. Mis on nende agentuuride tugevad küljed?

Rocki loovagentuuriks on tõepoolest Tank, kuid meediaagentuuriks OMD. Trendmark Mediacomiga lõppes meie koostöösuhe 2010 aasta alguses, kui Carlsberg Grupp, mille liige Saku Õlletehas on, otsustas rahvusvahelise ühtse meediaketi kasuks.

Tankil on väga palju tugevusi, kuid Rock brändi loovjuhtimise puhul tooksin eraldi välja Tanki oskuse olla asendamatu strateegiapartner ja lahutamatu osa bränditiimist. Ja kuna see intervjuu sünnib parima trükireklaami nimetuse valguses, siis see ju räägib enda eest – Tanki oskus häid reklaame luua pälvib tähelepanu.

OMD kogemus meie brändide meediaplaneerimise alal on küll veel vähene, kuid nende võime rahvusvahelisest partnerlussuhtest kodumaisele kliendile kasu tekitada, samuti operatiivne koostöövalmidus on kindlasti üks nende tugevusi.

Samuti on OMD osutunud väga vajalikuks partneriks erinevate operatiivuuringute alal – nende testmetoodika on aidanud meid viimasel ajal küsimustes, millel on tavapärase meediaplaneeringuga vähe pistmist.

Mis suunas usute eesti reklaamiturgu arenevat kanalite turuosa jaotumise mõttes? Milliseks võib kujuneda prindi osa näiteks lähema viie aasta jooksul võrreldes praeguse olukorraga?

Reklaamiraha jälgib trende, aga ka lugejanumbreid. Praegu on printmeedia sattunud olukorda, kus ta pole trendikas ning on kaotanud lugejaid. Trendipendel liigub pikema perioodi jooksul tagasi tasakaaluasendisse ning ülalmainitud printreklaami tugevused annavad talle selge, stabiilse rolli.

Samas on lugejate poolel selge liikumine ekraanide suunas. Kõik ekraaniga seadmed võidavad täna turgu. Need kaks vastanduvat jõujoont määravad ära printreklaami tuleviku. Samas käib ekraanidel tormiline võitlus selle nimel, millist sisu milliselt ekraanilt vaadatakse ning need arengud tähendavad printreklaamile nii ohte kui võimalusi.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Saku Õlletehas


Ostukorv Prismas kahe kuuga ligi neli eurot kallim


Kahe kuuga on Prisma ostukorv kallinenud kokku nelja euro võrra – kui detsembris oleksid tooted kokku maksnud 59,92 eurot, siis 8. märtsil maksid samad tooted kokku 63,28 eurot, kirjutas Delfi.

Samaks on jäänud šokolaadi, piima, viina, õlle, juustu, šampooni ja punase veini hinnad.

Odavamad on rukkipala, kurk, jogurt ja hakkliha, kusjuures kõik on sooduspakkumises.

Kallinenud on veel valge vein, kartulid, kaerahelbed, jahu, banaanid, makaronid, sigaretid ja mähkmed.

(Eesti Päevaleht)

8.3.11

Saku: uuelt valitsuselt ootame diskussiooni


Põhimõtteline küsimus on, et valitsus peaks olema valmis avatud ja ausaks diskussiooniks ettevõtetega, tõdes Saku õlletehase juht Veli Pekka Tennilä kogu ettevõtte juhatuse nimel vastuseks küsimusele, millised probleemid tuleb uuel valitsusel esmaselt lahendada.

«Hoolimata sellest, kas küsimustele saadud vastused on valitsusele sobivad või mitte, tuleks tähtsate otsuste tegemisel neid ka arvestada,» lausus Tennilä. Oluline on tema sõnul leida tasakaal ettevõtjate ja riigi huvide vahel, vajadusel teha kompromisse, et mõlemad osapooled võiksid tulemustega rahul olla.

Saku Õlletehas peab oluliseks ka stabiilset maksupoliitikat. See annab ettevõtetele võimaluse arvestada ja planeerida investeeringuid pikemas perspektiivis kindlusega, et ärikeskkond ja -tingimused maksude näol oluliselt ei muutu. «Maksupoliitika stabiilsus peaks olema väärtus ka keerulisematel aegadel,» lausus Tennilä.

Lisaks tuleks Tennilä sõnutsi kehtestada sotsiaalmaksu ülemmäär, mis soosiks tipp-spetsialistide palkamist ning samuti tuleks toetada tööandjate initsiatiivi hoolitseda töötajate tervise eest maksusoodustusega. «Ettevõtete aktiivset toetust töötajate tervislike eluviiside soodustamiseks piiratakse täna tugevalt maksudega, mille tõttu võib paljudes ettevõtetes olla tänaseks loobutud töötajate igapäevase sporditegemise toetamisest. See võib tähendada tulevikus lisakoormust tervishoiusüsteemile,» rääkis Tennilä.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Saku Õlletehas

7.3.11

Barack Obama pruulib Valge Maja õlut

, poliitikaVeebruari algul, kui toimus ameerika jalgpalli tähtsaim mäng Super Bowl, pakuti Valge Maja peol sajakonna pudeli jagu isetehtud õlut. USA president Barack Obama nimetab jooki «Valge Maja meeõluks» (i. k White House Honey Ale).

Nagu kirjutab thaindian.com, hangiti presidendi ettepanekul koduse õlleteo komplekt, millega tehtud kesvamärja valmistamisel palus president oma kulinaaridel kasutada Valge Maja mesilastarude mett.

Obama on tuntud oma õllearmastuse poolest, samuti leiab ta, et n-ö sotsiaalne napsutamine aitab murda jääd diplomaatilistel kohtumistel.

Valge Maja koduõlut oodatakse pakutavat ka Püha Patricku päeva tähistamisel järgmisel nädalal.

«Võib täiesti kindlalt lubada, et tulevikus saab Valge Maja õlut olema rohkem kui praegu,» ütles teema kohta Valge Maja pressiesindaja Semonti Stephens.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Estonian Beer Guide

6.3.11

102-aastane vanahärra elab pokkeri nimel


Atlantic Citys elav 102-aastane Andrew Amatrudo võtab pea igapäevaselt osa kohalikus pokkeritoas toimuvatest live-mängudest.

"Armastan pokkerit! Mind hoiab vormis pokkeri strateegia, kaartide mängimine ja panustamine," tunnistas ainult Stud formaadis pokkerit mängiv ameeriklane.

Kohaliku Trump Taj Mahal Casino juht Tom Gitto tõdes, et vanahärra käib kasiinos pea iga päev. "Kui ta ei tule pokkerit mängima, hakkavad teised mängijad tema kohta küsima ning me uurime välja, kus ta on. Ta on legend," lisas Gitto.

Amatrudo tervise üle ei kurda. "Arst ütles, et mu tervis on täiuslik. Ma söön kõike ja mulle meeldib toidu kõrvale juua õlut või veini," täpsustas vanahärra. "Olen nagu väike poiss. Tunnen iga päev pokkeri mängimisest põnevust," ütles Amatrudo.

(Delfi)

Eesti tarbija ei ole tumedaks õlleks valmis

Saku Õlletehase peaõllemeister Enn Kärblane ütles Delfi Majandusele, et üldiselt ei ole Eesti õllejooja tumedaks õlleks veel valmis, tänu sellele ei ole ka ükski tume bränd meie turul pikaks püsima jäänud.

"Esimese tumeda õlle tootsime Sakus 16 aastat tagasi. Kuid suurt ja pikka iga see jook ei omanud. Eesti õllejooja ei ole kunagi eriti tumedat õlut joonud. Kas tuleb see liiga kangest kraadist või maitsenüanssidest," sõnas Kärblane.

Sellest hoolimata tõi Saku turule uue Iiri tüüpi tumeda madala alkoholi sisaldusega õllemargi, nimeks the Cream of Dublin.

"Nõudlus onkerge ja lahjema tumeda õlle järele Eesti tarbijate hulgas kasvav. Kui sageli on tumedad õlled üsna raskesti joodavad ja kanged, siis Dublini puhul on tegemist märgatavalt kergema ja lahjema õllega, mille alkoholisisaldus on ainult 4,2%,“ ütles Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm.

Kergelt karamellimaitselise ja üle keskmise aromaatse õllena sobib Dublin nautimiseks ka nii toitude kõrvale kui erinevate toitude valmistamisel. Õllemeistrid soovitavad seda punase liha ja teiste tugevamaitseliste liharoogade kõrvale.

Uut õlut hakati looma umbes kuus kuud tagasi ning aluseks võeti Iiri õllemeistrite kogemused.

(Delfi)

Vaata lisaks:
Estonian Beer Guide
Saku Õlletehas