30.12.11

Soomes tõuseb õlle hind ligi 30 protsenti

Soomes tõuseb aastavahetusel õlleaktsiis. Olvi turundusjuhi Olli Heikkilä hinnangul tõuseb 24 õlut mahutava pakendi hind praegusega võrreldes kuni 30 protsenti.

Õlleaktsiis tõuseb 15 protsenti, aga Heikkilä sõnul tõuseb hind kuni 30 protsenti. Kui praegu saab 24 õlut mahutava pakendi sooduspakkumisel kätte 20 euroga, siis edaspidi on hind 23-26 eurot, vahendab Taloussanomat.

„Usun, et üha rohkemad tarbijad hakkavad kaaluma Eesti-reisi,“ ütles Heikkilä YLE Uutistele.

Soome õlletootjatele valmistab aktsiisitõus meelehärmi, sest hinnamuutus mõjutab otseselt alkoholitarbimist. Tootjad on teinud lobitööd aktsiisitõusu vastu muuhulgas avaldades turistide poolt välismaalt sisse toodud alkohoolsete jookide statistikat.

„Soomes on juba nüüd Euroopa Liidu kõrgeim õlleaktsiis,“ kirus Heikkilä.

(Delfi)

Vaata lisaks:
Soomlased kasutavad võitluses eestlasi
Alkoholiaktsiisi tõus Soomes tõstab hinda
Maksutõus toob Eestisse alkoturiste juurde
Inimesi tuleb harida, mitte hinda tõsta
Soome alkoholipoliitika pole järgimist väärt
Soomlastele ei maitse enam viin
Soomlased pooldavad Alko monopoli

Saku on eeloleva aasta suhtes optimistlik

Sel ajal, kui tööstusettevõtted näevad lähitulevikku pigem hallides toonides, on Saku õlletehase tegevjuht Margus Kastein eeloleva aasta suhtes optimistlik.

«Vaated on mõõdukalt optimistlikud, arvame, et tarbimine praeguses majanduskeskkonnas ei vähene,» nentis ta.

2011. aasta möödus õlletootjale ootuspäraselt või veidi paremini. Uuringufirma AC Nielsen andmetel kasvas kodumaine õlleturg sel aastal üle 3 protsendi. «Tegemist on suure turuga ja selline protsendiline muutus on väga hea,» tõdes ta.

Isegi üldine hinnatõus, ega absoluutalkoholi tarbimise langus, ei ole sel aastal õlleturgu kõigutanud. «Üldine hinnatõus mõjutas ennekõike kallimaid tooteid. Sellel aastal võrreldes eelmisega ei ole hinnatõus tegelikult eriti suur olnud.»

«Üks asi on riiuli hinnatõus, mida inimesed näevad ja need hinnad on tõepoolest tõusnud. Teisest küljest ostavad inimesed varasemast rohkem kampaaniatooteid ja see sööb hinnatõusu ära,» rääkis Kastein.

Ka järgmisel aastal püsib tema hinnangul kampaaniate osakaal kõrge ning võib-olla isegi kasvab, kuna tarbijad on endiselt hinnatundlikud.

Lisaks Eestile läks õlletootjal hästi ka ekspordirindel. «Ekspordimahud on väga suured, ma ei tohi neid välja öelda, aga eksport on kasvanud 21 protsenti. Oleme oma valdkonna üks suurimaid eksportööre.»

(Postimees)

Vaata lisaks: Alkoholi ostetakse jõuludeks rohkem kui mullu, Saku 9 kuu eksport kasvas, Saku Õlletehas hoiab õlleturu liidrikohta, Saku Õlletehas jõudis kasumisse, Alkoholi eksport kasvas järsult, Sõnajalad maandusid õlletehase kõrvale, Saku valla taastamisest möödub 20 aastat

25.12.11

Valiti sada paremat taarapunkti

Eesti Pandipakend ja Kaupmeeste Liit valisid 1000 tagastuspunkti seast 100 paremat, kes saavad spetsiaalse kleebise «Eeskujulik tagastuspunkt 2011».

Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul soovib taaskasutusorganisatsioon koos kaupmeestega ühtlustada ja tõsta pandipakendite tagastuspunktides valitsevat korda ja kvaliteeti. «Kuigi tagastuspunktid ei kuulu Eesti Pandipakendile vaid seadusandluse kohaselt jaekaupmeestele, oleme taaskasutusorganisatsioonina nende heakorrast väga huvitatud,» lausus Raal.

«1000 tagastuspunkti seas on väga eeskujulikke, kuid ka neid, kes tagastuse üldist mainet kahjuks alla veavad,» märkis Raal.

«Samas on suur osa kaupmehi mõistnud, et tagastuspunkti olemasolu ja kvaliteet on tarbija jaoks üks kaupluse visiitkaartidest ja põhjuseid poekülastuse valikul,» lausus Raal.

Tagastuspunkte hindas komisjon, kuhu kuulusid nii Kaupmeeste Liidu kui ka Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna esindajad. Kvaliteedi hindamisel lähtuti eelkõige tagastuspunkti üldisest heakorrast ja infomaterjalide olemasolust ning automaatvastuvõtu korral tehnilisest valmisolekust.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal tootjate ja importööride ning kaupmeeste poolt Pakendiseaduse alusel loodud pakendi taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestiliselt tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taaskasutamist. Vastavalt pakendiseadusele hõlmab see vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendit.

Eesti Pandipakendiga on liitunud 150 tootjat ja importööri ning 1350 tagastuskohta. Eesti Pandipakendi pakendiregistris on registreeritud üle 5000 tootepakendi.

Käesoleva aasta üheteist kuuga kogus Eesti Pandipakend ja suunas taaskasutusse 207 miljonit pandipakendit, mis on kaheksa protsenti rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Kogutud pakenditest moodustavad 106 miljonit plastpudelid, 85 miljonit plekkpurgid ja 16 miljonit klaaspudelid. Viimase kuue ja poole aastaga on kokku kogutud üle 1,2 miljardi ühekordsekasutusega joogipakendi.

(Postimees)

Vaata lisaks: Pandipakendi käitlustasu langeb

24.12.11

Pärast võitu ootab riietusruumis kast õlut!

Eesti parim kossumees, klubikorvpalli Itaalias Cimberio Vareses mängiv Kristjan Kangur veedab tänavused jõulud koos meeskonnakaaslase Janar Taltsiga Itaalias.

Nädala alguses jõudis Kangur siiski teha kiirvisiidi ka Eestisse, kus sai ikkagi koduste jõulude meki suhu: "Ega pääsu polnud, pidusöögid tehti minu tulekuks kodus valmis ja verivorste ning kapsaid sai isuga haugatud," rääkis Kangur Delfile.

Küsimusele, kas mehed võivad endale jõulude puhul pidulauas ka kerge õlle lubada, tuli vastus kiirelt: "Nii spordimehed me pole, et jõuluõhtul endale õlut ei luba. Itaalias mängides on õllel üldse teine tähendus kui Eestis. Meil tuuakse peale igat võitu riietusruumi kast õlut ning kõik võivad endale pudeli kesvamärjukest lubada. Õlu on siinsete tavade ja arusaamade järgi mängujärgselt pigem taastav jook ja ausalt öeldes pole mul selle teooria vastu midagi."

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Saku saatis Handanovicile kasti õlut, Norra jalgpallurid jõid teel olles õlut, Hartingit ootas õlledush

23.12.11

Õllemeister sai suu vahuseks juba 6-aastasena

Tõstamaa valla Maria talu 67aastane õllemeister Elme Köster on nii kogenud tegija, et temalt õppisid tänavu jõuluõlle tegemise peenikesi nippe koguni tallu konverentsile kogunenud jõuluvanad. Köster on õlleteoga niisama hästi kui kokku kasvanud. Naise esimesed mälestused koduõllest on lapsepõlvest, kui juba tema vanaisa oli kõva õlletegija.

“Vanasti tehti meil kodus viljaõlut odrast ja linnastest suurtes puuvaatides,” meenutas Köster. “Mäletan, et see oli üle 60aasta tagasi, olin siis vist kuueaastane ja mu vend oli kaks aastat noorem, kui salaja limpsisime õlekõrrega õllevahtu. Olime siis nii purjus: see võttis ikka täiesti ära. Mina jäin veel kuidagi püsti, aga vend jäi kohe magama.”

Korjab ise metsast humalad

Et esimesed vitsad alkoholiga sai Köster juba kuueselt, siis õllest ta midagi teab. Naine on kehval ajal õlut teinud leivast ja moodsamal ajal maltoosa põhjal. Aga õlut on alati tehtud. Peaasi, et humalad sisse saab.

Köstri seletusel algab ligi kuu või rohkemgi kestev õlletegu humalakeetmisega. Humalad korjab naine ise sügisel Maria talu lähedalt metsast.

“Keedan liitri vett ja panen sinna peoga humalaid juurde,” seletas Köster. “Humal on hästi kibe ja hoiab tagasi, et õlu hapuks ei läheks.”

Edasi läheb suureks veekeetmiseks. Arvestada tuleks, et kaheksa liitri vee kohta kulub pudel maltoosat. Pärast keetmist tuleb vesi jahutada umbes 35 kraadini ja siis lisada maltoosa. Peale selle on kaheksa liitri vee kohta vaja ligemale pool kilo suhkrut ja juurde lähevad varem keedetud humaladki.

“Maltoosaekstraktil on suhkur sees, aga minu arust on seda seal vähe ja õlu ei lähe hästi käima,” ütles Köster.

Edasi võtab õllemeister paar kruusitäit seda vedelikku, paneb eraldi kaussi ja lahustab seal sees 50grammise pärmipulga – ühe pudeli maltoosa kohta. “Pudistan pärmi sisse, hõõrun lusikaga, et täiesti ära sulaks,” rääkis Köster. “Mass muutub selliseks piimjaks. Kausis hakkab see kõik juba käärima. Kui on näha, et pärm kobrutab, panen selle massi maltoosa vee sisse. Panen õige vähe teelusikaga jahu peale, siis on paremini näha, et tegutseb.”

Õlut kääritab naine roostevabas või emailnõus. Alumiiniumnõu õlleteoks ei kõlba.

“Kui käärima läheb, siis kohiseb ja veele tuleb vaht peale,” seletas Köster. Kui vaht ära kaob, on valmis.”

Võtab ikka kõhus soojaks

Pärast kääritamise lõppu kallab õllemeister kesvamärjukese läbi marli õlleankrusse ja lisab sellele veel suhkrut. Pudeli maltoosa kohta klaasitäie suhkrut, mis on vees lahustatud. “Kui õlu ankrusse pannakse ja põhja jääb pärm, siis see las jääb põhja peale. Seda ei hakka õllenõusse kallama,” lisas õlletegija.

Edasi on äärmiselt oluline sulgeda ankur nii kõvasti, et õhk ligi ei pääse. Pärast seda hoiab Köster oma õlut veel kaks päeva soojas toas, enne kui joogi keldrisse külma viib. Köstri teatel laseb ta õlleteo päevadel isegi eraldi pliidi alla tuld teha, et tuba ikka küllalt soe oleks.

Keldris seisab õlu kuu või kauemgi. Ja seal peab, vastupidi, olema alati jahe.

“Õlu on valmis, kui ta tuleb ankrust vahuga välja,” teadis Köster. “Kui vahuga ei tule, saab nõu kuskilt õhku. Aga kui lasta tal keldris natuke laagerduda, läheb õlu viharamaks. Peaasi, et oleks pärast külma koha peal.”

Kui kange ta õlu on, seda Köster ei tea, sest pole kraade kunagi mõõtnud. Kuid selles on õllemeister veendunud, et hea õlu on pruun ja tuleb ikka vahuga.

(Pärnu Postimees)

Vaata lisaks: Pruulide õlletraditsioon elab edasi, Aeg on mõelda jõuluõlle tegemisele

22.12.11

Venemaal tekib uuel aastal õllepuudus

Venemaa valitsus ei kinnitanud lahja, alla 9-kraadise alkoholi maksumärkide nõudeid. Kuna aga 1. jaanuarist ilma maksumärkideta lahjat alkoholi importida ja toota ei tohi, võib see kaasa tuua tehaste töö seiskumise, kirjutab ajaleht Kommersant.

Aktsiisimärkideta lahja alkoholi jaemüük keelatakse 2013. aasta 1. jaanuarist. Seega saavad Venemaa kauplused tuleva aasta algusest küll lahjat alkoholi müüa, kuid ei saa varusid täiendada ning tekib defitsiit.

Lahjasid alkohoolseid jooke tootvate ettevõtete esindajate sõnutsi on tootmise peatamine paratamatu, sest isegi juhul, kui maksumärkide nõuded suudetakse enne aastavahetust kinnitada, läheb igal ettevõttel vajalike lubade hankimiseks vähemalt 29 päeva. Lisaks tuleb ettevõtetel tellida märkide kleepimiseks vajalikud seadmed, mille tarneaeg on samuti vähemalt viis nädalat.

Venemaa alkoholitootmist puudutavasse seadusandlusesse tehtud muudatused jõustusid selle aasta suvel. Enne seda olid maksumärgid kohustuslikud vaid üle 9-kraadiste alkohoolsete jookide puhul.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Vene karskus tümitab Carlsbergi
Venelased käivad Soomes õlut ostmas
Venemaal kuulutati õlu alkohoolseks joogiks

EBG uudised

EBG blogi 1

Aasta 2011 on läbi saamas ja seega saab aastaseks ka Estonian Beer Guide'i noorem vend ja teine kodu EBG blogi. Selle aja jooksul on produtseeritud üle 500 uudise ja artikli, kaunteri järgi otsustades on teda külastatud rohkem kui 25000 korda, sõpru/liikmeid/jälgijaid (members) on meil 7.

Meil ei ole midagi ka suurema kaasalöömise vastu. Kommenteeri, sheeri või kirjuta meile: news@beerguide.ee. Kõik õllesõbrad ühinege!

Küsitlus

Hiljuti lõppes taas üks EBG blogi küsitlustest. Tahtsime teada, mis aitaks kõige paremini ohjeldada alkoholi liigtarbimist. Variantideks olid: hinna tõstmine, müügi piiramine, reklaami keelamine, seaduste karmistamine, kultuuri edendamine ja alternatiivide pakkumine.

Tulemused olid tõeliste õllesõprade väärilised: 5 häält (83%) sai "kultuuri edendamine", 3 häält (50%) "alternatiivide pakkumine", 2 häält (33%) "reklaami keelamine" ja ühe hääle (16%) "hinna tõstmine". Ideid uue küsitluse korraldamiseks saad pakkuda meiliaadressil news@beerguide.ee või mõnd postitust (näiteks seda) kommenteerides.

Palume oma headel lugejatel lahkesti blogisse tehtud sissekandeid kommenteerida/laikida/sendida vms., andes häid soovitusi, kiites õllepruuli või näiteks hoopis teisi õllesõpru hoiatada/manitseda. Alati on teretulnud ka kõik meilitsi tulnud kommentaarid/ettepanekud: news@beerguide.ee.

(EBG)

Vaata lisaks:
Viimane aeg salmi õppida

Viimane aeg salmi õppida

Jõuluvanad saabuvad
Neile õlut pakun,
Kui nad sellest joobuvad
Habemed neilt kakun.

Kui ma leian meigi alt
Oma vanad sõbrad,
Tuppa kutsun küüni alt
Nende põhjapõdrad.

Talve meie mail on kauaks,
Pärast jõulu mitu kuud.

Ja kui küünitad sa laualt
Võtma talveõlut suurt,
Mõtle – seal, kus lõpeb talvetee
Ootab ikka õlleke.

(Contra)
------------------------------------------------
Isa koduõlut joob,
ütles, metsast kuuse toob.
Võttis kannu, võttis kaks,
jutt see muutus valjemaks.

Kohe metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.
Nii ta jõi ja ajas juttu,
aeg see lendas väga ruttu.

Õhtu juba kätte jõudis,
isa ainult õlut nõudis.
Siis ta lausus: oh sa ime,
väljas juba üsna pime.

Õlu hakkas täitsa pähe,
ei ma täna metsa lähe.
Homme metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.
------------------------------------------------
Päkapikud väga pahad,
lasid papsi õlle maha.
Nüüd on õlleankur tühi,
pole enam õigeid pühi.
------------------------------------------------
Vaata lisaks:
Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

Häid jõule, head vana aasta lõppu ning uue algust
! Joo head õlut, aga vastutustundlilkult!

Estonian Beer Guide

21.12.11

Alkoholi ostetakse jõuludeks rohkem kui mullu

Jõulumüük on aastatagusega võrreldes kosunud ning Saku õlletehase juhi Margus Kasteini sõnutsi lubavad inimesed endale sel aastal kindlasti rohkem, kuigi konkreetseid kasvunumbreid ta veel prognoosida ei julgenud.

«Jõulud kosutavad meie toodete müüki päris korralikult – on ju pühade ja pidude aeg. Suureneb nii õlle aga ka siidri, long drink'i, vee ja energiajoogi müük. Eriti suure hoo saavad muidugi hooajalised tooted nagu Porter ja Mõdu Jõulupruul,»

Jõuludeks valmistub tehas tema kinnitusel rohkem kui aasta. «Uue toote turuletoomine on pikk protsess, ideest kuni valmis tooteni poeriiulil läheb 9-12 kuud. Täna käivad juba ettevalmistused 2013 sügis-talviseks hooajaks.»

Alkoholitootjate Liidu andmetel kasvas selle aasta esimesel poolaastal alkoholi müük siseturule võrreldes aastatagusega üheksa protsenti. Eksport kasvas samal ajal kaheksa protsenti. Alkoholi müük siseturule on kosunud kiiremini kui jaekaubandus tervikuna. Näiteks juulis suurenesid jaekaubandusettevõtete müüginumbrid aastatagusega võrreldes püsivhindades neli protsenti.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Saku 9 kuu eksport kasvas
Juht esindab ettevõtet 24/7
Saku tutvustab talviseid eripruule
Ettevõtted saadavad sõduritele kingitusi
Toomapäeval kodu korda

20.12.11

Saku õllereklaam Austraalias

Austraalias Perthi linnast 30-minutilise autosõidu kaugusel asuvas Fremantle’i sadamalinnas on väljas Saku õlletehase reklaam, mis kutsub enda jaoks avastama Eesti õlu.

Fremantle võõrustab neil nädalail purjetamise maailmameistrivõistlusi, kus olümpiapiletite eest võitleb ka Eesti koondis.

Reklaam paikneb ühe Bannister Streetil asuva toitlustusasutuse aknal.

(Delfi)

Vaata lisaks: President kogub fotosid Eesti asjadest välismaal

Saksa õlletootja laieneb Ida-Euroopasse

Saksa õlletootja Oettinger plaanib massiivset laienemist Ida-Euroopa riikides. Plaanis on üle võtta ka kohalikke õlletehaseid, kirjutab FTD.

Oettingeri tootmismahud võivad lähiaastatel seoses laienemisega kahekordistuda 20 miljonile hektoliitrile aastas, vahendab Financial Times Deutschland. Võrlduseks Saksa õlleturg on ühtekokku suur umbes 100 miljonit hektoliitrit.

Oettinger on aastast 2004 Saksamaal enimjoodud õlu. Sellele vaatamata koduturg stagneerub, Oettingeri napilt 7 protsendi suurune turuosa pole ammu tõusnud. Ida-Euroopas oodatakse kasvu ka tulevikus.

Oettinger on praegu 10protsendiline osalus Oasises, mis omakorda omab enamust kolmes Venemaa, Valgevene ja Ukraina joogitööstuses. Oettinger plaanib laienemisprotsessiga ühele poole saada aastaks 2014, järgmine ülevõtmine on plaanis tuleva aasta märtsis.

Juba praegu on Oettinger oma 2,5 miljoni hektoliitri suuruse ekspordiga Saksamaa suurim eksportiv õlletööstus. Enamik Saksa konkurentidest müüb oma tooteid eelkõige koduturul.

(Äripäev)

Vaata lisaks: Ida-Euroopa säästab, Venemaa karskus tümitab Carlsbergi

15.12.11

Kus kirik, seal kõrts

Kõrts oli Hiiumaa külaühiskonnas tähtis asutus, mis täitis korraga joogi- ja söögimaja, võõrastemaja ja mõnes paigas ka postijaama ülesandeid. Kõrts oli koht, kuhu tuldi pärast päevatööd värskemaid uudiseid kuulama, saksu kiruma ja napsist kosutust saama. Kõrtsimiljööga saab tutvuda Hiiumaa muuseumi Pikas majas Kärdlas.

Näituse kuraator Teele Saar oli Hiiumaa muuseumis peaaegu viis aastat teadur-koguhoidja. Praegu töötab Hiiumaa neiu Eesti meremuuseumi teadurina. "Mul oli siinse muuseumiga kokkulepe, et juhul, kui ma lähen poole aasta pealt minema, siis teen selle näituse ikka ära," ütles Teele Saar.

Näituse mõte tekkis mõni aeg tagasi, kui muuseumis oli vaja kiiresti üks näitus teha. "Hakkasime nuputama, et millest saaks kiiresti väljapaneku teha, et teema oleks läbi töötatud ja esemeid kah piisavalt näitamiseks," meenutas Saar. Pudeleid on muuseumis palju, kuid neid niisama näidata pole mõtet, vaja on ka süžeed nende ümber. Nii see kõrtsiteema esile kerkiski ...

Loe edasi siit

(lüh. Hiiu Nädal)

Vaata lisaks:
Hiiumaine toit jõululaual
Hiidlased kingivad Turule kivilabürindi
Pruulide õlletraditsioon elab edasi
Muuseumiöö toob vanad õllekannud kodumaakonda
Koduõlle valmistamine ja joomine Hiiumaal

14.12.11

Pärnumaal leiti sajandi vanune Pulsi pudel

Oktoobris võttis meiega ühendust Hr. Kalju Allikas. Meie meeldivaks üllatuseks oli ta leidnud vana rehetare ahju lammutades 1846 aastanumbriga Pulsi pudeli. Kuna tegemist oli käsitsi tehtud esimese Eesti aegsetest kividest ehitatud ahjuga, siis on alust arvata, et see pudel oli ahju all vähemalt sajandi. Rehetare asub Pärnumaal Häädemeeste vallas Pulgoja külas.

(Viru Õlu)

Vaata lisaks:
Kaua meres olnud pudel jõudis kodutehasesse
Kuidas maitseb 150 aastat meres lebanud õlu
Soome teadlased vanimat õlut mekkima
Soome teadlased uurivad ülivana õlut
Eesti Õlleajaloo Selts

13.12.11

Keelatud on kliendilt "korgi- tasu" küsida

Oktoobris pöördusid mitmed tarbijad tarbijakaitseameti poole probleemiga, et toitlustus- ettevõtetes on arvele lisatud pudeli avamise tasu ehk n-ö korgitasu. Taoline käitumisviis on tarbija- kaitseameti hinnangul taunitav ning lubamatu.

Ettevõtjal ei ole keelatud kehtestada oma toodetele ja teenustele täiendavaid tasusid, kuid tarbijale peab olema esitatud lõpphind. Teisisõnu ei tohi ettevõtja esitleda müügikohas hinda selliselt, et tarbija järeldab seda lõpphinnana, kuigi tegelikult lisatakse sellele veel mingi summa. Serveerimine ei ole eraldi tasustatav lisateenus, mille maksumus tuleks ostu tõendaval dokumendil avaldada.

Tarbijakaitseamet kutsub üles inimesi saatma informatsiooni nende ettevõtete kohta, kes ei avalda teenuse lõpphinda ning lisavad eelmainitud viisidel arvele täiendavaid tasusid teenindamise eest.

Oktoobris laekus tarbijakaitseametile kokku 156 kaebust (septembris 102). Tööstuskaupadega seoses esitati 59 avaldust, teenustega aga 97.

(Tartu Ekspress)

12.12.11

Eesti häda: palju udupeeni restorane

Eestis elav Soome kokk ja restoraniteadlane Juha Rantanen peab meie restoranikultuuri hädaks omanike soovi hüpata üle oma varju.

Kui omanikud hakkavad restorani pidama valel põhjusel ega arvesta klientidega, siis see ettevõtmine kestma ei jää, hoiatab Rantanen. Kui kunagi 1990ndatel asutasid restorane ausateks ärimeesteks ümbersündivad pätid eesmärgiga raha pesta, siis täna teeb haljale oksale jõudnud ärimees restorani sellepärast, et see on prestiižikas.

"Ideed ja nägemust sellistel restoranipidajatel pole, aga klient tabab selle kohe ära," ütleb Rantanen. "Need ongi kohad, kuhu minnes teid keegi ei oota, kokad mängivad malet ja ettekandja lakib küüsi," kirjeldab Rantanen. "Restoran on äri, mis nõuab omaniku kohalolekut!"

Tallinnas kolm eri rühma kliente

On ka neid, kellele toiduvalmistamine on hobi. Kui neil on õnnestunud oma senise tööga natuke raha kõrvale panna, mõeldakse, et nüüd hakkan tegema seda, mida hing tõeliselt himustab – teen restorani! See on parem variant kui eelmine, aga omad karid varitsevad siingi.

"Need omanikud teevad enamasti sellise restorani, kus nad ise käiksid, ega mõtle, kes võiks olla klient ja mida tema tahaks," ütleb Rantanen. Tulemuseks see, et Tallinn on täis ühetaolisi udupeeni restorane, aga sama udupeeni kliente ei jätku kõigile.

Udupeenusega on veel see häda, et tõeliselt kõrget klassi restorani tegemine jääb kaugelt üle omaniku oskuste. "Võib ju alustada lihtsamast, kasutada lihtsamaid retsepte, kus on viis, mitte kümme komponenti. Hiljem saab ju latti kõrgemale tõsta," soovitab Rantanen.

Tallinnas on Rantaneni sõnul kolm üsna erinevat klientide sihtgruppi: eestlased, venelased ja turistid (peamiselt soomlased). On üksikuid restorane, kus need kolm kohtuvad, aga igal rühmal on ka omad kohad. "See ei ole rassism, lihtsalt inimestele meeldib olla rohkem omasuguste seltskonnas," põhjendab Rantanen.

Eestlased – üsna vaba sihtrühm

Kui tulevane restoranipidaja on välja mõelnud, kellele ta tahab oma restorani teha, siis saab edasi mõelda, mis just sellele kliendigrupile meeldida võiks. "Sa ei saa samasse kohta kokku panna Ida-Virumaa motojõuku ja Soome pensionäride turismigruppi," ütleb Rantanen.

Tallinna vanalinn on tema sõnul omamoodi koht, kus on kolm ja pool eri sorti söögikohta: udupeened; turistidele mõeldud pippuripihvikohad; lihtsad, odavad ja kiired sööklad. Poole eest lähevad kirja alles tärkavad striptiisiklubid, kus ka süüa saab.

Rantanenile tundub, et eestlased vanalinna eriti ei satu, eestlaste kohad asuvad rohkem mujal kesklinnas või veel kaugemal. Tema hinnangul ongi restoraniturul kõige rohkem vaba ruumi eestlaste nišis. Rantanenil oma restorani pole, aga mõtted selle poole liiguvad. Tänu saatele tunneb ta ka moraalset kohustust oma restoran teha – tuleb näidata, et köögikubjas saab ise ka hakkama, mitte ainult ei õpeta. "Mul on kolm ideed, suveks tahaks ühe välja valida," heidab ta lubaduse õhku.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Kuidas head restorani ära tunda, Millega kõrtsid peibutavad, Raamat heidab pilgu Tallinna kõrtsimaailma, Toiduäri võitjad ja kaotajad Tartu kesklinnas

«Hüvastijätujooming» segas Münchenis rongiliiklust

Tuhandete noorte massijooming takistas Münchenis ööl vastu pühapäeva rongiliiklust.

Tekkis seisakuid ja rongide kahjustusi, edastab Südddeutsche Zeitung.

Tegemist oli niinimetatud hüvastijätujoominguga sellel põhjusel, et alates eilsest on miljonilinna kiiretest lähirongides alkoholitarbimine keelatud.

Kutse joomingule edastati Facebooki kaudu. Politsei andmetel osales joomingus umbes 2000 inimest.

Jaamu tuli lühiajaliselt sulgeda. Rongides oli aga näha joobes noori, kes ühest vagunist teise liikusid.

Müncheni politsei võttis ürituse organiseerijad kinni ja kuulas nad üle. Paljud saadi kätte rongides ja jaamades olnud turvakaamerate abil.

Saksa väljaannete kinnitusel võis pidutsejatel lõbus olla, kuid ülejäänutel, kellel oli vaja rongiga sõita, ei olnud lõbus.

Ka Facebookis avaldati hiljem arvamust, et asi läks üle piiride.

«Nüüd võite lõbutseda kohtus,» kirjutas üks arvamuseavaldaja

Seadused lubavad ka edaspidi minna linnalähirongidesse joobes olekus, kuid vagunis alkoholi tarbida ei tohi.

Müncheni bussides ja metroorongides on joomine keelatud juba alates 2009. aastast.

Müncheni kuulus õllepidu Oktoberfest on loonud sellest linnast kuvandi, et seal ollakse alkoholi tarbimise suhtes väga liberaalsed.

(Postimees)

Vaata lisaks: Mumbais trahviti noori, Oktoberfestil joodi rekordkogus õlut, Venemaal kuulutati õlu alkohoolseks joogiks, Õllega Mäkis, Müncheni süda

11.12.11

Ostuteade: Tekst kiiresti arvutisse (digitaalseks)

Kuidas?
Soovides töödelda paberkandjale trükitud teksti arvutiga, tuleb see viia elektronkujule (muuta digitaalseks e. digiteerida). Üks võimalus on tekst käsitsi sisestada, mis on aga (eriti suure mahu juures) liialt vaevaline ja aeganõudev. Kuid kas on olemas mõni teine võimalus? . . . On küll! Siin tuleb meile appi optiline tekstituvastus (märgituvastus) e. OCR (optical character recognition) = paberil esitatud tekst teisendatakse elektrooniliseks automaatselt:
1. TRÜKITEKST (raamat, masinkirjatekst, dokument jms.) >> 2. DIGITAALNE PILT (skaneeritud trükitekst) >> 3. TEKSTITUVASTUS (ocr) >> 4. DIGITAALNE TEKST

Miks?

Digitaalsel dokumendil (arvutifail) on mitmeid olulisi eeliseid trükiteksti ees: digitaalandmeid on mugavam muuta/asendada/kustutada/kopeerida/edastada/transportida/levitada kui paberile kantut, digitaalandmed võtavad vähem ruumi kui paberile kantud andmed, digitaalandmetest ehk digitaalteabest on mugavam otsida, dubleeritud andmed aitavad säilitada originaali (paberkandjat) jms.

Kes?

Omame antud vallas pikaajalist kogemust. Oleme digiteerinud ülisuurtes kogustes erineva raskusastmega tekste eesti (sh. murdekeel), soome (sh. murdekeel), saksa ja inglise keeles. Kokkuleppel võimalikud ka muud ladina kirja kasutavad keeled. Meiega on koostööd teinud: Eesti Keele Instituut, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikool, Emakeele Selts, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Õlleajaloo Selts jt.

Hind?

Netohind valdavalt 1-2 EUR/lk (sisaldub täielik korrektuur), kuid sõltub siiski iga konkreetse töö puhul tema mahust ning keerukusest (kas sisaldab erimärke/tabeleid, milline on trükiteksti kvaliteet jne.). Arvestuse aluseks võetakse tekstifaili lehekülg, millel on 1800 tähemärki (ilma tühikuteta).

Ühendust võtta tasub igal juhul, kindlasti leiame Teile sobiva lahenduse! Tingimisvõimalus!


e mail: ocr@hot.ee, tel: 55610668

(EBG)

Vaata lisaks:
OCR

Viira ja Kõusaar tunnistavad suurt õllelembust

Saku 20. kümnendi alguse puhul korraldatud kõnekoosolekuks naiste jutupaneeli kutsutud viiest naisest tunnistasid just Kadri Kõusaar ja Teele Viira oma suurt õllelembust.

Kui viimane paneb oma kaaslasi proovile Saare õlut mekkides, siis Kõusaar leidis tee õlle juurde Kopli baaris Juku-Kalle Raidi eeskujul, kirjutab ajakiri Naised.

Kirjanik meenutab, kuidas ta suure õhinaga pea terve Raidi õlleklaasi toona tühjaks jõi.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Saku toob Eestisse kuulsa õllesommeljee
Juku-Kalle Raid kiidab riigikogu
Adele on rikutud preili!
10 müüti alkoholi kohta
Suurimad pohmellimüüdid
Õrnem sugu alkoholi küüsis
Alkoholitööstuse tootearendus paneb jooma
Marje Hansar: olen harva vintis

7.12.11

Õlletoober taotleb pankrotti

Saaremaa ühe traditsioonilise suvise suurürituse Õlletoobri fännide kurvastuseks esitas festivali korraldaja, osaühing Õlletoober Pärnu maakohtule pankrotiavalduse.

Õlletoobri üks korraldajaist Andres Jalakas tunnistas Saarte Häälele, et pankrotiavalduse esitamise põhjus on lihtne – üritus ei jõudnud omadega lihtsalt kasumisse. “Ei läinud väga hästi, jäime miinustesse,” sõnas Jalakas.
Andres Jalakas ei osanud öelda, mis juba 15 aastat suviti Saaremaal toimunud festivalist edaspidi saama hakkab. “Ega tea, selle aeg on võib-olla üldse läbi saanud. Vahest hakkab keegi teine seda korraldama, aga võib-olla ei korraldata seda enam kunagi.”

Tema hinnangul on iga asja jaoks oma aeg ja väga palju Õlletoobri kadumise üle kurvastada ei maksa, kuna kindlasti tekivad uued üritused ka Õlletoobri asemele, kui seda enam ei toimu.
Maksu- ja tolliameti andmetel oli ettevõtte maksuvõlg eilse seisuga 470 eurot. Ettevõtte käive oli 2010. aastal 734 000 krooni (46 911 eurot), mida oli 12 protsenti vähem kui aasta varem. Majandusaasta aruandest selgub, et kogu ettevõtte müügitulu tuli suvise suurürituse korraldamisest.

BNS-i andmeil suurendasid ettevõtte osanikud eelmisel aastal rahaliste sissemaksete kaudu firma osakapitali, kehva majandustulemuse tõttu jäi ettevõtte omakapital aga jätkuvalt negatiivseks. Aruandeaasta kahjum oli OÜ-l Õlletoober 40 099 krooni (2562 eurot).
Saaremaal tänavu esmakordselt Leisi vallast Oitmelt Kuressaare külje alla Upale Suure Tõllu puhkekülla kolinud suurüritusel osales märkimisväärselt vähem inimesi kui eelnevatel aastatel.

Õlletoobri Upal toimumine tekitas vahetult enne üritust puhkeküla läheduses elavates inimestes ka mõningast protesti. Festivali vastu koguti allkirju, kuna muretseti selle üle, kas korraldajad ikka suudavad elanike turvalisuse tagada. Õlletoober möödus aga raskemate rikkumisteta.
Erinevalt varasematest aastatest toimus traditsiooniline Mototoober sel korral Õlletoobrist eraldi.
Pärnu maakohus arutab OÜ Õlletoober pankrotiavaldust 19. detsembril.

(Saarte Hääl)

Vaata lisaks:
Õlletoober EBGs
Korraldaja esitas pankrotiavalduse

6.12.11

Põhjamaadest joodi eelmisel aastal enim Eestis

Konjunktuuri instituudi andmetel tarbiti eelmisel aastal Põhjamaadest kõige enam alkoholi Eestis – üheksa liitrit puhast alkoholi inimese kohta, samuti võrdlemisi ohtralt registreeritud alkoholi tarbiti Taanis – 8,4 liitrit ja Soomes – 8,1 liitrit inimese kohta.

Eile alkoholi konverentsil kõnelenud tervise arengu instituudi nõunik Marge Reinap ütles, et mõõdukaks koguseks peetakse kuut liitrit puhast alkoholi inimese kohta ja ses mõttes on erinevalt nimetatutest Rootsi, Islandi ja Norra alkoholi tarbijad mõistlikud. Rootsis on vastav arv 6,1, Islandil 5,4 ja Norras 5,3.

Rootsi Karolinska instituudi psühhiaatriauuringute keskuse juhataja Hakan Leifman rääkis konverentsil, et kange alkoholi tarbimine Rootsis on pikalt vähenenud, samas müüginumbrid seda ei kinnita. Vastuolu võib mehe sõnul tähendada, et keegi eksib, kuigi müüginumbritesse annavad oma panuse ka alkoholi Saksamaale viivad sakslased.

Joomise vähendamiseks on Rootsis keskendutud piirkondlikule teavitustööle ja ennetusele. Seda, mis tõi kaasa alkoholi tarbimise vähenemise, aga veel uuritakse. Kõige enam juuakse Rootsis praegu veini ja õlu, veini joomise komme on Leifmani sõnul üle võetud ehk Prantsusmaalt ja Itaalialt.

Eestis oli meeste eelistatuim jook eelmisel aastal õlu ja naistel vein ning lahja alkohol. Kui meeste seas tarbisid alkoholi sagedamini töötud eestlased, siis naiste seas hakkas silma kõrgharitud ja hästi tasustatud naiste suurem alkoholitarbimine.

Tarbitud alkoholi üldnumbriks peetakse Eestis koos salaalkoholiga 9,7 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta. Vähemalt mõned korrad nädalas joob Eestis 43,3 protsenti meestest ja 13,5 protsenti naistest. Alkoholi tarbimine on viimastel aastatel Eestis märgatavalt vähenenud ja seda peamiselt kange alkoholi arvelt.

Eesti ELiga liitumine kasvatas Soomes alkoholi tarbimist

Viimastel aastatel on alkoholi tarbimine vähenenud ka Soomes ning Soome tervise ja heaolu instituudi teaduri Thomas Karlssoni sõnul juuakse riigis sellegi poolest rohkem alkoholi kui Itaalias ja Kreekas ning peaaegu sama palju kui Prantsusmaal.

2005. ja 2007. aastal jõid soomlased suisa 10,5 liitrit puhast alkoholi inimese kohta. Aastas sureb Soomes Karlssoni sõnul alkoholi tõttu umbes 3000 inimest. Samas on noorte karskete hulk kasvamas, millele võib Karlssoni sõnul olla kaasa aidanud Facebookis veedetud aeg. Karlssoni hinnangul on alkoholi tarbimise vähenemine noorte seas rahvusvaheline trend. Samas on Soomes üle 18-aastaste ja eriti naiste seas joomine suurtes kogustes korraga pigem suurenenud.

Teaduri sõnul kasvas Soomes alkoholitarbimine ja ka alkoholiga seotud surmajuhtumite hulk järsult, kui 2004. aastal alandati alkoholiaktsiisi ja Euroopa Liitu võeti vastu Eesti, kust sai suurtes kogustes madala hinnaga alkoholi osta. Karlssoni sõnul kasvas alkoholi tarbimine kokku 10 protsenti ning riiki sisseviidud alkoholi kogus umbes 65 protsenti.

(Delfi)

Vaata lisaks:
Ida-Euroopa säästab
Soomlased kasutavad võitluses eestlasi
Soomlaste viinaralli tegi äkkpidurduse
Inimesi tuleb harida
Keskmine eestlane joob 12 purki õlut kuus
Üks päev Soomes
Alkohol Eestile suureks ohuks
Üha enam ettevõtteid ühineb ennetusega

5.12.11

Alaskalane jäi ellu tänu külmunud õllele

USAs Alaskal jäi üks mees oma Toyota Tacomaga lumevangi ning pidi mitu päeva toituma külmunud õllest.

Lumme jäädes oli 52-aastane Clifton Vial oma kodulinnast Nome'ist 64 kilomeetri kaugusel, edastab Yahoo News.

«Püüdsin autot lumest välja kaevata, kuid see ei õnnestunud. Kuna olin üsna kergelt riides, siis hakkas külm ligi kippuma. Väljas oli ligi 30 miinuskraadi,» lisas Vial.

Mees mõistis, et ta oli mobiili levialast väljas ning selle tõttu abi kutsuda ei saanud. Vial puges külma eest kaasas olnud magamiskotti ning jalgade ümber mässis käterätiku ja vanu ajalehti.

Aeg-ajalt käivitas ta auto, et kabiinis soe oleks ning kuulas igavuse peletamiseks raadiot.

Meest painas nälg, kuid tal oli söögiks vaid külmunud õlut. Vee saamiseks sulatas ta lund.

«Urgitsesin külmunud õlut noaga, nagu võtaksin konservube,» meenutas ameeriklane.

Vialit painas küsimus, kas keegi on hakanud teda taga otsima. Kolmandal päeval hakkas tal masinast kütus otsa saama.

Tavapäraselt olid kaugsõidujuhil Vialil lisatarvikud kaasas, kuid seekord mitte. Ta läks lühikeseks ajaks sõitma ning selle tõttu ei võtnud ta toitu ega vett kaasa.

Isegi oma koerad, kaks labradori, jättis ta seekord koju.

Kui mees tööle ei ilmunud, hakkasid ta kolleegid muretsema. Mehe perekond oli linnast ära ning ka nemad ei teadnud lähedasega juhtunust.

«Ta on väga täpne töötaja. Kui ta pärastlõunal kella neljaks ei ilmunud, saime aru, et midagi on valesti,» lausus firma Nome Joint Utility System tegevjuht John Hendeland.

Ka ei saadud teda kätte mobiili teel. Kaastöötajad läksid otsima, kus ta masin olla võib, kuid ei leidnud seda.

Tööandja helistas lõpuks politseisse ja teatas Viali kadumisest.

Meest otsiti nii autode kui helikopterite abil.

Vial magas, kui päästjad saabusid. Ta üle 60-tunnine ellujäämiskursus lõppes.

Viali sõnul lasi ta arstidel tervist kontrollida, enne kui uuesti tööle läks.

«Mul oli selline tunne, et jalad külmusid ära. Õnneks ei leidnud arstid külmumisest jälgegi. Kaalusin end. Kolme näljapäevaga olin kaotanud kehakaalust 7,2 kilogrammi,» lisas ameeriklane.

(Postimees)

Vaata lisaks: Indiaanihõim kaebas õlletootjad kohtusse

2.12.11

Tumedast õllest köögis ja klaasis

Restorani Leib, Resto ja Aed peakokk Janno Lepik ning selle koha hing ja eestvedaja Kristjan Peäske tervitavad mind vilul sügisõhtul hubases ja soojas Uue tänava restoranis. Suvel eeskätt oma ilusa aia tõttu populaarne söögikoht on talveperioodiks tuppa kolinud. Vastrenoveeritud alumise korruse ruum loob vanalinnale omase mõnusa ajaloolise hõngu, kus on hea pisut iidsest joogist – õllest – juttu vesta. Mehed on ette valmistanud kaks õlletoitu ning jagavad nõuandeid, kuidas talveõlut õigesti nautida, et sellest parim maitseelamus saada.

Märksõnaks leib

Janno, kes on toiduvalmistamisega kokku puutunud peaaegu kümme aastat, võib Leiva restorani peakoka tiitli auga vastu võtta, sest tänase kahe roa peakomponendiks pole miski muu kui leib. Ja seda nii vedelal kui ka tahkel kujul. “Õlut tuntakse ka kui vedelat leiba ning toite valmistama asudes otsustasin need kaks ühendada,” lausub Janno. Kuigi Janno õlut väga tihti toidus ei kasuta, võttis ta täna väljakutse vastu ning valmistas Tõmmu Hiiu õlles marineeritud veiselihaga võileiva ja kõlalt küll tavalise, kuid siiski väga erilise leivasupi. “Kui mõtlesin tumedale õllele, tuli millegipärast esimese asjana meelde leivasupp, sest õlu ise on leivane ja tummine ning see kooslus sobib hästi leivasuppi,” lisab Janno. Supi teeb eriliseks selle juures kasutatud magusmõrkja alatooniga Chocolate Porteri maitse ning viskoossus. Samuti on Janno veendunud, et millegi hea valmistamine ei tähenda, et roog peaks ilmtingimata olema keeruline. Seda jälgitakse nii oma restoranis kui ka tänast kahte rooga valmistades ...

Loe kindlasti tervet artiklit siit

Vaata lisaks: Õllega vürtsitatud road, Õllejoomist alustatagu hommikul, Sommeljee toob kultuuri muutusi, Õllest, toidust ja serveerimisest

Briti suurpank müüs 918 pubi

Maailma suuruselt kolmas õlletootja Heineken ostis 412 miljoni naela (480 miljoni euro) eest 918 Suurbritannias asuvat pubi, mida opereeris Briti suurpank Royal Bank of Scotland (RBS).

Selle ostuga saab Heinekenist üks suuremaid pubioperaatoreid Suurbritannias, kirjutab Bloomberg.

RBS on viimasel ajal müünud põhitegevusega mitte seotud varasid, kirjutab pank oma avalduses. Alates 2009. aastast, mil pank moodustas mittepõhitegevuse üksuse, on RBS müünud neid varasid 109 miljardi (127 miljardi euro) eest.

(Postimees)

Vaata lisaks: Heineken hoiatab hääbuva õlleisu eest

27.11.11

Veiseribid ... kakaoga

Ajal, kui suvevalgus selleks aastaks lõplikult lahkunud ja lumevalgus veel saabumata, ihkab ihu ja hing õhtusöögiks midagi eriti kosutavat. Veiseribid kakao ja tumeda õllega on just see, mis novembrist räsitud vaimule elu sisse ajab.

Kakao ei ole liharoa sees aga sugugi mitte naljakas nähtus, hoopis vastupidi: kakaoubade kodumaal on korralik tume kakaopulber toitude maitsestamisel täiesti omal kohal, lisades kastmetele sügavust ja soojust.

• 1 kilo veiseribisid
• kümmekond küüslauguküünt
• jupp kooritud ja viilutatud ingverit
• üks nelgitera
• üks puhastatud-viilutatud punane
tšillikaun
• 2 sl korralikku magustamata kakaopulbrit
• 1 sl HP pruuni kastet (soovi korral)
• 1 tl pruuni suhkrut
• 1 pudel tumedat õlut
(Tõmmu Hiid on väga hea)
• soola, pipart

Maitsesta veiseribid soola-pipraga ja pruunista pannil korralikult läbi. Samal ajal lao ahjupotti küüslauk, ingver, nelk, tšilli, kakao, kaste.

Pärast ribide pruunistamist pane potti ka liha­kraam, kalla peale õlu – eelnevalt käi pann tilga õllega üle, et kogu hea praadimisjääk kätte saada ja potti panna. Hauta ahjus madalal kuumusel (mitte üle 160 kraadi) 2,5–3 tundi.

Serveeri koos kartulipudruga, millesse on segatud külmutatud spinatit – vitamiinid ja ilu üheskoos.

(Postimees)

Vaata lisaks: Retsept, Profikokk soovitab lihtsaid jõuluroogasid, Millega kõrtsid linnakülalisi peibutavad, Toit teeb näljasemaks?, Jõululaud muutuste tuules, Kuidas valmistada maitsvat jõulukalkunit, Kalorispikker jõulusöömaajaks

24.11.11

Õlu on odavamaks läinud

Soodsaim oli novembrikuu ostukorv Tallinnas Silikaadi Säästumarketis – 55.96 eurot. Kõige rohkem maksis see Tartus Maksimarketis – 66 eurot ja 18 senti.

Tartu Veski nisujahu T-550 kahekilone kott maksis novembris keskmiselt 1,25 €. Odavaim oli see Lasnamäe Prismas, 1.09, ning kalleim Tallinnas Maksimarketis, 1.35.

330grammise Kirde saia hind jääb vahemikku 44 kuni 47 senti. Poolekilone päts Toolse leiba oli müügil keskmise hinnaga 61 senti, püsivalt soodsa hinnaga, 59 senti, oli see Säästumarketites, Prismades ja Maxima X-is.

Karboniseeritud Värska vee poolteiseliitrise pudeli keskmine hind oli kaupluseti erinev, jäädes 0.99 ja 1.05 euro vahele. Aura apelsinimahla liitrise paki keskmiseks hinnaks kujunes 1.10. Sood­saima püsihinnaga, 1.02, saab apelsinimahla osta Säästumarketitest ja Maxima X-i kauplustest.

Õlle Saku Originaal pooleliitrine pudel maksis novembris 81 senti. Võrreldes oktoobrikuu hindadega, on Saku õlu odavnenud 4,32%, Värska vesi 0,32% ja Aura apelsinimahl 1,65%.

Lõhe novembrikuu keskmine kilohind oli 6.47. Lasnamäe Prismas maksis lõhe 5.40 ja Jõhvi Selveris 7.95. Sea kaelakarbonaadi kilohind oli olenevalt pakendist 3.79 ja 5.99 vahel.

Munad M (10 tk karbis) maksid 83 senti. Püsivalt stabiilse hinnaga, 80 senti, müüvad neid mune Viljandi, Tartu ja Lasnamäe Maksimarketid.

Kohvi Gevalia 450grammine pakk on müügil kaupluseti erineva hinnaga, kuid püsihinnaga 4.95 müüvad kohvi Maksima X-id üle Eesti. Odavaim suhkru kilohind novembris oli 1.10.

Kõige odavama 20% hapukoore (500 ml) keskmine hind on 73 senti. Kuigi kaupluseti on hinnad väga erinevad, on soodsaima püsihinnaga (65 senti) võimalik hapukoort osta Säästumarketi, Lasnamäe Prisma ja Maxima X-i kauplustest.

2,5% kilesse pakendatud piima liiter maksis keskmiselt 54 senti. Püsivalt soodsaima hinnaga, 50 senti, on 2,5% piima pakkunud Tallinnas Silikaadi Säästumarket ja Lasnamäe Prisma.

Eesti juustu kilohind on sõltuvalt pakendist ja kauplusest väga erinev, jäädes 5.69 (Viljandi Säästumarket) ja 9 euro (Jõhvi ja Tartu Säästumarket) vahele.

Kartulikilo hind on langenud 24 sendile, värske tomati keskmine hind aga tõusnud 1.32 euroni.

(Maaleht)

Vaata lisaks: Hinnavahe maal ja linnas, Hinnatõus pitsitab turisti vähem, Mida tegi euro!

Sünnipäevalaps pakub legendaarset võileiba

Kunagise liha- ja piimapoe ruumides kuusteist aastat tagasi avatud ning erinevalt paljudest teistest 1990ndate keskel äri alustanud söögikohtadest siiani tegutsev Krooksu pubi tähistab sel nädalal sünnipäeva.

Kaheksa aastat Krooksu omanik olnud trummar Peeter Jõgioja meenutas, et käis enne Krooksu avamist Tšehhi- ja Iirimaal ning sai idee sealsetest pubides. «Iirimaal sai läbi käidud ja üle vaadatud umbes viiskümmend pubi,» lausus Jõgioja.

Pubi nime päritolu kohta ei osanud aga isegi Jõgioja kindlat selgitust anda.

Nimi lihtsalt tuli

«Kõige koomilisem ongi see, et kellelgi ei tulnud pähe, kust see Krooksu nimi tuli. Mingit konkreetset põhjust polnud. Istusime Toomemäel, jõime õlut ja arutasime, kuhu ja kuidas võiks teha,» rääkis Jõgioja, kellele oli pubi aastaid ka koduks. «Magasin leti peal, sest koju polnud mõtet minna. Ise varustasin, ise olin juhataja ja kui vaja, olin ka leti taga. Ainult kööki ma ei läinud.»

Jakobi mäe all avatud Krooksu esimesse menüüsse kuulunud suur suitsukanavõileib on siiani saadaval.

«Ei kujutagi ette, miks see on inimestele meeldinud, aga see oli tõesti nõutud. Ta on niivõrd teise maitsekooslusega. Seal on omad trikid juures,» lausus Jõgioja ning jättis legendaarse võileiva retsepti avalikustamata.

Hariv õllejoomine

Pubi praeguse juhataja ja programmijuhi Vladislav Albranti sõnul jäi Krooks ellu tänu sellele, et oli üks esimesi iiri pubisid, kus oli väga suur õllesortide valik.

«Alternatiivi Tartus polnud ja kindlasti on olnud määravaks ka head hinnad,» pakkus Albrant.
Jõgioja sõnul oli Krooks koht, kus mängiti alati head muusikat. «Eks me ka mõtlesime rasketel aegadel, kui kassat ei olnud, et äkki peaks Meie Mehe peale panema, aga õnneks tuli mõistus pähe ning jäime ikka roki ja bluusi peale. Kuna me näitasime ka muusikavideoid, siis oli see täitsa hariv õllejoomise koht,» meenutas Jõgioja.

Sünnipäevanädalal esinevad Krooksus mitmed tuntud artistid. Eile esinesid akustilise kavaga Jaagup Kreem ja ansambel Terminaator, täna astub pubis rahva ette üheksakümnendate algusest tuntud Jaxy ning laupäeval Jaan Pehk ehk Orelipoiss.

(Postimees)

Vaata lisaks: Krooks, Kõrtsimelu pakub loomeainet

22.11.11

Ida-Euroopa säästab: naised meigilt, mehed õllelt

Ida-Euroopa naised ostavad vähem meiki, meesterahvad katsuvad läbi ajada tagasihoidlikuma õllekogusega – vaid kaks näidet sellest, kuidas tärkavad turud viimasel ajal tõrkuma on hakanud.

Ometigi on just need turud vaat et kasvu sünonüümiks saanud ja pakkunud pelgupaika tarbijakaupade tootjatele.

Kõige kõvemini helistavad häirekella kosmeetikafirma L'Oréal ja majapidamistarvete tootja Reckitt Benckiser. Viimase tegevjuht Rakesh Kapoor teatas investoritele: «Fakt on selline: tärkavate turgude kasv on tänavu varasemast nõrgem.»

L'Oréal kandis aga ette 1,5-protsendilise müügilanguse Ida-Euroopas (kolmandas kvartalis, aastatagusega võrreldes), lisaks «pidurdumise» Brasiilias.

«On väga ilmne, et tärkavate turgude kasv pidurdub,» ütles UBSi analüütik Eva Quiroga, kes prognoosib, et kogukasv nimetatud turgudel – mis annavad 30-50 protsenti Euroopa tarbekaubatootjate müügist – tuleb 15 protsendi piirimailt tagasi 10 protsendi kanti.

Eriti suureks komistuskiviks on osutunud Ida-Euroopa.

Õllepruulijad, kes juba niigi peavad maadlema Venemaa üüratute maksukergitustega – viimane võitleb alkoholismiga – kurdavad samuti tarbijate kasinuse pärast.

Taanlaste Carlsbergi tegevjuht Jørgen Buhl Rasmussen viitab põhitoiduste nagu leiva, makarontoodete ja riisi inflatsioonile. «

See on tarbijaid tänavu natuke vaos hoidnud,» ütles ta, avalikustades 9-protsendilise kukkumise Ida-Euroopa õlletarbimises kolmandas kvartalis.

Isegi tärkavate turgude «vanameister» Unilever, mis ammutab sealt enam kui poole oma müügist ning näitas tugevat kasvu ka viimases kvartalis, pidas vajalikuks Ida-Euroopa aadressil hoiatussõnu öelda.

Ida-Euroopa turg – eriti Venemaa – olevat kõige «raskem», sest inflatsioon on 9-10 protsendi peal ja pidevalt tuleb teha hinnakampaaniaid.

Morgan Stanley analüütiku Michael Steibi hinnangul tabab tärkavaid turge tervikuna tuleval aastal langus. Samas on pilt kirju, India, Indoneesia ja Hiina tugev kasv jätkub.

Konkurents läheb aga ülikarmiks.

«Kõik ajavad taga seda viimast indialast ja hiinlast, kuna Lääne-Euroopas kasvu genereerida on võimatu,» ütles Steib.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

(Postimees)

Vaata lisaks: Vene karskus tümitab Carlsbergi, Vaata, mis aitab majandusarengut prognoosida

Saku toob Eestisse kuulsa õllesommeljee

24. novembril tähistab Saku Õlletehas 191. sünnipäeva Rotermanni kvartalis intrigeeriva kõnekoosolekuga, kus teiste seas astuvad üles üks maailma tunnustatumaid õllespetsialiste MATT SIMPSON (USA), Postimehe Aasta Arvamusliider ANDRES ARRAK, ajaloolane JÜRI KUUSKEMAA, TÜ õppejõud BERK VAHER ning säravad Eesti naised paneeldiskussioonis "NAISED JA ÕLU".

Kõnekoosolek on pühendatud õllekultuuri lähemale uurimisele ning kõik esitlusele tulevad teemad on õllega seotud. Ürituse peakokk Indrek Kivisalu koostöös Risto Toomega FoodStudio’st tutvustab erinevaid õllega söögi valmistamise võimalusi kohapeal live show’l, samas kui maailma üks tunnustatumaid õllesommeljeesid Matt Simpson tutvustab roogade kõrvale serveeritavate õllede peensusi ning kokkusobivust toiduga.

Jüri Kuuskemaa on ette valmistanud intrigeeriva õlleteemalise mälumängu, mis toob päevavalgele ajaloolisi kurioosumeid õlle kohta. Matt Simpson astub lavale ettekandega „Beer – the Nordic Wine?“ („Õlu – Põhjamaade vein?“). Simpson on üks maailma tunnustatumaid õllesommeljeesid ning õpetanud õlle peensusi ka Emory ülikoolis USA-s. Matt Simpsonit on õlle teemadel intervjueerinud nii CNN, Washington Post, Associated Press kui paljud teised kanalid.

Saku Õlletehase juht Margus Kastein on lavale kutsunud Eesti säravad naised, teiste hulgas Teele Viira ja Kadri Kõusaare, et küsida neilt, mida naised õllest arvavad. Pärast arutelu tuleb esitlusele Andres Arraku ettekanne pealkirjaga „Elu võimalikkusest õlleta“ ning Tartu Ülikooli õppejõu Berk Vaheri ülevaade õlle rollist popkultuuri sümbolina.

Õhtu lõpetab mahlakas üllatus G-enkalt, muusikalise poole eest hoolitseb terve ürituse vältel ürgeestlaslikult võimas Greip.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:
Tele Viira näitas, kuidas naised õlut joovad
Saku Õlletehas pidas 191. sünnipäeva
Õllesommeljee toob kultuuri muutusi

19.11.11

Mida jõid vanad eestlased

Vanasti joodi toidu kõrvale värsket piima suhteliselt vähe, ikka oli toidulaual hapupiim. Vanade eestlaste toidulaualt ei puudunud aga muudki joogid: kali, õlu, kadakamarjajook ja viin. Kohvi kuni 20. sajandi alguseni Eestis peaaegu ei tuntud, ka kohvi valmistada oskasid vaid vähesed.

Kali

Vanade eestlaste tavaline jook oli kali ehk taar, millele sageli lisati kadakamarju. Seda valmistatakse nii, et ahjus pruunistatud leivale valatakse peale keev vesi, lisatakse mõni musta sõstra oks ja lastakse mõni tund seista. Kurnatud kaljale lisatakse soojas vees lahustatud pärm ja suhkur. Seejärel lastakse joogil seista ning valatakse kaljanõusse. Mõne päeva pärast võib tarvitama hakata.

Kadakamarjajook

Palju kasutati ka kadakamarjajooki — meest, veest ja pärmist valmistatud meejooki. Leivale rüübati peale ka jahukördiga segatud hapupiima. Kevaditi joodi värsket kase- või harvemini vahtramahla, kääritatult (suhkru ja jahu lisamisega) jätkus seda jooki kuni hilissuveni.

Õlu

Tähtpäevadeks pruuliti õlut ja mõdu. õlut tehti tavaliselt odralinnastest, kuid kasutati ka rukist, nisu või kaera. Paikkonniti ja eri aegadel on õlut pruulitud erineval viisil. Meemõdu tegemiseks keedetakse vesi sidrunikoortega ja lisatakse mesi. Kui mesi on sulanud, siis vedelik jahutatakse ja lisatakse vees lahustatud pärm. Joogil lastakse 2–3 päeva käärida, siis kurnatakse ja valatakse pudelitesse.

Tänapäeval asub Eesti suurim õlletehas Sakus, teist kohta hoiab Tartu A.Le Coq. Populaarseimad õlled on A.Le Coq Premium ja Saku Originaal. Peale õlle toodavad õlletehased veel ka kalja, mahlajooke, limonaadi, lauavett ja muud.

Viin

Viina hakati Eesti territooriumil põletama 15. sajandil, kuid õlut ta välja tõrjuda ei suutnud. Eesti on nii kangete alkohoolsete jookide kui ka õlle, veini ja teiste lahjade alkohoolsete jookide tarbimiselt Euroopas esirinnas.

Kui umbes 90% Eesti viinaturust on Eestis valmistatud viina käes, siis veine peamiselt imporditakse.

Muud joogid

Eesti veinitööstus on hõivanud vaid umbes viiendiku veiniturust, kusjuures vähemaks on jäänud piirituse baasil valmistatud niinimetatud peediveini ja juurde tulnud naturaalset toodangut.

Eestlaste hulgas on väga populaarsed piim ja teised piimajoogid (hapupiim, keefir, jogurt, pett).

Kuni 20. sajandi alguseni kohvi Eestis peaaegu ei tuntud, ka kohvi valmistada oskasid vaid vähesed. Praegu joob eestlane keskmiselt ühe tassi kohvi päevas.

Alkoholivabadest jookidest juuakse eeskätt mitmesuguseid karastusjooke ja pakendatud vett. Uutest jookidest on kõige eksootilisem Eestis toodetav jäätee, milles kvaliteetne tee on kombineeritud puuviljamaitsega.

Allikas: “Euroopa söögid ja joogid”- Tammerraamat, 2005.

(Delfi)

Vaata lisaks:
Kadripäevaks liha ja õlut
Pruulide õlletraditsioon elab edasi
Aeg on mõelda jõuluõlle tegemisele

Kadripäevaks liha ja õlut

Järgmisel reedel on kadripäev ja kuna kadrid usuti karjaõnne toovat, söödi sel päeval kindlasti liha ja tanguputru ning joodi õlut.

"Kadripäeval sõi vanarahvas lambaliha, sest sellest loodeti head lambaõnne. Samal põhjusel pakuti ka sealiha, verest valmistati verikäkke. Mõnel pool jällegi sattus potti mõni suleline – kana, kukk või hani," kirjeldab Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsi toitlustusjuht Žanna Tamberg kadripäeva söömiskombeid.

Sel päeval kuulus menüüsse ka tangupuder ja pühadetoidule lisas maagilist väge see, kui seda lambalaudas söödi. "On teateid, kus peremees-perenaine söönud lambalaudas kanaliha, kusjuures luud ja suled maetud sõnniku alla: sellest omamoodi ohvritoimingust loodeti lammastele head sigimist ja paksu villa," ütleb Tamberg. Samamoodi kindlustanud lambaõnne laudas pudrusöömine. Tähtpäeva juurde kuulus ka õlu ning seda – nagu muudki pühadetoitu – pakuti ka kadrisantidele.

Lamba- või sealiha köögiviljadega (kaheksale)

Vaja läheb: 600–800 gr lamba- või sealiha, 1–1,5 l vett, 800 g kapsast, 5–6 porgandit, 10–12 kartulit, soola, köömneid.

Valmistamine: Pane liha kuuma vette keema. Sealiha keeda umbes 45 minutit, lambaliha veidi kauem. Poolpehmele lihale lisa porgandilõigud, kapsalohud ja sool. Kui köögivili on peaaegu pehme, liha kartul ja köömned ning keeda, kuni kartul on pehme. Serveeri liha koos köögiviljade ja keeduleemega.

Allikas: Kolu kõrts

Tangupudru kaalikate ja seentega (kaheksale)

Vaja läheb: 2 kl odratangu, 1–2 mugulsibulat, 300 g pekiliha, 1–2 kaalikat, 300 g metsaseeni, soola.

Vaja läheb: Pane tangud keeva vette ja sega, vähenda kuumust. Keeda vaiksel tulel 15–20 minutit, kuni tangud hakkavad paisuma. Võta pott tulelt, kata rätikuga ja jäta tangud paisuma.

Prae pekikuubikud sibula ja seentega, kaalikad hauta eraldi pehmeks.

Seega tangud kaalikate ja seene-pekiseguga, tõsta haudepotti ning pane umbes 10 minutiks ahju. Serveeri hapukoorega.

Allikas: Kolu kõrts

(Õhtuleht)

Vaata lisaks:
Põlva talupood kutsub õpituppa

Õllejoomist alustatagu hommikul

Võiks arvata, et õllejoomises pole muud kunsti, kui et nööbi aga punn maha, keera pudel suule ja kulista. Tegelikult on humalamärjukese pruukimine ja serveerimine märksa keerukam ja nüansirikkam, selgitas Pärnus koolituse teinud Eesti esimene õllesommeljee Kristjan Peäske.

Esiteks peab õllesõber seda hüva jooki, mida hakati pruulima juba vähemalt 8000 aastat tagasi, tundma. Tundma saamiseks ei ole aga paremat moodust kui seda igal hommikul, võib-olla juba enne päeva esimest kohviannust proovida.

Õlu juba õhtul kappi

Selle eeldus on kinni pidada reeglist, mille kohaselt tuleb külmik õlledega täita juba tööpäeva lõppedes, mitte uue päeva alguses. Ehk käige juba õhtul töölt tulles poest läbi, siis on kohe hommikul hea meelde tuletada, kuidas odramärg maitseb.

Kuid stopp! Tark ei torma. Veel enne, kui asuda päeva esimese õlle kallale, tuleb väikese klaasi jagu õlut välja lasta ja maha kanda. Või tualetti. Alles siis olete valmis pudelit avama.

Enne avamist tuleb taarat rahulikult, sujuva randmeliigutusega 180 kraadi üles-alla keerata: nõnda segunevad peaasjalikult veest koosneva õlle sees lõhna- ja maitseained ühtlaselt kogu pudelis. Siin on üks erand: elus õllega ehk juhul, kui pärm pudelis alles elus, ei maksa nõnda käituda. Mitte et pärm selle peale solvuks, aga nii saate tulemuseks vedeliku, kus pärmi maitse ja lõhn käivad kogu lõhna- ja maitsebuketist tugevasti üle.

Britid joovad pissi

Õlut välja valades jälgige, et klaas oleks puhas ja kuiv. Ning et õlu läheks kindlasti õlle-, mitte siidriklaasi. Samuti pole viisakas klaasi keskmise või ülemise osa külge klammerduda. Ei, etikett näeb ette, et klaasi tuleb hoida alumisest kolmandikust.

Veel olulisem on jälgida, et õlut jääks katma kahe sõrme paksune vahumütsike. See annab õllele mahedama ja rikkalikuma maitse, kuna ei lase gaasilisel märjukesel joojale agressiivselt kurku ega ninna karata. “Kui kellegi esimene õlu oleks ilma vahuta, arvaks ta, et õlu on ikka vastik jook,” usub Peäske, kelle sõnutsi võib õlle, mida katab näiteks ainult ühe või vastupidi, koguni kolme sõrme jagu vahtu, valajale joonelt tagasi anda ja uut nõuda.

Siingi kehtib üks erand. Brittidele ei maksa vahuga kaanetatud humalavett pakkuda, kuna nad ei ole maitsega, mille vaht õllele annab, harjunud. Nende vaesusest ja umbusust kantud traditsioonid ei luba vahu eest maksta. Kui ikka on tellitud pindi jagu õlut, olgu klaasis kriipsu pealt pint jooki ega grammigi vahtu.

Kõigile ülejäänud õllesõpradele võib julgesti vahuga odrarüübet pakkuda. Kui nad just eraldi ei märgi, et nad seda ei soovi. “Kui keegi tahab ilma vahuta, laske talle see piss välja,” ei maksa Peäske arvates inimestega vaidlema hakata.

Asi on maitses

Levinud arvamuse järgi on õlle kõrvale kõige parem rebida kuivatatud kala või veidi peenemas seltskonnas juustu. Ükskõik mis õlle kõrvale.

Peäske päris nii ei arva. Tema õpetuse kohaselt tuleks otsida õllest samu maitseid mis toidust. Ehk magusa toidu kõrvale rüübata magusat ja kerge toidu juurde kerget õlut.

Heleda õllega sobivad näiteks vürtsikad Aasia road, pitsa, BBQ-kaste. Mõrkja pils-tüüpi ehk humalaõllega klapivad kala ja muud mereannid, sushi, magushapud Aasia toidud.

Tõmmu Hiiu ja teiste seesuguste õlledega lähevad hästi kokku grillkana ja kuumsuitsukala või grillitud toorsuitsu- ja peenikesed verivorstid. Pikalt küpsetatud tummiste paja- ja muude raskete roogade kõrvale on kõige parem rüübata porterit.

Teisalt jälle: asi on maitses ja rääkigu Peäske mida tahes, neid autodidaktidest õllesommeljeesid, kes elu jooksul kusagil tagahoovis või Turu peatuses sadu liitreid õlut nahavahele keeranud, ta nagunii ümber ei veena. Polegi vaja.

(Pärnu Postimees)

Vaata lisaks: Palun mulle üks klaas õlut, Kuidas õlut õigesti serveerida, Õllesommeljee toob õllekultuuri muutusi, Eesti esimene õllesommeljee edendab kultuuri

Sügisene maitsespikker Euroopas reisijale

... Belgia

Belgia köök on oma mõjutused saanud peamiselt Prantsusmaalt ja Hollandist, loomulikult leiab iga linnakese südames ohtralt Aasia ja Itaalia restorane. Belgial on varuks aga ka oma trumbid ja unikaalsed maitsed.

Esiteks midagi õige magusat: Belgia šokolaadi traditsioonid ulatuvad tagasi 19. sajandisse, kui koloniaalmaadest hakati hankima eriti kvaliteetset kakaouba. Praegu on Belgias üle 300 šokolaaditootja ja eriti populaarsed on Belgia trühvlid, piima- ja pralineešokolaadid.

Vähemalt sama kuulus on ka Belgia õlu. Belgias tegutseb üle saja pruulikoja, igal mitmed väärikad õllesordid. Belgia õlled on üldjuhul üsna kanged ja enamasti juuakse õlut väikestest jalaga klaasidest – nii on Belgia õllejoomine üsna veinijoomise moodi.

Tuhat aastat vana on Belgia kloostriõllede traditsioon, need on ainukesed õlled, mille käärimine jätkub pudelis.

Maitsete mekad: Antwerpen ja Brüssel on head kohad maitseterikka nädalavahetuse veetmiseks.

Proovi reisil: Õlles valmistatud sinimerekarbid või loomalihahautis. Kuues Belgia kloostris valmiv kange Trappisti õlu või kelmikad kirsi- ja vaarikaõlled. Kuumad ja kohevad vahvlid otse tänavalt.

Osta kaasa: Šokolaad tuntud tootjatelt nagu Godiva, Neuhaus, Marcolini – või lase valgete kinnastega müüjal valida endale parimad käsitöötrühvlid.

Omaette lõiku oleks kahtlemata väärinud ka Austria sacher’i, šnitsli, tafelspits’i ja otse linna servas laiuvate veiniaedadega, Portugali sardiinid ja tursk, vinho verde ja portvein, Kreeka taramosalata ja muud meze’d ja juba Aasiaga kohtuv Türgi pealinn Istanbul oma vapustavate turgudega...

Toiduteemal arutlema, soovitusi jagama ja lõpuks ka maitse üle vaidlema võis jäädagi, oma isikliku Euroopa edetabeli lemmiksihtkohadest ja -maitsetest saab igaüks ise kokku panna.

(lüh. Postimees)

Vaata lisaks:
Kui suur peaks olema turisti päevaraha?
Eesti toidu ja Belgia õlle kohting

18.11.11

Aeg on mõelda jõuluõlle tegemisele

Jõulud ei olegi enam sugugi mägede taga ja juba vanadel eestlastel oli komme, et jõuludeks tegi ka kõige vaesem talupoeg laari õlut.

Ja kuigi tänapäeva inimesed hangivad enamiku kraami poest, võib ka kodus üsna väikeste kulutustega endale meelepärast jõuluõlut valmistada. Põlva raudteejaama vastas asuv kauplus Talutoit propageerib taludes ja käsitööna valmistatud väiketootjate toitu. Koduõlut siin müüa ei tohi, kuid õpetussõnu selle tegemiseks jagada võib, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tänapäeval levinud leivaõlle valmistamine on nagu lahustuv kohv - annab tulemuse kiirelt ja ilma suurema vaevata. Lõuna-Eestis on levinud spetsiaalne õlleleib, laiemalt on tuntud ka vedel linnaseekstrakt ehk maltoosa. Retsept on õlleleival kirjas, kuid ka kogenud tegijal tuleb õlu iga kord erineva maitsega.

"Teadmine, et sul on enda tehtud õlu - see teadmine annab juba midagi juurde," ütles koduõlle valmistamise õpitoa läbiviija Tauno Talivee. "Sa poest saad alati õlut osta, eks ole. Ja ikka enda tehtut on hea juua. Ma arvan, et see on põhipõhjuseks. Eks ta muidugi odavam ka tuleb."

Isevalmistatud koduõlu tuleb kätte umbes kümme korda odavamalt kui laadalt ostes ning viis korda soodsamalt poeõllest. Poekraamiga see siiski ei konkureeri, sest pastöriseeritud pudeliõlu püsib külmikus kuid, aga kodune elus õlu muutub pärast valmimist juba paari päevaga üsna karmide meeste joogiks ja ongi seetõttu sobilik teha vaid erilistel puhkudel kiirelt tarbimiseks. Lisaks pole niisugust õlut isegi talupoes saada.

"Kaupluse Talutoit juhataja Eve Veski rääkis, et koduõlut sellest poest ei saa. "Oleme näinud vaeva selle nimel, et saaks seda, aga ainuke võimalus hetkel oleks tuua Saaremaalt ."

Arutelud taludest toodetud kraadiga jookide legaliseerimisest on aastaid sumbunud erakondade kartusesse pahandada alkoholitootjaid, kuigi koduõlut tehti ja tehakse edaspidigi. Kui kodus õlletegu proovides saab kõige lihtsam retsept selgeks, võib katsetada virdele ka erimaitselist tõmmiste lisamist - näiteks ingverimaitselise jõuluõlle saamiseks.

Videot näed siin

(ERR)

Vaata lisaks:
Põlva Talupood kutsub õpituppa
Põrgus läheb Pihtla õlu hästi
Maaettevõtjad heitlevad euronormidega

15.11.11

Saku 9 kuu eksport kasvas

Saku Õlletehase müük välisturgudele ulatus tänavu 9 kuuga 26,4 miljoni liitrini, mis on võrreldes mullu sama perioodiga 9% rohkem.

Saku Õlletehase juhatuse esimehe Margus Kasteini sõnul teeb ekspordinumbrid eriliseks Saku oma õllebrändide edukas müük välisturgudele. „Aastataguse ajaga võrreldes kasvas käesoleva aasta üheksa kuu kokkuvõttes Saku oma brändide eksport 35%, samal ajal kui allhanked teistele ettevõttetele kasvasid 7%,“ rääkis Kastein.

Saku Õlletehase suurim eksporditurg oli üheksa kuu kokkuvõttes Soome, kuhu müüdi 15,3 miljonit liitrit. Kasteini sõnul iseloomustab Soome müüki kõige paremini Eesti esimese kvaliteetõlle ja soomlaste seas tuntuima Eesti õlle Saku Originaali edukas eksport, mis kasvas aastaga 53%.

Saku Õlletehase suuremad eksporditurud oli selle aasta 9 kuuga lisaks Soomele veel Läti, Poola, Rootsi, Leedu, Singapur, Saksamaa ja Norra. Saku jaoks uued ning kasvavad eksporditurud on Venemaa, Island ja Horvaatia.

Oma brändidest müüs Saku Õlletehase selle aasta üheksa kuuga välisturgudele Saku Originaali, Rocki, Saku Kulda, Saku Tumedat, Manchesteri, Dublinit, Kissi ja DLighti.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:
Saku Õlletehas hoiab õlleturu liidrikohta
Saku Õlletehas jõudis kasumisse
Saku Õlletehas

Õllesommeljee toob õllekultuuri muutusi

Õllekultuurist ja selle arendamisest on räägitud väga palju, kuid ikka osatakse meie pubides ja restoranides lugu pidada pigem veinist kui õllest.

Kujuta ette, et lähed restorani, ja tellite mereande. Kelner lausub: “Kas ma võin selle roa juurde soovitada Chablis’d. Selle värskus ja mineraalsus balansseerib hästi mereandide tugevamapoolset maitset.”

Või kui juhtud tellima jõulude ajal mahedalt maitsestatud hapukapsaid käsitsi valmistatud verivorsti ja pohlamoosiga pakutakse sulle selle kõrvale muhedat Rheingau Rieslingut.

Aga miks veini?… Miks ei võiks kelner soovitada esimese roa kõrvale spetsiaalsete humalatega valmistatud Tšehhi-tüüpi õlut A. Le Coq Pilsi, mille tugev mõrkjas maitse sobib ideaalselt kalatoitudega. Või jõuluprae kõrvale spetsiaalsest pokaalist aromaatset Tõmmut Hiidu, mis toetab sümbioosi pohlamoosi ja verivorsti vahel?

Või toome teise lihtsa näite pubidest. Istud leti ääres, tellid päevapakkumise ning lausud muuseas: „Ahjaa, laske üks õlu ka!” Pööramata seejuures tähelepanu, mis õllega on tegemist, kuidas see serveeritud on ning kas see on soe, liiga külm, vahuga või vahuta. Veini puhul teab igaüks, et midagi on viltu, kui seda serveeritakse mahlaklaasist või kui valge vein on liiga soe ja punane liiga külm.

Rääkimisest ei aita, tuleb tegutseda

Aastaid õllekultuuri eestvedamisega tegelenud A. Le Coqi õlletehase juht Tarmo Noop nõustub praegu restoranides valitseva olukorraga. „Eestlased on väga altid võtma üle veinikultuuri, kuid meie enda rahvusjooki ja pikkade traditsioonidega õllesse ei süüvita. Ka õllede maailm on põnev, värvikirev, mitmekülgne ja avastamist väärt,” selgitab Noop.

Noop lisab, et õlletootjad on aastaid rääkinud õllekultuurist – kuidas õlut serveerida, millised on õllede liigid ning missugune õlu millise söögiga kokku käib, kuid ega pilt paljuski muutunud ole. „Pelgalt rääkimisest ei piisa, tuleb midagi reaalselt ette võtta ning esimese asjana harida meie enda pubide ja restoranide töötajaid sarnaselt, nagu veinide puhul on tehtud,” leiab Noop.

Sestap ongi A. Le Coq käivitanud projekti Beer Star, mille eesmärk on arendada õllekultuuri, tõstes pubides ja restoranides ausse eeskätt õllede serveerimise ja toiduga sobitamise. Projekti esimeses staadiumis koolitatakse üle Eesti välja ligi 50 pubi ja restorani, kus müüakse A. Le Coqi õlut. „Teenindajad saavad väga põhjaliku ülevaate sellest, kuidas õlut hinnata, õigesti serveerida ning milliste toitudega erinevaid õllesid kokku sobitada,” selgitab Noop. Ta usub, et muutus õllekultuuris saab alguse just pubidest ja restoranidest, kui vana ja väärikat jooki austusega kohtlema hakatakse.

Eesti esimene õllesommeljee

Projekti teiseks eestvedajaks ning koolituste läbiviijaks on Eesti esimene õllesommeljee Kristjan Peäske, kes läbis suvel vastava koolituse Londonis, F&B Partnership Beer Sommelier’ programmi raames ning kelle õpetajaks oli üle maailma tunnustatud õllesommeljee Marc Stroobandt. Lisaks on Kristjan Peäsket kahel viimasel aastal pärjatud Eesti parima sommeljee tiitliga ning ta on pälvinud ka Baltikumi esisommeljee tiitli. Nüüdsest võib teda pidada ka Eesti esimeseks koolitatud õllesommeljeeks.

Peäske on võtnud joogikultuuri arendamise kodumaal oma südameasjaks ning nõustub, et veinidega on asjalood selgemad kui õllega. „Koolitusel viibides sain õllede ajaloo, valmistamise, serveerimise ja toidusobitamise kohta teadmisi, mida ka meie kohalikul turul soovin edasi anda,” lisas ta. „Ma võin julgelt öelda, et ka õlledel on peaaegu sama värvikirev taust kui veinidel ning erinevaid koolkondi ja õlletüüpe on maailmas sadu.” Ka oma koolitustel räägib Peäske põgusalt õllede ajaloost, taustast ja jagunemisest. „Õllest loob aukartust äratava maailmapildi fakt, et tegelikult ei olemas vaid ühtemoodi maitsev õlu, vaid ka selle valmistamise taga on omaette teadus nagu veinide puhul,” lisab ta.

Serveerimine ja toit

Tarmo Noobi hinnangul on meie õllekultuuriruumis kõige enam vajakajäämisi õlle serveerimises ja toiduga sobitamises. Peamiselt sellele keskendub ka Beer Stari projekt, sest ainuüksi õlle välimus on üks osa õlle maitsest. „Õlu peab olema serveeritud õigest klaasist, korraliku vahuga, klaas õllealusele asetatud ning logoga kliendi poole,” rõhutas Noop.

Ka maitse poolest on vahuga ja vahuta õlled erinevad. „Kui serveerida ühte ja sama õlut vahuga ja vahuta, on erinevus nii suur, et küsiti, kas tegemist ikka on ühe ja sama õllega,” toob Peäske näite oma õllekoolitusel saadud tagasisidest. „Kui juua õlut läbi vahu, muutub õlle tekstuur, see on pehmem ja parem ning vaht võtab kinni ka tugeva õllemulli ning samuti toob vaht paremini esile ka värske humala aroomi ja maitse.” kirjeldab ta maitseerinevusi.

Õllesommeljee rõhutab, et ülioluline on õllede temperatuur ja klaasivalik. Heledat õlut tuleks juua pigem külmemana ja pikast õlleklaasist, tumedat aga soojemana ning pokaalist. „Näiteks Tõmmut Hiidu meeldib mulle juua toatemperatuuril, sest ma soovin kätte saada kõik selle maitsed ja tunda õlle karamellisust. Ovaalne jalaga pokaal tagab õlle aroomi ja maitse parema levimise maitsemeelteni,” põhjendab ta tumeda õlle puhul alt laieneva ja ülevalt kitseneva pokaali kasutamist. „Samuti ei serveerita sellist klaasi kunagi täis. Pool pudelist tuleb valada klaasi ja pooltühi pudel jätta pokaali kõrvale,” jätkab ta.

Hästi harmoneeruvad vürtsine toit ja hele õlu. „Näiteks tikka masala, sweet chilli ning vürtsikad Aasia ja Mehhiko road sobivad omavahel ideaalselt kokku Premiumiga. Kana barbecue-kastmes ning basturma aga sobivad pigem tugevamaitselisema Specialiga.” Humalasemaid Tšehhi-tüüpi õllesid soovitab Kristjan aga sobitada kalaroogadega. „Samuti on Teriyaki kana mõrkjama A. Le Coq Pilsiga kindel valik,” lisab Peäske. „ Porteriga soovitan proovida kõigil näiteks kuumsuitsukala, erinevaid kodumaiseid juuste sibulamoosiga. Magusatest roogadest soovitab sommeljee serveerida tumeda õllega halvaad, tumedat šokolaadi ning šokolaadikooki. “Porteris olev karamellisus hakkab magususega mängima ning sobib seetõttu ideaalselt šokolaadiste dessertide juurde,” õpetab ta.

Beer Stari märk näitab kvaliteeti

Alustatud õllekultuuri arendamise projekt on märgilise tähendusega ka tarbija jaoks. Kõik koolituse läbinud pubid ja restoranid saavad Beer Stari sertifikaadi, mis antakse välja õlut vaid tipptasemel serveerivatele kohtadele. Tarbija tunneb koha ära spetsiaalse uksemärgi, laudadel olevate õllealuste ning Beer Stari õllekraanide järgi. „See on märk, mis annab ka tarbijale kindlustunde õlle pakkumise kvaliteedi kohta,” selgitas Noop. „Usun, et selline õllekultuuri arendamise viis rikastab meie enda kultuuriruumi ja jätab meie pubidest, baaridest ning restoranidest hea mulje ka väliskülalistele,” ütleb ta veendunult.

(A. Le Coq)

Vaata lisaks:
Kuidas serveerida õlut õigesti
Lühidalt ja kontekstist välja rebitud
Eesti esimene õllesommeljee edendab kultuuri
A. Le Coq