27.2.11

Soome õlletootjad nõuavad aktsiisi vähendamist

Soome õlletootjad nõuavad aktsiisimaksu vähendamist. Praegu on põhjanaabrite aktsiisimaks viis korda kõrgem kui Eestis ja see soosib õlle toomist piiri tagant.

Soome õlletehaste ja karastusjookide tööstuse liitu kuuluvate Olvi, Hartwalli, Sinebrychoffi ja Nokian Panimo õllede läbimüük kodumaal vähenes mullu võrreldes 2009. aastaga 25 miljonit liitrit. Nende õlletootjate õlut joodi mullu 396 miljonit liitrit, kirjutab Helsingin Sanomat.

Lahjade alkohoolsete jookide osas vähenes tarbimine 5,4 protsenti.

Liit nõuab, et maksuvahet Eestiga vähendataks, viidates sellele, et import vähendab töökohtade arvu Soomes.

(Õhtuleht)


Vaata lisaks:

http://www.ap3.ee/article/2011/2/28/soome-ollemuuk-kiratseb-eesti-parast

ManU väravavaht paastukuurile

Manchester Unitedi värske taanlasest väravavaht Anders Lindegaard paljastas kodumaisele ajakirjandusele, et pidi läbima paastukuuri.

Lindegaard kolis aasta lõpus Aalesundist (kus mängib ka Enar Jääger) Manchester Unitedisse. Esimene väljakutse üllatas taanlast, rääkis ta Tipsbladetile.

"Nagu teatasid esmalt mulle, et mind ootab dieet. Nende arvates olin liiga paks," lausus Lindegaard. "Olen saanud täpsed juhtnöörid, mida ja millal pean sööma. Ainult proteiinid, hüdraadid ja juurviljad. Sir Alex Ferguson lohutas mind: karjääri lõpus, kui su kaelas on palju medaleid, mõistad, et kõik see vaev tasus end kuhjaga ära!"

Lindegaardi eelmise treeneri Kjetil Rekdali meelest ei olnud Lindegaard halvas kehalises vormis või ülekaaluline. "Aga mul on muidugi raske öelda, mida ta puhkuse ajal tegi. Võib-olla võttis mõne Carlsbergi ja nautis liiga head toitu, kui sai unelmate lepingu!" kommenteeris Rekdal NRK-le.

(Õhtuleht)

Alkoholimüük laulupeol tuleks keelata

Eesti tubaka ja alkoholi tarvitamise kahjude vähendamise koja (ETAK) liikmed saatsid kultuuriministeeriumile kirja, milles tegid ettepaneku keelata laulu- ja tantsupidudel alkoholimüük ning samuti palusid nad Tallinna linnavalitsusel keelata alaealiste sissepääs Õllesummerile.

«Alkoholi liigtarvitamine on Eestis väga tõsine probleem. Oleme Euroopas esimeste hulgas nii alkoholitarbimiselt inimese kohta kui alkoholist põhjustatud haiguste ja vigastussurmade poolest. Meie lapsed joovad alkohoolseid jooke üha rohkem ja alustavad sellega aina nooremas eas,» seisis ühenduste ühisavalduses.

Kultuuriminister Laine Jänesele saadetud kirjas tegid nad edaspidi panime ette korraldada edaspidi kõik üleriigilised ja kohalikud laulu- ja tantsupeod nii, et peopaikades ei müüda ega
tarvitata alkoholi.

«Tegime juba 2009. aastal üleskutse pidada laulu- ja tantsupidu, kus esinejate ja publiku hulgas on tuhandeid lapsi, alkoholita. Rahvas võttis meie ettepaneku hästi vastu, kuid peopaikades müüdi alkoholi, sest korraldajate sõnul olid lepingud alkoholitootjatest sponsoritega juba sõlmitud. Kordame nüüd oma ettepanekut aegsasti enne järgmist üldlaulu- ja tantsupidu ja loodame, et seekord ei ole takistusi alkoholi peolt eemal hoidmisel,» kirjutasid ühendused.

Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele tegid nad ettepaneku keelata alla 18-aastastel lastel ja noortel osalemine Lauluväljakul toimuval Õllesummeril. Ühenduste hinnangul on Õllesummer ohtra alkoholitarbimise koht, kus ei suudeta tagada, et alkohoolsed joogid ei oleks kättesaadavad alaealistele.

«Lapsed näevad seal igal sammul alkoholi joomist ja viibivad purjus täiskasvanute seltskonnas. Leiame, et Euroopa kultuuripealinnas ei ole kohane laste osalemine sellisel üritusel,» märkisid ühendused.

ETAKi liikmed on Eesti Arstide Liit, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Karskusliit AVE, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Vähiliit, Eesti Kopsuliit, MTÜ Salutare, MTÜ Hingeabi Assotsiatsioon Usaldus, Tallinna Laste Turvakeskus ning MTÜ Tubakavaba Eesti.

(Postimees)

Soomlaste õllelembus vähenes

Soomes joodi mullu kuue protsendi võrra vähem õlut kui 2009. aastal, näitavad põhjanaabrite õllepruulijate ja karastusjookide tootjate ühenduse andmed.

Seevastu mineraalvett ostsid soomlased kümnendiku võrra varasemast rohkem, vahendab Yle.fi.

Kokku müüdi õlut, siidrit, lahjasid alkohoolseid jooke, mineraalvett ja karastusjooke mullu 795,9 miljonit liitrit. Seda on kolm protsenti ehk 24,6 miljonit liitrit vähem kui 2009. aastal.

Suurema osa langusest moodustavad õlle vähenenud müüginumbrid, mis kahanesid aastaga 23,9 miljoni liitri ehk 5,7 protsendi võrra.

Ainsa joogina kasvatas populaarsust mineraalvesi, mille müük kasvas kümnendiku võrra.

(Postimees)

«Õhtusöök viiele»: kokk on Eerik-Niiles Kross


PEAROOG

Metslane Venemaalt
Krahv von Bergi metsanotsu pajaroog

Metskitse pajaroog.
1,5kg liha

500g porgandeid
1 pastinaak
1 kg kartuleid
1 pakk värskeid hernekaunu
2 sibulat
0,5l heledat õlut.

Marinaad:
3 spl õunaäädikat
3 spl mett
1 purustatud loorberileht
1 spl sinepit
4 spl õli
1 oks värsket rosmarini.
1 tšillipipra kaun

Sega marinaadi ained, hõõru liha seguga ja aseta marinaadis liha ööpäevaks külmikusse.
Võta liha marinaadist, kuivata majapidamispaberiga ja määri õliga.
Aseta liha ahjupotti, kalla peale õlu ja küpseta 175C juures ~2 tundi ja siis lisa juurviljad, maitsesta soolaga ja küpseta valmimiseni.


(Postimees)


Vaata lisaks: Õlu ja toit

Õllest võib Venemaal ametlikult alkohol saada

Venemaa valitsus kavatseb õlle ametlikult alkohoolseks joogiks nimetada. Praegu on see paberite kohaselt toit.

Nimelt on praegune seadus võimaldanud õlletootjatel mööda vaadata alkoholireklaami ning müügipiirangutest, kirjutab The Telegraph.

Esimese lugemise läbinud seaduseelnõu kohaselt muudetakse aga õlu ametlikult alkoholiks kvalifitseeruvaks joogiks ning piirangud hakkavad kehtima ka sellele.

Uue seaduse kohaselt ei tohi õlut enam müüa öösiti ja avalike asutuste nagu koolide läheduses. Ühtlasi tohib õlut müüa vaid kuni 0,33 liitrises anumas.

Õlletarbimine on Venemaal viimase 15 aastaga kolmekordistunud, kuigi viin on endiselt rahva lemmikalkohol.

(Postimees)

25.2.11

Silt ööklubis: Koit Toome õlut!


Kolmapäeva õhtul esines Pärnu ööklubis Bravo Koit Toome, kes pani vabariigi aastapäeva eel rahva mõnusalt elama. Ööklubi oli puupüsti rahvast täis ning pidutses täiega. Keegi naljanina oli teinud Koidule suisa plakati, millelt võis lugeda: KOIT TOOME ÕLUT.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Estonian Beer Guide

24.2.11

Uued trendid õllemaailmas!


Maailmas ringi rännates on paljudel inimestel olnud võimalus proovida erinevaid õlle- ja veinitooteid. Küllap on tähelepanelikumad ka märganud, et igas riigis domineerivad valdavalt kohalikud õlletooted, millede kõrval on esindatud ka mõned „rahvusvahelised“ margid . See tuleneb peamiselt asjaolust, et õlletööstus on eeskätt kohalik tööstusharu, mida iseloomustab Euroopas küllastunud turg ja tihe konkurents. Viimane soodustab omakorda pidevat tootearendust, uute trendide pealetungi ja innovaatilisi lahendusi tarbija tähelepanu köitmiseks.

Viimastel aastatel on Lääne-Euroopas pead tõstnud vähese alkoholisisaldusega ja vähese kalorsusega õlletoodete trend, sest populaarsust on kogunud toidumaailmast väljakasvanud tervislikkuse, looduslikkuse, vähese kalorsuse suund. Lisaks sellele toimub Lääne-Euroopa riikides pidev tootearendus uute ja huvitavate maitsenüanssidega eristumiseks. Üks suurimaid innovaatoreid õlletööstuses on Saksamaa, sest sealne turg on äärmiselt konkurentsitihe ja nõuab pidevat pingutamist tarbija üllatamise nimel...

Loe edasi siit

(barprof.ee)

23.2.11

Kui pika ajaga laguneb klaaspudel


Kui kilekoti või plastist limpsipudeli kohta oskavad teadjad öelda, mitme aastaga need looduses lagunevad, siis klaastaara puhul on see vastamata küsimus.

Plastpudel laguneb looduses õhuga kokku puutudes 50-80 aastat. Maa sisse maetuna 500-1000 aastat. Sarnased andmed on olemas isegi alumiiniumist limonaadi- ja õllepurkide kohta – lagunemine võtab aega 200-500 aastat.

Taolist hinnangut ei osata aga anda klaastaara kohta. Klaaspudeli looduses lagunemise kohta andmed puuduvad, sest piisavalt pikka perioodi ei ole seda taaraliiki suudetud jälgida.

Allikas: Rauno Peeter Raal, Eesti Pandipakend

(Postimees)

Soovitus pidupäevaks: seakõrvad ja hernesupp


Tallinna vanalinnas asuva gastropubi Clayhills peakokk Riho Heinmets soovitab iseseisvuspäevapeolaulale midagi eestlastele tuttavat ja samas ka tavalõunast mõnevõrra erinevat.

Heinmets julgeb soovitada eestlaste peolauale naerist ja vaniljest tehtud suppi ja soovitab sinna juurde krõmpsutada friteeritud kõrbedaid seakõrvu.

Teiseks võiks valmistada supi rohelistest hernestest, lisades sellele värskuse saavutamiseks pisut münti. Supi sisse võiks kukutada suitsuseapeast või -koodist tehtud ravioolid või pelmeenid.

Põhiroaks soovitab peakokk kodumaises tumedas õlles marineeritud seasisekülge koos tuhas küpsetatud kartulite ja magusate juurviljadega.

Magustoiduks sobib sel päeval hästi soe mustikasupp toorjuustukoogi või ahjujäätisega.

(Postimees)

Vaata lisaks: Õlu ja toit

Pruut kutsub pubi omaniku kuninglikku pulma


Kate Middleton saatis pulmakutse ka ühe kohaliku pubi omanikule. 29-aastane naine abiellub 29. aprillil ning soovis ka kohaliku õlleka Old Boot Inn omaniku John Haleyt selle tunnistajaks, vahendas Celeb Edge.

Haley sõnul on ta väga liigutatud, sest on tundnud Middletonide perekonda juba pikki aastaid. «Tegemist on armastusväärse ja lihtsa perega ja mul on Kate’i üle väga hea meel, » ütles mees. «Ma ei teagi mida selga panna või mida neile kingin, aga pärast pulmi tuleb ka pubis pidu,» rääkis Haley ja lisas, et esimest korda kui Kate oma printsiga pubisse tuli oli tema jaoks päris pingeline, kuid üsna varsti sai ta aru, et noormees on tore ja tegemist on tavalise paarikesega.

Saku üllatab kodumaise Iiri õllega

Eesti vanim ja suurim õlletootja Saku Õlletehas rõõmustab õllesõpru madala alkoholisisaldusega kodumaise Iiri õllega The Cream of Dublin.

Iiri õllemeistrite eeskujul Saku õllekojas pruulitud, ning Eesti esimese koolitatud õllemeistri Enn Kärblase eestvedamisel loodud retsepti järgi valmistatud, kõige uuem kodumaine tume õlu on Iiri õllele omaselt tumedat värvi, madala alkoholisisaldusega, kreemja vahu ja magusa alatooniga.

Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärmi sõnul on nõudlus kerge ja lahjema tumeda õlle järele Eesti tarbijate hulgas kasvav. „Kui sageli on tumedad õlled üsna raskesti joodavad ja kanged, siis Dublini puhul on tegemist märgatavalt kergema ja lahjema õllega, mille alkoholisisaldus on ainult 4,2%,“ ütles Ärm.

Saku Õlletehas pidas uue tumeda õlle arendamisel silmas eeskätt eestlaste maitse-eelistusi, mistõttu ei sarnane uus kodumaine Iiri õlu niivõrd kuulsale Iiri õllele Guinness, vaid on pisut mahedam ja magusam nagu näiteks Murphy's ja Kilkenny õlled. Korraliku Iiri aktsendi annavad Saku Õlletehase uuele õllemargile hoolikalt valitud heledad, karamell- ja röstitud linnased ning aromaatsed humalad. Lisaks madalale alkoholisisaldusele on uue tumeda õlle süsihappegaasisisaldus üsna madal, mis on saavutatud pruulimisprotsessi eripäradega.

Kergelt karamellimaitselise ja üle keskmise aromaatse õllena sobib Dublin nautimiseks ka nii toitude kõrvale kui erinevate toitude valmistamisel. Saku õllemeistrid soovitavad seda punase liha ja teiste tugevamaitseliste liharoogade kõrvale.

Saku Dublin sobib igapäevasele õllesõbrale, pakkudes avastamisrõõmu ja mitmekesisemat maitsevalikut. Tumedate õllede puhul on soovitatav tarbimistemperatuur kõrgem kui heledate õllede puhul. The Cream of Dublin puhul soovitab Saku jahutada õlle 10-14 kraadini.

The Cream of Dublin on saadaval 0,5-liitrises klaaspudelis ning selle soovituslik jaehind on 0,86 EUR.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:

22.2.11

A. Le Coq alustas õlle A. Le Coq Pils tootmist

A. Le Coq alustas uue heleda õlle A. Le Coq Pils tootmist, mille maitse on Tšehhi õlledele iseloomulikult tugev ja humalane. Erilist maitsenüanssi annavad õllele retseptuuris kasutatud Tšehhi humalad. Jaanuaris Turu-Uuringute AS’i poolt läbiviidud uuringust selgus, et üle poole õlut joovatest Eesti elanikest sooviksid proovida rohkem teiste maade traditsioonide järgi valmistatud õllesid ning kõige suurem huvi on just Tšehhi-tüüpi õllede vastu.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul soovib ettevõte uue õllega pakkuda tarbijatele vaheldust ja teistsugust maitseelamust ning tutvustada tuntud õllemaa traditsioone. “Kuna tšehhid on maailma suurimad õlletarbijad ning nende õlu ja õllekultuur on väga rikkalik, otsustasime tuua turule Tšehhi-tüüpi õlle Pils,” selgitas Noop turuletuleku põhjuseid. Ta lisas, et Pils on üks maailma populaarseim lager tüüpi õlu, mis töötati välja 1842. aastal Tšehhi õllelinnas Plzen. Eestlastele on pils-tüüpi õlled tuntud ka Pilsneri ja Pilseneri nime all. “Eesti turul olevate Tšehhi importõllede hea esindatus esitab meile kindlasti tõsise väljakutse, kuid usun, et saavutame aasta lõpuks Tšehhi-tüüpi õllede hulgas tugeva positsiooni,” ütles Noop.

Noop rääkis, et enne uue õllega turule tulemist viidi läbi uuring, kus sooviti teada tarbija ootusi ja maitse eelistusi uute õllede osas. Turu-Uuringute poolt läbiviidud küsitlus näitas seda, et tarbijad on valmis lisaks olemasolevatele õlledele proovima ka teiste rahvaste traditsioonide järgi valmistatud õlut. “Tulemused näitasid, et tuleme turule õigel ajal ja õiget tüüpi õllega, sest üle poole õllejoojatest on valmis Tšehhi-tüüpi õlut tarbima,” ütles Noop.

Turu-uuringute ASi uuringujuhi Iivi Riivits-Arkonsuo sõnul viidi jaanuaris Eesti täiskasvanud elanike seas läbi küsitlus saamaks teada elanike ootusi teiste riikide õllede osas. Tulemused näitasid, et 51% õlut joovatest Eesti elanikest arvab, et meil võiks olla rohkem saadaval teiste rahvaste traditsioonide järgi valmistatud õlut ning enim ollakse valmis maitsma Tšehhi õlletootmistraditsioonide järgi valmistatud õllesid. “Kui küsiti, millist õlut soovitakse kõige rohkem proovida, kas Tšehhi, Inglise või Vene õlut, siis 52% vastajatest valiks Tšehhi õlle, 21% Inglise, 7% Vene õlle ja 20% ei prooviks ühtegi neist” ütles Riivits-Arkonsuo. Ta täpsustas, et küsitlustulemused näitasid ka seda, et kui Tšehhi-tüüpi õlut valmistaks tuntud ja usaldusväärne Eesti tootja, prooviks seda kindlasti 75% Eesti õllejoojatest.

A. Le Coq Pils on Tšehhi-tüüpi hele kvaliteetõlu, mille valmistamisel kasutatud Tšehhi päritolu humal muudab õlle värvuse kuldseks ning annab tugevama ja jõulisema maitse. Uus õlu on pakendatud 0,5 liitrisesse rohelisse klaaspudelisse ning pindisesse purki.

Jaanuaris viis Turu-uuringute AS läbi Eesti täiskasvanud elanike seas uuringu, saamaks teada eestlaste eelistusi ja soove erinevate õlletüüpide osas. Uuringu tellis A. Le Coq.

A. Le Coq on esimene Eesti ettevõte, kes on pälvinud rahvusvaheliselt tunnustatud Euroopa toidu- ja joogikultuuri Aurum auhinna, millega tunnustatakse ettevõtteid või üksikisikuid, kes aitavad kaasa Euroopa piirkondliku toidu- ja joogikultuuri arendamisele ja säilitamisele. A. Le Coq pälvis väärika auhinna tänu ettevõtte ajaloolisele taustale ning kohalike Eesti traditsiooniliste jookide tootmisele nagu kali, Kelluke ja Limonaad.

A. Le Coq on Eesti suurim joogitootja, kelle toodete sortimendis on 10 tootegruppi, neist suurimad on õlu, vesi, mahl ja karastusjook. A. Le Coq’i olulisemateks brändideks on A. Le Coq, Fizz, Aura ja Limonaad. Ettevõte on maailma ühe suurima õllebrändi Heineken ametlik esindaja Eestis.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Estonian Beer Guide
A. Le Coq

Valgete välimääraja õlle ja kärbeste abil


Obrunide* välimääraja:

Valge inimene, kes on äsja Ghanasse tulnud.: Kärbes maandub tema õlleklaasi serval – ta nõuab uut klaasi!

Valge inimene, kes on Ghanas olnud mõned kuud: Kärbes maandub tema õlleklaasi serval ning jalutab ringi klaasi siseküljel – Ta peletab kärbse minema ja jätkab rahulikult õlle joomist.

Valge inimene on Ghanas olnud aasta või kauem: Kärbes maandub tema õlle sees, ujub ringi ning võtab paar lonksugi. Valge kougib purjus kärbse joogi seest välja ning jätkab õlle joomist nagu poleks midagi juhtunud.

————————————–
*Obruni – kohalikus keeles valge inimene

(ethelkxxk.wordpress.com)

Vaata lisaks:

Maxima: iseseisvuspäeva peolaua lemmikroad


Aurav ahjupraad, eelroogadeks suitsukala ja rosolje, magustoiduks maitsev kohupiimatort ja puuviljad ning sinna kõrvale Presidendi kohv – sellisest iseseisvuspäeva peolauast unistavad Maxima kliendid.

Maxima selgitas juba teist aastat välja, milliseid roogasid Eesti iseseisvuspäeva peolaual näha eelistatakse. Nagu mullugi, nii pakkusid tänavugi tarbijad välja väga erinevaid lemmikroogasid alates rahvalikust kamast eksootiliste toitudeni nagu faasan ja füüsal.

Kõige enam nimetati siiski traditsiooniliselt seapraadi, lisaks kaelakarbonaadile oli populaarne abaliha. Seapraele pakkus sellel aastal tõsist konkurentsi ahjukana. Hiina kalendrile kohaselt soovisid peolauale paljud jäneseliha.

Eelroogadest nimetati tänavu kartulisalatist rohkem rosoljet, lisaks sooviti peolaual näha singirulle ja täidetud muna. Mulluse meeliskalatoidu vürtsikilu tõukas troonilt suitsuforell.

Magustoitudest nimetati enim kohupiimatorti, mullu oli eestlaste esimene valik hapukoorekook. Kõrgelt hinnati nagu mullugi Kalevi kommivabriku toodangut.

Alkoholi osas olid vastajad üsna ühel meelel, soovides oma peolauale kõige enam viina Viru Valge. Samas olid ka Vana Tallinn ja vahuvein paljudel esimeseks valikuks, hääli kogus samuti Põltsamaa vein.

Iseseisvuspäeva lemmikroad 2011 Maximas:

* Seapraad (kaelakarbonaad)
* Ahjukana
* Kohupiimatort
* Forell
* Täistera rukkileib
* Rosolje
* Viru Valge
* A. Le Coq õlu
* Kalevi šokolaad
* Kohv

Küsitlusele vastas kauplustes, e-postiga ja mobiilisõnumiga ligi 2000 tarbijat, kelle vastuste abiga pani Maxima kokku iseseisvusnädala sooduspakkumised. Lisaks sellele, et tarbijad tänu sooduspakkumistele peo korraldamisel säästavad, loosib Maxima vastanute vahel välja 10 Maxima köögi iseseisvuspäeva lauda 100 euro väärtuses.

(Postimees)

Vaata lisaks:
A. Le Coq

Noop: messid partneri leidmisel ebaefektiivsed

Messid on üks ebaefektiivsemaid teid partnerite leidmiseks, kritiseerib A. Le Coqi juht Tarmo Noop riigi rahade toel välismessidel osalemist.

A. Le Coqi eelmise aasta ekspordikäive oli 110 miljonit krooni, mis moodustab ca 10% ettevõtte käibest. Eesti mastaabis annab see välja ühe keskmise suurusega ettevõtte käibe, mis suurendab riigi tööhõivet ja sealt laekuvat maksutulu.

Riigil on lihtne soovitada ettevõtjatele, et nad ekspordiks rohkem, kuid ekspordi suurendamine võiks olla riikliku majanduspoliitika üheks prioriteediks. Riigi peamine võit ekspordi suurenemisega tuleb nii maksudest (sotsiaal- ja tulumaksud) kui ka täiendavast tööhõivest, mis tekitab omakorda sisenõudlust ja aitab kaasa sisetarbimise kasvule. Mida rohkem ettevõtjad suudavad eksportida, seda konkurentsivõimelisem on Eesti majandus ja suuremad ekspordilt laekuvad maksutulud. Ning kõige olulisem – ekspordi puhul on turuks kogu maailm, mitte 1,3 miljoni elanikuga väike Eesti.

Kui vaadata Eesti ekspordistruktuuri, peab tõdema, et suures osas baseerub see siiski allhankel välimaistele kontsernidele (või emafirma tellimuse täitmisele). Selles pole iseenesest halba, kui suudame midagi toota nii efektiivselt, et allhanget meie käest osta tahetakse. Probleemiks on see, et allhankija staatus võib muutuda üleöö (see muidugi ei kehti tootmisel välismaal asuvale emafirmale).

Rääkides Eesti oma brändide eduloost maailmas ei meenu peale väheste erandite palju. Mis on siis takistuseks?

Erinevalt allhankele või välismaistele emafirmadele suunitletud tootmisest tuleb oma brändi välismaal ka turundada ja müüa. Tundub, et seda me väga hästi ei oska. Erandiks on ehk mõni väga spetsiifiline valdkond (näiteks ehitusvahud ja Krimelte) või olukord, kus välisturul valitseb teatud tootekategoorias ajutine defitsiit. Paraku ei saa traditsioonilises tööstuses väga palju edukaid näiteid Eesti brändide ekspordist tuua.

Mis aitaks Eesti brandid maailma?

Arvan, et kõigepealt on selleks vaja julgust ja tahet. See tähendab kindlasti eksporditöötajate palkamist, turuuuringuid, spetsiaalseid disaine, vastamist küsimusele, miks peaks välismaine tarbija meie toodet tahtma jne.

Järgmine oluline samm on partnerite leidmine. Tuleb tõdeda, et see on üks esimesi suuremaid takistusi, sest ekspordimaa turujaotusest, hinnakujundusest ja edasimüüjatest pole ühel võõramaalasel sugugi lihtne aru saada. Veelgi raskem on leitud kontaktidele meie toode huvitavaks teha. Tihtipeale selles faasis ka enamus projekte "põrub".

Selles faasis algab aga tegelik müük, mis tehingu õnnestumisel ei tähenda sugugi, et edasine on kõik ekspordipartneri vastutada. Sealt algavad tõsised võimalused ja ka raskused. A. Le Coqi näitel võin öelda, et eksporditurul kehtib täpselt samasugune müügi- ja turunduse skeem nagu Eestis – me vastutame oma toote müügi- ja turunduse eest lõpptarbijani, mitte kaupluseni – välja. Erandiks on siin allhange või private label ehk omatoode.

See eeldab koos partneriga tõsise distributsiooni-, müügi- ja turundusplaani koostamist ning hiljem ka sellest kinnipidamise ja takistuste ületamise jälgimist. See omakorda aga nõuab raha ja aega, mida sageli pole või siis ei taheta võtta liigseid riske.

Kuidas riik saaks tootjat aidata?

Kindlasti saab riik omalt poolt tootjale abiks olla rohkem kui seni. Arvan, et saatkonnad võiksid rohkem teada nende maade turgudest, kus nad resideerivad. Nad võiksid tegelikkuses (mitte sõnades) teada erinevate kaubaturgude struktuure (kes on peamised tegijad), maksusüsteeme ja ka peamiste edasimüüjate kontakte. See oleks alustuseks juba suur abi. Kahjuks praegusel hetkel sellist infot nende käest saada pole võimalik (vabandan, kui kellelegi liiga teen).

Samuti võiks riik oluliselt efektiivsemalt toetada turgudele sisenemist. Praegu toetatakse riigi rahadest messidel osalemist, teatud reklaammaterjalide valmistamist. Aga kui palju tegelikke partnereid on messidel leitud? Arvan, et see number on tühine ja A. Le Coq’i kogemustest ütlen, et messid on üks ebaefektiivsemaid teid partnerite leidmiseks.

Selle asemel võiks näiteks osaliselt (kasvõi 25% ulatuses) toetada ketiturundust. Ma olen täiesti veendunud, et kui pakuksime välismaistele kettidele meie toodete müügil koheselt ka turundustuge (näiteks ketikampaaniates osalemine, väljapanekute ostmine jms), oleks järjekordselt üks väga suur sisenemisbarjäär murtud.

Kindlasti on ka teisi võimalusi, kuid see on ekspordiga alustamise ABC. Tuletan veelkord meelde, et eksport ei peaks olema ainult ettevõtja “mure” – eksport on kasulik nii riigile, meie majandusele kui iga eestlase eneseuhkusele. Mis saab olla hingele parem, kui leida välismaal poes tuttav toode ning öelda: "see on Eestist, sealt kust minagi."

Tarmo Noop, A. Le Coq’i juht Eesti ettevõtete ekspordiväljavaadetest

(Äripäev)

Vaata lisaks:
A. Le Coq

Club Cinemas selgub tugevaim õllejooja

Juba sel reedel, 25. veebruaril selgitatakse välja kodumaa tugevaim õllejooja!
Aeg on alustada kuiva trenniga, sest joomine toimub spetsiaalsest õllekannust, mille küljes on korralik sangpomm.

Õlle vahutamise eest vastutab DJ Marko Pille.

Piletid 3/kahele 5.-

(Postimees)

"Väikelaps baaris" videost sai hitt


Rootsi režissöör Johannes Nyholm tegi täiskasvanute elu imiteeriva video, milles on peaosas väikelaps.Video « Baby trashes bar in Las Palmas» tegevus toimub nukubaaris.

Nyholm pani selle video Youtube`i jaanuaris ja nüüdseks on seda vaadatud üle 2,7 miljoni korra.

Nyholmi sõnul on selle video puhul tegemist lühifilmi «Las Palmas» treileriga.

Nyholm on Göteborgist pärit kunstnik ja filmitegija.

(Postimees)

Vaata videot: http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=cds7lSHawAw

Eesti oli alkoholitarbimiselt maailmas 6. kohal

2005. aasta andmetel põhjal oli Eesti alkoholitarbimises kuuendal kohal maailmas, selgub Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) uuringust.

WHO uuringust selgub, et 2005. aastal tarvitati Eestis 15,57 liitrit puhast alkoholi iga 15-aastase ja vanema elaniku kohta. Selle näitajaga oli Eesti kuuendal kohal.

Eestist eespool olid Moldova (18,22 liitrit), Tšehhi (16,45 liitrit), Ungari (16,27 liitrit), Venemaa (15,76 liitrit) ja Ukraina (15,6 liitrit).

Eesti lähinaabritest oli Leedu 15,03 liitriga 12., Soome 12,52 liitriga 22. ja Läti 12,5 liitriga 23. kohal.

Uuringust selgub, et legaalset alkoholi tarvitati Eestis 2005. aastal 13,77 liitrit iga 15-aastase ja vanema elaniku kohta ning salaalkoholi 1,8 liitrit.

Peamiselt pruukisid Eesti elanikud destilleeritud alkoholi (puhtasse alkoholi ümberarvutatult 9,19 liitrit), õlut 5,53 liitrit ning veini 1,09 liitrit.

(Postimees)

21.2.11

Õlletehas kingib prints Williamile ja Kate'ile õlle

Briti õlletehas valmistab kuninglike pulmade auks paarile oma õlle, vahendab Iltalehti.

Briti Castle Rock õlletehas töötab hetkel välja õlut, millega tähistatakse tulevasi kuninglikke pulmi. Piduliku õlle nimeks saab Kiss Me Kate.

Prints Williami ja Kate Middletoni pulmade auks välja töötatud õlu ilmub tehase pubidesse ning ka paljudesse teistesse kõrtsidesse müüki umbes kuu aega enne pulmi. Prints William ja Kate abielluvad 29. aprillil.

Kiss Me Kate õlut valmistatakse ainult piiratud arvul. Tehase sõnul tuleb õlu maitselt hea, maitsekas ja britipärane. ”See on meie arvates ideaalne viis soovida paarile õnne tulevikuks,” kommenteeris Castle Rock õlletehase juht Adrian Redgrove.

Redgrove sõnul kavatsevad vähemalt kõik tehase töötajad kuninglikke pulmi tähistada Kiss Me Kate õllega kokku lüües.

(buduaar.ee)

Vaata lisaks:
Castle Rock Brewery, Suurbritannias valmistutakse kuninglikuks pulmaks


Ema saatis tütre õlut ostma


Paide Säästumarketi turvamees tabas eelmise nädala 46aastase mehe, kes ostis seitsmenda klassi tüdrukule alkoholi.

Politsei menetlus- ja ennetusteenistuse vanem Ülle Koha selgitas Kuma raadiole, et tüdruku ema saatis lapse poodi ja lisaks toiduainetele käskis osta ka õlut. Et alaealisele alkohoolset jooki müüa ei tohi, palus tüdruk poe lähedal olnud mehel pudel ära osta.


Koha hinnangul teeb juhtumi eriti kahetsusväärseks asjaolu, et ema tõepoolest saatis tütre poodi õlle järele, seda on ta politseinikele tunnistanud. Noorsoopolitseinikud vestlesid emaga ja selgitasid talle tema teo tagajärgi.


Antud juhul saab karistada vaid alkoholi ostnud täiskasvanu. Esmarikkumise puhul karistatakse väärteo korras kuni 1200 euro suuruse trahviga. Teist korda tabamise korral alustatakse juba kriminaalasi, mille eest näeb seadus ette kas rahakaristust või kuni aastast vabadusekaotust.

(Järva Teataja)

Carlsbergi tulemus valmistas pettumise

Carlsbergi aktsia hind langes Kopenhaagenis 2,5 protsenti, 547,50 Taani kroonile.

Venemaa suurima õlletootja omanik Carlsberg raporteeris neljanda kvartali majandustulemusest, mis valmistas analüütikutele pettumuse, kuna õlle tootmiseks vajaliku tooraine kulud kasvasid ja müük vähenes Venemaal.

Carlsbergi puhaskasum vähenes aastaga 21 protsenti, 301 miljonile Taani kroonile (40,4 mln eurole). Analüütikud prognoosisid kasumiks 424 miljonit Taani krooni.

Carlsberg teenib 52 protsenti kasumist Ida-Euroopast (ühes Venemaaga). Sel aastal on ettevõttele katsumuseks järsk toorainete hinnatõus, mis kulub õlle ja taara valmistamiseks, kuna rekordiline kuivalaine vähendas mullu Venemaal ja Ida-Euroopas teraviljasaaki.

Carlsberg prognoosis, et õlleturg kasvab Venemaal tänavu kaks kuni neli protsenti võrreldes Põhja-Euroopa ja Lääne-Euroopa alla viie protsendise langusega.

(Äripäev)

Vaata lisaks:
Carlsberg

A. Le Coq toetab noorsportlast miljoni krooniga

AS-i A. Le Coq noorsportlase stipendiumi pälvib alla 23-aastaste maailmameistrivõistluste hõbemedaliomanik, sõudja Kaisa Pajusalu. „Kaisa saavutused annavad lootust, et üle hulga aja on Eestist võrsumas maailmatasemel naissõudja,” märkis A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop.

Noop lisas, et noorsportlaste eelmisel aastal võidetud 51 tiitlivõistluste medalit näitavad järjepidevat arengut spordis ning meie treenerite maailmatasemel tööd. „Samas on eriti tänases majanduslikus olukorras noortespordi toetamise jätkamine vähemalt senises mahus meie spordisüsteemi üks põhiküsimusi, mille lahendamisel on suur roll sponsoritel. Seepärast peab ka A. Le Coq noortespordi toetamist oluliseks," märkis Noop.

Stipendiumi pälvinud Kaisa Pajusalu tunnistas, et teadis preemiast juba siis, kui ta aasta noorsportlaseks valiti. „Leping on viie aasta peale ja kõik raha kulub sporditegemiseks. Plaanin selle eest mitu laagrit teha. Stipendiumist on väga suur abi," kinnitas Pajusalu.
Tänavu keskendub Pajusalu üksnes tippspordile ja võttis seetõttu ka ülikoolist akadeemilise puhkuse. Järgmine suurem eesmärk on võistelda 2012. aasta Londoni olümpial.
Hiljuti naasis Pajusalu laagrist Itaaliast, Santa Caterinast. Oma järgmise võistluse teeb ta
20. veebruaril Bostonis sõudeergomeetrite MM-il.

Pärnus sündinud Pajusalu võitis eelmisel aastal kuni 23-aastaste vanuseklassis MM-il hõbemedali. Samaväärne saavutus on tal ette näidata ka 2009. aastast. 2006. aastal tuli ta juunioride maailmameistrivõistlustel kahepaadil koos Jevgenija Rõndinaga maailmameistriks ja 2007. aastal sai hõbemedali. Pajusalu esindab klubi Pärnu Sõudekeskus Kalev ja treenib Ulvi Lutoškini käe all.

AS A. Le Coq asutas iga-aastase stipendiumi kuni 21-aastasele noorsportlasele 2006. aastal, et väärtustada senisest enam noortesporti. Stipendiumi pälvib igal aastal üks noorsportlane, kes on näidanud rahvusvahelisel tasemel tipptulemusi ning soovi ja võimekust pürgida tippspordis suursaavutuste poole. Stipendiumi saaja selgitatakse noormeeste ja neidude ühises kategoorias Eesti Spordiajakirjanike Liidu ja Eesti spordialaliitude valiku tulemusena. Esimene stipendiaat oli 2006. aastal maadleja Heiki Nabi, 2007. aastal purjetaja Deniss Karpak ning 2008. Ja 2009. aastal kergejõustiklased Kaire Leibak ja Liane Pintsaar. AS A. Le Coq parima noorsportlase valikuprotsessis ei osale. "Soovime olla erapooletud, kuid anda stipendiumi näol selge panuse noortespordi edendamisesse," kinnitas Noop.

A Le Coq peab tähtsaks seista Eesti tipp- ja harrastusspordi arengu eest ning toetab jalgpallistaadion A. Le Coq Arenat ning kuldsponsorina Eesti Jalgpalliliitu. Noortespordi arendamiseks ja Eesti sporditippude pealekasvu kindlustamiseks annab A. Le Coq alates 2006.a. välja noorsportlase stipendiumi, mis kindlustab stipendiaadile kindla toetuse järgmise viie aasta vältel.

Innustamaks praktilise tarkuse omandamist, toetab A. Le Coq stipendiumitega Tartu ja Võrumaa Kutsehariduskeskuste mehhatroonika, lukksepa või infotehnoloogiasüsteemide õpilasi, kes oma õpingutesse ja töössesuhtumisega on eeskujuks oma kaasõpilastele ning võimalusel leiavad rakendust joogi- ja õlletööstuses.

Tartu linnas toetab A. Le Coq Aura Veekeskust ja spordihalli A. Le Coq SPORT.

(A. Le Coq)

Vaata lisaks:
Miks miljonisadu lõpeb?
A. Le Coq

20.2.11

Suusasõbrad sõid ära 200 kilo soola

...Tartu Maraton toimus tänavu 40. korda ning selle korraldamisega oli seotud enam kui tuhat inimest. Suure osa neist moodustasid vabatahtlikud, kelle hoolsal abil jõudis maratoonariteni energiavarude taastamiseks rajal ja finišis 450 kg soolakurki, 9200 topsi jogurtit, 8 tonni spordijooki, 9200 portsu hernesuppi, 19 000 kuklit, 900 pätsi leiba, 2,5 tonni banaani, 200 kg soola, 400 kg suhkrut, 5800 liitrit mustikasuppi, 2000 liitrit puljongit, 2500 liitrit teed ja 2400 liitrit kohvi, 2,5 tonni kuuma õlut finišialas ning kõige selle tarvis ka pisut üle 165 000 topsi. Kõik see läks asja ette ja aitas tuhandetel finišijoone ületada...

(lühendatult Postimees)

18.2.11

Kroonprintsess Victoria sõbra tappis kokaiin

Rootsi kroonprintsess Victoria parimaid sõpru, vaid 35aastane Jon Spendrup suri jaanuaris südameataki tagajärjel.
Nagu selgub lahkunud isa Ulf Spendrupi kirjast, oli põhjuseks noormehe kokaiinisõltuvus – organism ja süda ei pidanud koormusele vastu, vahendab Iltalehti.

Victoria oli Joni sõber juba teismeeast peale ning sõbra surm vapustuses tulevast troonipärijat hingepõhjani.

Spendrupsidele kuulub suur Rootsi õllekontsern.

(Delfi)

Vaata lisaks:
Spendrups


Kaks õlut päevas võib viia ravimatu haiguseni?


Õlles võib leiduda kasulikke vitamiine ja paljud ravimid aitavad igapäevaste hädade vastu, ent esmapilgul ohutuna tundunud pärast- töine tipsutamine või neelatud tablett annavad tegelikkuses salakavala hoobi maksa tervisele.

Meeste puhul loetakse selleks koguseks, millega maks võrdlemisi edukalt toime tuleb, 40 grammi alkoholi ehk umbes kaks õlut päevas, naiste puhul poole vähem. Seda mõned nädalad tarbides või ületades muutub aga maksa ainevahetus – sellele kogunevad rasvad ja maks muutub põletikuliseks. Tervislikele eluviisidele tagasi minnes kaob rasvmaks paari nädala jooksul.

Edasisel tarbimisel mitmete aastate vältel tekib alkohoolne maksahaigus ehk alkoholihepatiit, mille käigus maksarakud hakkavad kärbuma ja kaotavad võime organismi mürkainetest puhastada. Maksa töövõime ei häiru tavaliselt enne, kui on hävinud umbes kaks kolmandikku rakkudest, sest maksal on tohutu taastumisvõime. Kahjustunud maks ei anna endast üldjuhul märku ka valuga. Seega pole tipsutajal sellest kaua aimugi, et tema tegevus tervist laastab.

Umbes pooled alkohoolset maksahaigust põdevad inimesed tunnevad ennast hästi. Ülejäänutel võivad tekkida isutus, iiveldus, kaalulangus, valu paremal ülakõhus, vedeliku kogunemine kehasse, palavik. Maksasiseste sapiteede sulguse tõttu sidekoega satub sapp verre ning nahk ja silmavalged võivad muutuda kollaseks. Enamikul inimestest maks rasvumise tõttu suureneb, vahel ka põrn. Sellest võib anda märku suurenenud kõht ja pidev täiskõhutunne.

Enamasti kulub kümme aastat alkoholiga liialdamist selleks, et tekiks maksatsirroos ehk maksa kärbumine tervikuna. Maksa töö lakkamisel jäävad mürgid inimese verre ning hakkavad kahjustama aju, samuti võib tekkida maksavähk. Sellest seisundist tervis enam ei taastu.

Kuigi 30–50 protsenti eestlaste maksahaigustest on põhjustatud alkoholist, pole see siiski ainuke põhjus. Maksale avaldavad mõju kõik inimorganismi jõudnud mürgised ained. Kui mürgiseente söömist on kerge vältida, siis ravimite toksilisusele mõeldakse harva. Ometi on üks ohtlikumaid neist paratsetamool, mille lahustamisel tekib kehas mürgine vaheühend. Samuti mõjuvad maksale kahjulikult mõned liigeseravimid, aga vaid väga pikaajalisel ja arsti nõuandeid eirava tarbimise puhul.

(Tartu Ekspress)

Vaata lisaks: Kaitse oma südame tervist

Õlle hind kerkib raketina taevasse!

Paljude kõrtside püsikunded kummutavad lemmikpubis siiani õllekanne, mille hind on kroonihinnast sendipealt eurodeks rehkendatud.

Kuid osa õllesõpru on endale juba uue koha otsinud, sest harjunud hinnale on mitmel pool vägevalt otsa keevitatud, vahendab Õhtuleht.

Tallinlane Kristjan käis vaat et aastaid iganädalast kaht õlut joomas raekoja keldris Tristani ja Isolde kõrtsis. Kui ta aga selle aasta algul esimest korda taas sinna läks, märkas ta ehmatusega, et 0,3-liitrise õlle hind on üleöö hüpanud 20 kroonilt (1,28 €) 2 euro (31,29 kr) peale – hinnale on otsa virutatud kaugelt üle 50%!

(Delfi)

Beer veinijookide kandidaat aastal 2010...

Beer veinijookide kandidaat aastal 2010, ning domineerib? (Na otsing)

Keset pühade pärast suvel nõudluse õlletööstus on sisenenud 最终 盘 kandidaat aastal 2010, on äratanud tähelepanu.

1 aasta? September õlle põhinevad joogid (õlu, mallasoluen kolmas õlu) ja saadetiste Jaga maksustamise Asahi <2502> ülemisel 37,2%, 37,0% 0,2 punkti vahe Kirin sisse <2503> ja teiseks sõda on tasustatud äge liider, kogudes ülekaaluka toetuse kolmanda õlle Kirin, "Nodogoshi " üle pühade relvana lõplik sprint, koosseisu ja et eesmärk on vastupidine. Toodete müügi kogumahust 2010, 09000000 juhtudel 4000 umbes kaks nädalat, alates novembri alguses eelmisel aastal (suur pudel samaväärne) ületamist. Kas kindlasti saavutatav kuue järjestikuse võidu saavutada kolmandate õlleturul on viimase viie järjestikuse...

Loe edasi siit

(dancefitness.biz)

Vaata lisaks:

Belgia õlu tour 2011/2012


Reisides Belgias, sa ei saa lihtsalt küsida "õlu", tehes hakkab tootma ainult lager mingisugune, mida võib leida peaaegu kõikjal maailmas. Belgia on koduks paljudele ainulaadne õlu kaasa arvatud Abbey õlut, Lambic õlut ja Trappist õlu, kes saavad oma erinevat maitset ammustest Õlle traditsioone. On öeldud, et saate maitsta Belgia õlle igapäevase aastal ja jätab veel mõned brews puutumata. Sellise sügava ajalugu ja valik, parim viis õppida Belgia õlle võrdub Pub Crawl läbi Brüsseli, Brugge ja Antwerpenis.

Maitsta uusi ja põnevaid õlle Belgias saab minna päris palju kõikjal. Isegi mugavuse kauplustes on sadu erinevaid. Hea koht alustamiseks on aga see, tehes õlletehas tour. See annab külastajatele akna loomine õlut ja lühitutvustuse eri liiki, mida saab toota...

Loe edasi siit

(et.thecircumference.org)

Vaata lisaks:

Tšehhi õlletootmine on suures madalseisus

Tšehhi õlletehaste toodang kahanes esialgsetel andmetel mullu 8 protsenti 17,1 miljoni hektoliitrini, mis on väikseim kogus alates 1989. aastast.

2009. aastal langes toodang 7 protsenti, vahendab Prague Daily Monitor.

Suurte õlletehaste, nagu Heineken, Plzensky Prazdroj, Pivovary Staropramen ja Budvar madalam toodang viib alla kogu sektori tulemused. Mitmed väiksed õlletehased on teatanud ka toodangu kasvust, kuid neil ei ole kogutulemustele märkimisväärset mõju.

-------------------------------------------------------------
teemaväline repliik artikli juures

NATO tippkohtumine on Strasbourgis mõjunud isegi õlle hinnale. Nelja klaasi Heinekeni õlle eest tuli letile panna 22 eurot (üle 330 krooni).

(Postimees)

17.2.11

Karksi õllel läheb hästi


2009. aasta juunis taas õlletootmist alustanud aktsiaselts Karme on jõudnud oma toodanguga enamikku suurtesse poekettidesse.

Et Karme on väike tehas, siis iga päev seal õlut ei tehta. Kolmapäeval, kui «Sakala» fotograaf ettevõttes käis, oli liin siidritootmise päralt. Seadistaja Sulev Helin jäi pildile uudistootega, 0,33-liitrisesse klaaspudelisse pakendatud poolkuiva Mulgimaa siidriga.

foto: Elmo Riig / «Sakala»

Vaata lisaks (kui õnnestub?): http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=390334

(paberSakala)

Vaata lisaks:
Karme

Õllejanusele sõimajale arest


Pärnu maakohus karistas seitsmepäevase arestiga meest, kes sõimas müüjaid, sest need ei müünud talle õlut.

Purjus Vello häiris Käina kaupluses pahatahtlikult töötajaid ja kliente valjuhäälse sõimuga. Ta oli hommikul kodus joonud ära kaheliitrise õlle, ja et sellest jäi väheks, sõitis Käinasse uue järele. Müüjad ilmselt ei tahtnud talle enam märjukest müüa ja nii võiski tekkida sõnelus, selgub kohtuasjast.

Politsei sõnul pole Vello vägivaldne, aga sõimata oskab küll – seekord kostis lärm juba kauplusest välja. Kohus leidis, et Vello karistus ei pea olema eriti pikaajaline, sest miski ei suuda teda muuta, kui ta end ise käsile ei võta.

16.2.11

Heineken üllatas kärbetega

Maailma suuruselt kolmas õllepruulija Heineken NV üllatas analüütikuid heade tulemustega, sest kulude kokkuhoid kompenseeris langevat õllemüüki, kirjutab Reuters.

Hollandi pruulija puhaskasum ilma ühekordsete kuludeta tõusis 2010. aastal võrreldes varasemaga 37%, 1,45 miljardi euroni. Reutersi poolt küsitletud analüütikud ootasid keskmiselt 1,38 miljardi eurost kasumit.

Heinekeni tegevuskasum tõusis 25%, 2,61 miljardi euroni, mida on mõnevõrra rohkem prognoositud 2,47 miljardist eurost. Ettevõtte sõnul hoiti kokkuhoiuprogrammiga raha kokku 280 miljonit eurot.

Heineken prognoosib käibekasvu Ladina-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. Investorid eelkõige huvitatud toormehindade tõusu tõttu kuludest ja hindadest. Odralinnase futuurid on eelmise aasta maist tõusnud juba 51%.

Järgmisena avalikustab enda majandustulemused maailma neljas pruulija Carlsberg, seejärel turuliider Anheuser-Busch InBev 3. märtsil ning lõpuks SABMiller 18. mail.

(Äripäev)

Vaata lisaks:
Heineken

Kas Õllesummer on õlle- või muusikapidu?


ERR uudised küsis lugejate käest sellise küsimuse. Tulemused on siin: http://uudised.err.ee/index.php?06141726&id=397

(ERR)

Meeldiv tõdeda, et rohkem on siiski neid inimesi , kes antud festivali ikka veel õllepeoks tituleerivad.

(EBG)

15.2.11

Õlu on parem kui Jeesus


  1. Kedagi ei ole kunagi risti löödud, põletatud või üles poodud nende õlle-eelistuste pärast.
  2. Sa saad kindlalt tõestada, et sul on õlu.
  3. Kui sa pühendad oma elu õllele, siis on su jaoks tugigrupid, mis sind aitavad.
  4. Sa ei pea järgmist õlut 2 000 aastat ootama.
  5. Õllesildid ei valeta sulle. See on seadusega keelatud.
  6. Õlu ei ütle sulle, kuidas sa võid ja pead seksima.
  7. Õlu pole kunagi sõdu põhjustanud.
  8. Alaealistele, kes enda eest veel ise otsustada ei suuda, ei sunnita õlut peale.
  9. Kui sul on õlu, siis sa ei koputa inimeste ustele selleks, et seda ära anda.
  10. Keegi ei tapa sind selle pärast, et sa õlut ei joo.
Vaata lisaks:

Aasta Turundusteo tiitlile võistleb rekordarv töid


Aasta Turundustegu 2010 tiitli pärast hakkab võistlema tänavu 32 tööd, mis on senine rekordarv.

Eelmisel aastal osales konkursil 24, üle-eelmisel 20 ja üle-üle eelmisel 25 kampaaniat. Žürii teeb oma otsuse finalistide osas 22. veebruaril. Turundusskonverentsil Password näeb kuue finalisti ettekandeid 11. märtsil, kui avalikustatakse Aasta Turundustegu 2010 Grand Prix võitja.

Aasta Turundustegu nominendid on:

1. Cherry.ee turuletoomine
2. EASi talvekampaania Peterburis
3. Eesti Ekspress iPadis
4. Eesti Kaitseväe kampaania «Vapruse kutse»
5. Elisa MINT lansseerimine
6. EMT kliendilojaalsust suurendavad tegevused
7. ERGO turunduskampaania «Pöidlad pihku!»
8. Erinevus rikastab
9. Estonian Airi maineparandus
10. Estravel: kriisi rakendamine turundusvankri ette
11. Euroteavituskampaania
12. Fox Crimes'i sarja «Elavad Surnud» maailmaesilinastus
13. HIV-testimise kampaania «Ainus viis kindel olla»
14. Ivo Nikkolo kampaania «Eesti naised Ivo Nikkolole»
15. Leiburi Saib lansseerimine
16. Maxima «Hakkame vähem maksma»
17. MediaCom - teenuste kuvandi loomine B2B kategoorias
18. Nordea imagokampaania «Uus algus»
19. Premia «Eriti Rammus» koonusjäätise turuletoomine
20. Prisma «Ostunimekiri»
21. Rimi maine- ja müügikampaania «1000 aastat enne Rimi»
22. Saku Rock: Tabula Raza
23. SEB uue internetipanga lansseerimine
24. Solaris Keskuse «Katsejänes»
25. Solaris Kino turuletulek
26. Starman Start
27. Swedbanki annetuskeskkond «Ma armastan aidata»
28. Tallinki lühikruiis Stockholmi «Carnaval Latino»
29. Tele2 brändiuuendus
30. Toidupanga mündikampaania
31. Tuulevaiksel ööl - Jaan Tätte kontserttuur
32. Valio Atleedi rebränding

(Postimees)

Vaata lisaks:

12.2.11

Petter Northug loobus MM-edu nimel alkoholist

Kahe nädala pärast Oslos suusaalade MMil suursoosikuna startiv Norra äss Petter Northug ei jäta midagi juhuse hooleks, loobudes isegi õllejoomisest.

Norra ajaleht Adresseavisen kirjutas, et 1. juunist pole kahekordne olümpiavõitja Northug võtnud tilkagi alkoholi.

"Mul on nulltolerants nii ettevalmistusperioodil kui ka võistlushooajal," ütles Northug. "Pidutsen meeleldi pärast hooaega. Suvest saadik pole ma tarvitanud ühtegi alkohoolset jooki."

Northugi treeneri Morten Aa Djupviki sõnul näitab alkoholist ja pidutsemisest loobumine seda, kui tõsise sportlasega tegemist on.

"Pere soovib mind rohkem näha," tunnistas Northug. "Samas oleme osanud rohkem hinnata neid väheseid hetki, kui saame koos olla."

(Õhtuleht)

11.2.11

Mobiilne ettekandja Ordimo

Helsingi Garage48 startupide meisterdamise konkursil sündis leidlik mobiilirakendus nimega Ordimo, mis teeb kohvikutes ja restorandies teeninduse meeldivamaks ja sujuvamaks.

Kujutage ette, et lähete tipptunnil mõnda suuremasse söögikohta ja leiate laua. Teil tuleb kümme minutit oodata kui keegi üldse menüü toob. Või kui menüü ongi laual ja sealt toit valitud, ootate kakskümmend minutit kedagi, kes tellimuse vastu võtaks. Kõik ettekandjad siblivad ringi ja teile tundub, et nad tegelevad kõikide teistega, peale teie.

Olgu. Kui saategi lõpuks toidu lauale ja söödud, tahaksite tellida juurde tassi kohvi või väikese magustoidu. Jällegi on teenindaja millegi muuga hõivatud.

Siis lõpuks sätite end minema. Tahaks arvet. Aga kus on ettekandja? Võtab jälle kõrvallauas tellimust. Ootate. Tuleb ettekandja. Te küsite temalt arve. Ta lahkub. Ootate. Tuleb arve. Teenindaja lahkub taas. Panete lauale raha ja jääte ootama. Teenindaja naaseb, haarab raha ja kaob kusagile kassa suunas. Ootate. Viimaks tuleb kviitung ja tagastusraha. Kuid selleni on kulunud palju aega ja piinlikku ootamist. Seda kõike tahab vähegi leevendada Ordimo.

Idee autor, vabakutseline tarkvaraarhitekt Jaak Sarv räägib, et on mõtet haudunud juba poolteist aastat, uurinud maad ja huvi sellise asja vastu. „Eks alguses tundub asi inimestele täiesti võõras. Mobiiliga tellida?! Tahetakse ikka ettekandjaga suhelda, eriti kui ta on tore inimene. Aga seda saab teha eeldusel, et ta on saadaval, ega tegele teiste klientidega parasjagu,“ räägib Sarv, kelle sugulane Henn Sarv on Eesti legendaarne „tehnokratt“.

Ordimoga, mida aitas välja töötada tuntud startupper Jüri Kaljundi saad nutitelefoni või arvuti abil end sisuliselt ise teenindada. Võtad telefoni triipkoodilugeja abil laual olevast menüüst info telefoni, kus avaneb menüü, millest saad tellida. Info liigub söögikoha kassasüsteemi, kust nähtuvad erinevate laudade tellimused. Samas mobiilikeskkonnas saab m-maksega ka arve tasuda...

Loe edasi siit

(Delfi)

Saku Kuld pääses Rootsi alkoholimonopoli PM

Saku Kuld on esimene Eesti õllemark läbi aegade, mille Rootsi riiklik alkoholimüügikett valis oma sortimenti.

Esimene partii Eesti õlut jõuab lepingute kohaselt Rootsi kauplustesse alates aprillist ning esimese aastaga on plaanis müüa pool miljonit liitrit õlut, mis kahekordistaks Saku Kulla ekspordimahud.

Rootsis müüakse alkohoolseid jooke ainult läbi riikliku monopoolse müügiketi kaupluste, mis tähendab, et ainuke tee Rootsi eksportturuni on läbi Systembolageti, mille sortimenti saamiseks tuleb läbida 15-liikmelise komisjoni maitse, kvaliteedi ja pakendiga seotud testid.

Rootsi turule minek oli Sakule loomulik jätk edukast ekspordi ülesehitusest Soome turul. Alates 2005. aastast sai Saku Kuld Soome suurima õlletehase, Sinebrychoff tooteportfelli ning on müügil kõigis sealsetes suuremates kauplustes. Saku Originaal on aga enim müüdud importõlu Soomes üldse.

Saku Õlletehase müügidirektori Margus Kasteina sõnul tähendab Rootsi alkoholimüügiketti pääsemine ettevõtte ekspordimahtude suurenemist 15 protsendi võrra, mis on eriti oluline Eesti sisenõudluse vähenemise tingimustes.

Saku müüb oma õlut lisaks Rootsile ja Soomele veel ka Islandil, Kanadas, Inglismaal, Iirimaal, Tais ja Saksamaal. Järgmisena on plaanis vallutada Aasia ja Aafrika turge ning käimas on läbirääkimised Venemaaga, Belgia, USA, Itaalia ja Kreekaga.

(Eesti Elu)

Vaata lisaks:

Inglismaa saadab 45-aastase suusahüppaja MMile


Inglismaa suusaliit otsustas 45-aastase James Lamberti saata veebruari lõpus Oslos algavatele suusatamise maailmameistrivõistlustele.

Lamberti nimel on Inglismaa suusahüpete rekord 93 meetrit, mis on hüpatud kaks aastat tagasi suurelt mäelt, teatab Expressen.

Lamberti sõnul võttis suusaliit temaga ühendust pärast seda, kui Youtube'is nähti tema rekordilist hüpet veteranide maailmameistrivõistlustel.

Inglane tunnistab, et ei ole mingil juhul tippsportlane, sest joob tavaliselt õhtuti paar õlut.

Lambertit peetakse legendaarse Eddie Edwardsi mantlipärijaks, kes osales esimese Inglismaa suusahüppajana olümpiamängudel.

(Delfi)


Welcome to A. Le Coq Country

Ikla piiripunkti kaudu Eestisse saabujaid tervitab hiiglaslik õllereklaam "Welcome to A. Le Coq Country", mitte teavitus selle kohta, millisesse Euroopa Liidu liikmesriiki saabuti.

"Ma ei oska täna öeldagi, miks ta on, sellepärast et meiega ta kooskõlastatud ei ole, ja tundub, et firma on käitunud natuke omavoliliselt selle paigaldamisega. Ilmselt teeme firmale ettekirjutuse see asi siit kõrvaldada," rääkis Häädemeeste vallavanem Urmas Aava Aktuaalse Kaamera uudistele.

Vajadusel reklaam kooskõlastatakse, lubas A. Le Coqi juht Tarmo Noop, sest tegelikult on õllefirma reklaam, küll teistsuguse kujundusega, olnud seal väljas juba aastaid.

"Ei, me ei anna seda kooskõlastust, sellepärast, et see asub teekaitsetsoonis, ja teeseadus ütleb, et 50 meetrit äärmise sõiduraja teeteljest ei paigaldata reklaame," ütles maanteeameti Lääne regiooni direktor Enn Raadik.

(Äripäev)

Vaata lisaks:
A. Le Coq

Magustoiduks enam ruumi ei jää

Bayern-Böhmeni kelleris Dublineri kõrval saab kuni 10 euro eest rammusalt soolase kõhutäie.

Kunagise veinirestorani asemel on keldrivõlvide all nüüd suur õlletuba heleda puitmööbliga ning kohustuslik ent leebe Kesk-Euroopa butafooriaga ja salauksega Dublineri. Meeleolu lisavad reipad sulaselges saksa keeles kõlavad šlaagrid. Esimese hooga ei oska Komando kohtagi valida, liiga palju vabu laudu. Tundub, et kui maapealsed kohad, nagu tänavatasandil sumiseva Dublineri, leiavad inimesed kiirelt, siis sügavamalt nad elamusi otsima ei kiirusta. Bayern-Böhmeni menüü taotleb tasakaalu Saksamaa ja Tšehhimaa köögi vahel. See koht on täismäng – eelroast sigarillodeni. Hinnaklass? Kümnekast kallimat kõhutäidet Komando menüüst ei tuvastanud. (Kas Saksa köök on Tšehhi köögi kõrval turvaabinõu, et koht kauem kestaks?) Komando otsustab anda võimaluse mõlemale. Eelroaks valitakse küpsetatud Müncheni vorstikesed. Ühene portsjon jaotatakse nugade-kahvlitega kolmeks. Vorstid, sai, sinep, sibul, kapsas. „Õpi, Kofkin, õpi,” meenutavad komandolased kahjurõõmuga kadunud kioske ja võtavad ette Baieri kartulisalati vorstikestega (3), millel pole kartulisalati ja viineritega vähimatki pistmist.

Soolane ja rasvane

Põhiroad valitakse tõsised, loosi lähevad linnasemeistri kana (5,40), lambakarree Böhmeni kastmes (8,30), ja ahjuribi à la Böhmen (4,40). Mida tähendab „linnasemeister” kana nimes, jääb Komandole pisut arusaamatuks, see-eest sinihallitusjuustu ja peekonit leidub taldrikul kuhjaga, lisaks peotäis konservherneid ja kapsast. Niisiis ei pruugi „kana” ja „kaalujälgija” alati ühes lauses koos käia. Lambakarree osutub veel suuremaks „veaks”. Maitseb see sokilõngatootjapraad rasvane, omamoodi teravgi ja omapärane, nagu kõik hea ja parem, mida sakslased sajandite vältel Eesti kööki markeerima ei importinud. Portsjon on nii suur ja rammus, et komandolase kõht saab kaheksa suutäit enne lõppu täis. Ahjuribigi kuulub eelkirjeldatud kaalukategooriasse. Kui Bayern-Böhmeni toitude olemus kokku võtta, siis oleks kõige paslikumad märksõnad „soolane” ja „rasvane”. Nagu „Švejkis”, kus kõigepealt joodi kolm õlut söögi alla, siis kolm kõrvale ja lõpuks kaks peale. Teenindus on viisakas, asjatundlik ning olenevalt ettekandjast kas veidi kohmakas või kõrtsilikult seltsimehelik. Toitudega aga läheb omajagu aega ning magustoidud jäävad proovimata. Ei mahu, lihtsalt ei mahu.

(Eesti Päevaleht)

Vaata lisa siit

10.2.11

Õlu on parem kui naine


1. Tead õlut avades alati kindlalt, et keegi pole sinust ette jõudnud.
2. Õlu on parim külmana.
3. Õlut võid alati jagada oma sõpradega.
4. Õlu ei nääguta.
5. Õlu ei küsi kust sa tuled ja kuhu lähed.
6. Õlust ei teki kunagi peavalu
7. Õlul ei ole sugulasi, ammugi mitte ämma.
8. Õlu ei räägi teiste õludega sinu joomisoskusest.
9. Kui oled ühe õluga lõpetanud võid kohe uuega alustada.
10. Õlu ei nõua sinult et oleksid täiuslik.

Vaata lisaks:

Sink the Bismarck on kangem kui viin

Britid saavad nautida õlut, mis on väidetavalt maailmas kõige kangem.

Sink the Bismarck õlu oli varem saadaval vaid valitud kauplustes, kuid nüüd jõuab ka pubidesse, kirjutab Daily Mail.

Selle õlle põhilised tarbijad olid siiani arstid ja advokaadid.

Tegemist on 41-protsendise alkoholisisaldusega õllega, mis on seega viinast ja viskist kangem.

Sink the Bismarcki pudel on 330-milliliitrine ja maksab 55 naela (65 eurot).

Seda õlut valmistab Šoti pruulimisfirma BrewDog. Õlletootja sõnul kasutatakse selle joogi tegemiseks tavapärasest neli korda enam humalaid.

Kuid Sink the Bismarck ei pruugi olla maailma kõige kangem õlu.

Möödunud aastal teatas Hollandi Koelschipi pruulimisfirma, et nende Start the Future õlu on 60-protsendise alkoholisisaldusega.

(Postimees)

Vaata lisaks:
BrewDog

9.2.11

Õlletehase juht seljatas sõudja

Täna Solarise keskuses kätte antud A. Le Coq'i aasta noorsportlase stipendiumi tänavune laureaat, sõudja Kaisa Pajusalu pidas üritusel maha sõbraliku ergomeetrivõistluse õlletehase juhi Tarmo Noobiga ja kaotas!

200 meetri distantsil oli Pajusalu ajaks 36,7 ja Noobil 34,9 sekundit. Tõe huvides olgu öeldud, et A. Le Coq'ilt järgmise viie aasta jooksul miljon krooni toetust saava Pajusalu riietus ja jalanõud polnud sõudmisharjutuste jaoks kõige sobivamad.

200 meetri distantsil oli Pajusalu ajaks 36,7 ja Noobil 34,9 sekundit. Tõe huvides olgu öeldud, et A. Le Coq'ilt järgmise viie aasta jooksul miljon krooni toetust saava Pajusalu riietus ja jalanõud polnud sõudmisharjutuste jaoks kõige sobivamad.

Samalaadse minivõistluste pidasid maha ka endine tippsõudja Jüri Jaanson ja Sõudeliidu president Rein Kilk. Võitis esimene ajaga, mis edestas Noobi väljasõutut vaid 1,5 sekundiga. "Kui tehnikat veidi sättida, on koondisepoiss valmis!" hindas Kilk õlletehase juhi sooritust.

(Õhtuleht)

Sõudja Kaisa Pajusalu sai õllehiiult 64000 eurot

Toetus AS A. Le Coq määras noorsportlase stipendiumi alla 23-aastaste maailmameistrivõistluste hõbemedaliomanikule, sõudjale Kaisa Pajusalule.

Stipendiumi suurus on 64 000 eurot (miljon krooni). Stipendiumi pälvinud Pajusalu tunnistas, et teadis preemiast juba siis, kui ta aasta noorsportlaseks valiti. „Leping on viie aasta peale ja kogu raha kulub sporditegemiseks. Plaanin selle eest mitu laagrit teha. Stipendiumist on väga suur abi,” kinnitas Pajusalu. Pärnus sündinud Pajusalu võitis eelmisel aastal kuni 23-aastaste vanuseklassis MM-il hõbemedali. Samaväärne saavutus on tal ette näidata ka 2009. aastast. 2006. aastal tuli ta juunioride maailmameistrivõistlustel kahepaadil koos Jevgenija Rõndinaga maailmameistriks ja 2007. aastal sai hõbemedali. Oma järgmise võistluse teeb ta 20. veebruaril Bostonis sõudeergomeetrite MM-il.

(Eesti Päevaleht)

Videot näed siin

Vaata lisaks:
Miks miljonisadu lõpeb?
A. Le Coq

Soome teadlased vanimat õlut mekkima


Mullu suvel leidsid sukeldujad Ahvenamaa kandist 19. sajandi esimesest poolest pärit laevahuku, mille aarete seast toodi muu hulgas välja hästi säilinud šampanjat ning viis pudelit õlut. Soome VTT Keskuse uurijad asuvad nüüd välja selgitama, millise retsepti alusel kunagine kesvamärjuke koostati.

Nimelt on tegemist tõepoolest ühe maailma vanima säilinud õllega ning Ahvenamaa provintsivalitsus on vägagi huvitatud selle retseptist, et samasugust õlut sajanditetagusel viisil pruulima asuda, vahendab PhysOrg.com. Sellisest tootest kujuneks kindlasti üks turistimagneteid ning Ahvenamaa uusi märkprodukte.

VVT ülesanne on neile toimetatud ühe õllepudeli sisust kõik võimalik informatsioon kokku koguda. Millised mikroobid, happebakterid, pärmiosised jms. tolles õlles veel alles ning tuvastatavad on. DNA analüüsiga jõutakse ka juba surnud rakkudele jälile. Keemiline analüüs paljastab, milliseid toormaterjale 19. sajandi alguses selle vedeliku pruulimiseks kasutati.

(Delfi)

Vaata lisaks: Video

Kaupmehed pole pakendikohustusest kuulnudki

Keskkonnainspektsiooni eilne reid näitas, et enamik kaupmehi ei tea oma kohustusest pakendijäätmeid tasuta vastu võtta. Värvikas näide on Paldiski, kus polegi võimalik pudelitaarat rahaks teha.

Nagu välja tuleb, ei tea paljud inimesed, et nad võivad tühjaks söödud juustukarbi või makaronipaki viia täiesti tasuta tagasi poodi, kust nad selle ostsid. Pole ka ime, kuna see tuleb üllatusena paljudele poodnikelegi, kirjutab Madis Filippov tänases Postimehes.

«Kas see natuke imelik ei ole vä?» imestab näiteks ühe A ja O kaupluse juhataja. Väikese putka müüja pööritab samuti kahtlevalt silmi ning kolmaski peab seda veidraks nõudeks: «Meil on ju poe ees prügikast.»

Ent sellest ei piisa. Eile võttis keskkonnainspektsioon ette ligi 120 kauplust Harjumaal, et kontrollida, kas ja kuidas on inimestel võimalik vabaneda nii taarast kui ka muudest pakenditest.

Reidi põhjuseks on ettevõtjad Paldiskis. Nimelt kurtis linna elanik, et seal ei võtvat ükski kauplus taarat vastu, nii nagu nõuded ette näevad.

«Seitsmes kaupluses seitse rikkumist,» tutvustab keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni peainspektor-nõunik Tarmo Tehva tulemusi. Tõsi, ühe kaupluse juures küll vahetati pudelid raha vastu, kuid seda nii nagu jumal juhatab ehk täiesti ettearvamatutel aegadel. Lähim koht, kuhu oma taara viia, olevat Keila.

Niipalju selgituseks, et kui müügipind on alla 200 ruutmeetri, võib kaupmees kohaliku omavalitsuse nõusolekul suunata inimesed taaraga mujale, kus see vastu võetakse.

Kui müügipind on kaupluses suurem, siis peab kaupmees korraldama pandipakendi tagasivõtmise müügikohas või selle teenindusmaal. Pole oluline, kas seda teeb taaraautomaat või inimene.

Kokkuvõttes on probleemsemad kohad Harjumaal Padise ja Vasalemma. Kokku alustati eile üle Harjumaa 10–15 väärteomenetlust.

«Alustasime menetlust vaid juhtumite puhul, kui pandimärgiga pakendeid vastu ei võetud,» räägib inspektor Tehva. Reidi eesmärk oli eeskätt infot jagada.

Tasub teada
• Pakendiettevõtja (ka kauplus) on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed.
• Selleks peab olema müügikohas nähtaval kohal kirjalik teade.
• Tagatisrahaga pakendit ei pea vastu võtma alla 20 ruutmeetri suurune kauplus tiheasustusalal. Alla 200 ruutmeetri suurune kauplus ei pea samuti taarat vastu võtma, kuid suunav teade, kus seda teha saab, peab olema omavalitsuses kinnitatud.
• Nõuete eiramise eest saab karistada füüsilist isikut kuni 300 trahviühikuga ning juriidilist isikut 3200 euroga.

(Postimees)