Maailma suuruselt neljanda õlletootja Carlsbergi grupi juht Jorgen Buhl Rasmussen ütles Delfi Majandusele, et nad on äärmiselt rahul Saku õlletehase arenguga, kuid hetkel on grupi peamine jõud pandud Baltika kaubamärgi arengule, mis toob enam kui 40 protsenti grupi käibest.Järgneb intervjuu Carlsberg Grupi juhi Jorgen Buhl Rasmusseniga:
Kuna Te esmakordselt õlletööstuse ning Carlsbergiga kokku puutusite?
Ma puutusin esmakordselt õlletööstuse ning õlleäriga kokku 2006. aastal, kui carlsbergi tööle tulin. Varasemalt olen ma tegelenud sokolaadi, lemmiklooma toidu, patareide, hambaharjade ning habemenugade valdkondades. Samas on kõik need valdkonnad väga sarnased. Sa pead tunda toodet, kuid printsiibid on igal pool ikkagi samad.
Saab Teid nimetada siis Carlsbergi suurimaks müügimeheks?
Kui ma oma õpingud lõpetasin töötasin ma turundusvaldkonnas nii Taanis kui mujal Põhjamaades, seda kuni 1987. aastani. Sealt edasi töötasin ma juba ettevõtete juhtidena erinevates tööstuskaupade ettevõtetes. Edasi läksin UKsse tööle ning juhtisin erinevaid tooteid Procter&Gambeli kontsernis.
Te elasite ligi 15 aastat Inglismaal. Kas toote Carlsbergi tööle tulekul endaga firmasse kaasa ka vana head Inglise õllekultuuri ja ideid?
Inglise pubi ja õllekultuur muutub väga kiiresti ning paljud kõrtsid on suletud tänaseks. See seis, mis valitses mõned aastad tagasi, kui kõik inimesed peale tööd kõrtsi läksid, on peaaegu kadunud. Isegi kui mina 15 aastat tagasi Inglismaale jõudsin oli palju vähem selist kõrtsis käimist. Minnakse reedeti, kuid mitte iga päev. Taanis on seda kultuuri ka alles, kuid see on täiesti erinev.
Mida te arvate Saku õlletehasest ning selle edusammudest?
Eestis on meil äärmiselt tugev kohalik tehas ja bränd, seda siis Saku Õlletehase näol. See tehas ja kaubamärk on väga edukad. Kuid kogu meie korporatsiooni idee seisneb selles, et omame turgudel tugevaid kohalikke brände, brände, millel on tugevad kohalikud juured ning toome nende seljas siis kohale ka meie globaalsed brändid nagu Carlsberg ja Tuborg. Kõikides riikides, kus me tegutseme on mudel sama. Tänu kriisile on meil Baltikumis olnud paar rasket aastat ning olgugi, et kriis algas teie juures isegi varem, kui mujal, on see nüüd möödas ning oleme august välja roninud.
Kas sellisel juhul võib väite, et kohalikud brändid hoiavad globaalseid kaubamärke üleval ehk söödavad neid sisse?
Ma ei ütleks seda. Kuid kindel on see, et meie kohalikud brändid on igal pool nii mahu kui turunduse osas olulisemad ning seejärel tulevad alles rahvusvahelised õllemargid. Ei saa öelda, et kohalikud õlled ja tehased hoiaksid üleval Tuborgit ning Carlsbergi. Filosoofia on meil selline, et kohalike tugevate brändide pealt kasvatame meie globaalseid bränge ning kasvatame nende tasuvust. Samas meil on ka erisusi grupis. Suurbritannias, meile ei seal ühtegi kohalikku brändi, vaid Carlsberg ja Tuborg. Samuti on need kaks õllesorti meie ainsad Taanis.
Kui suur on Taani osakaal kogu Carlsberg Grupi turust?
Kümme aastat tagasi tõi Taani kogu grupi käibest ligi poole. Täna on protsendid ikkagi ühe numbriga kirjutatavad. Samas on see tulnud kasvust mujal riikides, me oleme ikka väga suured Taanis.
Kas Carlsberg peab Eestit pigem Balti riigiks või osaks Põhjalast, või kuulume hoopis Venemaaga samasse turukategooriasse?
Carlsberg vaatab Eestit kui osa Põhjalariikidest. Tegelikult vaatame kogu Baltikumi osana meie Põhja-Euroopa turust, kuhu kuuluvad ka Saksamaa ja Poola. Tegelikkuses aga on ju Eestil rohkem ühist Soome ja teiste Skandinaaviariikidega, mis tähendab, et müügi- ja turunduseideed on Eestis pigem sarnased nendes riikides kasutatuga.
Milline on Carlsbergi suurim turg täna?
Globaalselt on meie suurim turg hetkel Venemaa ning seda tohutu edumaaga muude riikide ees. Enam kui 40 protsenti meie käibest tuleb täna Venemaalt. Seda siis Baltika kaubamärgi alt. Meil on Venemaal 40 protsendiline turuosa ning 11 tehast. Tegemist on väga olulise ja suure äriga. Erinevalt muust Euroopast ja maailmast, kus on palju erinevaid riike ja turge ning brände ja tehaseid, millel vaja eraldi kontseptsiooni, on Venemaa turg üks ja suur ning tänu sellel ka lihtsam.
Olete siis nii öelda "muukinud lahti venelaste mõttemallid ning hinge"?
Meie edu võti Venemaal on väga tugev kohalik juhatus. Personaalselt käisin ma Venemaal juba oma eelmise tööandja tõttu ning ma olen selle turuga kurssis. Loomulikult, nagu ka mujal, võivad ka Venemaal olla kultuurilised erinevused mõnevõrra takistavaks teguriks, kuid oluline ja huvitav ongi nendest erinevustest möödumine. Globaalses ettevõttes töötamise võlu seisnebki nendes erinevustes. Lendasin just tagasi Aasiast, kus külastasin Laost, Hiinat ja Vietnami. Väga eriilmelised turud ja eriilmelised strateegiad. Kuid see ongi huvitav.
Mis kohta hoiab sport ja jalgpall uues Carlsbergi kontseptsioonis?
Jalgpall on ja jääb alati osaks Carlsbergi DNAst, see on selge. Me oleme viimased 20 aastat toetanud jalgpalli Euroopa meistrivõistluseid. Samas me loobusime Liverpooli jalgpallimeeskonna särgisponsorlusest. Toetame meeskonda edasi, kuid muul moel, effektiivsemal moel.
Meeldib Teile Carlsbergi uus hüüdlause "That calls for a Carlsberg"?
Väga meeldib. See on konkreetne ning ütleb kohe välja mida me mõtleme. Meie idee on näidata, et Carlberg on midagi, mida tuleb tarbida peale saavutust või pingutust. Vana slõugan jääb alles riikidesse, milles mõistetakse irooniat. Aasia riikides ei saa öelda, et oled väidetavalt parim õlu maailmas, nad küsivad kohe vastu, et milline on siis parim. Muutus sloganis on aga osa suuremast muutusest.
Delfi külastuse eest Taani tasus Carlsberg Group.
Originaalartiklit loe siit
(Delfi)
Vaata lisaks: Carlsberg, Carlsberg uues reljeefpudelis
No comments:
Post a Comment