28.10.11

I'm brewing beer song ...

I'm fun to brewer
hey, hey!
I'm brewing beer song
hey, hey!
If a cask beer foam
hey, hey!
Then you know that he will soon be ready
Then you can drink
you can drink
Always invigorates me a beer
Cheers for all the line I - ahoy!
And you are John and
I'm Jan
All I get down the goalposts aan!

tõlge:
Ma lõbus õllepruulija
hõissa, hõissa!
Ma pruulin õlut lauluga
hõissa, hõissa!
Kui õlu vaadis vahutab
hõissa, hõissa!
Siis tean, et varsti ta valmis saab
Siis juua saab
siis juua saab
Mind õlu alati kosutab
Joon kõikide terviseks ma - ahoi!
Ja sina oled Juhan ja
mina olen Jaan
Kõik väravapostid ma pikali aan!

(EBG)

Kas olete näinud 2,5-meetrist õllekannu?

Keset põldu, paari meetri kaugusel kõrtsi meenutavast hoonest, asub hiiglaslik puust valmistatud õllekann. Õllekannu suurus on tõesti muljet avaldav: umbes 2,5 kõrge. Süllemõõt tundub isegi 5 meetrit.

Kuna vaatamisväärsusel on uks, siis võib oletada, et konstruktsioon omab ka praktilist funktsiooni. Kõige rohkem meenutab see asutust, kus isegi kuningas käib jala ehk WC-d.

Asub see imeasi Paevere külas Paadla mõisa läheduses. Kuressaarest sinna sõita on vaid 12 km mööda teed Kärla poole. Reisige teiegi Eestis ringi ning avastage veel külastamata kohti!

Pildigaleriid näed siin

(Delfi)

Vaata lisaks: Saarlase nägu, Internetipoes müügil põnevad Saaremaaga seotud esemed, Juhan Smuul mälestustes, Keisri jälgedes, Mis meelees, see keelel, Soomlastel seostus Saaremaaga 64 sõna, Mis meeles, see keelel, Reisikiri - tähelepanekuid Saaremaast, Saaremaa kui tugev kaubamärk

25.10.11

Soomlaste viinaralli tegi äkkpidurduse

Soomlased on viimase aasta jooksul välismaalt ostnud 20% vähem kanget kärakat kui varem ning ka õllevedu kahaneb.

Kui veel kevadel kinnitas tarbijaküsitlus, et näiteks siidrit ostsid soomlased välismaalt (ehk siis peamiselt Eestist) tervelt 60% rohkem kui aasta tagasi ning absoluutseks alkoholiks arvestatud vägijoogiimport kosus tervikuna 10%, siis nüüd on viinaralli teinud äkkpidurduse, teatab uudisagentuur STT.

Mullu oktoobrist tänavu septembrini ostsid soomlased välismaalt 5% vähem vägijooke kui aasta tagasi. Näiteks kangete jookide kaasatoomine kahanes 20% ning õlutki veetakse piiri tagant kesisemalt kaasa. Veini osteti samas välismaalt 25% enam kui aasta tagasi.

(Äripäev)

Vaata lisaks:
Soomlased eelistavad New Yorki Tallinnale
Alkoholi poolaasta ekspordikäive kasvas 39%
Soome alkoholipoliitika pole järgimist väärt
Alkoholiaktsiisi tõus tõstab Soomes hinda
Maksutõus toob Eestisse alkoholituriste juurde
Soomlaste viinaralli Eestisse hoogustub
Soomlasi ähvardab õlle lahjemaks muutumine

24.10.11

Inimesi tuleb harida, mitte alkoholi hinda tõsta

Peeter Võrk, Eesti Õlletootjate Liidu juht:

Esimene kord olin ma tõeliselt häiritud Eesti arengutes siis, kui keelati ära öine alkoholimüük ja ma pidin taksoga Tallinnast Harjumaale veini järele sõitma. Ma tundsin, et minu vabadust ahistatakse ja minu rahakotti on tunginud legaalsed vargad.

Kuid täna näen, et riigi surve ettevõtjatele ja kodanikele kipub käima endiselt keelamise põhimõtete järgi.

Hiljuti teavitati meid ootamatult alkoholi aktsiisi tõusust ja pisut hiljem arutati alkoholi reklaami keelustamist. Samal ajal külastas Eestit Soome Õlleliidu juht, kes väga selgesõnaliselt teatas, et Soome keeldudekeskne ja kõrgete maksudega alkoholipoliitika on läbi kukkunud.

Argumendid, et aktsiisi tõus vähendab kauba tarbimist, ei oma mingit arvestatavat sisu. Sigarettidel on pidevalt aktsiisi tõstetud, ometi tarbib keskmine leibkond sama palju sigarette kui kümme aastat tagasi. Vahepeal on küll mõned üles-alla kõikumised olnud, kuid kogus ei vähene. Küll aga maksavad tarbijad sama koguse eest kaks korda rohkem raha.

Sama kehtib ka alkoholi ja autokütuse kohta. Ehk aktsiisitõusu tegelik tulemus on ainult see, et rahvalt võetakse rohkem raha ära ja riigile antakse juurde.

Püüe probleemseid rühmasid abistada, karistab kõiki kodanikke

Reklaami keelamise tulemus on samuti küsitava väärtusega. Sigarette ei tohi reklaamida, ometi suitsetatakse jätkuvalt aktiivselt. Narkootikumid on suisa illegaalsed, siiski kasutab arvestatav hulk inimesi neid täiesti kontrollimatult.

Kui me soovime rahva tervise ja heaolu nimel vähendada alkoholi liigtarbimist, suitsetamist või muid tervistkahjustavaid tegevusi, siis tuleb ressursid ja poliitiline tahe suunata inimeste kasvatamisele ja ennetustööle.

Inimesi tuleks rohkem suunata sporditegemise, loomingu ja rahvakultuuri poole, luua selleks keskkonda, toetada selliseid initsiatiive. Inimestele tuleks selgitada, kuidas ja miks hoolitseda oma tervise eest, sealhulgas ka vaimse tervise eest. Kui inimene leiab naudingut tegevusest ja olemisest, mis pole seotud tervise kahjustamisega, siis ei ava ta järgmist suitsupakki või pudelit.

Läbi piirangute üritame me eelkõige hallata probleemseid rühmasid, samas karistame kõiki kodanikke. Ma ei tunne isiklikult ühtegi inimest, kelle alkoholi tarbimine oleks muutunud seoses öise alkoholi müügi keeluga. Lihtsalt nüüd läheb meie rahakotist ühe joogi eest välja neli korda rohkem raha, sest kõrtsus saab suure juurdehindlusega ikka juua.

Kõik sellised piirangud teevad meid, tavalisi inimesi vaesemaks, kuid mitte targemaks või oma tervise eest hoolivamaks. Prooviks selgitada oma juhtidele, et me vajame huvitavaid vaba aja tegevusi, mis ei ole seotud lausjoomisega ja teavet ja harimist, kuidas tervist korras hoida, mitte keelde, käskusid ja maksutõuse.

(Eesti Päevaleht)

Vaata lisaks: Uuring: reklaami keeld toimib koos hinna tõusuga, Eesti esimene õllesommeljee edendab kultuuri, Alkoholireklaami keelamise eelnõu läbis lugemise, Soome alkoholipoliitika pole järgimist väärt, 8 ideed, Alkoholilaenutusel kriips peal, Aktsiisi tõus võib edasi lükkuda, Õllesõbrad trotsisid jahedat ilma

Väike rikas Eesti

Mari Rebane, AK kultuuriuudiste toimetaja:

Käisin kodulähedases Lidlis sisseoste tegemas. Ostsin kolm õlut, kolm jogurtit ja liitri piima. Kokku maksin 3,15 ehk kolm eurot ja 15 senti.

Tõsi ta on, et Eestis Lidlit ei ole ja need ostud saidki sooritatud Berliini südames, Hauptbahnhofi ehk pearaudteejaama lähedal asuvas poes. Kuu aega oli Saksamaa pealinn minu koduks ja see ei olnud sugugi esimene ega viimane kord, kus poes käies endamisi pead vangutasin. Sest ma ei saa aru, kuidas saavad poed Berliinis nii palju odavamad olla kui Tallinnas, muust Eestist rääkimata, kus igale asjale (väidetavalt) transpordihind otsa tuleb. Õigemini ei saa ma aru, kuidas saab Eestis esmatarbekaup nii palju kallim olla.

Võtame sellesama Lidli poenimekirja, kuigi tõsi küll, tegu on säästupoega. Tallinnas maksnuks ma ainuüksi piima (tetrapakis, ausa võrdluse huvides, kuivõrd Berliinis teistsuguseid ei müüdagi) ja kolme õlle (0,33 l, koos pandiga) eest üle kolme ja poole euro. Paneb kukalt kratsima. Sest see pole nii ainult Lidlis ja ainult toidukaubaga.

Deodorandid, ihukreemid, hambapastad… Hindadel on kohati kahe- kuni kolmekordne vahe. Riietest ei hakka rääkimagi. Loomulikult mitte alati ja mitte kõik kaubad, aga üldiselt saab selles suures metropolis igapäevaelu tarbed soodsamalt. Isegi väga paljude pubide õlle hind on üldjoontes samas vahemikus nii Berliini tuiksoontel kui ka Tallinna kesklinnas ...

Loe artiklit siit

(lüh. Eesti Päevaleht)

Vaata lisaks: Riia on taskukohane, Raekoja platsil küündib õlle hind 6 euroni, Bremen kingib sõõmu vabadust, Mustjala sinep otsib teed Saksamaa turule, Vaata, palju maksab toit Norras, Palju maksavad toiduained sinu kodukohas, "Ein Bier bitte!"

20.10.11

Lühidalt ja/või kontekstist välja rebitud 8

Nii tuleb serveerida õlut!

Kas te olete baaris vahuta õlle tagasi saatnud? Kas te serveerite kodus heledat ja tumedat õlut samast klaasist? Kas te üldse kallate õlle klaasi? Videos õpetab Eesti esimene õllesommeljee, kuidas kõige levinumaid õlletüüpe serveerida.

Kristjan Peäske juhtimisel saate te videost teada, et kõige õigem kogus vahtu õlle peal on kahe sõrme jagu, et tumedat õlut tuleks pigem serveerida veini- kui laagriklaasist ning miks tuleb nisuõlut ärritada, aga elusat õlut kindlasti mitte.

Video ei pruugi sobida vaatamiseks töö ajal, sest võib tekitada janu!

Vaata videot siit ja siit

(Õhtuleht)

Vaata lisaks:
Eesti esimene õllesommeljee edendab kultuuri
Sibula ja salvei pirukakohting

Kuidas viia korraga lauda 20 õllekannu?

Vaata lähemalt siit

Normaalsele mehele piisab tosinast Onu Bella retseptist

...
Igor «Onu Bella» Maasiku «Nipiraamat» võtab vaatluse alla botaanika, kulinaaria, önoloogia (teadus veinidest ja veinivalmistamisest), zooloogia ja meditsiini. Põgusamalt peatutakse inimsuhetel ja show­business’il. Need viimased teemad on piisava põhjalikkusega kaetud Bella autobiograafilises teoses «Ma võtsin viina» ...

Kahju, et joovastavate jookide rubriigis on tähelepanu pööratud vaid koduveini (mis on Bella vaieldamatu spetsialiteet) ja -õlle valmistamisele. Kindlasti oleks huvitav lugeda keemikuharidusega ja kääritatud jookide asjatundja näpunäiteid selle kohta, kuidas oma garaažis või keldris valmistada aromaatset puskarit ...

(lüh. Postimees)

Andke hirsile võimalus

... Meil teatakse-tuntakse hirssi traditsioonilise pudrumaterjalina, kuid mujal maailmas lisatakse eri viisil valmistatud hirssi suppidesse, pirukatesse, pilaffidesse, pudingitesse, müslidesse. Samuti pruugitakse kuumtöödeldud hirsiteri salatite koostises, täidiste rollis ning praelisandina. Veelgi enam: seal, kus hirsikasvatus on eriti levinud, kääritatakse selle teradest isegi õlut. ...

(lüh. Maaleht)

Eestis on hea elada!


Õlletehase direktor on hea olla, sest eestlane eelistabki eestimaist

A. Le Coqi juht Tarmo Noop: "Ennekõike olen ma eestlane. Mul on siin sõbrad, mu lapsed, mu lähedased, kellega koos olemine on mulle oluline.

Eestis on neli aastaaega, mida paljudes kohtades ei ole. Eesti on piisavalt väike, et liikuda kiiresti ühest otsast teise. Eesti on ilus.

Ja Eestis on hea toota, sest Eesti tarbija eelistab kodumaist toodangut ning meie valmistame õlut ja suurt osa karastusjookidest kohapeal."

(lüh. Õhtuleht)

Anekdoot


Püsiklient siseneb ühte Tallinna baari, tellib õlut, vaatab hinda ja pöördub baarimehe poole:

„Kuidas siis nii? Täna on õlu pool eurot kallim! Te ju lubasite, et ei tõsta õlle hinda.”

„Ega õlle hind tõusnudki,” vastab baarimees. „Tallinna Vesi tõstis vee hinda.”

(Eesti Päevaleht)

Vaata lisaks:
Estonian Beer Guide

Rock Hoteli värvikaimad juhtumised

... Kõige õudsemat pidusööki on pakutud bändile Laoses. "Sõideti džunglisse, mis meie ettekujutuses ei vastanud džunglile mitte üks raas. Seal toimetasid Tšehhoslovakkia tee-ehitajad, kellele kontsert antigi. Tänuks pakkusid nad meile õllelaua (Laoses on muuseas ka kohalik õlu vägagi joodav). Lasime õllel hea maitsta, kui kohale toodi snäkilaud. Ei osanud midagi aimata ja surusime näpud sisse. Järsku hakkasid bändipoiste näod väga pikaks venima: selgus, et tegu oli praetud prussakatega, mis olid meie omadest kordades suuremad! Aga maitsesid hästi, umbes nagu krabid." ...

(lüh. Õhtuleht)

Eestlaste hotelliäri Kambodža kuurordis õitseb

„Kuna hotellis ei möödu pea ühtegi päeva ilma eestlasest turistita, saab khmeeri (ehk kambodžalase – toim) käest meie baaris tellida õlle juba eesti keeles!”

(lüh. Eesti Päevaleht)

Vaata lisaks:
Kambodža kihutab olevikule järele

Fakte Rock Cafe ajaloost

... Millisel üritusel joodi kõige rohkem õlut?

Õlut joodi kõige rohkem Metsatöllu ja RAMi eelmise albumi "Äio" presentatsioonil ...

(lüh. Delfi)

Purjus kakaduu pisteti piletiautomaati

Saksamaal päästeti raudteejaama piletiautomaadist kakaduu, kelle keegi oli naljaviluks purju jootnud ja piletimasinasse pistnud.

15 sentimeetri pikkuse linnukese avastas Saksimaal Flöha raudteejaamas laupäeval üks reisija, kui ta tahtis piletit osta, kirjutab Thelocal.de ...

Loe edasi siit

(lüh. Õhtuleht)

Julia ja oligarhid

... Äsja trellide taha saadetud Julia Tõmošenko toetajate hulgast lahkusid paljud miljonärid, suur hulk neist kolis üle vastasleeri. Õigupoolest on Tõmošenko toetajaid esisajas vaid kaks, neist tähelepanuväärseim on tabeli viies, pankur Konstantin Ževago (varandus 3,2 miljardit dollarit). Teine toetaja on viimasena tabelisse mahtunud Aleksandr Slobodjan, meilgi tuntud Oboloni õlle pruulija ...

(lüh. Eesti Ekspress)

Vaata lisaks: Ukraina, Obolon

Top 40: Need asjad teevad meid õnnelikuks

... 40. Külm õlu pärast tööd

Loe artiklit siit

(lüh. Delfi)

Eesti esimene õllesommeljee edendab kultuuri

Oktoobris alustab A. Le Coq õllekultuuri arendamise projektiga Beer Star, mille eesmärk on tõsta õllede serveerimiskvaliteeti Eesti pubides ja restoranides. Projekti üheks eestvedajaks on Eesti esimene õllesommeljee Kristjan Peäske, kes on ainsana Eestis läbinud põhjaliku koolituse Inglismaal, Londonis F & B Partnership Ltd poolt.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul võib õlle pakkumist ja serveerimist pidada õllekultuuri üheks olulisimaks osaks. “Kui kõik teavad, kuidas pakkuda veini ja milliste roogadega seda sobitada, siis õlle puhul sellele paraku tähelepanu ei pöörata ning meie soov on seda muuta,” ütles Noop.

Tema sõnul ootavad õiget õlleserveerimist ka tarbijad. “Aasta alguses Turu-Uuringute ASi poolt läbiviidud uuringust selgus, et 88% õllejoojatest ootavad õlle õiget serveeringut ning 62% õllejoojatest arvab suuremal või vähemal määral, et restoranides ja pubides on õlle õige serveerimise koha pealt veel arenguruumi,” tõi Noop välja tarbija ootused.

Noobi hinnangul ei aita õllekultuuri arendamisele kaasa pelgalt sellest rääkimine, vaid midagi tuleb ka reaalselt ette võtta. “Alustasime oktoobris ainulaadse projektiga “Beer Star”, mille eesmärk on tõmmata tähelepanu ja tõsta ausse õlle serveerimine kui õllekultuuri üks oluline osa Eesti pubides ja restoranides,” lausus Noop. “Projekti raames saavad A. Le Coqi õlut müüvad kohad spetsiaalse väljaõppe, kuidas õlut hinnata, serveerida ja sobitada toiduga,” kirjeldas Noop.

Projekti teiseks eestvedajaks ning koolituste läbiviijaks on Eesti esimene õllesommeljee Kristjan Peäske, kes läbis suvel õllesommeljee koolituse Londonis, F&B Partnership Beer Sommelier programmi raames. Kristjani õpetajaks oli üleilmselt tunnustatud õllesommeljee Marc Stroobandt. Kristjan Peäske on kahel viimasel aastal pärjatud Eesti parima sommeljee tiitliga ning pälvinud ka esisommeljee tiitli Baltikumi tasandil.

Koolituse edukalt läbinud koht pälvib “Beer Star” sertifikaadi, mis antakse välja õlut tipptasemel serveerivatele pubidele ja restoranidele. Lisaks sertifikaadile pannakse pubi või restorani ukse peale vastav uksemärk, laudadele vastavad õllealused ning Beer Star nimega märgistatakse ka õllekraanid. “See on märk, mis annab ka tarbijale kindlustunde õllepakkumise kvaliteedi kohta,” selgitas Noop projektiga kaasnevat märki. “Usun, et selline viis õllekultuuri arendamisel rikastab nii meie enda kultuuriruumi kui jätab meie pubidest, baaridest ja restoranidest hea mulje ka väliskülalistele,” lisas ta.

Noop lisas, et Beer Star on tunnustus, mis jääb õlleserveerimiskvaliteeti esindama pikaks ajaks. “Meie jaoks on oluline, et alustatav projekt oleks jätkusuutlik ning sertifikaadi pälvinud pubid ja restoranid hoiaksid ka edaspidi õiget õlleserveerimist au sees. Seetõttu hakkavad koolituse läbinud kohti üle Eesti kontrollima õllekontrölorid,” ütles Noop. Õllekontrolörid külastavad erinevatel aegadel koolituse läbinud pubisid, baare ja restorane ning hindavad õlleserveerimise oskust. Nendelt saadav tagasiside on väärt informatsioon ka toitlustuskohtadele endile, kes saavad vahetut tagasisidet teenindaja ja teeninduskvaliteedi kohta.

A. Le Coqi poolt ellu kutsutud projekti “Beer Star” eesmärk on arendada Eesti õllekultuuri, rõhutades eeskätt õlle serveerimiskvaliteeti pubides, baarides ja restoranides. Projekti raames koolitatakse välja ligi 50 A. Le Coqi õlut müüvat pubi, baari ja restorani üle Eesti. Koolitajaks on spetsiaalse väljaõppe saanud Eesti esimene õllesommeljee Kristjan Peäske. Koolitustega alustati oktoobris ning lõpetatakse järgmise aasta kevadeks.

(EBG)

Vaata lisaks:
Pildigalerii avaürituselt
Õllest, toidust ja serveerimisest
Õlle maitse sõltub valamisstiilist ja klaasist
A. Le Coq

18.10.11

Sügelemine Proovige Fabulous Beer? Kas saksa!

Sakslased on tuntud palju asju; üks neist on õlu. Õlu on oluline osa nende kultuuri ja tsivilisatsiooni, üle 1300 eri õlletehased levinud kogu riigis. Mis puutub inimese õlle joomine, sakslased on ainult taga tšehhid ja Iirimaa.

Mungad hakkasid eksperimenteerima Õlle ligi tuhat AD. alguse Saksa ajaloo lõpuks, Õlle sai väga kasulik munkade ja riigi monarhia hakanud seadusi tootmisega õlut. Baieri Puhtus seadus, või puhtuse standard, sündis 1516 ja jääb kõige olulisem ja oluline tegur mõju germaani Õlle ...

Loe edasi siit (sealt leiad ka palju teisi "sisukaid" artikleid)

(foodsun.com)

Vaata lisaks:
Kuidas teha õlle festival tour
Estonian Beer Guide

Nõukaajal pruuliti rahvaloenduse auks õlu!

Eestimaal on läbi aegade rahvast loendatud. Üks taoline üleriigiline üritus leidis aset 1979. aastal.

Kuna sündmus oli tähtis, siis lasi Saku õlletehas sellel puhul välja suisa eripruuli.

(Õhtuleht)

Õllesõbrad trotsisid festivalil jahedat ilma

Laupäeval toimus Pärnumaal Tõstamaa vallas Maria talus Eesti esimene sügisene õllefestival „Oktoobervest“, kuhu jahedale ilmale vaatamata kogunes kesvamärjukest ja õllemänge nautima sadakond huvilist.

„Oktoobervesti“ peakorraldaja Maria talu peremehe Enn Ranna teatel oli ürituse eesmärk tutvustada õllekultuuri laiemalt. Nii soovis korraldaja näidata, et puhkpillimuusika saatel võib lihtne kesvmärjukese tarbimine muutuda kultuurisündmuseks. Nõnda pakkus Rand nii isetehtud õlut kui poekaupa ja pidu aitasid korraldada artistid. Teiste seas lõbustasid külalisi rahvusooperi Estonia liikmetest moodustatud ansambel Bierbrauchen und Bratwurst Blechblaser, puhkpilliorkester Õnn Tuli Õuele, Audru Jõelaevanduse Punt ja Tõstamaa rahvatantsijad. Üritusele andsid oma õnnistuse Tõstamaa ja Audru vallavanem. Pidu vedas Audru ansambli solist Ado Kirsi.

Estonia trompetisolist Priit Aimla kinnitas, et tuli kolleegidega rahvusooperist meelsasti Pärnumaale. „Eestis puudub kahjuks seda tüüpi õllekultuur, mis on levinud Saksamaal või Skandinaavia maades,“ ütles Aimla. „Sedavõrd rohkem teeb rõõmu, et siin, Maria talus alustati lõpuks eheda õllekultuuri tutvustamist. On ju „Oktoobervesti“-sugused ettevõtmised gurmeeroog tõelistele õllesõpradele.“

„Oktoobervesti“ väisanud härrasmees Saksamaalt, rahvusvaheliselt tuntud „Oktoberfesti“ sünnikohast Münchenist Baierimaalt nentis, et loomulikult on õllefestivalil Eestis palju arenguruumi. „Siiski on mul hea meel, et Eestis tutvustati mu kodumaa õlletraditsioone,“ märkis sakslane.

Tantsu ja tralli kõrval toimusid lõbusad õllemängud. Nii valis publik õhtu parima õlle, milleks osutus Ranna pruulitud koduõlu, mehed said aga hammaste abil lauda tõsta ja sangpommiga rammu katsuda.

Peakorraldaja hindas „Oktoobervesti“ igati kordaläinuks. „Oleksime lootnud muidugi rohkem osavõtjaid, kuid eks see meil pisut vähese reklaami taha jäi,“ ütles Rand. „Arvan, et järgmisel aastal, kui korraldame õllefestivali järjekorranumbriga kaks, alustame tutvustamist varem.“

Rand kiitis peol üles astunud artiste. „Ado Kirsi oma puhkpilliorkestriga Õnn Tuli Õuele ja Audru Jõelaevanduse Pundiga olid tublid,“ kinnitas ta. „Särtsu täis olid nii estoonlased kui Tõstamaa rahvatantsijad. Tore on seegi, et pealtvaatajad leidsid tee tantsupõrandale.“

(Pärnu Postimees)

Vaata lisaks: Hobusemehed korraldavad õllefestivali, Pildid üritusest, Pildid üritusest 2, Maria talu

17.10.11

Süüa saab Sitsiilias odavamaltki kui Eestis

Hinnad on Eesti omadele üsna sarnased, vaat et odavamadki. Eelroogade (antipasti) hinnad algavad restoranides 4–5 eurost, pastal ja pitsal 6 euro ümbrusest, tõsisematel praadidel umbes 8 eurost. Portsud on suured, nii pitsast kui pasta carbonara’st jagub lahedasti kahele. Pool liitrit majaveini maksab restoranis 4,5 eurot, suure kohaliku õlle standardhind on 4 eurot (ja õllepudel on siin tõesti suur – itaalia pint on 0,66 liitrit!). Tass espressot maksab pea kõikjal üks euro, klaas kangemat kolm (ja seda valatakse siin silma järgi klaasi 60–80 grammi).

Lausa õnnega koos on need, kes elavad kööginurgaga apartemendis. Poolekilose paki singiravioole saab kätte 99 sendiga, piimaliiter maksab 70 eurosendi ümber, samuti leivapäts. Enamiku puu- ja köögiviljade kilost küsitakse 99 senti.

Kodumaise juustu kilohind algab 6 eurost. Tihketel ja kuivadel, võimsa maitsega sinkidel-salaamidel, mida müüakse õrnõhukeste viiludena, 10 eurost. Naturaalses sooles toorvorst, millega kaubeldakse siin sõna otseses mõttes meetrikaupa, maksab 4,5 eurot kilo eest. Kilo soolatud oliive – kuus ja pool eurot, sama palju maksab turul kilo päikesekuivatatud tomateid.

Poolteiseliitrise pudeli maakonnaveini Nero d’Avola saab supermarketist 3 euroga, liitri pakiveini alla euro. Mis nipiga õnnestub siin värske sealiha (küll kondiga) kilohind mõnes poes 2,5 euro kandis hoida, jääbki arusaamatuks.

Arvestada tuleks vaid sellega, et ehkki mõnelgi uksel on pangakaardi pilt, armastatakse sularaha siin rohkem.

(Õhtuleht)

Jõulukauba tootmine käib täie hooga

... Jõuluõlu käib juba ammu

Saku õlletehas läheb turundusdirektor Kadri Ärmi sõnul tänavu jõuludele vastu üsna mitme uue tootega. Traditsiooniline jõuluporter on kindlasti jälle tulemas, seekord Saku Pühadeporteri nime all.

Teine täiesti uus jõulutoode on kevadel palju elevust tekitanud mõdu, millest pühadeks saab Mõdu Jõulupruul. Kolmas talveajaks tehtud toode on õunamaitseline siider Kiss Winter Apple, millele lisavad peomeeleolu jõuluvürtsid. Uue siidri eripäraks on võimalus serveerida seda ka kuumalt.

Piduderohket aastalõppu aitab aga mööda saata Kiss-sarja kõige uuem liige, milleks on vahuveinilaadne veinikokteil Kiss Sparkly. Seda saab osta nii suures 0,7-liitrises šampusepudelis kui väikeses 0,2-liitrises pudelis. Jooki hakkab tootma Saku retsepti järgi väike veinitehas Saksamaa viinamarjapiirkonnas.

Saku Pühadeporteri hind on sama, mis aasta läbi, kuid kuna jõulude ajal on oodata paljudele toodetele kampaaniahindasid, siis võib mõne kaupmehe juures pühadejoogi soetada ka senisest märksa soodsamalt.

A. Le Coq õlletehase juht Tarmo Noop ütles, et jõuluõlu juba käib ja tänavu on plaanis õllesõpru üllatada šokolaadimaitselise porteriga. Hind jääb mullusega samasse klassi. Jõulukujunduse saavad ka paljud Tartu õlletehase karastusjoogid.

(lüh. Postimees)

14.10.11

Saku Õlletehas saatis Handanovićile kasti õlut

Serbia ässa Nemanja Vidići penalti tõrjunud Sloveenia väravavahist Samir Handanovićist on saanud Eestis kangelane, sest just tänu tema ja kogu Sloveenia tiimi südile mängule pääses Eesti play-off’i.

Handanovići auks on Eesti vutifännid loonud lehekülje, kus eilse seisuga oli juba pea 4000 fänni. Aga vähe sellest, Saku Õlletehas saatis Sloveenia väravavahile lausa kasti õlut. “Tervituste ja tänusõnadega Handanovićile. Saatsime ikka meie tooteportfelli lipulaeva – kasti head Saku Originaali,” ütles Linnalehele Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm.

(Linnaleht)

Vaata lisaks:
Põhja-Iirimaal jalgpallisärgiga pubisse ei saa

Hobusemehed korraldavad õllefestivali

Laupäeval peetakse Pärnumaal Tõstamaa vallas Maria talus maha esimene selle sügise õllefestival Eestis, üritusel “Oktoobervest” pannakse rõhku õllekultuuri tutvustamisele ja kultuurilisele meelelahutusele.

Sügispeol esitavad rahvalikke õllelaule puhkpilliorkester, Audru Jõelaevanduse Punt ja pasunapoisid Estonia teatri trompetisti Priit Aimla juhtimisel.

Festivali korraldaja, Maria talu peremees ja Eesti hobusekasvatajate seltsi raskeveohobusekasvatajate haruseltsi juhataja Enn Rand ütles, et õlu ja hobusemehed sobivad ilusasti kokku. Osaliselt seetõttu mõte korraldada just selline üritus sündiski. „Tänavu me hobustele eriti suurt rõhku veel ei aseta, kuid juhul, kui ettevõtmine korda läheb, rakendame tuleval aastal hobuse juba kindlasti õllevaadi ette,“ ütles Rand.

Rand täpsustas, et korraldajad ei soovi luua veel üht labast joomapidu, festivali rõhk on asetatud õllekultuuri tutvustamisele. „Esinejad esitavad peamiselt rahvalikke õllelaule, toimuvad mängud ja võistlused auhindadele,“ lausus ta.

“Oktoobervesti” õhtujuht Ado Kirsi lisas, et muusikaline pool festivalil on tõesti mitmekesine ja esitatakse just rahva poolt armastatud muusikat.

„Pasunakoori Õnn Tuli Õuele 87aastane solist Valter Rull esitab Artur Rinne kuulsaks lauldud lugusid, Bierbrauchen und Bratwurst Blechblaser, mis on osalenud samalaadsetel üritustel mujal Euroopaski, mängib Priit Aimla eestvedamisel rahvalikke õllelaule ja loomulikult proovime Audru Jõelaevanduse Pundiga külaliste meeleolu üleval hoida,“ kirjeldas Kirsi.

Õhtujuhi sõnade järgi toimub “Oktoobervest” iga ilmaga, vihma ja ja lörtsi külalised kartma ei pea. „Maria talus on hulga inimesi mahutav katusealune, seega vett kellelegi pähe ei saja. Sooja eest hoolitsevad aga talus pakutavad hõrgutised,” sõnas Kirsi. “Traditsioonilised õllekõrvased liha ja kapsas on ju energiarikkad ning eks tantsu löömine kütab samuti inimesed mõnusalt soojaks.”

“Oktoobervesti” kohta leiab lähemat teavet Maria talu kodulehelt internetis.

(Pärnu Postimees)

13.10.11

Puls Classic eripruul 2011

Eesti õlleturule on ilmunud 2011 a. versioon AS-i Viru Õlu poolt toodetavast/turustatavast õllest "Puls Classic".

Kirjeldus kodulehelt:

Puls Classic

Alc. 5,0% vol.

2009. aasta kevade uudistoode. See on maheda maitsega hele premium-tüüpi õlu, milles on elegantsi. Puls Classic on pruulitud hoole ja armastusega, et klaas vahutavat õlut oleks tõeline nauding.

Uudistoode 2011! Puls Classic on nüüd kauplustes müügil ka purgiõllena. Sedapuhku on Puls Classic madalama alkoholisisaldusega, 4,7% mahust. Puls Classic purgitoode on pakendatud ka käepärasesse nelipakki.

(EBG)

Vaata lisaks: H. F. Puls, Viru Õlu

Alkoholireklaami keelamise eelnõu läbis lugemise

Täna läbis riigikogus esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, mis keelab täielikult alkoholireklaami tele- ja raadiomeedias ning välireklaamina. Peale eelnõu täiendamist läheb see teisele lugemisele.

Keskerakonna väitel on seaduseparanduse eesmärk laste ja noorte alkoholi tarbimise ja selle tagajärgede vähendamine.

«Tarbitava alkoholi poolest on Eesti Euroopas esirinnas,» selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal. «Uuringud näitavad, et alkoholireklaami keelustamine vähendab oluliselt selle tarbimist.»

Keskerakond viitab sellele, et OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16 protsenti väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11 protsendi võrra väiksemad.

Samuti olevat liiklusõnnetuste arv kange alkoholi reklaami piirangutega riikides langenud 10 protsendi võrra ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piiranguid omavates riikides 23 protsenti.

Toobali sõnul on alkoholireklaami keelustamise teed läinud mitmed teisedki Euroopa riigid – näiteks Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam, Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam, Rootsis on aga alkoholireklaam (üle 2,25% alk. vol) täielikult keelatud televisioonis, raadios ja välimeedias, Prantsusmaal on keelatud alkoholireklaam televisioonis.

«Alkoholireklaamil on võime kujutada alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust. Alkoholi tarvitamist esitletakse kui turvalist, riski- ja probleemivaba tegevust, millega kaasnevad vaid positiivsed emotsioonid,» rõhutas Toobal.

Toobal lisas, et ilmselt on vajalik välja töötada mehhanism, kuidas alkoholireklaami piirata ka internetis, kuid ta möönis, et see on keeruline.

Majanduskomisjoni liige Arto Aas (Reformierakond) märkis, et vabariigi valitsus otsustas eelnõu mitte toetada. Nimelt peaks seadusemuudatus jõustuma juba alates 2012. aasta 1. jaanuarist, kuid see rikuks õiguspärase ootuse põhimõtet. Muudatusest tuleb eelnevalt teavitada Eurooa Liidu Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu riike.

Teiseks tõi Aasa sõnul valitsus välja, et eelnõu seletuskirjast ei ilmne mõju ettevõtlusele ja mõju alkoholireklaamile televisioonis. Näiteks olevat võimalik, et telekanalid loobuvad Eestis väljastatavast loast ja saateid hakatakse edastama teiste riikide jurisdiktsiooni alt, kus alkoholireklaam pole keelatud.

Aas rääkis, et majanduskomisjonis toimus huvitav debatt. Esiteks leiti, et alkoholireklaamile on praegugi palju piiranguid ja enne täiendavate piirangute kehtestamist tuleks alustada praeguste piirangute kontrollimisega. Eelnõus puuduvat ka majanduslike mõjude analüüs.

Veel toodi välja oht, et alkoholireklaam võib levida järjest rohkem internetikeskkonda. Alkoholitootjad ja eratelekanalid olevat ka juba näidanud üles head tahet, näiteks alkoholireklaami ei näidata saadetes, mis algavad enne kell 21.00.

«Seaduse rakendamine oleks hea tahte karistamine,» märkis Aas.

Majanduskomisjon leidis, et arvamust tuleks küsida ka sotsiaalkomisjonilt. Eelnõule saavad fraktsioonid esitada muudatusettepanekuid kuni 27. oktoobrini.

«Kui leitakse, et eelnõu on saanud küpsemaks, suunatakse see teisele lugemisele,» ütles Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk. «Kuna see on opositsiooni eelnõu, siis on küsimus, millal ja kui aktiivselt sellega tegelema hakatakse.»

(Postimees)

Soome õlletootjad hakkavad reklaami tsenseerima

Soome õlletootjate ühendus lõi komisjoni, mis vaatab enne eetrisseminekut üle kõik õllereklaamid ja vajadusel keelab nende esitamise, kui leiab, et rikutakse seadust või õllepruulijate eetikaeeskirja. Otsus tehti ennetamaks alkoholireklaami piiravat seadust, mis jõuab parlamenti ilmselt kevadtalvel.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks:
Eelnõu võib sumbuda vaidlustesse
Viis meedet tarbimise vähendamiseks
Joomine on probleem, aga riigieelarve on tähtsam!
Muret tekitab tarbimine noorte seas
Eesti vajab peaarsti
Milline on parim õllereklaam?
Õllereklaamidest praktikas
Keskerakond soovib keelata alkoholireklaami
Saadikuid pahandab alkoholimüügi küsimus
Soome õppetund
Eestlane joob palju
Riskipiire tuleb teada
Alkoholimüük tanklates = relvamüük pangas
Karskusliit manitseb poliitikuid

Saku Õlletehas hoiab õlleturu liidrikohta

Uuringufirma AC Nielsen andmetel on augustis tehtud viimase uuringu põhjal Saku Õlletehase käesoleva aasta mahuline osa õllekategoorias 38,3% ja väärtuseline turuosa 40,1%. Mõlemas arvestuses ollakse turuliider, vahendas toostusuudised.ee.

Saku Õlletehase juhatuse esimehe Margus Kasteini väitel on Eestis õlleturg väljakujunenud, mistõttu olulisi muutusi turuosades käesoleval või järgmisel aastal oodata ei ole. Õlleturg tervikuna on aga Kasteini kinnitusel tänavu kasvanud.

„Sellele on kaasa aidanud mitmed uued ja huvitavad tooted, aga eriti just aasta esimesel poolel inimeste usk majanduse paremasse käekäiku,” leiab Kastein.

Järgmise aasta tarbijakäitumist on aga Kasteini ütlusel praeguses majandusolukorras väga keeruline prognoosida. “See ei sõltu ainult kohalikest arengutest. Eeldame kasvavat turgu ka tuleval aastal, kuid oleme valmis ka vähem positiivseteks stsenaariumiteks,” lisab ta.

Õllemarkide võitlusses ei saa öelda, et Saku Originaal oleks liider, sest see positsioon on pidevalt käest kätte käimas.

"Suurima turuosaga Saku õllemargid on Originaal ja Rock. Siinkohal tahan rõhutada, et esimese õllemargi positsiooni nimel käib Eestis kõva rebimine. Turuosade erinevus esimese ja neljanda positsiooni vahel on kõigest 1,3 protsenti. See vahe on väga väike. Kokkuvõttes hõivavad neli suurimat õllemarki kokku ca 40% kohalikust õlleturust. Saku Õlletehase suuruselt kolmas õllemark muutub kuude lõikes, sõltuvalt hooajast võib selleks olla nii Pilsner, Tuborg, Kuld või Saku on Ice," sõnas Kastein.

Saku Originaal on aga viimase kolme aastaga oma turuosa ära andnud. 2008. aastal (jaanuar-august) oli Saku Originaali turuosa 10,8%, tänavu samal perioodil aga 9,5%.

Vaata lisa ka siit (Saku vs. A. Le Coq)

(Delfi)

Vaata lisaks: Saku Õlletehas saab taas eestlasest juhi, Eestis valitseb õllenatsism, A. Le Coq teenib Sakust rohkem kasumit, Saku Õlletehas jõudis kasumisse, Saku Õlletehas

12.10.11

Venelased käivad Soomes õlut ostmas

Soome Kaubaliidu teatel käivad Venemaa turistid põhjanaabrite juures eelkõige alkoholi ja eriti õlle järel. Ostetakse ka riideid, toidu- ja tarbekaupa.

Kaubaliidu peaökonoom Jaana Kurjenojale tuli venelaste ostueelistus üllatusena. Tema sõnul ei meelita neid mitte kesvamärjukese odav hind, vaid selle valik ja kvaliteet. Alkoholi ostavad kaasa eelkõige kõrgemapalgalised venelased, lisab Kurjenoja.

Mullu külastas Soomet 2,6 miljonit Venemaa kodanikku, kellest enamik pärit Peterburist, kirjutab Uusi Suomi. Enamik neist suundub Soome just osturetkele. Kolm neljandikku turistidest külastab Helsingit, 61 protsenti Ida-Soomet.

Ida-Soomes ostlevad venelased eelkõige toidupoodides, Tamperest ostetakse riideid ning jalanõusid. Lapimaalt soetatakse sporditarbeid. Lastega pered eelistavad osta kosmeetikat.

Kurjenjoa sõnab, et üldjoontes jäävad venelased Soomes veedetud ajaga väga rahule.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks:
Soome alkoholipoliitika pole järgimist väärt
Venemaal kuulutati õlu alkohoolseks joogiks
Eesti ja Venemaa arendavad põllumajanduskoostööd
Hartwall võttis käsile veini

Vanasadama piirkonnas valmib pruulikoda

Peamiselt alkoholi müügiga tegeleva Aldar Eesti OÜ tütarfirma Expresso OÜ arendab Tallinna kesklinnas Vanasadama D-terminali lähistel hoonetekompleksi, milles alustab tuleval aastal tegevust õlle pruulikoda.

Expresso arendataval Lootsi 10 kinnistul asuvad Tallinna kaupmees Joachim Christian Kochi poolt 19. sajandi lõpus rajatud kolm paekivist aidahoonet. Kõik kolm hoonet renoveeritakse põhjalikult ja uue näo saab ka sisehoov, selgitas BNS-ile Aldar Eesti projektijuht Svea Savik.

Uuendatavate hoonete pindala kokku on umbes 5000 ruutmeetrit. Projekti maksumus on Saviku sõnul 4,5 miljonit eurot.

Hoonetes hakkavad tegutsema erinevad kaubandus- ja teenindusettevõtted. Nende hulgas on rahvuslikus stiilis trahter koos klassikalisel meetodil õlut valmistava pruulikojaga, samuti kohvik, mis pakub kohvi kõrvale valikut oma valmistatud värskeid pagari- ja kondiitritooteid.

Pruulikojas saab aastas toota ligikaudu 300.000 liitrit õlut ehk see on üle 300 korra väiksem kui Eesti suurimad õlletehased. Pruulikoja tegelik toodang hakkab sõltuma läbimüügist. Ühe keedu suurus saab olema 1000 liitrit ja korraga saab valmitada ühte sorti õlut. Samas saab tankides hoida ja müüa mitut erinevat õllesorti, selgitas Savik.

"Esialgu toodame õlut vaid trahteris kohapeal müümiseks, aga ei välista varianti, et tulevikus võib meie õlu ka poelettidele jõuda," lausus Savik.

Lootsi 10 arendusprojekt saab valmis tuleva aasta alguses. Järgmise etapina võtab Expresso arendusse Lootsi 6 kinnistu.

(BNS)

Vaata lisaks:
Kuressaares on puudu suurem toitlustuskoht
Soome pruulikojad saadavad õlle Tallinnasse
Beer House

10.10.11

Soome alkoholipoliitika pole järgimist väärt

Soome alkoholipoliitikast ei tasu eeskuju võtta, ütles esmaspäeval Tallinnat külastanud Soome Õlle- ja Karastusjookide Tööstuse Liidu tegevjuht Elina Ussa. Ta on mures Eesti alkoholipoliitika suundumuste üle, mis hakkavad üha enam meenutama Soome omi.

„Tasakaaluka ja kvaliteediteadliku joomiskultuuri arendamine on pikaajaline töö, aga selle mõju alkoholist tulenevale kahjule on püsivam kui kergesti eiratavate piirangute ja keeldude puhul. Valed alkoholipoliitilised otsused toovad kaasa rohkem kahju kui kasu,“ rõhutas Ussa.

Eesti õlleaktsiisi tõstmised ning väikeõlletehaste praegune maksustamine ei toeta õllekultuuri arenemist. Mõõdukal tasemel oleval alkoholi maksustamisel ja määrustel on oma koht, aga nende kõrval tuleks eesmärgiks seada vastutustundlike joomisharjumuste omandamine.

Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk on samal arvamusel: „Piirangud ja range maksustamine on kõige lihtsamad vahendid näitamaks, et probleemiga ikka kuidagi tegeletakse. Loodan, et meie otsustajad suudavad õppida teiste riikide vigadest ja valivad Eesti alkoholipoliitikas kaalutletult ehk küll pikema, aga püsivama tee.“

Soome alkoholipoliitika ebaõnnestunud

Soomes on üritatud vähendada alkoholist tulenevat kahju, mõjutades alkoholi üldist tarbimist. Selleks on kehtestatud kõrgeid makse ning erinevaid keelde ja regulatsioone. Joomisharjumusi ei ole eriti mõjutada püütud. Joomine eesmärgiga purju jääda on traditsioon, mida Soome alkoholipoliitika on isegi tagant tõuganud. Aastakümneid rakendatud alkoholipoliitika on oma põhiülesande ehk alkoholist tuleneva kahju vähendamise suhtes ebaõnnestunud. Seepärast tuleb alkoholipoliitika toimivus ja mõjud Soomes uuesti ümber vaadata.

Alkoholi maksustamine Soomes on juba praegu üks Euroopa Liidu kõrgemaid ja selle otsene tagajärg on näha nn alkoholituristide poolt Soome sisse veetava alkoholi suure mahuna. Alkoholiaktsiisi tõstmiste tulemusel kasvanud alkoholiturism on omakorda viinud alkoholitarbimise restoranidest välja kodudesse. See väljendub peale alkoholist tingitud kahjude statistika ka restoranide ja pubide kasumlikkuse ja tööhõive vähenemises. Alkoholi müügiluba omavad toitlustusasutused müüvad ainult 10 protsenti Soomes tarbitavast alkoholist ja alkohoolsete jookide müük neis kohtades langeb järjekindlalt.

Pidevad maksutõusud on viinud selleni, et riik kaotab alkoholiaktsiisi tulusid igal aastal rohkem kui 300 miljoni euro ulatuses Eesti kaubandusele. Pärast eelmist maksutõusu kasvasid riigi maksutulud vaid 6,4 protsenti, kuigi maksu tõsteti kümme protsenti.

Kasvanud alkoholiturism hoiab alkoholi kogutarbimist Soomes peaaegu muutumatuna, kuigi müük Soomes on langenud. Eraisikud toovad suurema osa alkohoolsetest jookidest Soome Eestist ja laevadelt. Ebaseadusliku impordi mahte võib ainult ligikaudselt hinnata. Eelmisel aastal ületati Eesti reiside osas nii reisijaid kui ka ööbimist puudutava statistika kõikide aegade rekordid ja turistide voog aina kasvab.

„Me peame alustama tööd vastutustundlike joomisharjumuste omandamise nimel. Eriti oluline on mõjutada suhtumist alkoholi. Meil on purju jäämist rõhutav joomiskultuur ja ülimalt salliv suhtumine purjus olemisse ka avalikes kohtades. Seda tuleb hakata muutma," ütles Ussa.

Eesti on vana õllemaa

Eestis on pikk õlletraditsioon juba keskajast saati, aga hiljem on tarbimine kaldunud kangete alkohoolsete jookide poole. Alkoholipoliitiliste lahenduste kaudu saab tõhusalt suunata tarbimist lahjemate jookide suunas, mis toetab ka mõõduka alkoholitarbimise suundumust ja vähendab alkoholi liigtarbimisest tulenevaid probleeme. Õllevaliku mitmekesistumist tuleb kõikide vahenditega toetada, et tarbijad avastaks selle traditsioonilise joogi erinevaid kasutusvõimalusi näiteks söögivalmistamisel ja muudel puhkudel.

(Eesti Päevaleht)

Vaata lisaks: Alkoholiaktsiisi tõus tõstab Soomes õlle hinda, Maksutõus toob Eestisse alkoholituriste juurde, Eesti poed võidavad Soome alkoholipoliitikast, Eesti võiks püüelda Rootsi poole, Eestis valitseb õllenatsism, Soomlased pooldavad Alko monopoli

8.10.11

Põhja-Iirimaal jalgpallisärgiga pubisse ei saa

Ei maksa imestada, kui Eesti vutifännidele Belfasti südames asuvas uhkes ja rikkalike kaunistustega ehitud vanas pubis The Crown Baris õlut ei müüda.

Vähemalt mitte juhul, kui neil on seljas Eesti sinised vutisärgid, mida platsil kannab ka meie rahvusmeeskond. Silt Crown Bari leti kohal ütleb ka põhjuse: baaris on rangelt keelatud igasuguste jalgpallisärkide kandmine ...

(lüh. Eesti Päevaleht)

Õlut tahad? Siis unusta särk, müts ja sall!

Eesti jalgpallifännid on mõnedes Belfast kõrtsides põrkunud ootamatu probleemi otsa - fänniatribuutikat kandvaid inimesi klientideks ei soovita. Kui soovid õlut, siis kata kinni jalgpallisärk, võta sall kaelast ja nokamüts (ükskõik milline, kusjuures) peast. Põhjuseks soov välistada eos variant, et mõni nokastanud tüüp jalgpallialastel põhjustel tüli hakkad üles kiskuma.

Eile pärastlõunal raporteeris linnaretkel käinud Eesti fänniseltskond aga siinkirjutajale reipalt, et külastasid jalgpallifännide kõrtsi ja seal ei kõigutanud siniseid särke-mütse-salle täisriputanud eestlased mitte kedagi. "Mind isegi mäletati 2006. aastast!" rõõmustas esifänn Rootsi Kunn alias Toomas Kalmet ...

(lüh. Õhtuleht)

Vaata lisaks: ETV jalgpallistuudio koliti õllekeldrisse

6.10.11

Kaua meres olnud pudel jõudis kodutehasesse

5. oktoobril anti pidulikult üle Norra sukeldujate poolt 1869. aastal põhja läinud kaubalaeva Oliva pealt üles toodud A. Le Coqi vana õllepudel. Pudeli üleandjaks oli Norra Agderi ülikoolist ning Balti filmi ja meediakooliga tihedat koostööd tegev David Holme, kes esindas selle aasta augustis Olivale laskunud sukeldujate seltskonda.

Holme sõnul kohtus ta sukeldujatega, kes plaanisid ekspeditsiooni 11. märtsil 1869. aastal põhja läinud suure purje- ja aurulaevale Olivia, möödunud augustis Norra rannikualal. “Uurides, mis uppunud laeval lastiks on, vastati mulle, et sadu pudeleid, mis kannavad tundmatu brändi nime A. Le Coq,” meenutas Holme. “Kuna olen Eestiga tihedalt seotud, teadsin ma kohe, et see on A. Le Coqi õlu, mida ma alati siin viibides ka joon,” muigas Holme ning lisas, et tal tekkis kohe soov tuua üle sajandi vanune pudel selle õigusjärgsele omanikule.

Tänaseks on põhjaläinud Olivia ja selle pardal olev varandus üheks osaks Norra rahvuspärandist, mistõttu nõudis pudeli esialgsele omanikule tagasi toomine kooskõlastamist mitmete ametnikega. “Mul on suur au olla täna lõpuks siin ning anda viimaks see vana pudel üle tema õiguslikule omanikule,” sõnas Holme.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles pudelit vastu võttes, et kahtlemata on see ühes oluliseks sündmuseks Eesti õlleajaloos. “Tegemist on Eesti ja ka Balti-regioonis ainukese nii vana säilinud õllepudeliga, millel on alles ka veel sisu,” märkis Noop. Ta lisas, et väärikas pudel saab aukoha Eesti ainukeses õllemuuseumis A. Le Coqi tehases, teiste haruldaste õlleeksponaatide kõrval ...

Loe edasi, vaata pilte ja videot siit

(A. Le Coq)

Vaata lisaks: Kuidas maitseb 150 aastat meres lebanud õlu?

Kuidas maitseb 150 aastat meres lebanud õlu?

Suvel koputas Norra Agderi ülikooli professori David Holme uksele seltskond Norra sukeldujaid, kaasas Skagerrakis lebavalt laevavrakilt pärit õlle- ja veinipudelid.

Professor David Holme käib aeg-ajalt dotseerimas Eestis Balti Filmi- ja Meediakoolis. Tema kodus olid sõbrad-sukeldujad näinud A. Le Coqi kaubamärgiga pudeleid. Nüüd oli neil sarnase signeeringuga taara kaenlas. Ainult et – leitud 142 aastat tagasi uppunud Oliva vrakist.

Purje- ja aurujõul sõitnud Oliva läks põhja 16. märtsil 1869. aastal. Pilgeni lastis merealus oli teel Londonist Danzigisse, pardal kohv, maitseained, sulatustiiglid ja 751 naela eest – tollal hiigelsumma – A. Le Coqi stout-õlut.

Legend räägib, et edukalt alanud reisi katkestas Skagerrakis tugev torm. Laevnikud üritasid küll Norra rannikuvees kaitset otsida, ent vastu hommikut sõitis laev ikkagi madalikule.

Oliva meeskond päästeti ja läheduses valves olnud lootsilaev pani silma alusele peale – kaubalasti päästmise eest oodanuks neid kopsakas tasu. Lootsilaeva-mehed saidki madalikul istuva Oliva liikuma ja nende õnn oli piiritu, kui nad avastasid päästetud aluse trümmist õlut. Meremeeste järgmist sammu pole raske aimata: jalamaid korgiti pudelid lahti ja pidu võis alata. Ka lõpp oli loogiline. Valjus tormis raksatas täislastis alus vastu kaljut ja uppus.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Soome teadlased uurivad ülivana õlut, Soome teadlased vanimat õlut mekkima

5.10.11

Viru Õlu: oluline on ilmaprognoos

Viru Õlu AS juhatuse esimees Ott Lichti sõnul on joogitootjale ilmaprognoosid kordades tähtsamad kui pankade majanduskasvu prognoosid. "Pangad prognoosivad ja jälgivad selles prognoosis oma huve, tihtipeale mõjutavad turge ja investoreid," lausus Licht.

"Meie suhtume niimoodi, et ilmaprognoosid on joogitootjale kordades tähtsamad kui pankade majanduskasvu prognoosid. Üks hea ja ilus ilm müüb kordades rohkem, kui 10% majanduskasv," rääkis Licht.

Lichti arvates muutuvad majandusolukorra muutudes ka tarbimisharjumused ja tänu sellele võib turg ümber kujuneda. "Kuid kogu tarbimine tõenäoliselt ei kasva. Tarbijad võivad ilmselt proovida teisi tooteid, mis on hinnasõbralikumad. Selles valgus oleme väga positiivselt vaadanud ja usume, et tegelikult meie mahud võivad järgmisel aastal kasvada," märkis Licht.

Lichti sõnul on riskide hajutamiseks vaja eksportida. "Lihtsalt eksportturgudel võib rohkem raha teenida kui kohalikul turul. Kõik ressursid tuleb maksimaalselt ära kasutada ja ettevõttesse investeerima peab ettevaatlikumalt," ütles Licht.

(Äripäev)

Vaata lisaks: Toorme kallinemine õhutab hinnarallit, Peaminister ei tohiks unustada õlletootjaid, Viru Õlu

4.10.11

Oktoberfestil joodi rekordkogus õlut

Eile Münchenis lõppenud Oktoberfestil tarbisid külastajad rekordkoguse õlut, teatasid maailma suurima õllefestivali korraldajad.

Müncheni õlletelke külastas kokku 6,9 miljonit inimest, kes kallasid kõrist alla 7,5 miljonit liitrit õlut, olgugi et üks stein ehk liitrine õllekann maksis tänavu rekordiliselt palju – üheksa eurot, vahendas AFP.

Eelmisel aastal jõid 6,4 miljonit inimest Oktoberfestil kokku seitse miljonit liitrit õlut.

Õlle kõrval tarbisid külastajad 118 härga (üks rohkem kui mullu), 53 vasikat ja tuhandeid kanu.

Korraldajate sõnul suurendasid külastajate arvu viimaste nädalate soojad ilmad – see aitas kaasa ka erakordselt heale õhkkonnale ning mittealkohoolsete jookide tarbimise järsule kasvule.

Müncheni politsei jaoks oli tänavune Oktoberfest tavapärasest vaiksem – väljakutseid kogunes 2175 ehk sadakond vähem kui mullu.

Leitud asjade büroosse toimetati kokku 4750 eset, nende seas viikingikiiver, megafon ja kunsthambad.

(Postimees)

Vaata lisaks: Algas Oktoberfest, Gaasirünnak Oktoberfestil, Rekordiline OF, OFil kosmilised õllehinnad, 100 tundi Münchenis, Oktoberfest

Uus raamat heidab pilgu Tallinna kõrtsimaailma

Soomlaste poolt koostatud raamat "Baarimiehen Tallinna"(Kõrtsiskäija Tallinna teejuht) avab kesklinna ja agulite kõrtsid.

Äsja soome keeles ilmunud raamat "Baarimiehen Tallinna"(Kõrtsiskäija Tallinna teejuht) tutvustab sõnade ja piltide kaudu 138. baari kogu linnas. Muu hulgas on raamatus Vanalinna meeleolukad keldripubid ja õllerestoranid, trammiteeäärsed baarid ja äärelinnade lihtsad pubid.

Baaridega tutvutakse Kõrtsiskäija uurivate silmade läbi. Atmosfäär, inimesed ja koha iseloom on olulised. Raamatu autorite eesmärk on olnud leida isikupäraseid baare, milleni juhuslik turist ei leia väga kergesti teed.

- Tallinna kultuuriline mitmekesisus, argipäev ja pidu peegelduvad elunäinud baaride kaudu. Tahame näidata, et Tallinnas on palju enamat kui Vanalinna terassibaarid ja odavad kauplused, tõdevad Kõrtsiskäijad.

On täiesti loomulik, et Kõrtsiskäija õitseb Vanalinnast väljaspool, kus hinnad on kesklinna omadest oluliselt soodsamad. Ka baaride ja pubide ehtsus ja atraktiivsus kasvavad, mida kaugemale Kõrtsiskäija Tallinna Raekoja platsilt läheb.

- Oleme käinud hulgaliselt Tallinna baarides, kuid mitte ainult odava alkoholi tõttu. Tahame hajutada eelarvamusi äärelinnade kohta. Elu võib leida ka sealt, tõdevad Kõrtsiskäijad ja võtavad suuna järgmisesse keldrikõrtsi.

Raamatus "Baarimiehen Tallinna"(Kõrtsiskäija Tallinna teejuht) puutuvad minevik ja olevik kokku õllemaitselisel viisil. Trendikus tähendab Kõrtsiskäijale linnasest tehtud õlut ja soolast ampsu tavaliste inimeste seltskonnas. Pubide õllevalik ja suupisted on olulised. Seega leiab raamatust ka ülevaate Eesti õllevalmistamise ajaloost ja baariroogadest.

Raamatu koostajateks on viis Kõrtsiskäijat, kes tunnevad põhjalikult restoranikultuuri, õllemaailma ning loomulikult Eesti kultuuri, argielu, poliitikat ja turismi:

Tapio Mäkeläinen, Tuglas Seltsi kultuurisekretär. Olutsilta - Õllesild ry aupresident. Olnud Eestis reisijuht juba veerandsada aastat. Eesti kultuuri ja keele oskaja, kes on toonud riiki üle 100 000 turisti.

Mikko Savikko, The Baltic Guide lehe peatoimetaja. Elanud Eestis alates aastast 1994. Restoranispetsialist ja ajakirjanik, kes tunneb Tallinna baare, söögikohti ja toitlustuskohti nagu oma viit sõrme.

Pekka Linnainen, ärikonsultant. Eesti äri-ja poliitikaekspert, lobist. Õllehingeline baarimees, kes on mõistnud Tallinna keerukust ja vingerpusse juba 30 aastat.

Heikki Kähkönen, ajakirjanik ja Media Cerevisia Oy tootja. Soome tootlikuim õllekirjutaja. Eestimaise õlle asjatundja, kes leidis naaberriigi maitsed uuesti 10 aastat tagasi.

Mats Õun, fotograaf ja kunstnik. Viljandis sündinud tallinlane, kes on näinud paljusid Tallinna õllekohti nii läbi prilliklaasi kui ka õlleklaasi.

"Raamatu avaldab The Baltic Guide (Guide Marketing OÜ). Soomekeelne, Eestist kirjutav turismileht The Baltic Guide on ilmunud iga kuu alates aastast 1993."

(EBG)

Vaata lisaks:
Baarimiehen Tallinna (pildid)
Põhjanaabrite pilk Tallinnale kui õllelinnale
Soome kirjanik vormistas Tallinna trammiliinidest raamatu