Joogituru arengutest 2011. aastal

Tarmo Noobi arvamus Eesti joogituru perspektiivide kohta 2011. aastal:

Käesoleva aasta jaanuar ja veebruar näitasid, et tarbija ei hoia eurot rahakotis ja on tarbimislainel – euro tulek on joogitarbimist kasvatanud. Sellelt suundumuselt ennustan, et joogituru maht kasvab müüdud liitrite osas 4-5% eelmise aasta 1% asemel. Eelmisel aastal müüs A. Le Coq kokku 108,4 miljonit liitrit jooke, mis teeb iga eestimaalase kohta imikust raugani 81 liitrit A. Le Coq’i jooke aastas. Euro tulekuga on näha kaubanduses hinnakampaaniate vähenemist – inimesed ei tunneta uue rahaga nö tava- ja kampaaniahinna erinevust, sest hinnad on eurodes väiksed ja hinnamuutus komakohas ei jää silma.

Joogitootja perspektiiv – toorainehinnad laes, konkurents tiheneb veelgi

Joogitootjatele tuleb käesolev aasta kindlasti raske ja tiheda konkurentsiga, seda mitmetel põhjustel.

Esiteks on kõigi oluliste tootmissisendite hinnad kordades tõusnud. Jättes õlu kõrvale, mille tooraine tõusis juba eelmisel aastal, on paljude mittealkohoolsete ja alkohoolsete jookide toorainehinnad tõusnud minimaalselt 50% ning prognoos näitab tõusu.

Alustame suhkrust, mille hinnatõus mõjutab mahlade, karastusjookide ja siidri tootmist. Kuna tooraine hind on tõusnud 50% ja see jätkub, kajastub see mingil hetkel ka joogihindades. Arvan, et mahlakategooria läbimüük 2011 langeb tervikuna, sest mahla toormehinnad on tõusnud kõige enam. Kallinevad ka siider ja karastusjoogid, sest nende baastooraineks on mahl, mille hind on mitmekordistunud.

Joogitööstust mõjutab ka nafta hinnatõus, mis on seotud plastpudeli tooraine hinnaga. Praegu “mängib” toorme hinnatõus tootjate taluvuspiiril – kui kaua jõuavad tootjad madalamaid hindu hoida -, kuid mingil hetkel tooraine kallinemisest tingitud hinnatõus tuleb. Usun, et see jääb 2%-4% piiridesse ning tarbijad seda muutust eurodes väga ei tunneta.

Prognoosin ka konkurentsi tihenemist joogitööstuses, sest vahetult enne tarbimise positiivset kasvutrendi t püüavad turule siseneda uued tulijad, nii tootjad kui importöörid.

Ilma teevad uued joogikategooriad, tooted ja pakendid

Tarbimise kasvufaasis, kus inimesed on ostude suhtes positiivselt meelestatud võidavad need tootjad, kes suudavad üllatada nii tootearenduslikult kui turunduslikult Sellesse valdkonda investeerib A. Le Coq 2011 aastal 2,5 miljonit eurot. Soovime võita ja hoida tugevat positsiooni õlle, siirdi ja long drink kategoorias ning võita turgu vee, mahla ja karastusjoogi segmendis. Panustame valdkondadesse, kus tootjad varem turgu ei näinud. Näiteks loome uue, väga lahja alkoholi kategooria ja toome turule 2,9% lahja õlle A.Le Coq I ning alkoholivaba siidri Fizz. Õlleturul on tootjad välja tulnud rahvusvaheliste õllemaitsete tutvustamisega, pea ühel ajal tõi A. Le Coq turule tsehhi tüüpi õlle Pils ning Saku iiri õlle, lisaks impordib A. Le Coq jaanuarist slaavi tüüpi õlut Lidskoje Pivo –tarbijal on, mida maitsmiseks valida ning püüame alati anda tarbijale väga selge põhjuse, miks toodet osta ja proovida.

Endiselt on tarbija jaoks oluline naturaalsus ja tervislikkus, seda isegi rohkem kui kunagi varem. Oleme kõikidest oma karastusjookidest ja mahlajookidest välja jätnud kirkad asovärvid, paljud tooted nagu Kelluke, klaaspudelis kali, limonaad, õlled, mahlad, nektarid, mahlajoogid jt on ilma säilitusaineteta. Seda trendi peavad hoidma kõik tootjad, kes turul kaasa rääkida soovivad.

(A. Le Coq)

Vaata lisaks: A. Le Coq, Tarmo Noop: euro «lõuna» hind