29.2.12

Tarmo Noop: reklaam ise ei pane kedagi jooma

Eesti vanima õlletootja A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul ei saa reklaame süüdistada selles, et naised on hakanud rohkem alkoholi tarbima.

«Olen kindlasti selle koolkonna esindaja, kes ütleb, et ükski reklaam ei pane mingit toodet tarbima, kui sel tootel pole tarbijat,» ütles ta. «Näiteks, kui ma seeni ei söö ja mulle neid reklaamitakse, siis ma seeni sööma ei hakka.»

Noobi selgitusel on turundus pigem infokanal, mis annab teada uutest toodetest ja võib-olla muudab tarbija selle mõjul ka oma eelistusi erinevate brändide suhtes. «Kui ma vaatan asja õlletootja pilguga, siis ma olen märganud, et Euroopas on see suhteliselt tavaline, et naised joovad õlut. Eestis näiteks on naiste osatähtsus kogu õlle tarbijaskonnas ikkagi väga väike,» väitis ta.

Samuti ei pidanud Tarmo Noop taunimisväärseks seda, kui tarbitakse lahjat alkoholi. «Kui inimesed kuritarvitavad alkoholi - kuritarvitamine tähendab seda, et kui nad joovad alkoholist ennast purju või lähevad autoga sõitma või alaealised joovad alkoholi - vat see on asi, mis on taunimisväärne,» selgitas ta.

Noobi sõnul ei mõjuta see kuidagi tervist ja ei tee inimesest joodikut, kui ta joob päevas pudeli õlut. «Õlletootjana ütlen, et meil on seal tükk kündmata põldu. Kui me räägime ka alkoholi absoluutnumbritest, siis tegelikult Lääne-Euroopa levinud käsitlus on see, et inimene suunatakse rohkem lahja alkoholi poole. Kui inimene tarbib rohkem lahjat alkoholi, siis tarbib selle kõrval absoluutalkoholi vähem. Pigem siis tarbida vähem, ma ei näe selles probleemi.»

Noobi sõnul ei ole A. Le Coqil peale siidrikategooria otseselt tooteid, mis oleks naistele suunatud, kuid siidrit juuakse tema sõnul Eestis väga vähe. «Selles, et keegi tarbib alkoholi mõõdukalt, ei näe ma küll midagi taunimisväärset,» kinnitas Noop.

(Postimees)

Vaata lisaks: Kergem on keelata kui mõelda, Millal hakkab Tarmo Noop Saku õlut jooma?, Inimesi tuleb harida, mitte hinda tõsta

A. Le Coq omandas ligi pool Karksi Õlletehasest

A. Le Coq ning AS Karme allkirjastasid lepingu, mille kohaselt kuulub 49% tehase aktsiatest A. Le Coqile. A. Le Coq saab Karksi õlletehase vähemusosanikuks ning tehase juhtimises muudatusi ei toimu.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on üheks peamiseks osaluse ostu põhjuseks vajadus leida sobilikud võimalused ja vahendid õunaveini tootmiseks, mida kasutatakse siidrite ja long drink’ide valmistamisel. “Veinibaasil valmistatud jookide mahud – nii siidrite kui long drink’ide osas – on viimastel aastatel tänu ekspordile tuntavalt kasvanud ning see on tekitanud vajaduse oluliselt suuremas mahus õunaveini järele,” ütles Noop. “Näeme veinitootmisel perspektiivi ning osaluse ostmisega saame ära kasutada Karksi tehase seadmeid ja ruume, kus veini ise tootma hakata,” lausus Noop.

Sõlmitava lepinguga ei kaasne olulisi muutusi õlletootmises ning tehases jätkatakse endiselt Karksi õllede pruulimisega. Noobi sõnul on vajalik hoida ja säilitada Eesti erinevate piirkondade väikseid õlletootjaid ning nende toodangut, mis moodustab tähtsa osa Eesti õllekultuuris. “Toetame Karksi õlletehast oma kogemuste ja teadmistega tootmise, turunduse ja müügi osas, aitame sellel püsima jääda, et tagada jätkusuutlik areng ning toimimine,” ütles Noop. Ta lisas, et ettevõttel on usku Karksi õlle brändi ning üheskoos soovitakse sellest välja arendada tugev ja konkurentsivõimeline nišiõlu.

Karksi õlletehase ühe omaniku Sven Karjahärma sõnul on A. Le Coq tugev õlletehas, kes kindlasti oma kogemusega toetab Karksi tehase ellujäämist. “Meie tehas on Viljandi maakonnale oluliseks sümboliks ja tööandjaks. Nüüd kui Eesti tugevaimaid õlletootjaid on oma õla alla pannud, on palju kindlam tehase ja õlletootmisega edasi minna. Samuti on oluline A. Le Coqi poolne know-how tootmisprotsesside arendamisel,” kommenteeris Karjahärm.

Tulenevalt pooltevahelisele konfidentsiaalsuskokkuleppele ei avalikustata lepingu ostu-müügi hinda. Karksi õlletehast jääb juhtima Ivo Kikas, kes on ettevõtte eesotsas olnud juba üheksa aastat. A. Le Coq on ettevõtte vähemusosanik ning Tarmo Noop hakkab kuuluma ettevõtte nõukogusse.

Esimesed konkreetsed märkmed õllepruulimise kohta Karksi mõisas, kuhu on rajatud ka tänane tehas, pärinevad aastast 1795. Kaasaegse õlletööstuse rajamisega alustati Karksis 1975 ning esimene õlu villiti pudelisse 1977. aasta detsembris.

(A. Le Coq)

Alumisel pildil Karksi õlle- ja veinitehas (foto Peeter Kümmel/Sakala)

Vaata lisaks: Mulgi õllelõvid püsivad poodides, Joogitootjad kasvasid kordades, Karksi õllel läheb hästi, Delfi suur kaljatest, AS Karme

Kergem on keelata kui mõelda

Alkohol on ühiskonnas tundlik teema ja seda mitte ainult Eestis. Alkoholist tekkivad kahjud ja alkoholi väärkasutus (joobes sõiduki juhtimine, kuriteod, õnnetused, alaealistele kättesaadavus jms) tekitab ühiskonnas pingeid ja paneb riiki mõtlema alkoholipoliitika või selle muutmise peale. Eriti kuumaks läheb see teema enne valimisi (ja kohalike omavalitsuste valimisteni pole enam kaua aega) ning silmapaistvuse saavutamiseks on alkoholi vastane võitlus alati olnud poliitikute üks lemmikteemasid ja ma isiklikult usun, et ega seekord ka teistmoodi lähe.

Leedu näide – Euroopa Liidu alkoholipoliitika pretsedent või poliitiline ülepingutus?

Mõnikord juhtub aga nii, et suures reguleerimise tuhinas ja soovis midagi „ära teha“ rahva tervise nimel, unustatakse hoopis see, kus me elame, kuhu kuulume ja milline on meie kultuuriline taust. Hea näide sellest on, mis juhtus Leedu parlamendis mõned nädalad tagasi. Nimelt otsustati seal seadusega, et rahva tervise nimel on lubatud aastast 2013. müüa alkohoolseid jooke maksimaalselt 1-liitrise pakendina ja kõige kangem õlu võib olla 7,5º. Tundub, et leedukatel on meelest läinud lihtsalt fakt, et astudes Euroopa Liitu peavad nad omaks võtma ja järgima teatud elementaarseid põhimõtteid, millest kõige olulisem on kaupade vaba liikumine. Ma tahaksin tõest väga näha, mismoodi nad takistavad 2013. aasta jaanuaris näiteks 2-liitriste õllede müüki Lätist Leetu või mida nad ütlevad belglastele nende kangete 8º õllede impordikeelu kohta. Leedu parlament võib vastu võtta igasuguseid alkoholipoliitikatpuudutavaid otsuseid – aga kui need peaksid Euroopa Liidus tõepoolest jõustuma, siis võin mina lubada, et hakkan Saku õlut jooma.

Piirangud, mis ei lahenda, vaid muudavad olukorra hullemaks

Jagan täiesti seisukohta, et alkoholipoliitika peab muutuma järjest vastutustundlikumaks, kuid alkoholipoliitika ei tähenda ainult keeldusid ja piiranguid. Kusjuures sageli need keelud ja piirangud ei lahenda olukorda, mõnikord isegi teevad seda hullemaks. Näiteid ei tule tegelikkuses kaugelt otsida: Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam ja kanget alkoholi müüakse ainult spetsiaalsetes poodides ja see on nii juba pikka aega. Vaatamata sellele on Soome üks suuremaid kange alkoholi tarbimisega maid Euroopas ühe elaniku kohta. Või teine näide: et vältida alkoholi ostmist suuremates kogustes on Soomes keelatud multipakkides õlut müüa odavamalt kui üksiktoodet. Tulemuseks on see, et kaupluste ketid on enamuse üksiktoodetest sortimendist välja visanud ja neid saab osta vaid multipakkides ning resultaat on hoopis vastupidine – inimesed ostavadki alkoholi ainult suurtes kogustes. Näeme seda igapäevaselt oma silmaga ka Tallinnas, kui jälgime oma naabritest soomlaste ostukäitumist, kus kogusel on väga oluline roll.

Alkoholipoliitika ei tööta “käskude-keeldude” vaid mõistliku koostööna

Arvan, et nendes näidetes on mõningat mõtlemisainest meie poliitikutele ja ma olen selles küll 100% veendunud, et parima tulemuse meie alkoholipoliitika kujundamisel saame ennekõike valitsuse, tootjate ja kolmanda sektori koostöös. Nimetatud koostööst on sündinud näiteks konkreetsed otsused ja teod – Eesti tootjad ei tooda vabatahtlikult kangemat õlut kui 7º, tootjad ei pane alkoholireklaami saadetesse, mis algavad enne 21.00, kangele õllele reklaami ei tehta jne. Kindlasti tuleb esile tõsta tootjate koostööd Päästeametiga, kus õlletootjad kasutasid oma toodete pakendipinda tarbijale meeldetuletamiseks – kui oled joonud, pole ujumine ja vette minek sinu jaoks! Taolised koostööprojektid jätkuvad kindlasti edaspidi ja kõik need sammud on reaalselt aidanud vähendada alkoholi tarbimist ja sellest tulenevat kahju Eestis.

Kuid kindlasti tuleb minna edasi. Kui täna on probleemiks on see, et alkoholireklaamid võivad mõjutada noori liigse glamuuriga, siis ei peaks keelama reklaame – vaid tuleb muuta reklaamide sisu. Mulle näiteks meeldis riigikogu liikme Kaia Iva mõte reklaamidest välja jätta inimesed – siis pole ka elustiili! Või kui probleemiks on alaealistele alkoholi kättesaadavus, siis ei tuleks mitte keelustada alkoholi müüki tavakauplustes, vaid võib olla peaks kohustuslikuks muutma isikut tõendava dokumendi küsimise alkoholi ostmisel. Kuid rõhutan, et küsimus pole ainult reklaami sisu või kättesaadavuse piiramises, sest alkoholipoliitika ei toimi “käskude-keeldudena”. Pean väga oluliseks, et mõtted ja otsused puudutaksid ka ennetustegevust – näiteks võiks teatud protsent makstavast alkoholiaktsiist minna kasutamiseks ennetustegevuse heaks.

Lõpetuseks soovin siiski ka natuke kiita riiki.

Sotsiaalministeerium on asunud looma riiklikku alkoholipoliitikat ja seda koostöös nii kolmanda sektori kui tootjatega. Ja ma loodan väga, et poliitikute kange tahtmine enne valimise silma paista ja ainuisikuliselt öelda – kuidas on õige – , ei hävita seda tahet kolmepoolselt kokku leppida tegevustes, mida me saame teha ja reaalselt ka teeme selleks, et meie rahva tervis oleks parem.

(A. Le Coq)

Vaata lisaks: Millal hakkab Tarmo Noop Saku õlut jooma?, Inimesi tuleb harida, mitte hinda tõsta, Soome alkopoliitika pole järgimist väärt, Läti kavandab alkoholipoliitika karmistamist

Tarmo Noop: Maheõllel on ekspordis perspektiivi

Esimesena Eestis maheõlut tootma hakanud A. Le Coq plaanib uut toodet ka eksportida. Ettevõtte juhi Tarmo Noobi sõnul on nende uuel mahetootel ennekõike turgu Skandinaavias.

Noobi väitel on Skandinaavia jaeketid avatud maheõlle-taolistele toodetele. „Sest pakkumine on väga väike,“ põhjendas ta oma väidet. Noobi ütlusel on nn roheline õlu megatrend ning jaeketid on pidevalt nende poole pöördunud küsimusega, et kas on neil õlletootjana midagi välja pakkuda. Nüüd on toode olemas ja seda hakatakse Noobi kinnitusel pakkuma Soome, Rootsi ja mujale Skandinaaviasse.

Ka Eestis usub Noop maheõlle edusse, kuna seni pole Eesti tootjad seda pakkunud. Kui tavaliselt on Noobi sõnul mahetoodete müügiedu takistanud tavatoodetega võrreldes kaks korda kõrgem hind, siis A. Le Coqi Organic Beer jääb ühte hinnaklassi A. Le Coq Speciali ja Saku Kullaga. Nende õlledega sarnaseks ennustab Noop ka Organic Beer müügimahtusid, mis on aastas 2-3 miljonit pudelit, ehk 1-1,5 miljonit liitrit.

Saku Õlletehase tooteportfelli turundusdirektori Kadri Ärmi kinnitusel maheõlut sel hooajal ei lisandu. Eelmisel suvel tõi ettevõte turule küll Saku Originaal Mahe nimelise õlle, kuid Ärm lisas, et viitas vaid maitselt mahedale õllele, mitte mahetootmisele ega -tootele.

(Äripäev)

Vaata lisaks: Müügile jõuab esimene maheõlu Organic Beer, Saku Mahedast saab Saku Ehe, Alkoholimaiad eurooplased ja mahepiiritus

Angela Merkel sai viis klaasi õlut krae vahele

Saksamaa kantsler Angela Merkel sai kelneri kohmakuse tõttu viis klaasi õlut kaela.
Merkel oli 21. veebruaril Demmini kristlike demokraatide korraldatud üritusel, edastab The Local.

Õlleõnnetuse episood toimus ühise söömaaja käigus.

Kelner oli Merkelile just õlleklaasi ulatanud, kui ülejäänud ta kandikul olnud viis klaasi ümber läksid ja kantsleri õlleseks tegid.

21-aastase ettekandja sõnul pidi tegelikult ta kolleeg Merkelile õlut serveerima.

«Minu kolleeg pidi seda tegema, kuid ta oli poliitikute kohalolust nii närvis, et ei suutnud seda teha,» selgitas end Martiniks nimetanud kelner.

Kelneri sõnul oli juhtunu puhul tegemist nagu aeglaste kaadritega mõnest filmist.

«Keegi hüüdis, et klaasid hakkavad kukkuma, püüdsin kukkumist vältida, kuid tegutsesin liiga hilja,» meenutas sakslane.

Kui õlu Merkeli kaelale jooksis, ei olevat poliitik teist nägugi teinud.

Võimalik, et ta on aastate jooksul selliste ootamatustega harjunud. Näiteks 2006. aastal üllatas tollane USA president George W. Bush üllatas Merkelit sellega, et hakkas talle G-8 kohtumise ajal ootamatult kaelamassaaži tegema. See jäädvustati videole ja on näha, et Merkel ei ole selle üle just rõõmus.

Videot näed siin

(Postimees)

21.2.12

Müügile jõuab esimene maheõlu Organic Beer

A. Le Coq toob sel nädalal müügile Eesti esimese maheõlle Organic Beer. Uue õlle valmistamisel on kasutatud mahepõllumajanduses kasvatatud linnaseid ja humalaid. A. Le Coq on Eesti esimene õlletootja, kellele väljastati maheõlle tootmiseks Euroopa Liidu nõuetele vastav spetsiaalne sertifikaat.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on mahetooted populaarsust kogumas terves maailmas. “Üha enam on neid tarbijaid ja ettevõtteid, kes soovivad oma tegevusega säästa ümbritsevat keskkonda ning üks võimalus selleks on valida mahetoode,” selgitas Noop uue õlle turuletoomise põhjuseid. “Juhtiva Eesti õlletootjana tunneme vastutust seista õlleturu arengu eest ja laiendada mahetoodete kategooriat ka õlle segmenti,” ütles ta. Samuti soovitakse uue õllega pakkuda midagi uudset ja erakordset, mida ükski kodumaine tootja veel teinud ei ole ning näidata, et mahetoode ei pea olema tingimata kallis ja kättesaamatu tavapoest.

Noobi sõnul on Organic Beer tootmisel kasutatud linnased ja humalad kasvatatud mahepõllumajanduses kehtivate normide järgi ning samuti on maheõlle tootmine täpselt reguleeritud. “Oleme viinud oma tootmisprotsessis sisse vajalikud täiendused ning läbinud Veterinaar- ja Toiduameti põhjaliku kontrolli, mille tulemusena on meile väljastatud maheõlle tootmiseks spetsiaalne sertifikaat – Mahetoodete tootmise tunnustus nr. 17046,” lausus Noop.

Ettevõte ostab mahelinnaseid Soomest ning mahehumalaid Saksamaalt. Õlle tootmiseks kasutatakse spetsiaalset pärmi, mis ei ole varemalt kokku puutunud teiste tootmises olevate õlledega.

Õllesommeljee Kristjan Peäske sõnul iseloomustab uut õlut nimest lähtuv puhas, karge ja värske maitse, millele annab särtsu hästi balansseeritud kerge humal ning täiendab õllepärmi röstisus. Organic Beer’i sobib juua kergemate toitude kõrvale.

A. Le Coq Organic Beer maheõlu on kerge ja värske maitsega hele õlu, mille alkoholisisalduseks on 4,5%. Uudistoode tuleb müügile 0,5-liitristes klaaspudelites ning õlle keskmine müügihind kaupluses on 0.95-0.99 EUR.

(A. Le Coq)

Vaata lisaks:
Saku: ametid kujundavad meie suhtes seisukohta
Amet: oleme sõna "mahe" osas teinud kompromisse
Õllemeistrid kompavad sõna "mahe" piire
Määrus sunnib nime vahetama
Saku Mahedast saab Saku Ehe
Õlletehased trumpavad üksteist üle

Olematu Lonkava Konna kõrts

Keskaja inimese ajaveetmisel mängisid pikas Tallinna talves suurt osa gildid ja neis korraldatavad joodud. Meelelahutus oli korporatiivsete üksuste kanda, mis tänapäevamõistes olid kaupmeeste klubid. Näiteks Mustpeade vennaskond, kuhu võisid kuuluda vaid vallalised kaupmehed. Kõrtsid asusid Hargla sõnul linnamüürist väljaspool ning omasid ontliku linnakodaniku jaoks nigelat mainet.

Kus linlane siis peale gildide veel oma õlut või midagi kangemat jõi? "Kaupmehed, vaimulikkond ja eliit jõid kas oma eluhoonetes või korporatsioonis. Õllepruulid käisid kas kodudes pruulimas või müüsid õlut linna peal." Loomulikult käidi napsi võtmas ka apteegis, mida Melchiori raamatutes sagedasti ette tuleb.

Hargla naerab, et vahel on tuldud temaga kõrtside teemal vaidlema, sest vähemalt ühe Vene-Liivi sõja aegse Talllinna kõrtsi asukohta teab iga tänapäeva eestlane – filmist "Viimne reliikvia" tuntud Lonkav Konn. "Mulle on üritatud väita, et selle kõrtsi asukoht on dokumentaalselt tõestatud. Nagu ka daamipüstolid, kuulub see väide fantaasiamaailma."

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Tallinnas taastatakse õllepruuli tänav, Kus kirik, seal kõrts, Mida jõid vanad eestlased, Kaua meres olnud pudel jõudis kodutehasesse, Apteeker Melchiorile asendas klooster Google'it

Carlsberg viib õllefirma Baltika börsilt minema

Maailma suuruselt neljas õlletootja ja Saku Õlletehase omanik Carlsberg AS teatas kahanenud aastakasumist ning ei prognoosi olukorra paranemist sel aastal. Samas kavatseb firma täielikult üle võtta Venemaa suurima õlletootja Baltika.

Carlsbergi tegevuskasum ilma teatud ühekordsete kuludeta kukkus 9,8 miljardi Taani kroonini 2011. aastal ehk 4,2% vähem, kui aasta tagasi, vahendab Bloomberg. Firma lisas, et käesoleva aasta kasum tuleb samasse suurusjärku kui läinud aastal, kirjutas aripaev.ee.

Firma teatas, et kavatseb üle täielikult üle võtta Venemaa suurima õlletootja Baltika, millest praegu omatakse umbes 85%, sarnaselt 2008. aastal üle võetud Saku Õlletehasele, kus toona kontrolliti umbes 90% aktsiatest. Firma ostab väikeaktsionärid välja, mis parandab firma kasumit ning pakub suuremat tegevusvabadust. Kokku plaanitakse maksimaalselt aktsiate ostmisele kulutada 4,4 miljardit krooni.

(Delfi)

Vaata lisaks: Vene karskus tümitab Carlsbergi, Venemaal plaanitakse piirata õlle müüki, Carlsberg: Baltika annab 40% meie tuludest, Ida-Euroopa säästab, Carlsbergi aktsial 3 aasta halvim päev, Peterburi kuberner tahab alkoholi müügi aega lühendada

16.2.12

Tallinn muutub sakslaste seas populaarsemaks

«Tallinn – ööbimine cappuccino hinnaga» - nii reklaamib meie pealinna Saksa ajakiri Bild, mille kinnitusel on Tallinn sakslaste seas aina populaarsem sihtkoht.

Selle asemel, et Pariisi lennata, eelistavad mitmed sakslased hoopis väiksemaid linnu Lääne-Euroopas ning ka Ida-Euroopas. Nende seas ka Tallinna, kirjutab Bild.

Siinse kasuks räägib see, et kolmetärni hotelli saavat kätte lausa 21 euroga ehk sama paljuga, kui Cannes’is cappuccino maksab.

Lisaks toob ajakiri välja ka juulis toimuva Õllesummeri, kus soovitab muidu õlleriigina tuntud Saksamaa kodanikel ära proovida 100 erinevat õlut.

(Postimees)

Vaata lisaks: Eesti häda: palju udupeeni restorane, Kui suur peaks olema turisti päevaraha?, Väike rikas Eesti, Raekoja platsil küündib õlle hind 6 euroni, Restoranid-baarid tapavad turismi

13.2.12

Merineitsid hirmutasid töölisi

Zimbabwe uute veereservuaaride juures on töö preaguseks peatatud, sest töötajaid hirmutasid merineitsid, kelle tõttu nad ehitusplatsile tagasi minna ei julge.

Veereservide minister Samuel Sipepa Nkomo ütles parlamendi komiteele, et ainus võimalus merineitside probleemi lahendamiseks on traditsioonilise õlle pruulimine ja sellega ehitusplatsil rituaalide läbi viimine, et ehitusplatsilt vaimud välja ajada ning et hirmunud ehitajad saaksid seejärel enda tööd jätkata.

"Kõik ohvitserid, kelle ma sinna saatnud olen, on sealt hirmuga tagasi tulnud ja kardavad sinna taas minna," ütles Nkomo kohalikule ajalehele, vahendab FemaleFirst.

Merineitsite ja sarnaste mütoloogiliste olendite uskumine on Aafrikamaades väga levinud.

(Delfi)

Vaata lisaks: Õllepruulijad Aafrikat avastamas, Loitsud hoidsid seesmist tasakaalu

10.2.12

Õllepruulijad Aafrikat avastamas

Aafrikas käib kõva pruulimine. Olukorras, kus jänkid õlut jälestavad, britid-iirlased pubisid sulgevad ja venelased vastikuid õllemakse kehtestavad, vaatavad 160 miljardi dollarilise õlletööstuse silmad Sahara-taguse Aafrika avaruste poole.

SABMiller, mis alustas oma Aafrika-seiklusi 1990ndatel, valab 80 miljonit dollarit uude õlletehasesse Ugandas, kahekordistades oma tütarfirma Nile Breweriesi tootmisvõimsust. Mis ühtlasi tähendab, et SABMilleri viimase nelja aasta investeeringud Aafrikasse ületavad 1,65 miljardi dollari piiri.

Diageo, mis varustab maailma Guinnessiga, on viimase viisaastakuga kallanud Aafrikasse üle 1 miljardi dollari.

Kui Etioopias mullu pruulikodasid erastati, tegid rahvusvahelised õllefirmad kambaka, Hollandi Heineken haaras 160 miljoni dollari eest lausa kaks.

Aafrika on «järgmised kolm kuni viis aastat üks atraktiivsemaid tärkavaid õlleturge,» ütles Morgan Stanley analüütik Michael Steib, kes näeb peamise kasvupidurina piiratud tootmisvõimsust. «Mida suurem tootmisvõimsus, seda kõrgem tarbimine inimese kohta,» ütles ta.

Tulemata on vaid maailma esipruulija Anheuser-Busch InBev. Kolm põhirivaali ja prantslaste Castel on aga Aafrika 11 miljardi dollarilisel turul gaasi põhja surunud, uskudes kiiret kasumikasvu tänu noorele elanikkonnale ja ärksale majandusele.

Bernstein Researchi rehkenduste järgi on Aafrika õlleturg tänase seisuga 7 protsenti kogu maailma omast.

Bernsteini andmetel saavad pruulijad Mustalt Mandrilt mahlakaid kasumeid, brutoteenistusena hinnanguliselt 23 protsenti. See peegeldab turgude olgiopoolset olemust, ütleb Mark Bowman, kes juhib SABMilleri Aafrika ettevõtmisi (Lõuna-Aafrika välja arvatud). Ning tagastatavate klaaspudelite panust, lisab ta.

Diageo (mille iga neljas töötaja tegutseb Aafrikas) ütleb, et kontinendi kuvand on muutumas ja võtmesõnad pole enam «sõjad, nälg, vaesus», vaid «võimalused». Diageo Africa president Nick Blazquez ütleb, et käimas on kerge «ümberhäälestumine».

Peamine magnet on puutumata territooriumi kutse. Riikides nagu Kenya paikneb arvata 60 protsenti elanikest «väljaspool ametlikku turgu», mis pruulijate keeli tähendab, et nad pruugivad samakat. Lisaks vähene tarbimine (umbes kümnendik Lõuna-Aafrika tasemest, mis on 60 liitrit elaniku kohta aastas) ning elujõulised majandused.

On ka raskusi.

Poliitiline taust on küll stabiliseerunud, kuid valuutad kõiguvad kõvasti üles-alla. Jaekanalid ja infrastruktuur on paranenud (paljuski tänu hiinlaste investeeringutele maavaradesse), kuid muu maailma standarditest on asi veel kaugel.

Välisinvesteeringute tulvast tulenevalt «käib suur talendijaht», ütleb Blazquez.

Valuutade kõikumiste vastu aitab mõneti see, et toorained tekitatakse kohapeal. Üha rohkem kasvatavad pruulijad endale teravilja sealsamas Aafrikas, mis tagab tarnekindluse, annab valuutaeelise ja loob põllumeestele tööd.

Valitsused, mis tervitavad viimatimainitud faktorit ning ka tõsiasja, et suurpruulijad võõrutavad kodanikke ebaseaduslikust ja vahel ka eluohtlikust samakast, on omalt poolt vastu tulnud ning aktsiisi alandanud.

Mis omakorda on sünnitanud terveid uusi turge. Madala aktsiisi arvelt pakub SABMiller oma maniokiõlu 70 protsenti tavalisest odavamalt. Diaego aga teeb Kenyas nii: aktsiisivaba Senator Keg läheb lahtiselt kannukaupa müügiks neljandikuga pudeliõlle hinnast – ning on genereerinud viimase nelja aastaga ligi 400 miljoni dollari jagu müüki.

Valitsused võivad siiski käituda ettearvamatult. 2010. aasta lõpus vastuvõetud litsentsiseadused, mille eesmärk on kärpida alkoholitarbimist, on baaripidajate sõnutsi ebaõiglaselt karistanud legaalset äri.

Nairobi Simmersi baaris, mis on tavaliselt rahvast pungil ja kus igal õhtul kõlab enam kui 300 inimese rõõmuks elav Kongo muusika, on õllemüük kukkunud rohkem kui poole võrra – uute litsentsiseaduste tõttu, mis keelavad päeva ajal ilma söömata juua ning on kärpinud õhtuseid-öiseid «joomatunde».

«See on meid nii väga mõjutanud, müük on tõesti läinud alla, alla» ütleb juhataja Carol Wairimu, viibates vähestele klientidele, kes lõunapausi ajal karastusjooke rüüpavad.

Nagu selgub, tehakse proua Wairimu baaris õhtuga tühjaks vaid 80 õllekasti, aga varem – lausa 200. Kuna kogused kahanesid, pidid pruulijad hindu kergitama. Tulemus on, et Kenya turg tammub paigal, samal ajal kui ülejäänud kontinent kiirendab.

Simmers on kui majakas, mis hoiatab: tärkavatelt turgudelt võib tulla tugev kasv, aga seiklejaid varitsevad ka ohud.

Copyright The Financial Times Limited 2012

(Postimees)

Vaata lisaks: Heineken laieneb Nigeerias, Saku Kuld pääses Rootsi alkoholimonopoli, Heineken üllatas kärbetega, Briti pubisid langeb kui loogu, Õlu otse Aafrikast

Läti kavandab alkoholipoliitika karmistamist

Läti tervishoiuministeerium kavandab uusi piiranguid alkoholireklaamile ning tahab keelata vägijookide müümise turgudel ja bensiinijaamades, vahendab BNS lõunanaabrite rahvatervise strateegiat aastateks 2011-2017.

Lõpptulemusena soovib Läti tervishoiuministeerium jõuda olukorrani, kus alkohol on müügis vaid omaette poodides.

Ministeerium kavandab seaduseparandust, millega keelataks alkoholi välireklaam ning ka reklaam trükiajakirjanduses, välja arvatud eriajakirjad. Vägijookide telereklaame võiks edaspidi näidata vaid kella 8-22 ajal ning neis ei tohiks osaleda kuulsused, sportlased ja alla 30-aastased inimesed.

Ühe võimalusena kaalutakse ka alkohoolsete jookide sooduspakkumiste väljatoomise keelamist poodides.

Ka on kaalumisel kange õlle, kokteilide ja siidrite aktsiisi tõstmine 2014. aastast.

Juba vägijookide lõksu sattunud inimeste toetamiseks kavandab ministeerium motivatsiooniprogrammi võõrutusravile suundumiseks ning tugevdada alkohoolikutele ja nende peredele suunatud sotsiaaltööd.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Euro lõpetas lätlaste osturetked Võrumaale
Eesti oli alkoholitarbimiselt 6. kohalmaailmas
Millal hakkab Tarmo Noop Saku õlut jooma?
Soomes tõuseb õlle hind 30%
Hüvastijätujooming segas rongiliiklust
Põhjamaadest joodi enim Eestis
Soomlased kasutavad võitluses eestlasi
Inimesi tuleb harida, mitte hinda tõsta
Reklaami keelamise eelnõu läbis lugemise
Soome alkoholipoliitika pole järgimist väärt
Venemaal kuulutati õlu alkohoolseks joogiks
Justiitsminister kahtleb alkoholireklaami tõhususes
Soomlased pooldavad Alko monopoli

9.2.12

Millal hakkab Tarmo Noop Saku õlut jooma?

Õige vastus on: siis, kui leedulaste plaan lubada alkoholi müümist kõige enam üheliitrises pakendis Euroopa Liidus läbi läheb ning seaduseks saab, et kõige kangem õlu tohib olla 7,5º.

"Ma tahaksin tõesti näha, mismoodi nad takistavad 2013. aasta jaanuaris näiteks kaheliitriste õllede müümist Lätist Leetu või mida nad ütlevad belglastele nende kangete, 8º õllede impordikeelu kohta," kirjutab A. Le Coqi juht Tarmo Noop homses Äripäevas.

"Sageli ei lahenda piirangud olukorda, mõnikord isegi teevad seda hullemaks," leiab Noop. "Näiteid ei tule kaugelt otsida. Et vältida alkoholi ostmist suuremates kogustes, on Soomes keelatud multipakkides õlut müüa odavamalt kui üksiktoodet. Tulemuseks on see, et kauplusteketid on enamiku üksiktooteid sortimendist välja visanud. Tulemus on soovitule hoopis vastupidine – inimesed ostavadki alkoholi ainult suurtes kogustes."

(lüh. Äripäev)

Vaata lisaks:
Noop: pean keeldu populismiks
Noop: inimesed tarbivad üle ootuste
Noop: lahja õlu sobib ka autojuhile
Joogituru arengutest 2011. aastal
Alkoholivaba siider ja õlu pole mõeldud lastele
Margus Kastein - Saku Õlletehase uus juht
Inimesi tuleb harida, mitte hinda tõsta
Soome alkoholipoliitika pole järgimist väärt
Kangema õlle eemaldamine säästaks elusid

8.2.12

UK-s jõuab müügile pitsamaitseline õlu

Pitsamaitseline õlu jõuab Suurbritannias müügile juba selle aastanumbri sees.

Tom ja Athena Seefruth, kes elavad St Charlesis, lllinoisis, käivitasid sellise õlle tootmise tehase USA-s juba viie aasta eest ja see tõi kohe ka edu.

Tuginedes faktile, et pitsa ja õlu on sageli koos tarbitavad, sisaldab õlu tomateid, basiilikut, oreganot ja küüslauku, kirjutab DigitalSpy.

Õlle looja Tom Seefurth ütles:"See maitseb nagu tavaline õlu, kui see on su keelel. Kuid kui sa selle alla neelanud oled, tunned järelmaitset, mis meenutab pitsakatet."

"Parim viis selle kirjeldamiseks oleks, et see maitseb nagu sa oleksid söönud tüki pitsat ja selle peale õlut rüübanud."

Mamma Mia nimelise pitsamaitselise õlle alkoholisisaldus on 4,7% ja seda hakatakse Suurbritannias müüma hinnaga £1,90 (2,30€).

(Delfi)

Vaata lisaks:
Viagra-õlu kuninglikeks pulmadeks
Haljalas tehakse taanlastele gurmeeõlut
Pubi pakub koertele oma õlut
Uus-Meremaal kära "hommikusöögi õlle" ümber
Mamma Mia Pizza Beer

7.2.12

Kontrolörid alustavad serveerimise hindamist

Alates sellest nädalast hakkavad pubisid külastama õllekontrolörid, kes hindavad õlle õiget serveerimist ning teenindaja teadmisi õlle ja toidu sobitamise kohta. Õllekontrolörid alustavad tööd A. Le Coqi poolt möödunud sügisel ellu kutsutud õllekultuuri arendamise projekti Beer Star raames.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on tegevuse eesmärgiks arendada Eesti õllekultuuri, tõstes meie pubides ja restoranides õlleserveerimise taset. Ta lisas, et projekti raames õpetatakse oskuslikult õlut serveerima 50 toitlustuskohta üle Eesti. “Kuna soovime, et projekt oleks jätkusuutlik ning et pubides ja baarides hoitaks õlleserveerimist ka edaspidi au sees, koolitasime välja õllekontrolörid, kes hakkavad hindama serveerimisoskust Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kuressaare Beer Star märki kandvates kohtades,” lisas Noop.

Ühtekokku koolitati välja 17 õllekontrolöri. Neist 10 alustavad tööd Tallinnas, 5 Tartus, üks Pärnus ning üks Kuressaares. Õllekontrolöride ülesanne on hinnata pubis või restoranis serveeritud õlut väljatöötatud kriteeriumite järgi ning kontrollida teenindaja teadmisi õlle ja toidu kokkusobivuse kohta.

Õllekontrolör hindab maksimumpunktidega teeninduskohta kui õlu on serveeritud sobilikust õlleklaasist ning õigel temperatuuril. Serveeritud õlle peal on 2–3 cm õllevahtu. Õlleklaas on asetatud õllealusele ning klaasil olev logo on suunatud kliendi poole. Samuti peab teenindaja vajadusel oskama soovitada õlle kõrvale sobilikke roogasid ning kirjeldada õlle maitset.

Beer Star sertifikaat on välja antud õlut vaid tipptasemel serveerivatele pubidele ja restoranidele, mille tunneb ära ukse peal oleva vastava märgi, õllealuste ning Beer Star nimega märgistatud õllekraanide järgi.

A. Le Coqi poolt ellu kutsutud projekti Beer Star eesmärk on arendada Eesti õllekultuuri, rõhutades eeskätt õlle serveerimiskvaliteeti pubides, baarides ja restoranides. Projekti raames koolitatati välja ligi 50 A. Le Coqi õlut müüvat pubi, baari ja restorani üle Eesti. Koolitajaks on spetsiaalse väljaõppe saanud Eesti esimene õllesommeljee Kristjan Peäske.

(EBG)

Vaata lisaks:
Õllesommeljee toob kultuuri muutusi
Kuidas pakkuda õlut?
Nii tuleb serveerida!
Eesti esimene õllesommeljee edendab kultuuri
Tumedast õllest köögis ja klaasis
Õllest, toidust ja serveerimisest
Eksperiment: õhtu baaridaamina

Poola võitis Eestit õllemaavõistlusel Helsingis

Eesti ja Poola tumedad ja kanged õlled maitsevad ka soomlastele. Poola võttis Eestilt napi võidu Helsingis toimunud talvisel maavõistlusel.

Eesti suursaadiku Mart Tarmaku poolt kokku kutsutud võistluse žürii koosnes Soome õlleasjatundjatest.

Eesti ja Poola saatkonnad tõid pimetestile viis erinevat õlut mõlemast riigist. Žürii valis võitjaks Poola Okocim Porteri. Hõbedale jäi eestlaste Saku Pühadeporter. Kolmas koht läks samuti Poolasse, Browar Poludnie õlletehase stout-õllele.

Eesti õlu on soomlastele tuttavam, kuid kangemaid tumedaid Poola õllesid ei ole paraku Soomes eriti saada.

Poola Soome suursaadikul Janusz Niesytol oli hea meel, et tema riigil õnnestus võistlus võita. Eesti suursaadik Mart Tarmak nentis, et see
on hea ja lõbus võimalus tutvuda eri riikide õlledega.

Eesti Helsingi suursaatkonna poolt korraldatud õllemaavõistlus oli järjekorras juba teine. Eelmisel suvel toimunud Eesti-Läti heledate õllede maavõistluse võitis Eesti. Mäng on sündinud Soome õlleseltsi Olutsilta (Õllesild) algatusel ning tema eesmärgiks on edendada õllekultuuri.

Žüriisse kuulusid toimetajad Mariaana Nelimarkka, Arto Nyberg ja Jussi Rokka, peatoimetaja Kari Ylänne ja Õllesilla esimees Timo Teponoja.

Tulemused:
1. Okocim Porter 8,3%, POL, 118 punkti
2. Saku Pühadeporter 6,9%, EST, 111 punkti
3. Browar Poludnie Stout 5,5%, POL, 105,5 punkti
4. Browar Amber Grand Imperial Porter 8,0%, POL, 94 punkti
5. Saku Tume 6,7% EST, 77 punkti
6. Czarnków Noteckie Ciemne 5,6%, POL, 74 punkti
7. A. Le Coq Tõmmu Hiid 4,7%, EST, 73 punkti
8. Wiru Õlu Palmse, 5,6%, EST, 69 punkti
9. A. Le Coq, Porter, 6,5%, EST, 67 punkti
10. Jablonowo Na Miodzie Gryczanym, 5,2%, POL, 63 punkti

Tekst ja fotod Heikki Kähkönen

(EBG)

Vaata lisaks:
Eesti võitis õlle maavõistluse Soomes
Iiri vs. Eesti tume õlu
Delfi suur jaanipäevane õlletest
Miks läheb tootmises õlut vaja?

Tallinnas taastatakse Õllepruuli tänav

Tallinna nimekomisjon on valmistanud ette linnavalitsuse määruse eelnõu, mis taastab kesklinnas Tõnismäe asumis Õllepruuli tänava nime.

Niisuguse ettepaneku tegi Tõnismäe asumis aadressil Tuvi 14b paikneva ajaloolise ja kaitsealuse Laidoneri villa omanik, kes soovib ajaloolise Õllepruuli tänava taastamist ja selle järgi villale uue aadressi andmist.

Nimekomisjoni selgituse kohaselt on tänaseks kujunenud olukord, kus endise Õllepruuli tänava asemel on nimetu kvartalisisene tee. Samas paikneb Tuvi tänav selliselt, et Laidoneri villa ei asu loogiliselt selle ääres, kuna kinnistule ligipääs toimub Suur-Ameerika tänava poolt. Seega on tänane aadress mitte ainult ajalooliselt problemaatiline, vaid ka praktiliselt ebasobiv, kuna tihti ei leita selle järgi maja üles.

Linnavalitsuse nimekomisjon toetas kodanikualgatust, sest põliste eestipäraste toponüümide taastamine on üks Eesti kohanimekorralduse prioriteete. Nimekomisjon asus seisukohale, et ajaloolise nime taastamine on antud juhul vajalik ja põhjendatud. Õllepruuli tänava nimi, mis tulenes ilmselt pruulikoja lähedusest, on huvitav ja omapärane ning väärt Tallinna tänavanimede maastikku rikastama. Märgiti, et ajalooline Õllepruuli tänav oli üsna lühike ja algas Pärnu maanteelt.

Vanadel kaartidel on katkendjoonega tähistatud ka Õllepruuli tänava perspektiivne ühendus Erbe (praeguse Lõkke) tänavaga. Tänav kustutati Tallinna tänavate nimekirjast Tallinna Linna TSN otsusega 1958. aastal.

(Tallinna Postimees)

Vaata lisaks:
Fotod ja video

6.2.12

Minister tänas Sakut kultuuri toetamise eest

Kultuuriminister Rein Lang tänas teiste ettevõtete hulgas tänuüritusel „Aasta kultuurisõber 2011“ ka Saku Õlletehast kultuurivaldkonna toetamise eest möödunud aasta jooksul.

Üks suurimaid eelmise aasta sponsorlusprojekte oli Saku Õlletehase turundusdirektori Kadri Ärmi sõnul Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, kus ametliku lauaveena pakuti Vichy Classique vett ja kultuuriaasta mahedaks eripruuliks oli eliitõlu Saku Kuld. Mõlemat toodet pakuti aastaringselt sihtasutuse Tallinn 2011 poolt korraldatud üritustel nii külalistele kui ka sündmustel osalejatele. Lisaks kultuuripealinna ürituste toetamisele eritoodetega lõid Ärmi sõnul Saku Õlletehase inimesed innukalt kaasa nii vabatahtlikena kui ka külalistena erinevatel kultuuriüritustel kogu aasta jooksul.

Saku Õlletehas on viimase aasta jooksul toetanud nii spordivaldkonda, muusikaüritusi kui ka teisi kultuurivaldkondi. Saku Õlletehase turundusdirektori sõnul võib suurimate spordisponsorluste näol esile tõsta näiteks korvpalli ja suusatamise ning muusikaüritustest väärib äramärkimist Eesti Laul: „Usume, et meil on Eesti vanima ja suurima õlletööstusena ka teatud kohustus aktiivselt toetada Eesti ühiskonnale väga olulist kultuurivaldkonda. Oleme seda seni teinud ning plaanime seda teha ka edaspidi suurima au ja uhkusega.“

Tänuüritusel rõhutas kultuuriminister Rein Lang, et kõik kultuuriellu panustajad on ühtviisi olulised ja tähtsad: „Kõik need ettevõtted, keda täname, on esitanud kultuuriasutused ise, teie kõigi tuge tajutakse ja hinnatakse ning Kultuuriministeerium tahab sellest üritusest kujundada traditsiooni, mille eesmärk on pöörata avalikkuses senisest suuremat rõhku kultuurivaldkonna toetajatele.“

Aasta kultuurisõber 2011 tänuüritus toimus tänavu esmakordselt. Vastuvõtule olid oodatud 110 erineva suurusega ettevõtet erinevatest valdkondadest, kes kõik said kultuuriminister Rein Langilt ka aukirja. Üritus toimus Nukuteatris.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:
Margus Kastein - Saku Õlletehase uus juht
Rockist saab Tartu Ülikool
Veerpalu suurtoetaja vandus suusatamisele truudust
Saku panustab suusasporti 125000 eurot

Metsseahautis tumeda õlle, ürtide ja seentega

Praad, mis viib keele alla ning mõnusad snäkid kõrvale. Head isu!

1 kg metssea praetükki
1 pesa küüslauguküüsi
peotäis kuivatatud puravikke
1 pdl tumedat õlut
paar oksa rosmariini
1 dl mustsõstramoosi
paar loorberilehte
2 spl kadakamarju
1 tl musta pipart
2 spl konjakit või brändit
õli praadimiseks

Puhasta küüslauk, aseta kõik koostisosad peale liha ja konjaki haudepotti. Tükelda liha suupärasteks tükkideks, kuumuta pannil õli ja pruunista liha igast küljest. Kalla pannile brändi või konjak ja süüta see. Lase alkoholil ära põleda, nii et lihatükid saavad sellest kenasti osa.
Kalla liha haudepotti, tõsta pott ahju kõrgele kuumusele, lase vedelikul peaaegu keema tõusta ja keera siis 15 kraadile. Hauta 3 tundi. Serveeri ahjus röstitud köögiviljadega.

(Delfi)

Vaata lisaks:
Veiseliha õlle sisse
Tumedast õllest köögis ja klaasis
Kasta küülikut õllega
Noa ja kahvliga õlle kallale
Põder patta
Kanamaksa kiituseks
Õlu sobib erinevatesse roogadesse
Rukkipirukad maksa-kartulitäidisega
Käes on paastuaeg
Kuivatatud kala õllega
Mahetalle hautis neljale

3.2.12

Bud lõi harrastajate mängus NHLi õhkkonna

Õllefirma Budweiser tõi reklaamklipis Kanada harrastajate mängule ootamatult tuhanded fännid ja lõi tribüünidel NHLi õhkkonna. Mängijad olid pisarateni liigutatud.

Filmigrupp, kes tuli harrastajate liiga mängule, valetas, et tehakse dokumentaalfilmi. Ühtäkki valgusid tribüünidele tuhanded fännid ja maskotid ning lõid suurliiga kohtumisele vastava õhkkonna. Mängijail oli lõpuvile järel vaimustusest pisarad silmis.

Antud reklaami näitab Budweiser Kanadas ameerika jalgpalli liiga NFL finaalmängu Super Bowli ülekande ajal.

Videot näed siin

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Super Bowl ja reklaamid, Boston Bruins tegi baaris hiigelarve

2.2.12

Saku: pudeli- ja vaadiõlle võrdlus on meelevaldne

Vaadiõllede hinna võrdlemine purgi- ja pudeliõlledega on meelevaldne, kuna vaaditoodete müügi- ja teeninduskulud erinevad oluliselt üksiktoodete omast, rõhutas ASi Saku Õlletehas juhatuse esimees Margus Kastein.

„Vaadiõlu on nn täisteenindustoode, mille müümiseks anname klientidele kasutada spetsiaalsed müügiseadmed ning osutame paigaldus- ja regulaarset hooldusteenust,“ selgitas Kastein.

Tema kinnitusel on vaadiõllede hinnad tarbijatele olnud alati kõrgemad kui kauplustes müüdavad pudeli- ja purgiõlled, näiteks pubides maksavad õlled 2 kuni 3 eurot, kaupluses aga alla euro. „Vaadiõllede suhteliselt kõrgem hinnatõus võrreldes purgi- ja pudeliõlledega on tingitud suuremast sisendhindade tõusust vaaditoodetele,“ lisas Kastein. Vaadiõllede osakaal Saku õllede müügist on alla 5 protsendi.

Kasteina sõnul tõstis Saku Õlletehas hinnakirja hindasid õlledele, siidritele ja long drinkidele alates 1. veebruarist 2012 seoses seadusega sätestatud alkoholiaktsiisi määra tõusu, samuti toorme, pakendimaterjalide ja muude sisendkulude (kütus, energia jne.) tõusuga.

Küsimusele, millega põhjendate juhuslikkust, et ka konkurent on oma eliitbrändi vaadiõlle hinda tõstnud samas suurusjärgus, vastas Kastein, et konkurentide hinnakujundust nad kommenteerida ei oska. „Saku Õlletehas saatis uue hinnakirja oma klientidele välja juba 1. detsembril 2011,“ toonitas ta.

Äripäev kirjutas täna sellest, kuidas kaks juhtivat õlletehast on aktsiisitõusu varjus tõstnud vaadiõlle hinda. Nii Saku Õlletehas kui A. Le Coq on oma eliitbrändide Saku Originaali ja Premiumi vaadiõllede liitri alghinda tõstnud võrdselt 11,3 eurosendi võrra.

(Äripäev)

Vaata lisaks: Sünkroonsus varasemast tuttav, Ants Pak: õlletootjad tegid koostööd, Õllemeistrid tegid kütusemüüjaid, Õlletehased tõstavad ühe sammuga hinda, Konkurentsiamet: samaaegne hindade tõstmine pole keelatud, A. Le Coq'i 2011 aasta kogumüük kasvas, Briti pubisid langeb kui loogu, Saku eeloleva aasta suhtes optimistlik, Õlu on odavamaks läinud, A. Le Coqil said vaadid ajutiselt otsa

Õlletehased tõstavad ühe sammuga hinda

Juhtivad õlletehased Saku ja A. Le Coq on aktsiisitõusu varjus oluliselt suurendanud vaadiõlle väljamüügihinda põhibrändidel justkui kokkulepitult sama summa võrra.

Kui näiteks pooleliitrise Saku Originaali ja Premiumi pudeliõlle väljamüügihind kallines alates eilsest sisuliselt vaid aktsiisitõusu ehk ühe eurosendi võrra, siis samade vaadiõllede liitri väljamüügihind tõusis koos aktsiisi ja käibemaksuga kokku 15 eurosenti. Kummastav on siinjuures see, et nii AS Saku Õlletehas kui AS A. Le Coq on oma eliitbrändide Saku Originaali ja Premiumi vaadiõllede liitri alghinda tõstnud võrdselt 11,3 eurosendi võrra.

"See on väga mage," võttis restorani Vanaema Juures ja Von Krahli baari omanik Peeter Jalakas kokku õlletehaste käitumise. "Eks meil tuleb nüüd kukalt kratsida, et mida teha," ütles Jalakas.

Küsimusele, miks A. Le Coq on oma eliitbrändi vaadiõlle hinda tõstnud samas suurusjärgus konkurendi eliitbrändiga, vastas ettevõtte juhta Tarmo Noop: "Me jälgime pidevalt konkurentide hindu ja lähtuvalt sellest kujundame oma hinnakirja."

Õlletehaste uus hinnakiri tähendab seda, et pubis istuva õllesõbra jaoks võib pooleliitrine õlletops maksta 7,5 senti ehk vanas rahas veidi üle krooni enam. Mitmed kõrtsiomanikud, kellega antud teemal vesteldud, lubavad, et vähemalt esialgu nad vaadiõlle hinda ei tõsta.

(Äripäev)

Vaata lisaks: Sünkroonsus varasemast tuttav, Ants Pak: õlletootjad tegid koostööd, Õllemeistrid tegid kütusemüüjaid, Konkurentsiamet: samaaegne hindade tõstmine pole keelatud, A. Le Coq'i 2011 aasta kogumüük kasvas, Briti pubisid langeb kui loogu, Saku eeloleva aasta suhtes optimistlik, Õlu on odavamaks läinud, A. Le Coqil said vaadid ajutiselt otsa