31.8.11

50 Eesti paremat toidukohta

"Kui seni on minu parimad maitseelamused pärinenud välismaalt, siis nüüd on teisiti," kinnitab neljandat aastat 50 Eesti parema toidukoha valimist korraldanud Aivar Hanson.

Nagu eelmiselgi aastal, olid toidukohad jaotatud nelja kategooriasse: ehedalt eestimaised, peened ja kallid ehk fine dining-restoranid ning Tallinna parimad ja Tartu parimad.

Kes allesjäänud päikeselisi päevi mööda Eestit ringisõitmiseks tahab kasutada, siis juba ainuüksi hea söögi pärast tasub seda teha.

Järgnevatel lehekülgedel nimetatud neliteist ehedalt eestimaist toidukohta väärivad portaali Eesti Maitsed/Flavours of Estonia kinnitusel kohalesõitmist ükskõik kui kaugelt (NB! nimekiri on tähestikulises järjekorras).

Tartussegi jõudes võite kindlad olla, et heade mõtete linnas on mõeldud ka gurmaanidele.
Nii nagu ka kahel eelneval aastal, muutus Taaralinna parimate toidukohtade pingerida ka sel korral põhjalikult. Kuigi uusi kohti eriti juurde ei tekkinud, hakkasid tartlased rohkem rõhutama lihtsust ja autentsust.

Tallinna restoranide juures aga torkab silma, et kolmandik paremateks tunnistatud toidukohtadest on edetabelis esimest korda ja lõpuks on eestlane valmis tunnustama ka rahvuskööke. Kallite ja peente restoranide edetabelile aga avaldas mõju peakokkade liikumine ühest kohast teise ehk teisisõnu – end heaks pidavaid restorane oli rohkem, kui nende jaoks jagus häid peakokki.

Vaatamata viimasele jääb üle vaid tsiteerida restoranide liidu juhatajat Andres Peetsi: "Masu tingimustes tuleb vähem viibida välismaal ja sagedamini süüa Eestimaal." ...

Edetabelit näed siin

(lüh. Õhtuleht)

Vaata lisaks: Räppar Coolio lemmikretsept, Teeninduskvaliteet Tallinnas, Hõbelusikas parimale söögikohale

Hartingit ootas võistluse järel õlledush

Kettaheites MM-kulda kaitsnud sakslane Robert Harting jäi oma võidu tähistamise tavale truuks – kaks aastat tagasi Berliinis rebis ta seljas olnud särgi lõhki, sama vimkaga sai ta hakkama ka seekord. Muus osas olevat aga võidud olnud väga erinevad.

«Need on kaks täiesti erinevat võitu – Berliinis tulin maailmameistriks kodupubliku ees ja see kõik tekitas erilise emotsiooni. Ka tänane võit oli väga emotsionaalne, kuid… need on ikkagi erinevad asjad,» mõtiskles Harting.

Erakordseks teeb Hartingi võidu teadmine, et meest vaevas tõsine põlvevigastus, mis ei lubanud viimastel nädalatel tõsiselt harjutada. «Eelvõistlusel suutsime hoida valu talutavana, kuid täna polnud süstist nii palju abi,» rääkis Harting ja lisas, et pärast võistlust valutab põlv nii kõvasti, et sunnib teda lonkama. «Täna (eile – toim) õhtul aitab seda ravida Ralf Bartelsi pakutav õlledušš.»

Pronksi võitnud Ehsan Hadadi märkis, et medal on tema jaoks väga erilise tähtsusega. «See on minu riigi esimene MM-medal,» rääkis Iraani sportlane, ent lisas, et ei kavatse sellega piirduda. «Harting oli siin MMil küll väga kõva, kuid usun, et suudan temaga järgmisel suvel Londoni olümpial kulla eest võidelda.»

(Postimees)

A. Le Coq teenib Sakust rohkem kasumit

Kahe Eesti suurema joogitootja võrdluses oli möödunud aasta edukam A. Le Coqile, kelle käive oli Saku Õlletehasest ligi 20 miljonit eurot suurem ja ärikasum ligi neli korda kõrgem.

A. Le Coqi müügitulu oli möödunud aastal 69,46 miljonit eurot, Saku Õlletehasel 49,71 miljonit eurot. Ärikasumit teenis A. Le Coq 11,91 miljonit eurot, Saku Õlletehas 3,06 miljonit eurot.

„Eelmise aasta peamine märksõna oli eksport,“ ütles A. Le Coqi juht Tarmo Noop. Samas lisas ta, et ka 8%-line müügikasv kohalikule turule on märkimisväärne. „See tähendas ka seda, et hõivati turgu konkurentidelt. „Müük Eesti turule kasvas kõigis segmentides: õlu, siider, long drink’id, karastusjoogid. Täiesti uus segment ja ülimalt edukas oli meie jaoks mahlaturule sisenemine. Kaheliitriste mahlade segmendis oleme saavutanud lühikese ajaga domineeriva positsiooni,“ kommenteeris Noop edukat tegevust.

Keskmiselt toob A.Le Coq igal aastal turule paarkümmend uut toodet, uute toodete osakaal on firmal viiendik.

Täna avaldatud Äripäeva Joogitootjate TOPis võitis taaskord A. Le Coq AS. Ettevõte on olnud Äripäeva toiduainetööstuste ja joogitootjate edetabelites varem edukaim viiel korral.

Olvi Oyj omandis olev A. Le Coq on varem võitnud Toiduainetööstuste TOPi aastatel 2000, 2002, 2004 ja 2005. Joogitootjate parim on A. Le Coq olnud 2008. aastal.

Äripäeva toiduainetetööstuse TOP on arvutatud kuue näitaja põhjal: käibe, käibekasvu, ärikasumi, kasumikasvu , rentaabluse ja varade tootlikkuse põhjal.

(Äripäev)

Vaata lisaks: Äripäeva joogitootjate top, A Le Coq'i I poolaasta müük kasvas 14%, Tarmo Noop: Inimesed tarbivad üle meie ootuste, Saku Õlletehas jõudis kasumisse, Edukas aasta toob töötajale preemia

30.8.11

Hõbelusikas parimale söögikohale!

Alates septembrist 2011 on kõigil toitlustusasutustel võimalik kandideerida Hõbelusika auhinnale.

Esimese vooru hindamine algab septembrist ja kestab novembrini. Finaali pääsenud võistlevad edasi 15. novembrist kuni aasta lõpuni. Hindamistulemusi hoitakse konfidentsiaalsena kuni auhindade kätteandmiseni pidulikul galaüritusel.

Hõbelusikas 2011 auhinnakategooriad:

Parim restoran - võistlevad restoranid, kus väga hea toit, teenindus ja mõnus atmosfäär on stabiilselt pakkuda.

Parim pererestoran - võistlevad restoranid, kus on oluline, et ennast tunnevad hästi nii noored, kui vanad. Tunnustatakse söögikohti, kus mõistetakse, et kahvel ei sobi kõigile ja söögiriistad võivad tihti laua alla ära kaduda. Koht, kus teenindajad tulevad juba enne selle peale, et kui parasjagu joonistada või meisterdada ei saa, võib igav hakata.

Parim etniline restoran – autentse köögiga söögikoht

Parim pubi - võistlevad nii pubid kui ka trahterid. Ikka need, kes on tublimad õlleserveerimise kunstis. Oluline on, et söögikoht peab oluliseks ka seda, et erinevaid õllesorte pakutakse õige temperatuuriga ja erinevatest klaasidest.

Parim kohvik - kõik kohvikud, kus on mõnus aega veeta tass kohvi või teed juues. Olemas peab olema ka menüü, millest kehakinnituseks midagi meelepärast valida.

Parima Teenindus või Teenindaja, kelle pärast tuleme ikka ja jälle tagasi.
Selles kategoorias hinnatakse teenindavat personali, kes on teadlik pakutavast ja suudab oskuslikult sobitada vein pakutavate roogadega. Klient ei ole tihti asjatundja küll aga meeleldi õpib midagi uut ja huvitavat peale asjatundja külastamist. See kategooria avaldab lugupidamist neile, kes on targemad veinidepakkumise ja toidu sobitamise kunstis, kui nende kliendid.

Parimaks kokaks valitakse meister, kelle kuningriigiks on köök.

Üllatusauhind läheb aasta toiduelamuse pakkujale.

Kuidas valitakse parimaid söögikohti?

Hõbelusika saamiseks peab restoran läbima põhjaliku hindamise. Poolesaja küsimusega hindamisankeedid arvestavad söögikoha eripära. Kaheksa kuu jooksul hindavad ettevalmistuse saanud audiitorid juhuslike külastuste põhimõttel söögikohti üle Eesti. Hindamisprotsessi koordineerib Silver Panel, mis on loodud žürii funktsiooni täitma.

Silver Panel´i liikmeteks on: Joakim Helenius, Priit Kessa, Tiiu Järviste, Kristina Seimann. Nende koordineerida on salapärased külastajad (mystery diners) ehk inimesed, kes on restoranides tavakülalised, kuid ei tohi olla seotud ühegi söögikohaga.

Anu Laineste ja Margit Kirsipuu kanda jääb Silver Panel ja MTÜ tegevuse administreerimine ja juhtimine.

Kõik Hõbelusika konkursil osalevad restoranid saavad tasuta ja sõltumatu statistilise tagasiside selle kohta, kuidas nende restorani või kohvikut hinnati üle 50 erineva hindamiskriteeriumi osas, mis võimaldab võrrelda nende teenusele pandud hindeid samas kategoorias osalevate konkurentide tulemusega (kaalutud keskmine) .

Mittetulundusühing Gastronomy Awards Society of Estonia loodi 2004. aasta juulis.
Hõbelusika konkursiga soovime väärtustada meie suurepärast toidukultuuri ning tunnustada teenuste kvaliteeti Eesti restoranimaastikul ning ühtlasi anda ka konstruktiivset tagasisidet. Aastad on näidanud, et konkurss paneb toitlustusettevõtted pingutama ikka selleks, et pakkuda kõrgtasemel toiduelamusi nii kodu kui ka välismaistele toidukultuuri nautlejatele.

(Postimees)

Pandipakendi käitlustasu langeb oluliselt

Eesti Pandipakendi nõukogu otsustas alates septembrist langetada pandipakendi käitlustasu pakendiettevõtjatele keskmiselt 77 protsenti.

Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul kergendab pandipakendite kogumisega seotud kulude katteks kasutatava käitlustasu langus tootjatele ja importööridele seatud koormust.

„Võttes arvesse tihedat konkurentsivõitlust turul võib eeldada, et nii mitmegi toote puhul võib antud hinnalangus kajastuda lõpphinnas tarbijale,“ märkis Raal.

„Käitlustasu langetamine sai võimalikuks tänu aasta alguses rahvusvahelisel materjaliturul valitsenud heale hinnatasemele ning lisaks on meil õnnestunud organisatsioonina kulusid kärpida ning täiendavat efektiivsust saavutada,“ sõnas Raal.

Pandipakendi käitlustasu langetamine toimub sel aastal juba teist korda, viimati langesid käitlustasud jaanuaris.

Lisaks käitlustasu langetamisele otsustas Eesti Pandipakendi nõukogu lühendada kuue päeva võrra pandirahade väljamakseid jaemüüjatele, täiendavalt tõsteti erakorraliselt ühekordsekasutusega klaasi kogumise hüvitist.

Eestis on tagastusprotsent võrdväärne Euroopa edukamate taaskasutajatega ulatudes plastpakendi puhul 91%ni, klaaspudelitel 80%ni ja alumiiniumpurkidel 60%ni.

Eesti Pandipakendiga on liitunud 150 tootjat ja importööri ning 1350 tagastuskohta. Eesti Pandipakendi pakendiregistris on registreeritud üle 5000 tootepakendi.

(Delfi)

Vaata lisaks: Taara hind tõuseb 1. juulist, Aktsiisiseadust ootavad muutused, Ei saa taarast lahti

29.8.11

Maksutõus toob Eestisse alkoholituriste juurde

Põhjanaabrite juures tõusevad järgmisel aastal mitmed maksud, nende hulgas alkoholiaktsiis. See tähendab tõenäoliselt Soome ja Eesti vahelise alkoholiturismi kasvu, nagu on juhtunud pärast eelmisi aktsiisitõuse.

Nii Soome heaolu ja tervishoiu järelevalve amet Valvira kui ka riigi kaubandusföderatsioon arvavad, et järgmise aasta eelarves plaanitav aktsiisitõus suurendab alkoholi sissevedu Eestist. Nii juhtus siis, kui akoholi maksukoormus tõusis Soomes aastatel 2008 ja 2009, vahendab Yle.

Lisaks võib alkoholi kallinemine Soomes tuua kaasa selle hinna tõusu ka Eestis, arvab Tallinna Sadamas asuva Super Alko kaupluse juht Imre Poll. «Ma kardan, et kui maksud Soomes tõusevad, siis Eesti poliitikud tahavad, et see juhtuks ka siin. See on juhtunud paljudel kordadel varem, et kõigepealt Soome tõstab makse, siis Eesti teeb sama,» rääkis ta.

Soome maksumaksjate liidu andmetel tõuseb vastavalt riigi järgmise aasta eelarve ettepanekutele, mis vajavad veel valitsuse heakskiitu, pudeli viina hind ligi ühe euro võrra, kasti õlle hind aga enam kui 2,5 euro võrra.

Samuti kallinevad maksutõusu tõttu sigaretid, kütus ja autod. Keskmine sigaretipakk kallineb 40 sendi võrra. Bensiini hind tõuseb 3 sendi ja diislikütuse hind 13 sendi võrra liitri kohta. Keskmine auto müügimaks tõuseb 650 euro võrra.

Samas on soomlastel lootust ka vähemalt ühele maksulangetusele. Soome peaminister Jyrki Katainen ütles, et valitsus võib alandada tulumaksu, kui ametiühingud ja ettevõtete juhid sõlmivad palgaleppe, mis tagab riigi konkurentsivõimelisuse.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Soomlaste viinaralli Eestisse hoogustub?
Soomlasi ähvardab lahja õlu

26.8.11

Saku tuleb turule Manchesteri ja Prahaga

Dublin on saanud endale nooremad kaksikvennad. Saku Õlletehase villimisliinilt sõitis taas maha 2 uudistoodet, Praha ja Manchester.

Vastavalt siis ale-tüüpi õlu (punakas, kergelt puuviljase maitsega) ja nn. tshehhi-tüüpi õlu (kibe, humalane) on mõeldud veidi nõudlikumale õllesõbrale.

Uusi õllesid tutvustab Delfi TV-le Saku Õlletehase kvaliteedijuht Tarmo Tappo. Videot intervjuust näed siin

Lühiekskursiooni Saku Õlletehasesse ja sissevaadet õlletootmise protsessi näed siin

(Delfi)

Vaata lisaks: Saku: meie huvi on tutvustada eestlastele maailma õllekultuure, Saku üllatab kodumaise Iiri õllega, A. Le Coq alustas Pilsi tootmist, Saku Õlletehas

Tartu Ülikool / Rockist saab Tartu Ülikool

Kümme aastat Rocki (TÜ/Rock) nime kandnud Emajõelinna korvpallimeeskond jookseb peagi algaval uuel hooajal palliplatsile sinivalgetes särkides ning hakkab kandma nime Tartu Ülikool.

TÜ akadeemilise spordiklubi juhatuse esimees Andres Liinat põhjendas otsust eilsel pressikonverentsil sellega, et senist nimekuju ei ole piisavalt seostatud Tartu Ülikooliga. «Karm tõde oli see, et tellitud uuringu järgi ei näe 75 protsenti küsitletutest TÜ/Rocki ja Tartu Ülikooli vahel seost,» ütles Liinat ning lisas, et väljaspool Eestit mängides hakkab särkidel olema ingliskeelne nimi University of Tartu.

Kuna nimi muutub, väheneb ka meeskonna peasponsori Saku õlletehase panus eelarvesse ning Rocki asemel hakkab mängijate särkidel ilutsema Saku õlletehase logo. «Meie soov oli jätkata Rocki nimega, aga ülikool soovis nimevahetust,» kommenteeris otsust Saku õlletehase tegevjuht Veli Pekka Tennilä ning lisas naerdes: «Ärge muretsege, Saku tantsutüdrukud saavad olema sama ilusad, kui olid Rockil.»

Kogu linna projekt

Eurosarjast loobumist põhjendas Andres Liinat sellega, et igal aastal on korvpallimeeskonna ülalpidamine võtnud TÜ akadeemilise spordiklubi tuludest aina suuremaid summasid ning sellega on teistele spordialadele liiga tehtud. «Varasemate aastate otsused on tehtud tuleviku arvelt ja see on kurb. Pealegi pole see ülikooli, vaid kogu Tartu linna projekt,» lausus ta.

Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna algava hooaja eelarve ulatub ligi 800 000 euroni (12 miljonit krooni). Järgmisel aastal on see plaanis sponsorite toel suurendada 1 miljoni euroni ja siis on kavas taas ka eurosarjast osa võtta.

(Postimees)

Vaata lisaks: TÜ/Rocki nimesse võib jääda vaid ülikool, Saku Õlletehas

25.8.11

Soomlasi ähvardab õlle lahjemaks muutmine

Soome tervishoiu ja sotsiaalteenuste minister Maria Guzenina-Richardson kaalub plaani alandada õlle alkoholisisaldust.

Kahe kuu eest ametisse asunud ministri sõnul aitaks õlle alkoholisisalduse alandamine vähendada liigjoomist noorte seas, vahendab Yle.

Ta märkis, et Rootsis on toidupoodides müüdava õlle maksimaalne alkoholisisaldus 3,5 protsenti.

Soome alkoholitootjad väidavad ministrile vastu, et see lihtsalt julgustab rootslasi ostma kangemat õlut riiklikest alkoholipoodidest.

(Postimees)

Vaata lisaks: Soomlaste viinaralli Eestisse hoogustub, Soomlased viivad kodumaale meie poekaupa

Heineken hoiatab hääbuva õlleisu eest

Heinekeni aktsiad kukkusid eile 8 protsenti pärast seda, kui Hollandi õllepruulija andis kasumihoiatuse – mis on tööstusharus nädala jooksul juba teine.

Kuna suvi oli nigel, siis Heineken käesoleva aasta kokkuvõttes netokasumi kasvu enam ei oota, kuigi esimese kuue kuuga kogunes kosumist 4 protsendi jagu.

Firma teatel on juuli-augusti kõrghooaja ebatavalise nõrkuse taga laiapõhjalised majandusmured ja halvad ilmad.

Oma osa oli Heinekeni sõnutsi ka tõsiasjal, et sel suvel ei toimunud jalgpalli MMi sarnaseid suurvõistlusi.

Õllefirma sünge sõnum tuleb vaid päev pärast seda, kui euroala tarbijakindlus sooritas kiireima kuise allasööstu viimase 20 aasta jooksul, ületades isegi Lehman Brothersi lagunemise järgsed «saavutused».

Möödunud nädalal langetas oluliselt oma tänavusi kasvuprognoose Taani õlletootja Carlsberg – varasema 20 protsendi juurest 5-10 protsendi peale.

Heinekeni tegevjuht Jean-Francois van Boxmeer rõhutas siiski esimese poolaasta «tugevat» taset ja kordas taas oma varasemat väidet, et üritab laiendada firma geograafilist jalajälge, kattes sellega kiiremat kasvu tõotavaid tärkavaid turge.

«Märtsis läksime Mehhiko turule, augustis hakkasime pruulima Heinekeni õlut Indias,» ütles ta.

Analüütikute hinnangul oli aga halb ka Heinekeni esimene poolaasta, kuna oodatud aktsiatulu kasvust jäi 10 protsenti puudu.

«Erinevalt Carlsbergist on Heinekeni probleemid laiapõhjalised: turuosa on kaotatud USAs ja Mehhikos, Euroopa tulemused on nõrgad, kasv Ladina-Ameerikas valmistas pettumuse,» kirjutas klientidele Eddy Hargreaves Collins Stewartist.

«Vaatamata geograafilisele mitmekesisusele on nõrgad näitajad Egiptuses ja Kreekas mõjutanud tugevalt tervet gruppi.»

Copyright The Financial Times Limited 2011.

(Postimees)

Vaata lisaks: Carlsbergi aktsial kolme aasta halvim päev, Heineken üllatas kärbetega, Heineken liitus Londoni OM sponsoritega, Heineken laieneb ... Nigeerias

Maailma müüduim õlu on Snow

Võiks arvata, et maailma müüduim õlu on Budweiser, Carslberg või Heineken. Tegelikult on selleks Hiinas toodetav õlu nimega Snow.

Õlleturg Hiinas on tõusuteel - aastaga on õlu müük kasvanud 10 protsenti ja Snow'd juuakse üle 60 miljoni hektoliitri aastas (1 hektoliiter = 100 liitrit), vahendas Ilta-Sanomat.

Varem oli enim ostetud õllemark nii USAs kui ka kogu maailmas Bud Light.

Snow näppas maailma müüduima õlu tiitli 2008. aastal ja tänaseks on see juba kaks korda populaarsem õllemark kui Bud Light.

(Maaleht)

Vaata lisaks: Hiina Oktoberfest kukkus läbi, Snow jumps Bud Light ...

24.8.11

Milline on ideaalne naine?

... Ideaalne naine on naine, kes on ilus, rinnakas, heasüdamlik, enesekindel, tark, mehega sarnaste huvidega. Ideaalne naine tunneb tehnikat ja armastab jalgpalli. Ideaalne naine laseb oma mehel alati minna sõpraega välja jooma. Ideaalne naine on valmis koos oma mehega stripiklubisse minema.

Kui mees tahab kutsuda enda sõbrad koju jalgpalli vaatama ja jooma siis naine valmistub selleks ette, tehes ohtralt näksimist ja toob ise poest ka ohtralt õlut. Mängu ajal ta samuti on valmis enda meest ja tema sõpru teenindama aga samal ajal elab ka ise kaasa mängule.

Ideaalne naine on see, kes iga päev ootab oma meest koju kaetud toidulauaga ja ei solvu, kui kogu toit raisku läheb, sest mees otsustas hoopis sõpradega pubisse minna. Kusjuures ideaalne naine kokkab vähemalt sama hästi, kui mehe ema. Ideaalne naine on endaga alati rahul ja ei tülita oma meest küsimustega, et „kuidas ma välja näen,“ või „kas sulle tundub, et ma olen paksemaks läinud?“ Ideaalne naine aktsepteerib kõiki mehe otsuseid ja soove ...

(lüh. Delfi)

Vaata lisaks:
Kust otsida meest?
50 fakti meestest...
Õlu on parem kui naine
Kuidas motiveerida mehi?
Miks mehele ei meeldinud äratus?
Kingiideid kallimale
Mees petab musi
Jalgpalli vaata mise etikett naistele
Hiinas saad tüdruksõbra rentida

23.8.11

Õllepärmi esiisa reisis kohale Argentiinast

Lager-tüüpi õlu on pärit Saksamaalt Baierist, kuid kääritamiseks vajaliku pärmi juured on hoopis Argentiinas. Õlletööstustes kasutusel olev pärmseen Saccharomyces carlsbergensis on Saccharomyces cerevisiae ning äsja avastatud Patagoonia pärmi hübriid, näitas Portugali teadlaste uuring.

Laagerõlu valmib üsna madalal temperatuuril põhjakäärituse meetodil. Kui õlu hakkab valmis saama, settib pärm põhja. Sel kombel valmistatakse näiteks pilsnerit ja bock-tüüpi õlut. Pruulmeistrid on aegade jooksul üritanud üha parema maitse ning kaunima värviga õlut teha. Ühtlasi on nad mõjutanud pärmseente evolutsiooni. Tänapäevased pruulijad kasutavad pärmseent Saccharomyces carlsbergensis. See pärm on klassikalise õllepärmi S. cerevisiae ja ühe seni tundmatu liigi hübriid.

Portugali pärmseeneuurijal õnnestus pooljuhuslikult õllepärmi tundmatu esivanem kindlaks teha. José Paulo Sampaio kogus looduses tammepuudel elavaid pärmseeni. Tema Argentiina kolleegid saatsid talle Patagoonia mägede pöögimetsadest pärit pärminäidiseid. Sealt kirjeldati uus liik, mis sai nimeks S. eubayanus. Kui uurija nägi uue liigi osalist genoomijärjestust, sai ta aru, et see erineb teistest Argentiina pärmidest. Seepärast eraldas Sampaio ruttu liigi terve genoomi ning hakkas tema sugulasi otsima.

Selgus, et S. eubayanus sarnanes kõige rohkem tänapäeval õlletööstustes kasutatavale pärmile. Kaks liiki olid koguni 99,5 protsendi ulatuses sarnased. Lähemal uurimisel selgus, et Argentiina liik erineb tavalisest õllepärmist suhkru kääritamise eest vastutavate geenide poolest. Muutus on toimunud mõne sajandi jooksul, mil õllepärmist sai pruulikodade asukas. Sampaio sõnul on keskmine temperatuur Patagoonia mägedes 6°C, seega on sealsed pärmid külmale vastupidavad ning sobivad laagerõlle valmistamiseks väga hästi. Ilmselt sattus Argentiina pärm õllekääritamise vaatidesse juhuslikult.

"Kusagil mujal maailmas seda liiki looduslikult ei ela. Seega pidid pärmseened Euroopasse reisima - kas siis laevaga, mingite loomade küljes või valmistati nende elupaigaks olnud puudest õllenõusid," ütles teadlane.

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

(novaator.ee)

Vaata lisaks: Prantsusmaal pruuliti õlut juba 2500 aastat tagasi, Eesti õpilased said olümpiaadil teise koha, Estonian Beer Guide

22.8.11

Neli pulma ja üks matus Tartu kõrtsiäris

Kui eelmise nädala algus tõi uudiseid töö lõpetanud Gruusia restoranist, siis vastukaaluks avas päev hiljem uksed Vene köögiga toidukoht.

Silt Gruusia Saatkonna uksel teatab mornilt – suletud. Põhjus, miks Rüütli tänaval kümme aastat Kaukaasia köögi ja veinikeldrite saladusi tutvustanud asutus tegevuse lõpetas, on kaunikesti proosaline – maksuvõlg kasvas üle pea.

Omanik Morrys Arand näeb põhjusi masus. Aastate eest tekkinud kohustusi üritati küll lappida, ent paraku tulutult. Kuigi viimasel ajal hakkas äri taas ülesmäge minema, sai aeg lihtsalt otsa.

Kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt lõpetab toidukohta majandanud OÜ Westbox pankrotiga.

Lastesõbralik Vassilissa

Vaid kvartal jõe poole, Kompanii tänaval, tõsteti enam-vähem samal ajal klaasid ja kõlasid toostid vastvalminud Vene restorani Vassilissa helge tuleviku heaks.

40 istekohaga restorani pidava M&G Toitlustus OÜ juhataja Ela Karu sõnul seisneb Vassilissa eripära peale traditsioonilises headuses Vene köögi ka peresõbralikkuses. „Ei teagi ühtki teist kohta Tartus, kus oleks oma ruum ka lastele,” demonstreeris ta söögitoast klaasseintega eraldatud, lelude ning teleriga mängutuba.

„Laiast menüüst, mis teatud osas ka pidevalt muutub, peaks meelepärase leidma nii tundlikuma rahakotiga kui ka tõelise toidunaudingu eest rohkem maksev klient,” lubas Karu.

Juba üheksa aastat on sama daami juhitav OÜ Primato pidanud Itaalia restorani Gildi tänavas.
Vassilissa ruumides Kompanii tänav 2 on varem äriõnne proovinud – küll ilma suurema eduta – klubid „Kellele ei meeldiks Johnny Depp” ja „Gläm”.

Kolm kohta rajamisel

Nüüd, kus Vassilissa on valmis, saab perekond Karu täisjõuga pühenduda järgmisele projektile – Ülikooli tänav 4 rajatakse kokteilibaar. Aasta alguseni, mil seadus eluruumidega samas hoones õnnemänguasutused keelustas, pakkus seal klientidele flirti fortuuna kasiino Admiral.

Millist nime loodav lounge kandma hakkab või millal uksed avab, on teadmata. Ela Karu hinnangul kulub paar kuud kindlasti.

Ka Kauburi kaubamajja planeeritud Brasiilia grillirestorani pääsu tuleb kundedel oodata vähemalt aasta lõpuni, võib-olla kauemgi. „Mingit tähtaega ei taha anda,” teatas OÜ Markinsen juhataja Mike Lõhmus. „Teen rahulikult, sest mul on ka teisi kohti, mis võtavad suure energia ära. Ehk septembris hakkan ehitama. Mööbel on osaliselt kohapeal olemas, materjalid ka välja valitud. Kindlasti jõuame enne uue grilliperioodi algust. Aga võib-olla saab seal juba jõulupidusid pidada,” arutles Lõhmus, kellele kuulub ka pubi 6 Teist Kannu Tammelinnas.

Rüütli tänavaski peaks lähikuudel alustama uus toitlustaja. Türgi restorani Istanbul ruumide (Raekoja plats 6 / Rüütli 2) enampakkumisest väljus võitjana Mario Pizzolanti. Uruguailane, kellele kuulub pubi Zavood.

Et värvikas kõrts oma veelgi värvikama klientuuriga kesklinna poole koliks, pole siiski karta. Lai tänav 30 maja omaniku korporatsioon Vironia vilistlaskogu esimees Aitel Käpp kinnitas Tartu Ekspressile, et just hiljuti rendilepingut pikendati. Seega jääb Zavoodi asukoht vähemalt 2014. aasta septembrini samaks.

Millist ärivormi Pizzolanti Rüütli tänaval viljelema hakkab, ta veel ütle. „Pole midagi kommenteerida. Paari kuu jooksul ehk,” jäi ärimees napisõnaliseks.

(Tartu Ekspress)

Vaata lisaks: Linna südames pakutakse ahjusooja suitsukala, Kauburisse tuleb Brasiilia grillrestoran, Aukudega salvrättidega õhturestoran, Ülikooli kohvikusse tuleb jäägripubi, Kilk tõmbub restoraniärist eemale, Kilgi toiduäridest kerkib kõrbelõhna

Riia on taskukohane

Linnareiside kulukuse taset võrdleva Briti uuringukeskuse statistika kohaselt on Euroopa odavaim linn turistile Riia.

Hinnataset võrreldi 19 linnas. The City Barometer võttis vaatluse alla toiduhinna, majutuse kolmetärnilises hotellis ja sissepääsud kultuuriüritustele ja muuseumidesse.

Üks päev võõra linna rõõme koos ööbimise, kultuuriprogrammi ja söögi-joogiga maksab Riias keskmiselt 130 eurot, millele järgneb Praha 152 ja Budapest 154 euroga ööpäevas. Berliinis näiteks maksab sama pakett 218, Barcelonas 246 ja Londonis 268 eurot. Kalleim on Stockholm (346 eurot).

Tass kohvi on odavaim Lissabonis (€ 0,57) ja kulukaim Londonis (€ 2.50).

Kann õlut soodsaim Prahas (€ 1.41) ja kalleim Dublinis (€ 3.77).

Odavaim kuulsatest vaatamisväärtustest on Püha Jumalaema kirik Pariisis (tasuta).

(Eesti Ekspress)

Vaata lisaks:
Lühidalt ja ...
Riias maksab kaup rohkem kui Tallinnas
Raekoja platsil küündib õlle hind 6 euroni

Soomlaste viinaralli Eestisse hoogustub?

Viinaralli Eestisse suureneb – nii arvavad soomlased, seda põhjusel, et Soome rahandusministril on plaan tõsta alkoholiaktsiisi veelgi. Põhjanaabrite hinnangul on neil alkohol juba niigi kallis.

Eestiga võrreldes on Soome aktsiis viis korda kõrgem ning tõuseb veelgi, vahendab TV3 "Seitsmesed uudised".

"Hullud on need, kes sealt ostavad, siit saab palju odavamalt!" arvas TV3ga vestelnud soomlane, kes parajasti Tallinnat väisamas.

Möödunud aastal ostsid soomlased välismaalt kaasa 24,4 miljonit liirit õlut, kogu alkoholi aga lausa 64,8 miljonit liitrit.

Videot näed siin

(Õhtuleht)

Vaata lisaks:
Soome alkoholiaktsiisi tõus hoogustab viinaturismi
Aktsiisiseadust ootavad muutused
Raekoja platsil küündib õlle hind 6 euroni
Soomlased viivad kodumaale meie poekaupa
Soome pruulikojad saadavad õlle Tallinnasse
Soome õlleatsiis 5 korda Eestist kõrgem
Soome õlletootjad nõuavad aktsiisi vähendamist

18.8.11

Tooted, mis müüvad hästi ka 20 aastat hiljem

Taasiseseisvumise-järgsel ajal toidupoodides kordades kasvanud kaubavalik pole suutnud aastakümnetetaguseid “vanu häid” tooteid lettidelt välja suruda.

Ma ei ole õllejooja. Juba üle 20 aasta. Mu esimene ja viimane pudel õlut kandis nime Žiguli ja tuli Pärnu õlletehasest.

Tol ajal toodeti pastöriseerimata ehk elusat õlut, mille realiseerimispäevi võis lugeda ühe käe sõrmedel.

Ju oli pudel, mis vanematel poistel õnnestus hankida ja mille mina nende seltsis tühjendasin, selle piiri ületanud. Igal juhul sain sellise toidumürgituse, et vaakusin kaks päeva hinge.

Nüüd poes käies möödusin juhuslikult õlleriiulist, ja mis sealt vastu vaatas!? Žiguli õlu! Pruunis klaaspudelis ja restrostiilis sildiga, valmistajaks Viru Õlu.

Kas tõesti sama kraam?

Ei, ettevõtte turundusjuht Piret Sauter kinnitab, et praegune tehnoloogia tagab palju parema kvaliteedi ...

(lüh. Maaleht)

Vaata lisaks: Taasiseseisvus tootenimedes, Viru Õlu, Lühjdalt ja..., Õllest, toidust ja serveerimisest


Hiina Oktoberfest kukkus läbi

Hiinlased armastavad Oktoberfesti, aga ainult originaali. Aasiapärane versioon, Pekingi õllepidu, on vähese külastajate arvu tõttu läbikukkunud. Hiina ettevõte investeeris peaaegu 100 miljonit eurot sellesse üritusse, et nüüd nentida: „ Joomiskultuur on ikkagi teistsugune kui Münchenis.“

Oktoberfesti aasiapärase versiooni korraldajad üritasid Baierimaa edu Hiina Rahvavabariiki importida, kirjutab ajaleht Die Süddeutsche Zeitung. Oodatud oli nelja miljonit külastajat, 100 000 igas päevas. See eesmärk osutus aga utoopiliseks.

Kui eelmine laupäev mõõdupuuks võtta, siis oli nelja nädala jooksul külastajaid umbes 100 000. Kaheksast peohallist olid avatud ainult kaks.

Viis aastat plaanis ettevõte Xiedao Pekingi Oktoberfesti suve keskpaigaks. Firma lasi ehitada 20 peohalli, muretses sadu liitreid õlut Saksamaalt ning võttis tööle 4000 inimest sealhulgas 400 sakslast. Ettevõtte juht käis viiel korral Müncheni Oktoberfestil ja lasi ennast nõustada.

Michael Schottenhamel, ettevõtja ja kõrtsmiku poeg, on Oktoberfestiga üles kasvanud. Ta andis hiinlastele Dirndl kleitide lõike, puhkpillimuusika noodid ning retsepti kanaliha valmistamiseks. Kuid siiski oli tema sõnul pidu kohandatud hiina külastajate jaoks.

Baierimaa muusika asemel kasutati live-etteasteid ning hiina rokki. Hapukapsa juurde pakuti kala. Kui oli selge, et üritus enam populaarseks ei saa, siis õlle esialgne hind kümme eurot langes 30 protsendi võrra.

Olenemata nõrgast algusest toimub üritus järgmine aasta uuesti. Planeerimisrühma eeskõneleja sõnul ei saa üritust ainult külastajate arvus mõõta. Tema sõnul tahavad nad järgmisel aastal veel rohkem originaalile sarnaneda, ainult õllehinnad peaksid madalamad olema.

Videot näed siin

(Delfi)

Vaata lisaks:
Oktoberfest - suurim õllepidu
Oktoberfest.de

17.8.11

SABMiller tahab osta õlletootja Foster'si

Tootmismahtudelt maailma suuruselt teine pruulija SABMiller viib enda 9,5 miljardi Austraalia dollarilise ülevõtmispakkumise Forster's Groupi eest otse aktsionärideni pärast seda, kui juhatus selle tagasi lükkas.

SABMiller teatas täna, et pakub aktsionäridele 4,90 dollarit aktsia kohta ning Melbourne'is baseeruva firma juhatus ei ole näidanud üles mingit valmidust tehingus kaasa lööma, vahendas Bloomberg.

Foster'si enda teatel on pakkumine oluliselt väiksem Austraalia suurima õlletootja tegelikust väärtusest.

Tegu oleks SABMilleri suurima ülevõtmisega ja firma omandaks hoobilt ligikaudu pool Austraalia õlleturust, sealhulgas populaarseima margi Victoria Bitter.

1895. aastal Lõuna-Aafrikas kullaotsijatele õlle müügiga alustanud SABMiller on aastate jooksul teinud mitmeid suuri ülevõtmisi ning tõusnud maailma suuruselt teiseks õlletootjaks Anheuser-Busch InBev järel.

"SABMiller usub, et Foster'si juhtkonnale tehtud ettepanek on atraktiivne ja peaks minema otse aktsionäridele," teatas firma täna. "Kuna Foster'si juhtkond ei ole koostööd üles näidanud, otsustas SABMiller teha pakkumise otse aktsionäridele."

Võrreldes viimase kauplemishinnaga 4,96 dollarit, pakub SABMiller 1,2 protsenti vähem.

(Äripäev)

Carlsbergi aktsial kolme aasta halvim päev

Maailma suuruselt neljas õllepruulija Carlsberg on Kopenhaageni börsil teinud läbi kolme aasta suurima kukkumise, sest kärpis Venemaa kehva müügi tõttu aasta kasumiprognoosi.

Täna avaldatud teate kohaselt kasvab firma puhaskasum sel aastal vahemikus 5%-10%, kuigi varasemalt loodeti 20% kasvu, vahendas Bloomberg.

Venemaa suurim õlletootja Carslberg ütles, et turg kahaneb väikese ühekohalise protsentarvu võrra, samas kui varem prognoositi 2%-4% kasvu. Firma tõi languse põhjusena välja kasvanud makse õllele ning halva ilma ning lisas, et ei looda sel aastal enam turuosa Venemaal suurendada.

Venemaa valitsuse otsus tõsta õllede kehtestatavat aktsiisi 200% võrra on terve riigi tootjaid valusalt tabanud. Lisaks on riik õlle müümist piirama hakanud.

Carlsbergi teise kvartali tegevuskasum kukkus 3,7 miljardi Taani kroonini. Eelmine aasta samal ajal sai firma 4,2 miljardit krooni tegevuskasumit. Bloomberg Newsi poolt küsitletud analüütikud lootsid 4,33 miljardi kroonist kasumit näha.

Aastases võrdluses kasvas õlletootja käibe 3,9% võrra, 18,7 miljardi kroonini.

Nende uudiste peale kukkus firma aktsia Kopenhaagenis 16%, pühkides firma väärtusest maha 8,4 miljardit Taani krooni ehk 1,6 miljardit eurot. Kella 11.47 seisuga oli Carlsbergi aktsia 14,90% miinuses, makstes 405,50 krooni.

(Äripäev)

Vaata lisaks: Vene alkoholismivastane kampaania rõhub Carlsbergi, Carlsbergi tulemusi mõjutas maksutõus Venemaal, Carlsberg astus Venemaal ämbrisse, Carlsbergi tulemus valmistas pettumuse, Carlsbergi kvartalikasum kasvas 38%, Carlsbergi juht: Baltika annab 40% meie tuludest

16.8.11

Kas VTA lööb ökofestivalile hingekella?

Sellel nädalal algab Põlvamaal järjekordne ökofestival, mis tipneb 20. augustil Karilatsis suure talutoodete laada ja perepäevaga. Paraku ei soovi mitmed talutoodete müüjad enam laadale tulla, kuna kardavad Veterinaar- ja Toiduameti ametnikke.

Põlvamaal leiab 15.- 20. augustini aset järjekorras juba kuues ökofestival "Rohelisem elu", mille iga-aastane kulminatsioon on talutoodete laat, mida näiteks eelmisel aastal külastas ligi 6000 inimest.

Põlvamaa üheks sümboliks kujunenud festivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus ning selle töötajad ongi nüüd mures, sest järjest raskem on leida festivalile talukauba müüjad, kuna väiketootjad sõna otseses mõttes kardavad laata kontrollivaid Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ametnike.

"Kutsusin näiteks laadale õllepruuli, kes teeb väga head koduõlut ja - kalja, kui aga nad kuulsid, et oleme Põlvamaalt, siis ütlesid kohe ära, kuna nende sõnul on meil väga kurjad VTA ametnikud," tõi Põlvamaa Arenduskeskuse konsultant Tiiu Marran vaid ühe näite.

Marrani väitel tekitabki paljudes väiketootjates segadust ja hirmu eelkõige ametnike erinev seadusepügalate tõlgendamine, mistõttu on tekkinud olukord, kus mõned asjad, mida näiteks Põlvamaa VTA ametnikud sõnaselgelt keelavad, on teistes maakonnas jälle lubatud.

Tiiu Marran on selle probleemiga kokku puutunud ka Põlvamaa kvaliteedimärgiks kutsutava Põlvamaa "Rohelisema märgi" tegevust koordineerides. Kuna paljudes taluhoonetes, mis on küll kaasaegselt renoveeritud avaneb siiski taluköögist uks otse tualettruumi, on see VTA ametnike hinnangul siiski saasteallikas, mistõttu sellises köögis pole mõeldav müügiks toiduainete valmistamine ...

Loe artiklit siin

(lüh. Õhtuleht)

Vaata lisaks:
Maaettevõtjad heitlevad euronormidega
Visa mees võitleb veinimüügi õiguse eest
Rohelisem elu

Kogus leidub avajaid kogu maailmast

Veebileht, mis ühendab korgitseride kogujaid üle maailma, sedastab: «Pidage meeles: korgitseride kogumine ei ole elu ja surma küsimus – see on midagi enamat.» Tõenäoliselt paremini kui keegi teine mõistab seda filosoofilist mõttetera Elva mees Arno Reilson.

Nimelt on pikki aastaid ekskursioonide bussijuhina ringi reisinud kollektsionäär 35 kogumisaasta jooksul kinnitanud oma sauna eesruumi seintele ligemale 860 avajat või korgitseri. «Kõik on erinevad, see on põhimõtte küsimus, mitte ühtegi ei tohi olla ühesugust,» toonitab ta.

Esimese avaja soetas Reilson puhtjuhuslikult, kui järjekordsel ringreisil püüdis tema pilku populaarsest multikakangelasest vormitud suveniiravaja. «Olin Pihkvas poes ja nägin seal avajat, mille peale oli kirjutatud «Nu pogodi». Vaatasin, et mis nüüd on välja mõeldud, ja sellest sai kogumine alguse,» meenutab ta.

Lisa toovad tuttavad

Kuna Reilsoni majas asub aastakümneid ka autoremonditöökoda, on kogu vastu huvi tundnud paljud. «Selle aja jooksul on inimesi käinud tohutult,» märgib ta. «Kui nad vaatamas käivad ja tagasi tulevad, võtavad tingimata oma avaja taskust välja.»

Sama soosivalt suhtuvad hobisse ka tuttavad, kes tahavad samuti anda oma panust. Reilson kinnitab, et lähedaste huvi on tema enda omast vaata et suuremgi. Kanaleid ja nõkse uute avajate saamiseks on aga teisigi.

«Vene ajal tegin sellise korra, et pudel šampust maksab avaja,» tunnistab ta. Ühel sünnipäeval sai Reilson aga lisaks koguni 60 uut avajat.

«Ütlesin, et mitte üks kingitus – igaüks toob mulle avaja ja et ei korduks,» kirjeldab ta seatud nõuet. «Siis käisid vaatamas ja uurisid ja rääkisid üksteisele edasi.»

Uute avajate kogusse arvamine pole aga niisama lihtne, sest korduse vältimiseks peab korgitseri või avaja tooja detailselt ajju talletama ligi 860 eksemplari välimuse.

Et enda ja kaasaaitajate elu lihtsamaks muuta, on Reilson asunud looma kataloogi, kuhu kavas kõik avajad ja korgitserid sisse kanda.

Kuna avajaid ja korgitsere on kogunenud niivõrd palju, ei ole jõutud kõiki järele proovida, ent Reilson kinnitab, et mis juba seinale riputatud, seda saab ka kasutada.

Seetõttu pole koguja pidanud enda sõnul kasutama pudeli avamiseks teist pudelit, tulemasinat või kes teab mida. «Ei, seda muret ei ole,» kinnitab ta.

Nelikümmend aastat Elvas elanud kollektsionääri koduseinu ehtivad avajad ning kor­git­serid on järjestatud kronoloogiliselt.

Korgitser kui kultuuripeegel

Seega on seintest märkamatult kujunenud mälu kandjad, millelt võib loovuse ja tehnika arengu kõrval suurema vaevata välja lugeda ka ühiskonnakordade vahetumise. «Siit on ilusti näha, kuidas Venemaa läheb kapitalismile üle,» selgitab Reilson.

Vahet on märgata disainis. Veel kolmkümmend aastat tagasi hangitud avajaid vaadates on nende otstarve võhikulegi selge, kuid hilisemad eksemplarid panevad pead murdma koguja endagi.

Reilson võtab seinalt esmapilgul tungrauda meenutava mehhanismi, millega saab avada nii õlle- kui veinipudelit. «Ma ei tea, milleks selline keeruline asi üldse teha,» möönab ta, kuid lisab, et see-eest on Itaaliast toodud seadeldist huvitav vaadata. «On ka selliseid, mida ei oska isegi kasutada, peenemaid on siin veel.»

Koguja sõnul on paljud avajad toodud Rootsist ja Soomest, kuna sealsed suveniirid on sageli kõige originaalsemad. Reilson toob näiteks Rootsi päritolu mitmeotstarbelise avaja, kuhu saab soovi korral valada ka pudeli sisu. «Lõunamaade omad on aga rohkem jumalaga seotud,» viitab ta kultuuride erinevusele.

Arno Reilson ühtki teist avajate ja korgitseride kogujat ei tea. Kord Tartu täikal sattus mees aga enda sõnul kokku Moskvast pärit asjaarmastajatega, kes olid kogust kuuldes nõus selle eest välja käima 80 000 krooni (5113 eurot). Pakkumise lükkas Reilson pikemalt mõtlemata tagasi.

«Las ta olla, mingi kiiks peab inimesel ikka olema,» selgitab ta. Milline avaja on kõige hinnalisem, kollektor öelda ei oska. «Ma ei hinda seda, minule on nad kõik ühetaolised,» rõhutab ta.

Näha saab muuseumis

Ehkki Reilson pole enda sõnul oma hobi reklaaminud, saab väikse osaga kogust tutvuda 31. augustini ka Tartumaa Muuseumis. Nimelt on seal alates teisest augustist väljas näitus «Mida teevad Elva mehed oma saunas?», kus saab peale Reil­soni kogu näha ka ligi 430 erisuguse sildiga õllepudelit.

Pudelid kuuluvad Ants Prüüsile, kes on neid kogunud alates kaheksakümnendate lõpust.
Lõuna-Eesti päästekeskuses tuleohutusbüroo vaneminspektori ametit pidava Prüüsi sõnul kasvas pudelikollektsioon välja möödaminnes tehtud naljast.

Aastaid tagasi tulid külla kolleegid ja igaüks võttis kaasa oma lemmikmarki õlut. «Hiljem naine küsis, miks kaminaruum on koristamata. Ütlesin, et kogun, ja siis pidigi koguma hakkama,» tunnistab ta.

Pilte näed siin

(Postimees)

Õlle hinna tõstja kaua ei ela

Õlle hind Tallinnas Raekoja platsil on teema, mida ükski endast lugupidav ajakirjandusväljaanne ei saa suveperioodil torkimata jätta. Kõige labasema stamp­õlle eest viis-kuus eurot koorida tundub meie palga- ja hinnataseme juures igasuguse terve mõistuse vastane.

Kaupmees lajatab selle peale muidugi vastu, et keskväljakud on kallid turistilõksud kõikjal maailmas ja keegi sinna minna ei käsi. Turism lööb Eestis rekordeid ning nagu pilk välikohvikutele näitab, leidub piisavalt külalisi, kel suuremast väljaminekust kahju pole. Mis mulje välismaalastele kohalikust röövelkapitalismist jääb, kohvikuomanikku ei huvita: küll tulevad uued kliendid peale ja autoliising tahab ometi maksmist.

Samas näitavad Raekoja platsi valitsevate ettevõtete majandustulemused, et ratsa rikkaks lihtsameelsete kulul siiski ei saa. Kaks suurima käibega keskväljaku restorane haldavat ettevõtet lõpetasid eelmise majandusaasta kahjumis.

Enda kinnitusel on kahjumi vältimiseks hindu ka pisut langetatud, ent pärismaalasele on kodulinna keskuses einestamine endiselt röögatult kallis.

Õlleklaasi taga istuvad turistid jäävad muidugi hindu kommenteerides euroopalikult viisakaks. Kuuldes, et mõnisada meetrit eemal saab samasuguse tavaõlle kaks korda odavamalt, vaid naerdakse ja kiidetakse vaadet. Selge see, et külas olles tuleb kohalikke tavasid ja hinnapoliitikat aktsepteerida, ja pealegi on lihtsalt ebameeldiv avalikult tunnistada, et oled võõras kohas kõvasti pügada saanud.

Iseküsimus on, kas selline kohtlemine tekitab soovi kunagi Tallinna tagasi tulla. Asi polegi ehk nii väga rahas kui tundes, et sinus nähakse vaid liikuvat rahakotti, kellele võimalikult suure raha eest kõrvalbaariga identsed õllekruus ja kotlet pähe määrida ning seejärel oma teed saata.

Üks välisreisi eesmärke on ju tutvuda kohalike inimeste ja õhkkonnaga, ent hirmkallisse reservuaari eraldatuna sellist võimalust ei tekigi. Tõsi, on avalik saladus, et paljud söögikohad pakuvad kohalikele klientidele odavamaid hindu, mistõttu kuuleb seal ka eesti keelt, ent selline poliitika vaid süvendab lõhet pärismaalaste ja turistide-lüpsilehmade vahel.

Kaks kuud tagasi Tallinnaga elanike arvult sama suurt Tšehhi linna Brnod külastades ei pidanud me end lüpstavate turistidena tundma ka keset vanalinna. Meid ei rabanud mitte ainult legendaarselt odav Tšehhi õlu, vaid kohalike suur hulk kõigil peatänavatel.

Näib uskumatu, kuid Euroopa südames leidub ikka veel riik, kus võib täiesti seaduslikult keset magistraali juua ja baaris suitsetada – tegeleda asjaga, mille meie võltsvagatsejad ammu kohatuks on tunnistanud. Ja seda nautisid nii kohalikud kui ka turistid.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Raekoja platsil küündib õlle hind kuue euroni
Kaks keskväljaku giganti jäi mullu kahjumisse

15.8.11

Lühidalt ja/või kontekstist välja rebitud 8

Latviabeerfest 2011

Riias toimub 3. ja 4. septembril õllefestival nimega "Latviabeerfest". Vanalinnas aset leidvast üritusest võtavad korraldajate sõnul osa suured ning väiksemad tehased Lätist, Baltikumist ja Euroopast.

Vaata lähemalt siit

(EBG)

Vaata, palju maksid asjad rubla ajal

Delfi lugejad meenutasid, palju maksid toidu- ning olmekaubad rublades:
- Žiguli õlu 33 kopikat.

Loe tervet nimekirja siit

(lüh. Delfi)

Tarmo Mutso: Eesti tugevus ei ole odav alkohol ja ilusad naised

... Kas on tõsi, et Eesti turismimagnetiteks on odav alkohol ja seksuaalteenused?

Niisugusel karmil kujul väljendatud stereotüübil ei ole alust. Nii näiteks on Norraga võrreldes meil tõepoolest alkohol odavam, kuid võrdluses Tšehhiga on õlu jällegi Eestis kallim. Samuti on riike, kus intiimteenuste osutamine on legaliseeritud, kuid Eesti nende hulka ei kuulu. Seega ei ole põhjust väita, et Eesti tugevusteks turismisihtkohana on alkohol ja naised, seda vaatamata asjaolule, et Eesti õlu on hea ja naised väga kaunid. Üha enam turiste liigub üle Eesti, mitte ainult Tallinna vanalinna peatänavatel. Julgen kinnitada, et valdav enamus välisturiste hindavad meie kultuuri, ajalugu, unikaalsust väikerahvana ning kaunist loodust. Hea teenindus ja lai valik ajaveetmisvõimalusi käivad Eestimaa hea puhkuse juurde ...

(lüh. Delfi)

Rannarahva festivali kolm toimekat päeva

Juulikuu viimasel nädalavahetusel leidis kolmel järjestikulisel päeval aset randlaste kultuuri ja traditsioone tutvustav sündmus Rannarahva Festival ...

Toimus ka mitmeid võistlusi - vürtsikilusöömise võitis üle mitme aasta taas Silvi Viimsist, räimi puhastas kõige kiiremini Milvi Leppneeme külast, parimaks kalafileerijaks tunnistati Kaido Rannamõisast ning rannarahva kahevõistluse (kuiv kala + kann õlut aja peale) pani kinni Margus Kehrast ...

(lüh. Delfi)

Saarte Sahver müüb hulgaliselt mahetooteid

Kuressaares Kohtu tänaval tegutseb kolmandat kuud mahetoodete pood-kohvik Saarte Sahver, kus müügil ligi 1600 nimetust nii toidu- kui tööstuskaupa. Ökoloogiliselt puhtaid tooteid käivad üha enam küsimas ka saarlased ...

Mahesidrun, maheapelsin, mahekohv, mahesuhkur, bulgur ehk jäme täisteranisu, aprikoosiseemned, kanepiõlu, sulfitivabad veinid, kasesuhkur, lai teedevalik, šokolaade ja soolasid, kõike ei jõuaks siin küll ära nimetada ...

(lüh. Meie Maa)

Aktsiisiseadust ootavad muutused

Rahandusministeerium on ette valmistanud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse, mida tutvustab Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist Koidu Mölderson.

Seaduste muutmise peamisteks põhjusteks on eelnõu koostajate poolt nimetatud ennekõike saatelehe elektroonilise süsteemi arendamist, mis viib selleni, et aastast 2012 peavad ettevõtjad teavitama maksuhaldurit aktsiisikauba vastuvõtmisest keeldumisest ja aktsiisikaubaga toimunud juhtumitest elektroonilise süsteemi vahendusel.

Seadusesse soovitakse sisse viia ka muudatus, millega aktsiisilaopidaja, kes on teistest alkoholitootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu ning kes toodab aktsiisikaupadest vaid õlut, veini ja kääritatud jooke, ning kui kääritatud joogi ja veini toodang kalendriaasta jooksul kokku on kuni 15 000 liitrit ning õlle toodang kalendriaasta jooksul kuni 40 000 liitrit, esitab tagatise aktsiisi maksmise tagamiseks vaid maksuhalduri nõudmisel. Maksuhaldur võib nõuda tagatist, kui tal on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata. Aktsiisilaopidajat loetakse teistest alkoholitootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatuks muuhulgas siis, kui ta ei kuulu äriühingule, millele kuulub teine alkoholitootja või millel on otsene või kaudne osalus äriühingus, millele kuulub teine alkoholitootja ning kui ta ei kuulu äriühingule, milles on otsene või kaudne osalus äriühingul, millele kuulub teine alkoholitootja.

Muudatuse põhjenduseks on toodud maksupettuste madal riskitase, mille tõttu ei peeta vajalikuks tagatise esitamine sätestada kohustuslikuna. Samuti ei ole vajalik maksu administreerimise seisukohalt nõuda nimetatud ettevõtjalt pädeva mõõtja tunnistust, sest maksuhalduril on piisav pädevus hinnata ise mõõtmise korraldust ...

(lüh. Äripäev)

Vaata lisaks: Riik plaanib muudatudi aktsiiside vallas, Uuring: Eesti võiks alkoholiaktsiisi oluliselt tõsta

13.8.11

Keetmiseks sobivad üksnes elusad vähid

Terve augustikuu kestab Eestimaal vähipüügihooaeg. Kuidas neid meie toidulaual haruldasi koorikloomi valmistada ja süüa, õpetab restorani City Marina peakokk Vassili Kurkin ...

Loe edasi siit


...
"Kui vähke on tõesti palju, on neid hea süüa koos õllega. Juhul, kui saate maitsta vaid ühte-kahte, on palju parem juua kõrvale hoopiski valget veini või šampanjat," kinnitab City Marina peakokk. Ja kui vähke üldse pole, siis praadida õlletaignas koha.

Õlletaignas praetud koha (kahele)

Vaja läheb: 400 g kohafileed, taignaks 2 muna, 200 ml õlut, 200 grammi jahu, 50 ml taimeõli ja praadimiseks veel taimeõli.

Valmistamine: sega taigna koostisained omavahel kokku, maitsesta soolaga ning lisa 50 ml taimeõli.

Lõika kohafileed tükkideks ja raputa peale veidi soola. Veereta kalatükke jahus, kasta taignasse ning prae rohkes õlis, kuni kala on muutunud kuldpruuniks. Serveeri pannilt võetud kala värske maitserohelisega.

Allikas: City Marina peakokk Vassili Kurkin

(lüh. Õhtuleht)

Vaata lisa siit

12.8.11

Raekoja platsil küündib õlle hind kuue euroni

Nelja euro ja 20 sendi eest pooleliitrist õlut müüv restoran on Tallinna Raekoja platsil hinnaliider, kallimates kohtades ulatub humalarüüpe hind aga suisa kuue euroni.

Reede ennelõunal oli Tallinna peamises turistilõksus rahvast küll hõredalt, ent esimesed näljased ja janused olid end välikohvikutes siiski juba sisse seadnud.

Kokku laiutavad Raekoja platsil 17 söögikoha terrassid, Postimehe eesmärk oli tuvastada neist odavaim.

Indikaatoriks valisime kauba, mille hinna mõjus juba Švejki ajal ei kaheldud: jahtisime pooleliitrises klaasis pakutavat Saku Originaali või selle puudumisel samast hinnaklassist vaadiõlut.

Turist lepib hinnaga

Raekoja idapoolsest küljest vastupäeva liikumist alustades pani esimesena märgi maha pitsakohvik Maestro: toop humalajooki maksis 4 eurot ja 90 senti. Kõrval asuv rahvusköök Kaerajaan jäi kümne sendi võrra alla.

Kaerajaani terrassil õlut pruukivad Soome turistid Mikko ja Marja-Leena aga soolasest hinnast numbrit ei teinud ja olid siiralt üllatunud teadmisest, et paarsada meetrit eemal võib sama joogi mõnes vähem glamuurses baaris soetada ligi kaks korda odavamalt. «Helsingis on hinnad veidi veel kallimad,» jäid Oulust tulnud külalised leplikuks.

Slaavi restoranis Troika maksab õlu Baltika 4,40, ent nende India toite serveerivad naabrid Maharajast hindavad pooleliitrise stampõlle taas kümme senti odavamaks kui viis eurot. Väheste klientide seas tooni andvad põhjanaabrid andsid aga mõista, et ühises eurotsoonis ongi mõistlik, kui hinnad kõikjal ühtlustuvad.

Araabia Ühendemiraatide valitsuse heaks töötav ning koos Iraani päritolu abikaasaga Maryam Farzan Mehriga einestav Mika Parviainen lausus, et külastab Eestit igal aastal ning pidev hinnatõus on kõrvaltvaatajale tõesti märkimisväärne. «Kui ma oleksin siinne restoraniomanik, teeksin täpselt samamoodi,» mõistis aga maailmakodanik ärimehi.

Eesti hinnatase pani pisut mõtisklema Kehrwiederis neljaeurost 0,33-liitrisesse klaasi mahutatud õlut nautiva sakslaste seltskonna. «Müncheniga võrreldes on siinsed hinnad veidi odavamad, Berliiniga võrreldes aga kallid,» märkis Saksamaa lääneosast pärit Markus Vollmer. «Samas on Raekoja platsile avanev vaade õlle hinda väärt.»

Vahepeal selgus aga hinnavõistluse tõenäoline võitja: platsi kirdenurgas paiknev söögikoht Liisu Juures pakkus pooleliitrist Saku Originaali «kõigest» nelja euro ja 20 sendi eest.

Ka klienditeenindaja kinnitusel on Liisu Juures Raekoja platsi odavaim väliterrass ning seda staatust plaanitakse hoida. Paraku ei jäänud miskipärast silma ühtegi odavama õlle huvilist, välikohvik oli peaaegu tühi.

Ühele omanikule kuuluvad Revalia Grill House ja Old Estonia näitasid seevastu uut negatiivset tippmarki: 5 eurot ja 20 senti klaasi Saku Tumeda eest. Tütre Elliga klaasikest nautiv Rita Laitinen meenutas, et kui kunagi oli Helsingi ja Tallinna hinnavahe märgatav, siis nüüd pole sellest enam jälgegi jäänud. «Odava alkoholi pärast ma siia kindlasti ei tulnud ja selle klaasigi võtsin palavuse leevendamiseks,» naeris naine.

Veelgi jõukamatele klientidele on mõeldud sõsarrestoranid Maikrahv ja Vana Toomas, kes on kannu A. Le Coq Premiumi hinna pikema jututa kuue euro peale ümardanud.

Teenindajate sõnul kliente aga jagub ning üle 90 krooni on valmis õlle eest maksma ka eestlased. Lauad olid reedel küll tavalisest pisut tühjemad, ent asjatundjate sõnul möödub see mure ruttu.

Välikohvikute absoluutse «hinnaliidri» tiitliga võis aga pärjata Wine Library, kus kuue euro eest sai vaid alkoholivaba õlut. Sama palju maksab küll ka Saku Originaal, ent klaasi valatakse viiendiku võrra vähem.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Restoranid-baarid tapavad Eesti turismi
Kas Tallinna terrassidel tehakse kogusega sohki?
Raekoja platsi kalleim õlletoop maksab 6 eurot
Välikohvikutes maksab õlletoop kuni 5 eurot
Kaks keskväljaku giganti jäi mullu kahjumisse
Söögikoht nõudlikule maitsele
Pärnu vaatamisväärsused: plaazh ja pontshikud

11.8.11

Millised olid palgad, hinnad ja elatustase?

Kakskümmend aastat tagasi, vahetult enne taasiseseisvumist, kiirenes niigi kiire hinnatõus tormiliseks hüperinflatsiooniks, poed olid kaupadest tühjad, osta sai kas talongide või valuuta eest, järjekorras seista tuli nii või, piima kui äratuskellade ostmiseks ...

Kommentaar

Cardo Remmel
Saku õlletehase juht 1989–2005

1991. aasta oli õlletehase erastamise aasta. Minu peamine ülesanne oli tehast elus hoida, et see üldse töötada saaks. Kõike oli väga raske saada, hinnasiltidest pudeliteni välja.

Kõige kriitilisem koht oli varuosad, ilma nendeta poleks saanud seadmeid remontida ja tehas oleks seisma jäänud. Meil olid tollal Tšehhi seadmed, aga nende varustuskanal oli katkenud. Nii sõitsingi mööda Ukrainat ja Valgevenet ringi ning otsisin lume alt ja kõrrepõldudelt, kas leiab midagi sobivat varuosadeks. Ostuosakonnas oli meil kümme inimest, müügiosakonnas kaks-kolm.

Mõne aasta möödudes oli asi vastupidi: ostuosakonnas kaks-kolm, müügiosakonnas 20–30. Tuleb tunnistada, et eks seetõttu polnud ka võimalust õlle kvaliteedile tähelepanu pöörata, ja ütleme ausalt, tihti tuli seda kvaliteeti häbeneda.

Loe artiklit siit

(lüh. Postimees)

Eesti oli vabaduse raja alguses segaduses ja pankrotis banaanivabariik

1990.–1991. aastal olid Eesti peamised kaubanduspartnerid NSV Liidu vabariigid. Statistika näitas nendel aastatel kaubavahetuse pea kahekordset kasvu, mida aga võib kanda hüperinflatsiooni arvele. Eesti eksportis peamiselt tekstiili ja tekstiilitooteid. Kõikide peamiste toodete valmistamine kukkus iseseisvumise ajal lausa kivina. Kui 1990. aastal toodeti riiet üle 213 miljoni ruutmeetri, siis 1993. aastaks oli see langenud ligi 62 miljonile ruutmeetrile. Tsemendi ja aknaklaasi tootmine vähenes kaks korda. Kriisile pidas vastu üksnes kannelde tootmine.

Õlletootmine vähenes samadel võrdlusaastatel samuti kaks korda. Saku õlletehas sõlmis 1991. aasta suvel Rootsi Procordia Beveragesiga ühisettevõtte loomise protokolli. Kõlas lubadus, et keskkonda reostavasse alumiiniumpurki õlut villima ei hakata.


(lüh. Eesti Päevaleht)

Loe artiklit siit

Vaata lisaks:
14 kasti õlut kadus 40 sekundiga
Iga inimene algul jakobsoni ei näinudki

10.8.11

Milline on maailma parim õllereklaam?

Õllereklaam ei pea kange kaelaga koogutama pruulkoja väärikast ajaloost, pole sugugi vaja pop-teaduslikku osutust õlles sisalduvale imelisele põhjaveele ega pea ülemäära tähtsustama suurepärast filtreerimise tehnoloogiat. Õlut saab reklaamida ka vägevalt.

Maailma reklaamitööstuses loovust väärtustav ja esile tõstev organisatsioon the One Club esitles oma kodulehel 32 viimase viieteist aasta jooksul valminud suurepärast õllereklaami ning lasi oma lehe lugejatel valida neist välja kümme parimat. Võitjaks tuli 2006. aastal Austraalia teles näidatud ja vaatajaid hullutanud igas mõttes massiivne Carlton Draughti reklaam.

Vaata videogaleriid siin

(Eesti Ekspress)

Vaata lisaks:
Videogalerii: Cannes'i filmiauhinna võidutööd

A. Le Coqi õlletehasel said õllevaadid ajutiselt otsa

Täna juhtus selline lugu, et janustel õllesõpradel jäid mõnel pool A. Le Coqi õlled vaadist saamata, sest tehasel olid ootamatult õllevaadid otsa saanud.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop lausus, et õlut jätkub ja kuivaks pole tehast joodud, ent õllevaadid said küll eile otsa. Ta kinnitas aga Delfile, et kes täna tellib, saab oma õllevaadi kätte, sest nüüd õllevaate juba on.

"Vaatide ringlus on üllatavalt aeglane ja klientide käest ei tule piisavalt vaate tagasi," selgitas Noop. Ta selgitas, et restoranid ja muud asutused on endale suured varud sisse ostnud, ent ilmade jahenedes ei suuda nad oma varusid enam piisavalt kiirelt ära müüa ja nii ei jõuagi vaadid enam tehasesse.

"Villimine töötab kogu aeg, õlle puudust pole, ideaalis sellist olukorda olla ei tohiks," lausus Noop, kelle sõnul peab tehas järelikult mõtlema selle peale, et vaatide aeglasema ringluse tõttu tuleks vaate juurde hankida. Ühe või isegi poole päeva pikkust õllevaatide puudust ei tasu tema sõnul ka üle tähtsustada.

(Delfi)

Vaata lisaks:
Lahti õlletehasest varastati paarsada vaati

9.8.11

Šveitsis valid sobiva aedvilja peenralt

Suurtele kaubanduskettidele pakuvad Šveitsi külakestes konkurentsi omanäolised iseteeninduslikud ostukeskused.

Šveitsi tavapärastele poekettidele-ostukeskustele lisavad vürtsi laupäevased lille- ja värskete aiasaaduste laadad, kus muuhulgas müüakse ka juustu ja pagaritooteid. Usaldusväärselt mõjub müüjaga vahetu, siiras ja soe suhtlemine. Kaubapakkujal on aega ja tahtmist juttu puhuda ning tekib tahtmine kasvõi homnepäev tagasi tulla.

Eriti omapärane ja üllatusterohke on aga külades toimuv äritegevus. Näiteks piirkonnas, kuhu kuulub paari-kolmekilomeetriste vahedega umbes viis külakest, on võimalik üsna suvalisel ajahetkel osta iseteeninduslikus korras mitmesuguseid produkte. Tihti on tee ääres selleks puhuks viidad või sildid üles pandud ...

Ja nüüd, tähelepanu mehed! Vaevalt kilomeetri kaugusel olevast külast saab ka sedasi õlut osta. Pigem vist võib öelda, õlut lasta. Külakaevus, kus ikka voolab selge ja külm vesi, on õllevaat. Kohe, kaevuserval on ka kassa. Õllekannud aga kaevuserval ootavad külma vahutava märjukese rüüpajaid. Ei mingit tunglemist umbses kõrtsis. Pista münt kassasse, lase õlut ja puhka jalgu pika laua ääres. Milline idüll kuumal suvepäeval! ...

Šveitslane armastab oma kodumaist toodangut ja usub, et see on parim. Kohalikku toodangut ostab ta igal võimalikul moel. Sedasi toetatakse kohalikku tootjat, hoitakse elus traditsioone ja külaelu. Lilli ja köögivilju valides käituvad inimesed kenasti: pärast soovitud kraami kättesaamist võib kindel olla, et ka järgmisel on sealt peenralt midagi võtta. Teeäärsed müügiputkad on samuti igal hetkel kaubaga varustatud, vandaalitsemist kohalikud ei valda, see ei tule neile mõttessegi. Iseteenindusliku õllevaadi ümber ei trehvanud ka nägema poole ööni jauravaid purjus külamehi.

Tervet artiklit loe siit

(lüh. Maaleht)

Poola võimud ei luba õlut müüa

Järgmise aasta jalgpalli EM-finaalturniiril peavad fännid tribüünidel leppima sellega, et oma lemmikutele peavad nad kaasa elama ilma värskendava õllelonksuta.

Nimelt hääletas Poola Senat maha seadusemuudatuse ettepaneku, mis lubaks EM-finaalturniiri mängude ajal tribüünidel õlle müümise.

Tegelikult ei kehti õllemüügikeeld Poolas jalgpallivõistlustel mitte ainult EM-i ajal, vaid ka teistel turniiridel.

(Õhtuleht)

Eksperiment: kas õlu sobib juuksehoolduseks?

Portaali bioneer.ee toimetaja Katrin Lipp otsustas korraldada šampoonivaba elu eksperimendi, katsetades läbi erinevaid nippe, kuidas saada juuksed puhtaks šampooni kasutamata - seekord võttis ta ette õlle.

Vanad iluraamatud kiidavad Katrini sõnul, et õlu teeb juuksed säravaks ja tugevdab neid, samuti sobivat õlu lühikestesse juustesse soenguvahendiks ja pikkadesse lokivedelikuks.

Šampooniasendajana kasutamiseks tuli valada lahtuda lastud ning toatemperatuuril või veidi soojendatud õlu juustesse. Katrin lasi avatud õllepudelil umbes pool tundi seista ning valas siis seda juustesse, hoidis õlut mõned minutid peas ja seejärel loputas.

Sooja vett juustesse lastes lõi õlle lõhn tema sõnul veel korraks tugevamalt välja, kuid pärast loputamist ta seda lõhna enam ei tundnud.

Tulemusel polnud Katrini sõnul aga väga vigagi. «Juuksed jäid kammitavad ja olid kergesti soengusse seatavad, aga juustes puudus pehmus ja läige oli tagasihoidlik. Paari tunni möödudes uurisin, kas teised mu juustes mingit lõhna tunnevad ja eranditult kõik tundsid juuksepesuvahendi ära.»

Seejärel katsetas Katrin õlut soenguvahendina. «Lühikesi õlleseid juukseid andis tõesti sättida, aga ma tundsin oma juuste lõhna veel tunde,» tõdes ta.

(Postimees)

8.8.11

EBG ajaveebi küsitlus võidukalt lõppenud

Üritasime juba teist korda välja selgitada parimat uudistoodet meie turul. Vastas 9 lugejat. Ülekaalukalt võitis "kallis kadunuke" Originaal Mahe, mis reinkarneerub lähiajal Originaal Ehedana. Tulemused olid järgmised:

Originaal Mahe
5 (55%)
Puls Ice
1 (11%)
Punk Õlu
0 (0%)
Protsendiõlu 3,5
0 (0%)
Protsendiõlu 5,3
0 (0%)
Rock Zero
0 (0%)
Zlatopramen
3 (33%)

Suured tänud kõigile, kes vaevaks võtsid vastata! Endiselt on oodatud igasugune koostöö (eriti uudiste osas): news@beerguide.ee

NB! Nüüd üleval ka uus küsitlus, milles uurime liiklust internetis. Lisakommentaarid võib kirjutada käesoleva uudise juurde.

NB! Tehnilistel põhjustel läks kaduma uudis 2. polli kohta, milles küsisime lugejate arvamust meie blogi kohta. Need olid õnneks kõik positiivsed!

(EBG)

Vaata lisaks:
EBG ajaveebi esimene küsitlus lõppenud

Meistrite Gildi tooteseeria turul

EBG on märganud nö. uue tooteperekonna üsna agressiivset turule tulemist (bännerid veebis ja plakatid Tartu bussipeatustes). Nimeks "Meistrite Gildi".

Sinna kuuluvad heledad õlled "Meistrite Gildi Hele" (kangus 4,8%) ja "Meistrite Gildi Kange" (kangus 7%). Kangem variant on saadaval 0,5L purgis ja 2,0L plastpudelis, lahjem lisaks veel ka 0,5L klaaspudelis.

Salapärase tootja kohta 0,5L klaaspudeli sildil igal juhul märge puudus. Seda ei leidu ka nende veebilehel. Turustajaks on märgitud Jungent Estonia OÜ.

Kui oled mõnda õlut sellest tooteseeriast juba maitsnud ja/või valdad rohkem infot kui EBG, siis saada kiri news@beerguide.ee või kirjuta siia uudise juurde kommentaar.

------------------------------

Tänu Andresele saime nüüd teada järgmist (suured tänud talle!):

Õllesid Meistrite Gildi toodetekse Royal Unibrew tehastes Lätis (PET pudelid) ja Leedus (purgid).

Royal Unibrew on taanlaste oma (Faxe), vt http://www.royalunibrew.com/.

Leedus kuulub neile Vilniaus Tauras (1999, suleti 2005) ja Kalnapilis (2001). 2005-2006 viidi tootmine üle Panevėžyse Kalnapilisesse ja ametlik nimi nüüd UAB "Kalnapilio - Tauro grupė", mille peakontor on Vilniuses.

Lätis osteti 2005 Lielvārdes Lāčplēsis, mis pandi 2008 kinni ja tootmine viidi üle samal aastal ostetud Līvu Alusesse Liepājas.

Seega tulevad purgid Panevėžysest ja PETid (ning ilmselt ka klaaspudelid) Liepājast.

(EBG)

Vaata lisaks:
Meistrite Gildi