30.7.11

Soomlased viivad kodumaale meie poekaupa

Soome statistika andmetel ostsid põhjanaabrid mullu Eestist kaupu ja teenuseid 390 miljoni euro eest, mis Helsingin Sanomate kalkulatsioonide järgi moodustab 10% Eesti jaekäibest.

Tootjad ja kaupmehed usuvad, et rikas Soome klient kaupade ja teenuste hindu siiski oluliselt ei mõjuta, otse vastupidi – tänu soomlastele olevat meil hinnad madalamad.

Põhjanaabrid viisid alkoholi kõrval kaasa rohkelt maiustusi, toidukaupu, tubakatooteid, jalanõusid ja ravimeid ning käisid agaralt hambaravil.

A. Le Coqi õlletehast juhtiv Tarmo Noop ütleb, et nõndanimetatud õllekohvrid ongi turistidele suunatud. Nende sisu moodustab kuni 15% Eestis müüdava õllest. "Soomlased on väga hinnateadlikud ja teavad täpselt, kui palju kus midagi maksab. Õlleturul on ka nõnda tihe konkurents, et hindade tõstes oleks kohe keegi odavama kaubaga kohal. Pigem aitavad turistid hindu all hoida, kuna suuremate müüginumbrite korral on ka tehase üldkulud ühe pudeli kohta väiksemad," selgitab Noop.

Tema meelest ei taha riigivalitsus seda tunnistada, kuid oluline põhjus, miks turistid siia tulevad, on odav alkohol.

"Tänu sellele elavneb ka kaubanduselu ja nii mõnelgi inimesel on tööd. Tullakse õlut ostma, aga seejuures astutakse läbi ka juuksurisalongist ja hambaarsti kabinetist," leiab ta.

Liviko direktori ja alkoholitootjate liidu juhi Janek Kalvi sõnul on alkoholigrupis turistide osakaal ligemale 30%.

"Vaieldamatult nõnda suur turistide arv avaldab mõju. Kuid mida rohkem on ühes tootegrupis tarbijaid, seda enam konkurentsi selles segmendis on. Pigem aitavad soomlased tõesti käibe kasvatamisega hindu kontrolli all hoida," on Kalvi kindel ...

(lüh. Õhtuleht)

... Saksa turistid nurisevad, et Eestis on hinnad kõrgemad kui neil kodus. Tallinn on kallim linn kui Berliin. Eriti märgatakse kõrgemaid hindu toidupoodides, restoranides ja kohvikutes. Tallinna vanalinnas maksvat kann õlut oluliselt rohkem kui Saksamaal ...

(lüh. Eesti Ekspress)

Vaata lisaks: Soome pruulikojad saadavad õlle Tallinnasse, Rakendus leiab parima hinnaga pubi, Soomes õlleaktsiis Eestist 5 korda kõrgem, Soomlased joovad ka kodus Eesti õlut, Mullu osteti 15% rohkem viina

Milline on Lady Gaga ideaalkohting?

Megastaar Lady Gaga avalikustas, et tema kohtingule viimine ei maksa palju.

Lauljatari ideaalne õhtu koosneb bowlingust ja paarist õllest, vahendab Showbizspy.

«Olen enne Budweiserit üsna hea mängija, kuid õlut juues muutun järjest halvemaks, mis on kohtingukaaslasele kasulik, sest minu peale ei kulu palju raha,» seletas Gaga.

Staar lisas, et ei kasuta bowlingut mängides kunagi rendijalanõusid: «Mis siis, kui mõni fänn tuleb bowlingusaali ja näeb mind madalate kingadega? Ta saaks südamerabanduse!»

(Postimees)

29.7.11

Noop: pean alkoholi müügikeeldu populismiks

Alkoholi müügikeeld bensiinijaamades pole muud, kui lihtsalt populism, leiab A. Le Coqi juht Tarmo Noop.

Noobi sõnul pole õlle osa bensiinijaamades müügimahult kuigi suur, kuid alkoholimüügi keelamises ta mingit loogilist argumenti küll ei näe.

"Kui põhjuseks on, et bensiinijaamades käiakse autodega, kas me käime siis poes hobustega?" imestas ta. "Soome ja Rootsi on valinud kange alkoholi monopoli tee ning seetõttu on müügikohti Eestiga võrreldes vähem. Ma ei ütleks aga, et seal oleks õllemüügikohti vähem, kui Eestis. Õlle kättesaadavus on täpselt samasugune."

Noop lisas: "Kui alkoholimüük nüüd bensiinijaamades keelatakse, siis mina nimetaks seda asja lihtsalt populismiks."

(Äripäev)

Vaata lisaks: Noop: lahja õlu sobib ka autojuhile, Venemaa president võrdsustas õlle alkoholiga

Tšehhi politsei premeerib kaineid autojuhte

Tšehhi liikluspolitsei korraldadas kampaania, mille kohaselt antakse kainetele autojuhtidele preemiaks alkoholivaba õlu.

Omanäolise premeerimisega tegeletakse kuni augusti lõpuni, teatas kohalik televisioon.

Tšehhi politseipealik Vladislav Gusak ütleb, et 2011. aasta esimesel poolel tabati roolist enam kui 11 400 joobes juhti, mis on 2,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Politsei teatel tervitavad nad ükskõik millist ratsionaalset ideed, mis aitaks joobes juhtide arvu vähendada. Nii otsustasidki Tšehhi õlletootjad koostöös politseiga hakata juhtide seas kainust promoma.

Kampaaniaga on ühinenud 15 kohalikku tehast, kelle toodang moodustab 80 protsenti riigis pakutavast kesvamärjukesest.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Saku loob uue alkovaba õlle kuvandit autoloosiga, Alkoholivabad õlled kustutavad janu, Noop: lahja õlu sobib ka autojuhile

Trend õllemaailmas: 0,3-liitrised pakendid

Järjest rohkem müüakse õlut 0,3 liitri kaupa, Saku õlletehase müügidirektori Margus Kasteini kinnitusel on tegemist ülemaailmse trendiga.

Kasteini kinnitusel on siin oma roll ka hooajal, nimelt müüakse suviseid jooke suurema tõenäosusega väikestes pudelites või purkides. 0,3 liitrises pakendis püsib õlu värskem, kuna jook püsib lõpuni jahe ja vurtsuga. «Pooleliitrises pudelis kipub lõpp käest minema,» tõdes Kastein.

Lisaks sellele on väiksemast pudelist mugavam juua ja pakend näeb huvitavam välja.

Kindlat sihtrühma pisematele pakenditele tema sõnutsi ei ole. «0,3-liitrisesse pakendisse on pandud nii rohkem kui vähem maskuliinseid tooteid. Tuborg ja Carlsberg ei ole teps mitte ainult naistele mõeldud,» sõnas Kastein.

«Kindlasti on naistele 0,3-liitrine pudel vastuvõetavam kui purk, naistele meeldivad ilusad asjad,» kommenteeris aga A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop. Tema sõnul on endiselt kõige populaarsemad pooleliitrised õllepudelid.

(Postimees)

27.7.11

Evelyn Sepp häbeneb «parmu õlle» pudelis kalja

Eveyn Sepp kirjutas täna suhtlusportaalis Facebook, et ei julge juua kalja, mis on pakendatud nö. "parmu õlle" taarasse- pruuni plastpudelisse. Mida küll kolleegid võivad arvata, kui näevad teda sellisest pudelist joomas? Äkki nad ei märka silti?

Toome välja ka Evelyni postituse:

"Juba 2.päeva seisab mu laual Saku kääritatud kalja pudel- joogi, mis toodeti spetsiaalselt naistele, kuid pandi mingil põhjusel pruuni plastmassist parmu õlle pudelisse. Vot siis seda disaini. Ei kipu jooma ega vist ei söandaks enam osta kah. Eriti pärast seda, kui mu kolleeg tabas mind keset päeva sellise pudeliga lauataga janu kustutamas.)"

(sahinad.ee)

Vaata lisaks:
Joogitootjad kogunevad kalja tulevikku arutama
Delfi suur kaljatest
A. Le Coq toob turule tumeda kalja

25.7.11

Peetri kogus on 1125 erinevat õllepurki

Kuressaares elaval ja Tallinnas töötaval Peetril on omalaadne kogu, mis koosneb tühjadest õllepurkidest. Hubasesse saunaruumi enda meisterdatud riiulitele on mees üles seadnud 1125 erinevat purki ning ükski neist ei kordu. Kollektsiooni teeb eriliseks asjaolu, et kõik õlled on mees ise ära proovinud.

“Kõik on ära maitstud. Kogusse lähevad need purgid, mille olen ise ära joonud. Neid on päris palju, aga aastaid on ka palju läinud,” ütleb alates 1993. aastast hobiga põhjalikumalt tegelenud mees. Esimesed purgid kogunesid Peetril 1988. aastal, aga kuna tal ei olnud neid tol ajal hoida mujal kui töö juures, siis need sai endale Karksi-Nuia õlletehasest üks noor-isand, kes ka samasuguse hobiga tegeles ja need tookord endale kauples.

1993. aastal, kui Peetril sai restaureeritud Saaremaal asuva sauna eesruum, on kogu ka väga jõudsalt kasvanud. Suvel elab pere tavaliselt Saaremaal ja kuna sauna tehakse kaks korda nädalas, siis sauna juurde kulub õlu alati ära.

(lüh. Saarte Hääl)

24.7.11

Pärnu – kas tõesti Eesti kummituspealinn?

Sammud, oiged, ohked, külmad tuuled, varjud, karjed – kõike seda võib näha ja tunda Pärnus, mis vähemalt legendide ja lugude põhjal on Eesti kummituspealinn.

Legende liigub nii internetifoorumites, turul kui linnakodanike juturingides. Kui peatada mõni jalutaja ja küsida, kas nad teavad ehk mõnda maja, mida kimbutatakse, on küllaltki tõenäoline, et nad pajatavad loo oma tuttavate tuttavatest, kes elasid kusagil vanas kortermajas ja pidid sealt ära kolima, sest keegi kogu aeg kummitas.

Uskuda või mitte uskuda, selles on küsimus. Pärnu Postimees võttis plaaniks käia läbi rahvasuus kõige levinumad kummitusmajad, et selles ise veenduda. Otsi lolli, kes ei kardaks kolli …

Pärnu õlletehas

Pärnu õlletehase avas perekond Bliebernicht 1879. aastal Et perepea pidevalt Euroopa vahet käis, hoolitses märjukese tootmise eest pereema tütardega. Sellest tulenevalt kummitavat vanas tehases just perenaise vaim, kes vaatavat, et töö ikka käiks.

Hoonete praeguse omaniku Kauko Ruponeni sõnade kohaselt toimub vähemalt kompleksi ühes osas tööstuslik tootmine, seega võib kummitus rahul olla.

Ruponeni jutu järgi võib õhtuti tõepoolest kuulda hääli ja mitu korda on juhtunud, et uksed, mille ta enda teada kindlasti lukku on keeranud, on lukust lahti. Ta arvab, et kui naisterahvas kondabki mööda vanu niiskeid õllekeldreid, on ta tõenäoliselt heatahtlik ...

(lüh. Pärnu Postimees)

22.7.11

Põrgus läheb Pihtla õlu hästi kaubaks

Pihtla õlu teeb olulist läbimurret mandril, kui lisaks juba tavaks saanud laatadel osalemisele hakkasid hiljuti Pihtlas toodetud kesvamärjukest edukalt müüma Tallinna kõrts Põrgu ja Kodu Baar.

“Tallinna baarid on Pihtla õllega enam kui rahul ja tellimusi sealtpoolt ikka tuleb,” lausus Pihtla õlut tootva Taako OÜ juht Arvet Väli. Õllemeistri sõnul leidsid nii Tallinnas Niguliste kiriku juures Rüütli tänavas tegutsev pubi Põrgu kui ka hiljuti Vaimu tänaval avatud Kodu Baar ta iseseisvalt.

Pihtla õlu müüb end ise

“Kellelegi pakkuma pole ma pidanud enda õlut minema, ikka ise on mind üles leitud ja kellelegi midagi pähe määrima pole ma pidanud,” viskas Arvet Väli nalja. “Müük läheb neil tõesti väga hästi, sest huvi ja nõudlus Saaremaal valmistatud õlle vastu on suur. Hinnangud õllele on seni olnud positiivsed, pigem olen isegi jännis, et kõiki tellimusi täita.”

Saaremaal müüakse kanget seitsmekraadist Pihtla õlut Grand Rose spaas, veskis ja Kiratsis Saksa poes. Arvet Väli tunnistas, et juulis kasvas nõudlus vahepeal nii suureks, et ta pidi mitmele tellijale eitavalt vastama. Seda enam, et igal nädalavahetusel on Pihtla õlu esindatud ka mandril toimuvatel laatadel.

“Sinna läheb ikka kümnete ja sadade liitrite kaupa,” sõnas õllemeister. “Juulis olid veel Õllesummer ja Õlletoober ning enam ei piisanud isegi sellest, et nädalas kaks korda õllepartii keetsin. Mõni tellija võis kindlasti solvunud või vihanegi olla. Aga kahjuks pole mul siin Pihtlas Saku õlletehas, mis suurte mahtude ja tellimustega hakkama saab. ”
Õllepruulikoda pole Arvet Välil suure nõudluse tõttu siiski kavas laiendada, kuna kokkuvõttes ei tasuks vaev ennast ära.

Õlu viiakse soomlastele mekkida

“Pool aastat läheb väga hästi, teine pool aastat aga on nõudlus väiksem, kuna sügis- ja talveperioodil õlletarbimine väheneb,” selgitas Arvet Väli. “Toodangumaht suureneb aprilli lõpus ja mais ning kestab nii augusti-septembrini välja. Ülejäänud aeg on kehvavõitu, välja arvatud jõuluaeg. Nii et selleks pooleks aastaks pole vaja tootmist laiendada ega kedagi tööle võtta.”

Aastane toodang on väikesel õllekojal 10–12 tonni. Ainsaks tagasilöögiks on olnud tänavune Õlletoober, kus oli oodatust vähem rahvast ja müüginäitajad olid veel kehvemad kui masuaastail.

Juuli lõpus üritab Pihtla õlu vallutada ka välisturge, kui osaleb juba kolmandat aastat järjest Helsingi kesklinnas Rautatientori väljakul toimuval laadal.
“Tegu on üritusega, kus on väiketootjad koos ja seal on meil seni hästi läinud, sest soomlastele meie õlu meeldib,” kinnitas Arvet Väli.

Pildil Arvet Väli ja Jüri Sklennik

(Meie Maa)

Vaata lisaks:
Parima koduõlle pruulis Jüri Sklennik
Andrus Kandima: meki ja austa
Valik õlleüritusi Soomes
Pruuli Tiuka pärimus läheb edasi
Maaettevõtjsd heitlevad euronormidega
Visa mees võitleb veinimüügi õiguse eest
Eestlased joovad üha lahjemat õlut
Maamessil kohtas vähe Saaremaa toodangut
Pihtla taluõlle tootja jõudis Eesti joogitootjate TOP-i
Taako EBG's

Joogitootjad kogunevad kalja tulevikku arutama

Põllumajandusministeerium on 15. augustiks kokku kutsunud mitmed joogitootjad ja kaasametnikud, et arutada kalja tuleviku üle.

«Tegemist on sissejuhatava ümarlauaga, kus kuulatakse ära kõikide osapoolte arvamusi, kas ja kuidas kalja tootmist ja kvaliteeti reguleerida,» selgitas põllumajandusministeeriumi avalike suhete juht Janika Salev.

Küsimusele, millest tuleneb vajadus kalja tootmist ja kvaliteeti reguleerida, vastas Salev, et joogitootjad on selle küsimuse tõstatanud ning ümarlaual kuulataksegi nende mõtteid.

Varem on Õlletootjate liit kutsunud üles täpselt defineerima kalja seaduslikkust: kas tegemist on alkohoolse või mittealkohoolse joogiga ning kas see on kääritatud jook või sobib kaljaks kutsuda ka siirupist valmistatud vedelikku.

(Postimees)

Vaata lisaks: Kali EBG's, Milline kali on õige?

20.7.11

Andrus Kandima: meki ja austa!

Tänaseks on ka 15. Õlletoober möödanik. Õlletoobri pikaajaline eestvedaja Andrus Kandima meenutas Meie Maa soovil aega, mil otsustati see festival ellu kutsuda.

Aasta oli siis 1997, kui otsustasime kahe sõbraga Saaremaal esimest korda korraldada oma õllepeo. Olime noored mehed ja tahtmist täis.

Koduõllega olime kõik kokku puutunud juba lapsepõlves. Kõikides meie peredes oli seda ikka tehtud vähemalt mõned korrad aastas ja see oli meie kodudes loomulik. Ka meile, lastele, anti põneva õlleteo kõrvalt vahel virret mekkida. See oli nagu mingi tunnustus või usaldus, ehk õpetus – meki ja austa!

Kunagi ei tehtud meie kodudes õlut sellepärast, et keegi soovis ennast purju juua. Eesmärk oli sootuks teine – proovida teha ise õlut, vahel seda pisut mekkida ja pakkuda ka külalistele. See oli nagu auasi – lauale panna kapp koos omatehtud õllega ja siis moepärast see maitsmiseks ringi lasta.

Õlletegu ja aupaklikkusega õllesse suhtumine oli pigem esiisade traditsioonide jätkamine ja austamine. Kindlasti oli see ka omamoodi õpetus lastele, kuidas sellise joogiga ümber käia. Nõukogude ajal pruuliti õlut tihti ka eesmärgiga saada pikalt ja stabiilselt jommis olek. Viimane teguviis on esiisade traditsioonide moonutamine ja devalveerimine.

Tegelikult oleme täna ajas, kus ka õlletarbimisel (ka muu alkoholi) on kaks erinevat eesmärki, mis lähtuvad samadelt alustelt – üks on kultuuripõhine, erinevate traditsioonide tundmaõppimine ja mõistlik nautimine heas seltskonnas , teisel juhul on tegemist lihtsalt sihipäratu joomisega.

Nii nagu ajas muutub kõik meie ümber, on muutunud ka Saaremaa õllefestival Õlletoober. Oleme juba aastaid tagasi oma eesmärgiks võtnud – muuta Õlletoober kultuuripõhiseks. Meie eesmärgiks ei ole propageerida õlut kui vahendit ennast ohtra tarbimisega purju juua, vaid kui üht meie esiisade traditsioonide ja ka kohaliku kultuuri edasikandjat. Seda, mida võiksime auga esitleda ja pakkuda nii külalisele, kui ka heale sõbrale maitsmiseks.

(Meie Maa)

Vaata lisaks:
Õlletoober algas uhke rongkäiguga
XV Õlletoober pakkus kvantiteedi asemel kvaliteeti
Õlletoober EBG's
Õlletoober
Lugeja õllefestivalidest: Joodik magab nagunii põõsas, hoolimata sellest, kes laval häält teeb

Venemaa president võrdsustas õlle alkoholiga

Venemaa president Dmitri Medvedev allkirjastas «alkoholivastase seaduse», millega võrdsustatakse õlu alkoholiga ning keelatakse selle müük kioskites ja telkides.

Seadusega võrdsustatakse alkoholiga kõik üle 0,5-protsendilise alkoholisisaldusega joogid (va. valitsuse erinimekirja kantud tooted nagu näiteks keefir ja kali) ning antakse võimudele luba kehtestada täielik alkoholi jaemüügi keeld, vahendab lenta.ru.

Medvedevi allkirjastatud dokument näeb ette ka alkoholi müügikeelu kella 23-st kella 8-ni hommikul. Õlle ja sellel põhinevate jookide müügikeeld rakendub 2013. aastast. Sellest ajast keelatakse ka õlle jaemüük kioskites ja paviljonides, samuti ühistranspordi peatustes, turgudel, vaksalites, tanklates ja lennujaamades.

Juba tuleva aasta 1. jaanuarist keelatakse aga alkoholitarbimine (ka õlu) avalikes kohtades.

Õlletootmise ja- müügi litsentseerimist, mis viimase poole aasta jooksul jutuks on olnud, Venemaal siiski ei tule, kuid seaduseelnõu kohaselt keelatakse õlle tele-, raadio- ja välireklaam.

Eelmisel aastal oli Venemaa õlleturu maht 200 miljardit rubla, seejuures langeb mittestatsionaarsete müügikohtade arvele kuni veerand õllemüügimahust.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Venemaal plaanitakse piirata õlle müüki
Venemaal keelatakse õlle avalik joomine

Soome pruulikojad saadavad õlle Tallinnasse

Et Soome alkoholimonopol Alko kohalike mikropruulikodade kangemat õlut väga kergesti müügile ei võta, toovad õllepruulijad selle hoopis Tallinnasse, kirjutab Kauppalehti.

Tallinnast on saamas Soome mikropruulijatele uus müügiaken: esimesena tuli müüki Malmgardin Panimo õlu Tallinnas Drink Baar & Grill pubis, ning samuti sealses õllepoes Drink Shop, kus praegu on kokku saadaval üle 200 erineva õllemargi. Malmgardin õlu on kahe nädalaga Drink Baaris saanud üheks enim ostetud õlleks.

Soomes võib üle 4,7-protsendilist õlut müüa, peale alkoholimonopoliketi Alko, üksnes restoranides, ehkki alla 4,7-protsendised õlled on saadaval ka tavapoodides ja pruulikodade müügipunktides.

Nüüd aga võivad soomlased kodumaiseid mikropruule Eesti kaudu ostmas käia.

Drink Baari juhataja James Ramsdeni sõnul käivad läbirääkimised Soome mikropruulide müügilevõtu üle ka Tallinna toidukauplustes.

(Postimees)

Vaata lisaks: Malmgardin Panimo, Drink Bar & Grill

19.7.11

Parima koduõlle pruulis Jüri Sklennik

Laupäeval Suure Tõllu puhkekülas peetud Õlletoobri raames peetud parima koduõlle valimistel võitis lõpuks ka parima pruulija tiitli läbi aastate edukalt esinenud Kaarma valla mees Jüri Sklennik.

35 osalejaga üritusel läbiviijaks oli Õlleklubi “Saare Sangad”. Teise koha saavutas Leisi vallast pärit Ülo Matt ning kolmanda koha Kihelkonna mees Erkki Vaader. Üritusel osalenud seitsme naise seast sai parima, neljanda koha Maie Tael Valjala vallast.

Osalejaid oli kokku tulnud üle Eesti. Korraldaja Toivo Naageli sõnul levis teave võistlusest interneti teel. Kaugeim osaleja tuli sel korral Peipsi äärest Kallastelt.

(Meie Maa)

Vaata lisaks:
Õlletoober algas uhke rongkäiguga
Õlletoober EBG's
Õlletoober

Õlletoobril oodatust vähem külastajaid

Möödunud nädalavahetusel juba 15. korda peetud Õlletoobrit külastas sel korral umbes 3000 inimest, mida võrreldes eelmiste aastatega on kordades vähem.

“Muidugi oleks oodanud rohkem publikut, aga andsime endile aru, et üritusi oli sel nädalavahetusel väga palju. Seega oleme tänulikud kõigile, kes tulid,” lausus Õlletoobri üks korraldajatest Andrus Kandima.

Samuti võis Õlletoobri väikese külastajate arvu põhjuseks olla tavalisest kallim pilet, mis aga Kandima sõnul oli, arvestades suuri esinejaid nagu Saragossa Band ja Dingo, isegi soodne. “Muidugi kui meil oleksid esinenud Kukerpillid ja rahvatantsijad Saaremaalt, oleks pilet võinud olla ka viis eurot,” märkis Kandima.

Korraldusliku poole pealt läks üritus Kandima sõnul üldiselt korda ja seda hoolimata uuest toimumiskohast Suure Tõllu puhkekülas. Õllemeistrite ja esimeste külaliste seas tekkinud segadused leidsid jooksvalt lahenduse.

“Põhiline rõhk oli korraldajatel pandud mõlema peaesineja kontsertite õnnestumisele ja tagantjärele võib õelda, et need olid edukad. Korraldajad vabandavad publiku ees, et Saragossa Bandi päevane proov venis üle määratud aja, mille tulemusena alustas populaarne Laur Teär oma etteastega hiljem. Nimelt soovisid Saragossa Bandi liikmed väga, et nende kontsert õhtul täielikult õnnestuks ja usun, et publik ei pidanud pettuma,” vahendas Kandima lisades, et mõlemad peaesinejad tegid väga hea kontserti ja kiitsid kohalikku publikut sooja vastuvõtu eest.

Varasematel aastatel on Õlletoobri külastajate arv ulatunud julgelt üle 10 000 inimese. Uus kohavalik oli korraldajate sõnul hea kuid tulevikuplaanidest on Andrus Kandima sõnul veel vara rääkida.

(Meie Maa)

Vaata lisaks:
Õlletoober algas uhke rongkäiguga
Õlletoober EBG's
Õlletoober
Lugeja õllefestivalidest: Joodik magab nagunii põõsas, hoolimata sellest, kes laval häält teeb

18.7.11

Saku Mahedast saab Saku Ehe

Saku Õlletehas valis avaliku konkursi tulemusena Euroopa Liidu mahepõllumajandus-alase määruse vastu eksinud Saku Originaal Mahe-nimelisele õllele uue nime, milleks sai Saku Originaal Ehe.

Uue nime valis Saku Õlletehas rohkem kui tuhande õllesõbra poolt pakutud nime hulgast. Nimevalikul võeti arvesse kõiki asjaolusid, nende hulgas ametlikud nõudmised, kaubamärgiseadus, alkoholi märgistamise seadus ning muud mõjutegurid. Parimaks nimeks tunnistati kokku ligi 1200 nime seast valitud Saku Originaal Ehe.

„Ehe peegeldab selle õlle iseloomu – ehe Eesti õlu, maheda maitsega ehedalt karge värskendus,“ selgitas turundusdirektor Kadri Ärm.

Nimekonkursi Facebook’i lehele laekus üle 1200 huvitava nime, teiste seas ka Saku Originaal Muhe, Vanaviisi, Superior, Lahe ja Dolce, populaarsemate nimede pakkujaid premeerib ettevõte võimalusel samuti.

Vastavalt kokkuleppele Veterinaar- ja Toiduametiga realiseerib Saku enne uue nimega õlle turule toomist ära vana nimega pakendatud tooted, varustades selle reklaamid ja müügikohad teabega, et tegemist ei ole mahetootega. Arvestades Saku Originaal Maheda müügiedu võib uue nimega purke poelettidelt leida juba paari nädala pärast.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks: Saku Originaal Mahe EBg's, Saku Õlletehas

16.7.11

Võistlusõlu valmib ilma eriliste pingutusteta

Täna valitakse Õlletoobril juba 15. korda Saaremaa parimat koduõlu. Õllemeistrite sõnul enne võistlust märjukest timmida ega viimase hetke pingutusi teha ei saa – õlu läheb võistlusele nii, nagu kraanist tuleb.

Konkursi eestvedaja Toivo Naagli sõnul moodustab tänavusest 33 osalejast enamiku vana kaardivägi, ent kohal on ka mõni uus tegija. Eelmise aasta võiduõlle pruulinud Aarne Trei rääkis, et võistluseks ta erilisi pingutusi ei tee ning tänase õlle laseb ta tavalisest kraanist nagu ikka.

“Mõned siin kasutavad igasuguseid trikke, kääritavad õlut spetsiaalsetes purkides, ent mina viin õlle lihtsalt kohale,” ütles Trei. Sama kinnitas ka konkursi vana kala Andres Kurgpõld: “Lasen ikka otse kraanist, päev enne pole teha midagi,” ütles ta ning selgitas, et õlle maitse ning kvaliteet saab alguse toorainest ning kääritamisest.

Õllepruulijaid hindab toobri õlletelkide esindajatest koosnev kümneliikmeline žürii. Kuigi kohtunike töö võib nii mõneski kirglikus õllesõbras kadedust tekitada, on sel Naagli sõnul ka varjukülgi. “Eks õllemaitsed on ikka veidi erinevad. Enamik on head, ent aastate jooksul on ka karmilt öeldes väävelhapet maitstud,” ütles ta. Saaremaa parima koduõlle valimine algab kell 14.

(Saarte Hääl)

Vaata lisaks:
Õlletoober algas uhke rongkäiguga
Õlletoober EBG's
Õlletoober
Lugeja õllefestivalidest: Joodik magab nagunii põõsas, hoolimata sellest, kes laval häält teeb

15.7.11

Delfi suur kaljatest

Kõikidel rahvastel on omad nipid ja joogid suvise kuuma peletamiseks ning janu kustutamiseks. Kui lõunapoolsemates riikides kustutavad inimesed janu kuuma teega ja mongolid rüüpavad külma kumõssi, siis vanade eestlaste kombel kustutame meie janu kaljaga. Kuid milline on parim kali, mida suvel tarvitada?

Delfi ekspertide grupp võttis ette testida Eesti selvehallides müüdavaid kaljajooke ning anda oma hinnang, millisest joogist peaks laia kaarega mööda käima ning missugune kali tegelikult ka meelt ja ihu kosutavad!

Valikusse võtsime kokku üheksa erinevat kalja, mida vabalt meie kaubandusvõrgust leida. Valikusse sattusid: Saku Kali, A. Le Coq Kali, A. Le Coq Tume Kali, Tanheiser kali, Tanheiser Tume Kali, Linnuse Kali, Kali Hlebnõi Krai, Ochakovskyi Kali, Karksi Kali.

Mõõtsime klassikalisel meetodil kalju juues nende jookide maitset ja väljanägemist ning peamiselt, kas ja kui palju need mõnusad linnaselised joogid meie janu kuumal päeval jahutavad.

DELFI SUURE KALJATESTI võitjaks osutus Taaralinna vabrikust välja voolanud A. Le Coqi Tume Kali, mille kohta jagus kõikidel testijatel vaid kiidusõnu. Jook on balansseeritud maitsega, kergelt magus, kergelt hapukas, kergelt mõrkjas. Kõige paremini tulevad selle joogi joomisel meelde lapsepõlveaegsed suured kollased kaljavaadid kodupoe ukse veerel.

Delfi kaljatestijate ekspertgruppi kuulusid: Martin Hanson, Rain Kooli, Aleksander Krjukov, Epp-Mare Kukemelk, Mari Skuin ja Anna Elisabeth Vaher.

Aga nüüd kõigest lähemalt:

1. Tanheiseri kali
Punktid: 5
Hind poes: 0,80 eurot/ 0,5 liitrit

Kali on kahtlaselt lameda maitsega, värvuselt väga hele ning tekib tunne nagu ei oleks lastud korralikult käärituda joogil. Vähe on head ja tuttavat kaljamaitset, ei tule meelde vanad kollased kaljatünnid. Samas on piisavalt hapu, et võtta janu. Esimene mekk on nagu jooks Jägermeistrit ning pettumust valmistab tõsiasi, et alkoholi ei ole sees.

2. Kali Hlebnõi Krai
Punktid: 1,5
Hind poes: 0,68 eurot/ 0,5 liitrit

Väga tugeva keemilise ja liigmagusa järelmaitsega. Ei ole kali, vaid pigem limonaad, liialt gaseeritud. Pole eriti maitset, pole eriti lõhna. Jook on sama kole kui plekist purk, millesse villitud.

3. Saku kali
Punktid: 2
Hind poes: 0,66 eurot/ 0,5 liitrit

Eesti vanima õlletehase kali ei ole kali, vaid jätab mulje linnaste teistkordsest tõmmisest, justkui loputusvedelikust. Liialt läbipaistev vedelik, et olla kali. Ei ole mõrkjat maitset ega kaljale omast lõhna. Päästab joogi see, kui on väga-väga külm.

4. Linnuse kali
Punktid: 6
Hind poes: 1,05 eurot/ 1 liitrit

Ninna lööb kohe imehea maltoosane lõhn. Kaljal on väga ilus tume värvus ning tihe vaht, kuid jook ise on liialt magus, mis täielikult kaotab janukustutusfaktori. Ka järelmaitse, mis minut peale joomist suus on liialt magus ning nõuab mõne muu joogi peale manustamist.

5. Karksi Kali
Punktid: 2
Hind poes: 0,66 eurot/ 1 liitrit

Karksi kali on väga heleda värvusega, pealäbipaistev jook, vaht on üli kerge ning kaob kiirelt ning gaasi on joogis vähe. Kohe pudelist klaasi kallates tekib tunne, nagu jook oleks lahtunud. Kaljal ei ole ka eriti lõhna ning pigem lõhnab mee ja kärgede külge jäänud vaha kui linnaste järele. Maitseb nagu vees lahustatud lehmakese komm.

6. Tanheiser Tume Kali
Punktid: 4
Hind poes: 0,95 eurot/ 1 liitrit

Tume värvus ning tugev vaht lubavad tugevat maitset ning head elamust. tugev maitse on joogil tõesti, elamust ehk mitte nii palju. Kaljal on tugev mõrkjas ja hapukas maitse, mis tõstab tema väärtust janukustutajana, kuid maitse on võõras ning siiski liiga tugeva ja huvitaval kombel magusa järelmaitsega.

7. Ochakovskyi Kali
Punktid: 2
Hind poes: 1,30 eurot/ 1 liitrit

Väga, väga magus maitse. Puudub nii kalja maitse kui ka lõhn. Pigem jooks nagu mingi veidra puuvilja mahla. Gaasi palju ei ole joogis. Kuid ootamatul kombel on hapu ning tundub et kustutab janu päris hästi.

8. A. Le Coq Kali
Punktid: 6/7
Hind poes: 1 eurot/ 1 liitrit

Väga ausa ja meenutusterohke kalja maitsega jook. Mõnusa ja balansseeritud linnase ja maltoosaga jook, mille suhkrusus on mõnusalt keskmine. Meelde tulevad suured kollased tünnid, millest mõnekopkase raha eest sai hea kannu külma kalja kuumal suvel.

9. VÕITJA: A. Le Coq Tume Kali
Punktid: 8
Hind poes: 1 eurot/ 1 liitrit

Jook on balansseeritud maitsega, kergelt magus, kergelt hapukas, kergelt mõrkjas. Kõige paremini tulevad selle joogi joomisel meelde lapsepõlveaegsed suured kollased kaljavaadid kodupoe ukse veerel. Lisaks lapsepõlvemeenutustele on tegemist väga hea janukustutajaga ning järelmaitse on joogil värske ning joomisse järgne meelolu on tõusnud.

(Delfi)

Vaata lisaks: SUUR DELFI KALJATEST: vaata, milline kali kustutab enam suvist janu!, Delfi suur jaanipäevane õlletest, Kali EBG's

13.7.11

Lahti õlletehasest varastati paarsada õllevaati

Vargad viisid Lahtist Teerenpeli õlletehase laost minema 192 terasest 30-liitrist õllevaati, mis olid tühjad.

Alguses meediasse jõudnud väide, nagu oleksid vaadid sisaldanud tuhandeid õlleliitreid, osutus valeks.

Helsingin Sanomat andmetel oli vähemalt osadel vaatidel peal kiri «Hartwall».

Kuritegu leidis aset ööl vastu eilset Liimaajankadul. Vargad sisenesid territooriumile pärast lukustatud väravaid avades. Politsei oletusel on vaatide arv nii suur, et kurjategijad sõitsid ilmselt minema veokiga.

Päijät-Häme maakonna politsei palub juhtunu kohta informatsiooni omavatel inimestel võtta ühendust, saates e-kirja või helistades.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Põhja-Iirimaal leiti õllevaadist pomm

A. Le Coq'i I poolaasta müük kasvas 14%

Eesti suurima joogitootja müügimaht kasvas käesoleva aasta I poolaastal ligi 69 miljoni liitrini, suurenedes mullusega võrreldes 14%. Esimese poolaasta müügikasvu tagasid õlu (+9%, 29,6 mln l) ja vesi (24%, 4 mln l). Eksport kasvas (kasv 37%) ligi 10,5 miljoni liitrini, põhiliseks ekspordituruks oli Taani.

Tänavu esimese poole aastaga saavutatud müügikasv Eesti siseturul on olnud oluliselt üle ettevõtte ootuste. “Esimese poolaasta müügikasv Eestis on 11%, mis on ületanud meie prognoosid kahekordselt,” lausus Noop. Noop on enim rahul veekategooria kasvuga, mille müük kasvas 24%, jõudes 4 miljoni liitrini.

Eduka müügitõusu tegi ka õllede kategooria. “Jaaniperioodi õllemüük kasvas võrreldes eelmise aastaga tervelt 33%, mis näitab selgelt, et inimesed on tarbimislainel,” sõnas Noop.

Esimese poolaastaga on kasvanud ka eksport. “Põhiliseks ekspordiallikaks on siider ja gin, mida müüme Taani turule,” lausus Noop ning lisas, et I poolaasta ekspordimaht küündis ettevõttel üle 10 miljoni liitri.

(A. Le Coq)

Vaata lisaks:
Joogituru arengutest aastal 2011
Tarmo Noop: inimesed tarbivad üle meie ootuste
Saku Õlletehas jõudis kasumisse
Õllest, toidust ja serveerimisest
A. Le Coq

Rakendus BeerMe leiab parima hinnaga pubi

Martin Born (25) ja tema arvutiinseneride tiim tahavad peagi turule tuua suviselt asjakohase nutitelefoniteenuse nimega BeerMe. See aitaks inimestel leida parimate pakkumistega õllekaid esmalt Tallinna linnas, hiljem ka näiteks Pärnus.

Plaani järgi 15. juulil käivituv teenus annaks kasutajatele hea ülevaate, kus ja mis hinnaga Tallinna pubides õlut müüakse, millised on eri kohtades sooduspakkumised või kampaaniad ning milliseid kohti peavad kunded lihtsalt ägedateks. Kasutajad saavad häid pakkumisi sõpradega jagada, end Foursquare’i põhimõttel pubidesse sisse registreerida ning osaleda pubide kliendimängudes.

BeerMe peaks välja kujunema kasutajate endi poolt edastatava info põhjal. See tähendab, et mitte Born ise ei kavatse kõiki Tallinna pubisid kaardistada, vaid seda teevad BeerMe kasutajad. Born ütleb, et BeerMe sihtgrupp on tehnoloogialembesed tudengid, kelle jaoks on õlu möödapääsmatult oluline. Samuti Soome turistid, kes väldiksid BeerMe abiga pubides petta saamist ...

Tervet artiklit loe siit

(lüh. Delfi)

Saaremaa õllefestival Õlletoober tähistab juubelit

Õlletoober, mis on Eesti ainus õllefestival Saaremaal, tähistab oma 15. juubelit Suure Tõllu puhkekülas Dingo ja Saragossa Bandiga.

15. ja 16. juulil toimub juba 15. korda Eesti ainus õllefestival Saaremaal. Üks lihtne pidu, nagu Õlletoober ennast ise tavatseb iseloomustada, toob ka sel aastal kesksuvisele Saaremaale saarlaslikku lusti ja mõnusat meelelahutust. Ehkki ühel korralikul õllefestivalil on kesksel kohal jätkuvalt kesvamärjuke, tuuakse Õlletoobri publikuni käesoleval aastal esinduslikum programm kui eales varem.

Lisaks mitmetele kohalikele artistidele nagu näiteks 2 Quick Start ja Ska Faktor, on lavale astumas ka sellised publikulemmikud nagu eestlaste hulgas menukas legendaarne Soome kultuspunt Dingo ja tõelist Saksamaa õllefestivalide hõngu sel aastal Saaremaa kadakate vahele toov Münchenist pärit Saragossa Band, mis on lubanud anda neile omase värvikireva ja lõbusa show, kust ei puudu kindlasti ka tolle 70 ja 80-ndatel ilma teinud suurepärase peobändi parimad hitid, mille saatel päris paljud on omal ajal diskosaalides tantsu vihtunud.

Õlletoobri mängib aga avatuks Kuressaare Linnaorkester, misjärel kell 16 algab Kuressaares SuureTõllu ja Pireti skulptuuride juurest uhke rongkäik läbi linna Õlletoobri uude asukohta Upal. Joogipoolise eest vastutavad parimad kodu -ja välismaised õllemeistrid ning mõnusa istumiskoha, kus muusikat nautida ja õlut rüübata, leiab festivalil kindlasti igaüks, asugu see siis kas festivali pealava juures, õlletelgis või Suure Tõllu pubis.

Kui varasematel aastatel on Õlletoober toimunud Leisi vallas, siis sel aastal Saaremaa õllefestival kolinud lähemale Kuressaare linnale ja on koha sisse võtnud Suure Tõllu puhkeküla territooriumil, mis on linnast paraja jalutuskäigu kaugusel. See annab võimaluse peolt läbi astuda ka kõigile neile, kes seda siiani just ebasobiva vahemaa tõttu teha pole jõudnud.

«Õlletoober on ennast läbi aastate kinnitanud kui üht toekamat ja elujõulisemat festivali Saaremaal ning nende aastate jooksul on jäädud truuks oma deviisile – Üks lihtne pidu. See on koht, kus õllekapa taga saavad kokku vanad ja uued sõbrad, kuulatakse mõnusat muusikat ja tuntakse sundimatus õhkkonnas ennast lihtsalt hästi,» lausub Õlletoobri peakorraldaja Janek Reimal.

«Võib öelda, et meil on nende aastate jooksul kenasti läinud, sest meil on ikka olnud parimad peokülalised ja kõige tublimad õllemeistrid. Ei need jää tulemata ka sel korral, sest lisaks kontsertidele ja kõikvõimalikele muudele lõbustustele, valitakse Õlletoobrile omaselt ka Saaremaa parim koduõlu. Meie sügav kummardus kuulub kõigile neile, kes pole pidanud paljuks võtta nii lähemalt kui kaugemalt ette teekond, et pidada maha üks tubli ja ehedalt saaremaine pidu.»

Saaremaa õllefestival Õlletoober toimub 15.-16. juulil Kaarma vallas, Suure Tõllu puhkekülas. Väravad avatakse reedel kell 16.00 ja laupäeval kell 12.00. Piletid saadaval Piletilevi müügipunktides üle Eesti.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Õlletoober EBG's
Õlletoober

11.7.11

Õllest, toidust ja serveerimisest

Kohtun ühel ilusal õhtupoolikul vanalinnas restorani Leib, Resto ja Aed sisehoovis A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi ning vastavatud toidukoha ühe eesvedaja, tunnustatud sommeljee Kristjan Peäskega. Eesmärk on uurida, kuidas õlu ja toit kokku käivad, ning kes veel on õigemad sellest rääkima kui eestlaste armastatuima õlle A. Le Coq Premiumi tootja ja mitmete tiitlitega pärjatud sommeljee.

Kogu teema sissejuhatuseks räägib Tarmo ühe toreda loo minevikust: “Paarkümmend aastat tagasi, veel Nõukogude ajal, viisin ma oma tollase tüdruksõbra Kaubamaja peal asuvasse restorani Kevad sööma. Istunud viisakalt lauda ning tellinud kelnerilt õlut, vaatas ta mulle pikalt ja tõsiselt otsa ning sõnas: “Teate, noormees, see siin on restoran, siin juuakse viina!” lõpetab Tarmo oma loo. Lõbus seik minevikust paneb mõlemad mehed naerma ja tõdema – olid ikka ajad! Värske restorani eestvedaja ja aastaid joogikultuuriga kokku puutunud Kristjan kinnitab, et ajad on muutunud ning tänapäeval on toidu saatjaks viina asemel ikka kas vein või õlu.

Õlu kogub toidu saatjana populaarsust

Kristjan Peäske toob välja mindki üllatava fakti, et ka sügavat veiniusku Prantsusmaal muutub õlu toidu saatjana üha enam populaarseks. “Õlu on oma olemuselt lihtsam ning sobib pea iga roa kõrvale, kuid siin on ka oluline vahet teha, mille kõrvale juua heledat ning mille juurde tumedat õlut,” räägib Kristjan ...

Serveerimine ausse

Kristjan ja Tarmo kinnitavad justkui ühest suust, et aeg, mil restoranis toidu kõrvale viina telliti, on kauge minevik. “Pea iga roa juurde tellitakse kas veini või õlut. Kui veini puhul teavad kõik, millisest klaasist ja millisel temperatuuril vastavat veini serveeritakse, siis õlle puhul jääb vahel teadmisi vajaka,” räägib Kristjan. Mõlemad mehed rõhutavad, et ka õlle puhul on oluline pöörata tähelepanu serveerimisele ning väljanägemisele.

Tarmo, kes seisab juba aastaid Eesti õllekultuuri arendamise eest, toob välja õlle serveerimise ja joomise neli olulist kriteeriumit – õige serveerimine, temperatuur, tihe vaht ja hea seltskond. “Kui tellite restoranis või pubis õlut, siis jälgige, et õlu avataks alles lauas teie nähes, nagu veingi,” ütleb ta ning lisab, et nii säilib joogi karastav efekt. Ta võtab kätte klaasi ja õlle ning näitab, et õlut pudelist klaasi kallates tasub klaas keerata 45-kraadise nurga alla ja täita nii pool klaasist. Seejärel tuleks klaas tõsta püsti ja valada ääreni täis. “Nii tekib joogile vahumütsike,” lisab ta ...

Loe kindlasti tervet artiklit siit

(lüh. A. Le Coq)

Vaata lisaks: Õlle ja veini sõda Tschaikovskys

9.7.11

Rõõmus: "Esimene Õllesummer oli eliitüritus."

"Michael Jackson küsib Õllesummeril esinemise eest liiga palju raha," valgustas press telgitaguseid 1994. aastal, kui korraldati esimene mitmepäevane õllepidu – nüüdismõistes festival – ja kus oli ka esimest korda püsti 1200ruutmeetrine õlletelk.

Jacksoni nimi oli aga festivali ühe peakorraldaja Riho Rõõmuse väike reklaamitrikk: ta tahtis Eestisse kutsuda tegelikult hoopis sama nime kandva maailma ühe tuntuma õlle- ja viskieksperdi (tema raamatuid on siingi liikvel), mitte lauljat Jackot, kes tõesti hiljem ka lauluväljakule jõudis.

Juba aastaid tagasi ennast Õllesummeri üritusest taandanud Riho Rõõmus istub oma lauluväljaku direktori kabinetis ja on väsinud moega. "Olen moraalselt väsinud," kommenteerib ta. Tõepoolest, tänavuse õllepeo kohale on korraga kerkinud ootamatult palju tumedaid pilvi.

"1994. aastal, esimesel tõelisel Õllesummeril, oli õlu prestiižne jook, praegu aga kahjuks mitte. Täna on selline hoiak, et õlu on parmujook, et vaid parm kuskil kuuri taga joob seda ning kõik õllega seonduv on juba ette madal ja labane," püüab Rõõmus leida põhjusi, miks praegu ürituse pihta nii palju mürginooli lendab. "Aga esimestel aastatel käis sellelt ürituselt läbi kogu ühiskonna eliit," nostalgitseb Rõõmus.

"Mul on meeles, kui paljud tulid esimesele festivalile skeptilise uudishimuga, et lähen ja vaatan, mis seal toimub. Aga tegelikult olid nad positiivselt üllatunud, kui hästi oli kõik korraldatud ja ka ajakirjandus polnud kogu ürituse vastu halvustav," ei saa ta jätta märkimata.

"Meeldiv üllatus oli see, et pidu õnnestus. Küllap ka tänu sellele, et meil oli suurürituste korraldamise kogemus. Nii et see läks pauguga käima. Oma osa mängis ka festivali nimi, mis tol ajal oli köitev ja intrigeeriv, millest nüüd aga on saanud vaidlusobjekt."

Mess ja õhtune rahvapidu

Tuleb vaid taunida iseenda vaimuvaesust, et jäin Õllesummeri variandi juurde, puistab nime ristiisa endale tuhka pähe. "Ühtpidi tingis seda seik, et olin sedavõrd suur Rock Summeri fänn, et sealt saigi võetud see summeri liide, ning kuna mul koos ansambliga Vanaviisi olid 1990. aastal sündinud just õllelaulud, tuli sealt sõna "õlu". Aga loomulikult oleks võinud rohkem analüüsida ja mõelda välja parema nime. Ei olnud seda analüüsivat tarkust, et Saksa õllefestivali nimi on Oktoberfest. Oleks siis pannud Suvepidu või Juulipidu! Võib-olla oleks paljud probleemid praegu olemata olnud," ohkab Rõõmus.

"Muidugi võib öelda, et suurte laevade sõitu on alati saatnud ..." jätab kunagine Õllesummeri peakorraldaja Riho Rõõmus tuntud ütlemise lõpuni välja ütlemata.

Nimi Õllesummer sündis tegelikult 1990. aastal, kui ansambel Vanaviisi korraldas üle-eestilise õllelaulude turnee, mis lõppes lauluväljakul.

1994. aasta 29. juunist 2. juulini kestnud Õllesummer toimus Eesti Näituste kompleksis koos sealsamas kõrval peetud laulu- ja tantsupeoga. Üritus jagunes tinglikult kaheks – messiks ja õhtuseks rahvapeoks. Neid aegu meenutades ütleb Rõõmus, et pea oli täis ambitsioone, tuhandeid ideid ja plaane, millest realiseerida suudeti esialgu ainult tühine osa. "Kõik olid täis ülisuurt entusiasmi, nagu paljude festivalide esimestel aastatel. Keegi ei lugenud veel väga raha ega mõõtnud oma aega ega energiat. Kusjuures hävimishirmu nagu ka eriti ei mäleta – need hirmud olid elus juba enne üle elatud."

Esimesel Õllesummeril 40 000 huvilist

Rõõmuse väitel nägi festivali ideoloogia algusest peale ette, et kui festivalile läheb kogu pere, siis nad ka lahkuvad sealt koos. "Idee oli algusest peale selline, et õllefestivali tohib (ja on mõtet) teha vaid siis, kui selle nõuded kultuurile on väga kõrged. Mitte et õllefestivalist saaks pidu, kuhu naised saadavad mehi nagu sõtta ja naine jääb koos lapsega koju nutma, et millisena ja mitme päeva pärast isa sealt ükskord saabub."

Rõõmuse sõnul peo ettevalmistamisega päris pükstest välja kargama ei pidanud. "Suur-ürituste kogemus oli meie tiimil olemas, kuigi samas pidi kogu aeg midagi organiseerima. Paljusid asju, nagu keemilisi WCsid või raadiosaatjaid polnud. Samas olid kõik väga leplikud. Ka artistid. Mingit superstaaritsemist tol ajal veel polnud.

Rõõmus meenutab, kui väga muretsesid Eesti Näituste esindajad, et õllepeo korraldajad nende sinise paviljoni katuse alla tahtsid kolida ja üldse Õllesummeri tegijate suutlikkuse pärast. "Et kas me ikka suudame pidutsevat massi juhtida ja vaos hoida. Et mis kahju see võib nende kompleksile teha. Aga ei juhtunudki midagi! Üks vilets WC-uks jäi vist ühe hinge külge ripakile," muigab Rõõmus.

"Veel mäletan, et turvamehed olid väga ranged ega lasknud mind kui peakorraldajat mingis kohas läbi, sest mul ei olnud parasjagu kaelakaarti kaasas. Turva ütles, et ta teab küll, kes ma olen, aga see ei loe. Raadiosaatjaid ja mobiile ju polnud. Nii pidingi tegema jubeda ringi, et jõuda vajalikku kohta."

Toonase peakorraldaja sõnul oli festivali õhkkond vaba ja sundimatu. "Ühiskond polnud veel jagunenud nii teravalt õigeteks ja valedeks, valgeteks ja mustadeks. Ka esimese ja teise Eesti teema ei lõhestanud inimesi nii väga. Inimesed olid hea peo eest tänulikud. Isegi press. Aga eks kõik tundub tagantjärele romantilisem," tunnistab Riho Rõõmus, kelle hinnangul sai esimesest Õllesummerist osa ligikaudu 40 000 inimest.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Rõõmus: lauluväljak peaks olema kõigile avatud, Tarmo Tulva: lauluväljak - õllesummer - laulupidu, Saku: Õllesummer tekitab negatiivset eufooriat, Esimesele Õllesummerile sai 25 krooni eest

Hinnad Fääri saartel

... Tavalisest toidupoest saab ainult ülilahjat õlut, aga tavalise õlle ja kangema kraami jaoks on Torshavnis vaid kaks poodi. Nende ülesleidmine pole kerge, ka ei ole need pikalt avatud ja hinnad on krõbedad. Baarist siiski õlut saab, välja tuleb käia 6–7 euro eest Fääri saarte kroone (vääring sama, mis Taani kroonil, aga kujundus kohalik) ...

Kõhutäis mõnes Torshavni kiirsööklas 8–15 €

Mitmekäiguline traditsiooniline Fääri saarte menüü restoranis 35 €

Kahene tuba Torshavni hostelis 107 €

Taksosõit Vagari lennujaamast pealinna Torshavnisse (49 km) – 120 €

(lüh. Õhtuleht)

Vaata lisaks:
Kontekstist välja rebitud 6
Tshetsheeniat külastanud vene marurahvuslased sattusid vaimustusse

Saku Õlletehas jõudis kasumisse

Üle-eelmise aasta suure kahjumiga lõpetanud Saku Õlletehas teenis mullu puhaskasumit 25 miljonit krooni (ligi 1,6 miljonit eurot).

Ettevõtte käive, mis tunamullu oli languses, kasvas eelmisel aastal 15 protsenti 778 miljoni kroonini, nähtub Saku Õlletehase ASi majandusaasta aruandest.

Eksport moodustas müügist 25 protsenti. Ennekõike läks firma eksport Soome, Rootsi, Islandile, Lätti ja Leetu. Üle-eelmise aastaga võrreldes ekspordimaht enam kui kahekordistus.

Saku Õlletehase mulluseid tulemusi mõjutasid üldine majanduskeskkonna paranemine ja efektiivsuse tõstmine, on aruandes kirjas.

Kui mullu jäi Eesti õlleturg aruande kohaselt 2009. aasta tasemele, siis tänavu on oodata selle mõningast kasvu.

Saku Õlletehas kuulub 100-protsendiliselt Taani ettevõtte Carlsberg A/S gruppi. Mullu detsembris töötas ettevõttes 252 inimest. Aasta varem oli töötajate arv 271. Saku Õlletehase enda sõnul oli selle turuosa mahuliselt mullu 38 protsenti. Aastaga vähenes turuosa ligi 2 protsendipunkti võrra.

(Postimees)

Vaata lisaks: Saku Õlletehas: juuni müügiprognoosid täitusid juba jaanipäevaks, Alkoholi eksport Eestist kasvas järsult, Eesti kõige mainekamad suurfirmad, Saku jätkab õlleturu liidrina, Saku Õlletehas

8.7.11

Kas euro tõstis Õllesummeril hindu?

Euro tulek on kergitanud paljude toidukaupade ja teenuste hindu, kuid õllesummerdaja tuleb tänavu toime umbes sama eelarvega kui mullu, adrenaliinikütt saab vajaliku doosi kätte isegi sootuks soodsamalt. Näiteks benji-hüppe saab läinudsuvise 900 krooni asemel sooritada vaid 45 euro (704 krooni) eest.

Üle poole odavam on mullusega võrreldes bag jump (vabalangemine suurele õhuga täidetud padjale). Eelmisel suvel tuli hüppe eest välja käia 200 krooni, sel suvel maksab hüpe vaid viis eurot (78 kr 20 s). Teisalt pole enam kahe hüppe soodust: varem sai teise hüppe poole hinnaga.

Saku Taevapubi, kes võimaldas 300 krooni eest nautida sööki-jooki 40 meetri kõrgusel maapinnast, on tänavu välja vahetanud sõit kuumaõhupalliga, mis maksab vaid veidi rohkem – 20 eurot (313 kr). Seiklejate uus maiuspala on mööda seina lauluväljaku tuletorni ronimine: 30 eurot.

Lasteatraktsioonid jäävad 2–4 euro tuuri. Näiteks ronimistornis turnimine ja sõit rodeohärjaga kergendavad kukrut kahe euro (31 kr 30 s) võrra. Sky-jump (spetsiaalseisse traksidesse kinnitatud lapsed hüppavad ja saltotavad batuudil) maksab neli eurot. Mullu sai lapsevanem võsukesed mõneks minutiks batuudile hullama saata 35 krooniga.

Kohapealt ostes maksab täiskasvanu päevapilet 15 eurot (235 kr) ja 6–11aastase lapse päevapilet seitse eurot (110 kr). Mullu maksid pääsmed vastavalt 250 krooni ja 100 krooni. Kõik neli päeva trallitamist läheb maksma 35 eurot (548 krooni). Eelmisel aastal tuli rahvapeo passi eest väravas tasuda peaaegu poolsada krooni vähem – 500 krooni.

Kel Õllesummeri pilet taskus, ihkab ilmselt ka huuled õllevahtu kasta. Kui mullu sai pooleliitrise vaadiõlle pihku 25–35 krooni eest, siis tänavugi jääb hind sinna vahemikku: tavalisim taks on kaks eurot (31 kr 30 s). Alkoholivaba õlu ja mahlalaadsed ollused jäävad euro või poolteise kanti.

Jook samas hinnas, toit kallim

Et õlu kipub keret heledaks ajama, ahvatleb summerdajat soe kõhutäis. Klassikaline šašlõkk ja grill-liha on läinud tublisti kallimaks: mulluse 40 krooni asemel tuleb välja anda neli ja pool eurot (70 kr 40 s). Praekartuli saab sinna juurde poolteise euroga (23 kr 50 s). See teeb kokku 94 krooni. Eelmisel aastal piisas sarnase prae lunastamiseks 70 kroonist. Kolme–neljapealine seltskond aga tuleb toime tunduvalt odavamalt: kümme euroga saab kätte seakoodi, millest jagub kõigile.

Looduse kutsele saab endiselt vastata nii siseruumides kui ka tasuta kuivkäimlas. Vesiklosett maksab 60 senti – umbes sama palju kui mullu (10 kr ehk 64 eurosenti). Meestele on puude vahel sisse seatud ka musta kilega piiratud ala, millel nimeks Urinal. Seal on mitu pissimisavadega torni, mille juures saab end korraga kergendada rohkem kui üks mees. Sealjuures on saatjaks paraku vänge lehk.

Üldmulje on esimeste päevade põhjal tühjem kui viimastel aastatel: lauluväljakul on vähem müügipunkte ja hõredamalt rahvast.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Ühe pere miinimumprogramm Õllesummeri-päeval: 80 eurot, Mitu eurot kulutab õllesummerdaja ühe päevaga, ÕS ei pea igal aastal kasumit teenima, Hinnad Folgil rahakotti päris tühjaks ei tee, Õllesummer

Riik plaanib muudatusi aktsiiside vallas

Muu hulgas on kavas tõsta alates 2012. aastast lennukibensiini aktsiisimäär pliibensiini aktsiisimääraga samale tasemele ehk 422,77 eurole 1000 liitri kohta. Praegu on kehtiv aktsiisimäär lennukibensiinile 71,58 eurot 1000 liitri kohta.

Muudatus puudutab lennukibensiini, mida kasutatakse eraviisilistel lõbulendudel. Ärilisel otstarbel kasutatav õhusõiduki kütus on maksuvaba.

Seadusemuudatusega on kavas täpsustada biokütuse definitsiooni ja välistada tingimusteta aktsiisivabastuse kohaldamise biomassile. Muudatusega on üheselt selge, et igal kujul küttepuit ja puusüsi on aktsiisist vabastatud.

Samuti on seadusemuudatusega kavas loobuda üldisest tagatise nõudest, kui aktsiisilaopidaja toodab väheses koguses lahjat alkohoolset jooki. Maksuhaldurile jääb õigus tagatist nõuda, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata. Lahja alkoholi väheseks koguseks loetakse kääritatud joogi ja veini puhul kuni 15 000 liitrit ja õlle puhul kuni 40 000 liitrit.

Risk maksupettusteks on väike ja tagatise nõudest loobumine toob kaasa aktsiisi halduskulude kokkuhoiu, seisab seletuskirjas.

Muudatus võimaldab lennujaama tollikontrolli tsoonis müüa rühmapakendile ehk blokile kinnitatud maksumärgiga sigarette nii nagu see on lubatud liikmesriikide vahelist reisi tegeva laeva ja õhusõiduki pardal. See säte erineb üldreeglist, mille järgi peab maksumärk olema kinnitatud igale sigaretipakile.

(Postimees)

Saku: Õllesummer tekitab negatiivset eufooriat

Saku Õlletehase müügidirektor Margus Kastein ütles, et Eestile on vaja ühte vägevat ja lahedat pidu, kus inimesed saavad õlut tarbida.

«Meie hindame Õllesummerit väga kõrgelt ja oleme tulevikus ka nende partner,» ütles Saku Õlletehase müügidirektor Margus Kastein.

«Õllesummer tekitab asjatult palju negatiivset eufooriat. Minu meelest on tegemist laheda ja toreda üritusega, mis võiks jätkuda sellisena edasi,» lisas Kastein.

Sakule ei meeldi, et Õllesummer saab negatiivset kajastust. «Eestile on vaja ühte vägevat ja lahedat pidu, kus inimesed saavad õlut tarbida. See üritus on seotud õllekultuuriga, kus pakutakse väga palju erinevaid õllesid. See üritus on jätkuvalt populaarne ja järelikult on see õige asi.»

Saku Õlletehas ei pannud sellel aastal Õllesummeril välja oma programmi. Kastein kinnitab, et ekslikult on arvatud nagu oleks see seotud Marje Hansari väljaütlemisega, et Laulu- ja Tantsupidu segab nende festivali korraldamist.

«Me ei pannud oma suurt telki ja programmi üles. Me ei teinud seda ka 2009. aastal. Saku Õlletehas on kõikidel Õllesummeritel osalenud ja ma loodan, et me osaleme ka edaspidi,» kommenteeris õlletehase müügidirektor.

«Paralleelselt Õllesummeri programmiga, on teinud suuremad ettevõtted oma programmi, mis on toimunud ettevõtte enda telgis või laval. Eelmisel aastal tegime suurelt, sellel aastal tõmbasime tagasi. Põhjuseks on programmi väga suured kulud. Õllesummeri enda programm on väga atraktiivne ja tihe ning see on liikunud teisele poole lauluväljakut. Viimasel aastal ei ole see läinud nii nagu me oleme oodanud,» lisas Kastein.

(Postimees)

Vaata lisaks: Suurfirmad hülgasid Õllesummeri, Kõige suuremad karsklased on endised joodikud, Facebooki loodi leht "Ei Õllesummerile", Laulupeoliste sõnum Marje Hansarile, Õllesummerdajaid nuumatakse söögi ja joogiga, Õllesummer mingu joogu kuakil mujal, Miks taandub A. Le Coq Õllesummerilt, Milline vanem viib oma lapse Õllesummerile?, Õlletootjad oma programmiga tänavu ÕS-ile ei tule, Saku Õlletehas, Õllesummer

7.7.11

Venemaal plaanitakse piirata õlle müüki

Venemaal plaanitakse lõpetada õlle müük kioskites ja bensiinijaamades.

Seda piirangut puudutava seaduse peaks Venemaa duuma enne suvepuhkuse algust vastu võtma, edastab Itar-Tass.

Võimude eesmärgiks on keelata õlle müük avalikes paikades ja tänaval.

Kui uus seadus jõustub, siis ei tohi õlut enam müüa kioskites, rongi- ja bussijaamades, lennujaamades ja bensiinijaamades.

Õlut tohib siis edaspidi müüa vaid kauplustes ja restoranides.

Seaduseelnõu edenemine kajastus ka õllefirma Carlsberg aktsiakursis, mis langes üle nelja protsendi.

Carlsberg on Venemaa populaarseima õllebrändi Baltika omanik ja selle turuosa on Venemaa õlleturul 40 protsenti.

Uue seaduse jõustumiseks on vaja president Dmitri Medvedevi heakskiitu.

(Postimees)

Vaata lisaks: Venemaa tahab karmilt piirata õllemüüki, Omamoodi õllevastane kampaania Venemaalt, Õllest võib Venemaal ametlikult alkohol saada, Venemaal on ka õlu nüüd alkohol

Kogupereüritus "Tartu-Taaralinn" Raadil

MTÜ Sibulatee Kogukonnaköök ja Eesti Rahva Muuseum korraldavad Tartus Raadi mõisapargis 13. juuli õhtupoolikul kogupereürituse "Tartu-Taarilinn".

Juba meie esi-esivanemad olid kanged taari ja mõdu valmistajad. Antaksee ajalooline ülevaade taari, mõdu, kalja, kvassi ning koduõlle kääritamisest ja traditsioonidest. Üles on seatud teemakohane väljapanek läbi ajaloo. Kogutaksee inimestelt säilinud retsepte. Jagatakse auhindu retseptiloovutajate vahel. Parimad eesti kodupruulijad pakuvad maitsmiseks oma meistritöid. Söögipoolise eest seisab hea Lõunakeskuse Taluturg.

Muusikat teevad Põldsepp ja Pojad; tantsule meelitab rahvatantsurühm Vihista Viisku; toimub tuntud "lastelaulu" Mutionu Pidu ühislaulmine; avatud on näitused Eesti Rahva Muuseumi kogudest ja A. Iho fotod "Aastaring rannatalus".

Tule osale retseptikogumisel. Kui oled ise midagi valmis meisterdanud, jaga seda maitset ka teistega. Saa osa meie esiisade taarikultuurist!

Üritus "Tartu-Taaralinn" 13. juulil 2011 kell 17.00-22.00 Tartus Raadi mõisapargis.

Tekst: Tauno Laasik, MTÜ Sibulatee Kogukonnaköök, tel. 53934648.

(EBG)

Sääskedele meeldivad õllesõbrad

Õlle nautimine võib tuua suvel kaasa ootamatu ebameeldivuse – sääskede suurema huvi sinu vastu. Prantsusmaa teadlaste uuringuga leiti, et need tüütud putukad lendavad 15% suurema tõenäosusega inimese suunas, kes on tarbinud pindi või kaks õlut. Tõenäoliselt meelitab sääski alkoholist põhjustatud muutus hingeõhus ja kehalõhnas.

Uurijad testisid oma teooriat Lääne-Aafrikas Burkina Fasos 2500 kohaliku sääse peal. Kaasati 25 vabatahtlikku vanuses 20–43. Neile anti liiter populaarset kohalikku õlut (Dolo). Nn allatuulekastis hoitavad putukapartiid said võimaluse lennata püüniste poole, mis sisaldasid kas tavalist õhku või osalejate kehalõhna. Enne õlle joomist lendas inimese kehalõhnaga lõksu 50% sääskedest, pärast õlle manustamist aga 65% sääskedest. Sama katset korrati ka veejoojatega, kuid siis märgatavat vahet ei tekkinud. Uurijad lükkasid ümber ka laialt levinud seisukoha, et kõrgem kehatemperatuur meelitab sääski rohkem ligi, kuna külma õlle tarbimise tagajärjel kehatemperatuur hoopis langes.

ui uuringu kordamine tulemusi kinnitab, loodetakse neid kasutada võitluses malaaria levikuga.

Allikas: Daily Mail

(naistemaailm.ee)

Vaata lisaks:
Valgete välimääraja õlle ja kärbeste abil

5.7.11

Õllesummerdajaid nuumatakse söögi ja joogiga

Neli päeva kestev Õllesummer on külastajatele varunud hinnanguliselt 50 tonni sööki ning umbes 140 000 liitrit jooke. Homse päeva tõmbenumbriteks on muusikalise poole pealt Queeni kuulsaim tribuutbänd Killer Queen ning showline rahvavõistlus «Kõige pöörasema kostüümi valimine».

Teist päeva kestvad festivali ülesehitustööd on täna haripunktis. Kokku püstitatakse 10 tuhande ruutmeerisele peoalale seitse lava, mis kaaluvad kokku 90 tonni. Kõikide heli- ja valguskaablite kogupikkus on 400 kilomeetrit.

Kõik kostüümivõitluse fännid on oodatud kolmapäeval kell 21 festivali merepoolse terrassi ette, kus toimub parimate valimine ja autasustamine. Õllesummer premeerib võitjaid 100-eurose Venus Clubi kinkekaardiga üksiküritaja kategoorias ning 300-eurose kinkekaardiga grupikostüümi puhul.

Esmakordselt on uue lavana kasutusel Estrella lava, kus esinevad meie pop- ja rokkmuusika uued tulijad ning juba tuntud artistid.

Samuti esmakordne on suurim Coca-Cola välirestoran, mis hakkab korraga teenindama ligi 700 külalist.

Homme stardib samuti laupäeval kulmineeruv Õllesummeri MM karaokes.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Lauluväljakul õitseb õllesummer
Rein Lang: lauluväljak minetab oma atraktiivsust
Kas Õllesummer peaks toimuma lauluväljakul?
Jaanson: lauluväljak pole parim võimalik koht
Vassiljev: ÕS on kultuuriüritus
Andres Langemets: küsimus on Lauluväljakus
Avapäeval käis ligi 15 000 külastajat
Janar Ala: John Cage Õllesummeril
Marje Hansar: kes lööb, seda tuleb vastu lüüa
Suvel kaine
Õllesummer

4.7.11

Mumbais trahviti ebasündsalt tantsinud noori

India meelelahutuspealinnas Mumbais trahviti 31 noort, kes tantsisid ebsündsalt.

Politsei tegi reidi ühte linna ööklubisse ja trahvis noori, kes tantsisid ebasündsalt, kirjutas The Times of India. Noored said trahviks 1200 ruupiat, mis on umbes 18.6 eurot. Indias on see piisavalt suur rahasumma.

"Kümme trahvitutest olid tüdrukud. Nad tantsisid väga vulgaarselt avalikus kohas," öeldi politseist.

Pärast reidi tõstsid pead protestijad, kelle arvates ei ole aus, et politsei niimoodi tantsijaid trahvib. Alles äsja on rahutust põhjustanud ka see, et Maharashtra osariik (mille pealinn on Mumbai) tõstis õlle joomise piirvanuseks 18 asemel 21, muu alkoholi tarbimise piirvanuseks sai 21 asemel 25.

Samuti on osariik varasemalt mitmeid klubisid sulgeda püüdnud.

(Õhtuleht)