29.6.11

Valik õlleüritusi Soomes

Suuret Oluet − Pienet Panimot (suured õlled − väiksed pruulikojad) ja Syystoberi taolised üritused pakuvad võimaluse Soome õllekultuuriga põhjalikult tutvuda.

Soome õllekultuur on edasi arenenud peadpööritava kiirusega. Veel 1990. aastate alguses oli tarbimine keskendunud peamiselt suuremate kodumaiste õlletehaste põhitoodetele, mis olid üsnagi üheülbalised.

Tänapäeval otsivad õllesõbrad uusi maitseelamusi. Eriti suurt huvi tuntakse väikeste õlletehaste toodangu vastu, sest need rõhuvad auhindade ja rekordite lootuses tootearendusele. Soomes on tekkinud palju pruulikodasid-restorane ning väikeõlletehaseid, mis toodavad piiratud koguses omapärasemaid õllesorte. Õlletestid näitavad, et väiketootjate kvaliteediprobleemid on juba ajalugu. Oskused on kogemuste najal kasvanud ja konkurentsi tihenemine kukutab nõrgemad ettevõtjad kiiresti turult.

Suuret Oluet − Pienet Panimot on üritus, mis annab suurepärase võimaluse tutvuda Soome õllekultuuri praeguse seisuga ning eelkõige muidugi suurepäraste õllesortidega. Väikeste õlletehaste toodangule pühendatud ettevõtmine pakub ka muusikat, maitsvat toitu ja muud huvitavat.

Juulis on Lahtis ja Helsingis toimuvatel õllepidustustel kodumaise kauba kõrval välja pandud ka muid Põhjamaadest pärit tooteid. Syystober jätkab sama rida septembris.

Tekst Jukka Arponen, foto Heikki Kähkönen (Suuret Oluet - Pienet Panimot Raudteeturul)

SUURED ÕLLEÜRITUSED

30.6−2.7 Suuret Oluet − Pienet Panimot 2011, Reisisadam, Lahti.
28.−30.7 Suuret Oluet − Pienet Panimot 2011, Raudteeturg, Helsingi.
9.−10.9 Syystober, Raudteeturg, Helsingi.

(The Baltic Guide)

Vaata lisaks:
Parimad õlled väikestelt õlletehastelt

Parimad õlled väikestelt õlletehastelt

Soomlaste väikeõlletehaste toodang kogus Helsinki Beer Festivalil kiitust ja auhindu.

Aprillis toimunud Helsinki Beer Festivalil käis nädalavahetusel umbes 8000 janust õllesõpra. Publiku tagasiside oli ootuspärane – eriti suurt tunnustust pälvis väikeõlletehaste lai ja kvaliteetne õllesortiment.

Festivali raames toimusid konkursid parima õlle, viski ja siidri tiitlitele. Enne auhindade jagamist tuli läbi proovida kokku umbes 120 jooki. Eri kategooriates valisid parimaid tooteid žüriiliikmed, kelle hulgas leidus nii oma ala spetsialiste, meediaesindajaid kui omakasupüüdmatuid asjaarmastajaid. Otsused tuli langetada pimetestide najal, mis tähendab, et kohtunikud ei teadnud, milliseid tooteid nad mingil hetkel proovivad.

Aasta õlu 2011 tiitel läks Poris tegutseva pruulikoja esindusrestorani Beer Hunter’s õllele, millel uhke nimi Mufloni Single Hop Simcoe. Parima siidri auhinna pälvis Huvila Siider. Viskikonkursil jagasid esikohta kaks Islay saarelt Bowmore’i külast pärit viskit − Bowmore Darkest 15yo ja Bowmore 18yo.

Õllesid hinnati lisaks erinevates kategooriates, sealjuures vaeti eraldi veel pudelisse villitud ja vaadiõllesid. Konkursil osalesid nii kodumaised kui sissetoodud joogid. Pudelis müüdavatest Soome õllesortidest pälvisid kõige rohkem auhindu väikeõlletehaste tooted. Nokia pruulikojast pärit Keisari Luomu Pils jõudis päris võidu lähedale põhjakääritusega pärmiõllede kategoorias. Kõrge alkoholisisaldusega õllede kategoorias läksid esikohad Laitila karastusjookidetehases valminud Imperiaali Stoutile (9,2% alkoholi) ja Kievari Portterile (6,5%). Saimaa õlletehase märjuke Marssalka Vehnä oli paremuselt teine nisuõllede sarjas.

Enamiku vaadiõlledele määratud auhindadest kogus kokku Beer Hunter’si pruulikoda. Vakka- Suomi õlletehasele sadas auhindu eriliste suitsu- ja meeõllede eest. Pinnapärmiõllede seas oli paremuselt teine Suomenlinna õlletehase Helsinki Portteri ja kolmanda koha pälvis Saimaa õlletehase Marsalkka Erikois Portteri.

Aasta õllerestoran on Gastropub Tuulensuu

Helsinki Beer Festivali žürii on valinud aasta 2011 õllerestoraniks Gastropub Tuulensuu Tamperest.

Žürii otsustas Tuulensuu kasuks eelkõige laia ja mitmekülgse õllevaliku ning oskuslikult koostatud isuäratava menüü tõttu. Põhjenduses tõsteti esile Tuulensuu tasakaalustatud õllepoliitikat, tänu millele leiab pubist peale tavapärase valiku nii importõlut, isevalmistatud õlut kui eritellimusel teha lastud õlut. Žürii hinnangul on personal asjatundlik ja sõbralik ning alati valmis huvilisele uusi õllesid tutvustama. Žürii arvates on Tuulensuu üks Soome parimaid Gastropubisid.

Juba varem valiti 2011. aasta Soome õllemeistriks Jani Mikkonen, kes samuti töötab Gastropub Tuulensuus. Mikkonen käis Soomet esindamas ka Stella Artois World Draught Master võistlustel Londonis.

Gastropub Tuulensuu, Hämeenpuisto 23, Tampere.

(The Baltic Guide)

Vaata lisaks:
XIV Helsinki Beer Festival
Gastropub Tuulensuu

Saku loob uue alkovaba õlle kuvandit autoloosiga

Kui enne jaanipäeva tõi Saku turule alkoholivaba õlle Rock Zero, siis pärast pidustuste lõppu jätkab õlletootja uudistootele kuvandi loomist. Üle mitme aasta on Saku pannud tarbijamängu peaauhinnaks sõiduauto.

Ja mitte päris tavalise tänavasõiduki, vaid spetsiaalse driftimasina. Drift on sportlik sõidustiil, kus juht viib auto külglibisemisesse. See harrastus on ka linliku elustiili üks subkultuure, millest jutustab näiteks «Kiired ja vihased» filmisaaga.

Tarbijamängu promotiim koos autoga liigub praegu mööda Eesti suuremaid kaubanduskeskusi, jõudes augusti alguseks külastada ka Tartut ja Pärnut.

Saku turundusstrateegia tõuseb esile ka foonil, kus ettevõtte suurim konkurent A. Le Coq on viimasel ajal esinenud vastuoluliste sõnumitega autojuhtimise ja alkoholi teemal.

(Postimees)

Vaata lisaks: Alkoholivabad õlled kustutavad janu, Saku tõi turule alkoholivaba õlle Rock Zero, Noop: lahja õlu sobib ka autojuhile, Kali ja siider ärgitasid karskusliitu riigi poole pöörduma, Eesti karskusliidu avalik kiri, Peaauhind läks Lõuna-Eestisse, Aukohtu otsus kampaania kohta, Rock

Pärnu-Buskerudi koostöö edeneb jõudsalt

Pärnu-Buskerudi koostöö 20. aastapäeva tähistamist alustati maavalitsuse saalis meenutuste hommiku ja ühistegevuse sümboli – vapikarude kuju avamisega ...

Lõbusate lugude hulgast meenutati Norra kuninga Harald V ja kuninganna Sonja Eesti visiiti 1998. aastal, kui kuninglik paar soovis vaadata Eestit. Tänu Pärnu-Buskerudi koostööle soovitati Pärnut. Jalutuskäigul läbi linna juhtus, et Eesti president Lennart Meri juhtis Norra kuninga Hommiku tänaval Citi pubi juurde.

Kõrtsmik Harri Rondo ei löönud verest välja ja valas kõrgetele külalistele kesvamärga. Järgmisel päeval ilmusid Norra Aftenpostenis fotod Pärnus õllega maiustavast kuningast. Nüüd astuvad norralased alati Rondo juurest läbi ...

(lüh. Pärnu Postimees)

Vaata lisaks: Soome peaminister tegi Mart Laariga õlled

28.6.11

Tarmo Noop: inimesed tarbivad üle meie ootuste

ASi A. Le Coq juhataja Tarmo Noop ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja rahandusministeeriumi majandusülevaates, et tänavu kolme esimese kuuga saavutatud müügikasv Eesti siseturul on olnud oluliselt üle ettevõtte ootuste. Ootus oli 0%-line kasv.

Tänavuse aasta algus on joogitootjale olnud väga hea. Ettevõtte esimese kolme kuu müük kasvas siseturul 12%, eksport aga 62%. Kogumüük kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 18%. „Siseturu kasv on oluliselt üle meie ootuste. Meie ootused olid nullkasvule,” kinnitab Noop. „Arvasime, et inimesed kardavad tarbida, aga see pole osutunud tõeks, pigem hoopis vastupidi.”

Kasv algas ettevõttes juba möödunud aastal, kui müük tõusis 8% ja eksport sealhulgas 32%. „Meil oli tootmismahtu üle ja hakkasime rohkem eksportturgudega tegelema,” põhjendab Noop kiiret ekspordikasvu.

A. Le Coqi eelmise asta ekspordikäive oli 9,59 miljonit eurot. Kõige suurem ekspordimaa oli Taani, kuhu suureneb eksport ka sel aastal. Aga toodangut läks Viru Premium brändi all ka Soome, Leetu ja paljudesse teistesse Euroopa Liidu maadesse.

Eelmisel aastal tehti ka ajakohane masule suunatud investeering. 1,92 miljoni euro eest osteti mahlaliin, millega saab valmistada 2-liitriseid mahlapakke. „Et saaks teha odavamaid mahlu,” selgitab Noop. „See investeering on end kõvasti ära tasunud, sest inimesed ikka väga vaatasid hindu.”

Ka tänavu investeerib ettevõte 3 miljonit eurot tootearendusse. Kaasajastame pakendeid, sest tarbimine on tõusul ja inimesi hakkab taas huvitama ka toote välimus, ütleb Noop.

(Äripäev)

Vaata lisaks:
Eesti kõige mainekamad suurfirmad
A. Le Coq andis poole Olvi kvartalikasumist
A. Le Coqi müük kasvas 18%, eksport 73%
Noop: meie üllatused ei piirdu vaid ...
Joogituru arengutest 2011. aastal
Baltic Beer Company
A. Le Coq

Taara hind tõuseb 1. juulist

Keskkonnaministeerium saatis täna laiali teate, et plaanitud pandipakendi hinnatõus saab teoks juba mõne päeva pärast ehk 1. juulist.

Uued taarahinnad on järgmised: kuni pooleliitrine ühekorra plastpakend (tähis «A») neli eurosenti ning ühekorra klaaspakend, korduskasutuse plastpakend (tähis «D»), metallpakend (tähis «C») ja suurem plastpakend (tähis «B») kaheksa eurosenti.

Selle kuu alguses avaldasid Tarbija24 lugejad samal teemal arvamust, et taara hinda võiks tõsta oluliselt julgemalt, näiteks Põhjamaade tasemele. Ka ministeerium märkis tänases teates, et meie lähinaabritel Soomes on metallist joogipakendi tagatisraha 15 eurosenti ning plastist ja klaasist taara hinnad vastavalt suurusele 10-40 eurosenti.

Veel tõi keskkonnaministeerium välja, et tagatisraha määra suurendamine ei too tegelikult kaasa jookide hinnatõusu, sest ostja saab taara eest makstud raha täies ulatuses tagasi, kui ta pakendi tagastab.

«Juhul, kui tal on kogunenud varasema hinnaga pandipakendeid, saab ta ka nende eest alates 1. juulist raha tagasi uue määra järgi,» lisati teates.

(Postimees)

Vaata lisaks: Pandipakendi eest hakkab rohkem raha saama, Pandipakendite eest saab rohkem raha tagasi, Riik tahab tõsta taara hinda, Evelini taarakampaaniaga on kogutud juba üle 10 000 euro, Kallim pudel on parem, Tubli taarakoguja teenib hästi

27.6.11

Poeketid müüsid õllesid sadades tuhandetes

Suuremad poeketid andsid täna teada oma jaaninädala müügitulemustest, mille järgi ostsid eestimaalased jaanipäeva ajal sadu tuhandeid purke ja pudeleid õlut.

Rimi avaldas, et 20. kuni 26. juunini osteti nende poodidest ühtekokku 655 708 õlut, Maxima popimaks tooteks oli Alexanderi õlu, mida läks kaubaks ligi 330 000 tükki. Selver avaldas müüdud õllekogused liitrites – 400 000 liitrit.

Kangest alkoholist oli poekettide tulemuste järgi popim viin ning toitudest osteti enam grill-lihasid, vorste ja tomatit-kurki.

«Kui tavapäraselt jääb jaaniostude põhirõhk 22. juunile, siis tänavu tegi vihmaprognoos inimesed ettevaatlikuks. Jaaniõhtuks ilm siiski klaarus ning seda oli märgata ka ostudest, seega jagunesid 22. ja 23. juuni ostud pea võrdselt. Ootuspäraselt tehti Tallinnas suurimaid oste 22. juunil, mujal Eestis nädala teises pooles,» kommenteeris poodide jaaninädalat Selveri keti juht Andres Heinver.

Minevamast kaubast tõi ta eraldi välja veel sääsetõrjevahendid, mille müük lõi ka eelmise aasta rekordi. «Kui eelmisel aastal püstitati kõigi aegade sääsetõrjevahendite müügirekord, siis tänavu oleme mullustest müükidest juba 15 protsendiga ees,» sõnas Heinver. «Jaaninädalal müüdi ligi 15 000 ühikut erinevaid tooteid tüütute tujurikkujate peletamiseks.»

Erkki Erilaid, kes on Maxima avalike suhete juht, märkis, et nende jaaninädala toodete esikümnesse kuulusid peamiselt soodushinnaga tooted. «Kuigi tavapäevadel on ostjad veel säästvad, siis pühadel oldi valmis varasemast enam kulutama,» sõnas ta. «Samas valitakse aga siiski just kampaaniahindadega kaupu.»

(Postimees)

Vaata lisaks:
A. Le Coqi müük kerkis kolmandiku võrra
Toidutööstused müüsid jaaninädalal jaekettides 17 autokoormat liha
Selveritest osteti jaaniajal 400 000 liitrit õlut
Jaaninädala läbimüügid jäid ootuspäraseks
Pikad pühad ja ilm mõjutavad jaanimüüki
Jaanipäeval süüakse 500 tonni liha
Selver jagab klientidele tasuta siidrit

Soome peaminister tegi Mart Laariga õlled

Täna kell 19.17 jalutas Wabaduse kohvikusse muretu olemisega kaitseminister Mart Laar, kellele peagi toop õlut serveeriti.

Rõõmus seltskond meelitas umbes kümme minutit hiljem ligi Soome peaministri Jyrki Kataineni, kes jooksu pealt ka tööstressi tekitava sinise lipsu lõdvaks lasi ehk sellest vabanes.

Sähvivate vilkuritega autokolonn jäi peaministrist Harju tänavale ning valla lendas ka meest ängistanud kraenööp. Mõnus õhtupoolik meie pealinna südames võis alata.

Fotogaleriid näed siin

(Delfi)

Vaata lisaks:
Laar lasi oma õllejoomise kaitseministeeriumil kinni maksta
Briti reisijuht irvitab veidrate soomlaste üle

26.6.11

Eesti võitis õlle maavõistluse Soomes

Soome asjatundjate arvates sobib Eesti õlu Soome maitsele hästi. Eesti haaras koguni kolmikvõidu Helsingis toimunud õlle maavõistlusel Läti õlle vastu.

Eesti ja Läti saatkonnad tõid pimetestile viis erinevat õlut mõlemast riigist. Soome õlleekspertidest koosnev žürii valis võitjaks A. Le Coq Pilsi. Hõbedale jäi Saku Dublin ja kolmandaks tuli A. Le Coq I. Parim Läti õlu, Bauskas Gaišais, oli võistlusel neljas ja Saku Mõdu viies.

Žüriisse kuulusid Unto Tikkanen, Seija Heinola, Juhani Karakorpi, Sakari Nupponen ja Ali Suviala.

Tulemused:

1. A. Le Coq Pils, 4,8 % , EST 109
2. Saku Dublin, 4,2 % , EST 107
3. A.Le Coq I, 2,9 %, EST 98,5
4. Bauskas Gaišais, 4,8 %, LAT 95
5. Saku Mõdu, 4,0 %, EST 88
6. Tērvetes Alus, 5,3 %, LAT 87,75
7. Užavas Gaišais Alus, 4,6 %, LAT 83,25
8. Puls Ice, 4,3 %, EST 75,5
9. Valmiermuižas Gaišais,5,3 % LAT 50,75
10. Piebalgas Jubilejas, 5,2 %, LAT 50



Tekst ja pildid: Heikki Kähkönen

(EBG)

Vaata lisaks:
EBG ajaveebi esimene küsitlus lõppenud
Delfi suur õlletest
Suvel Võib - Osa 36

25.6.11

Delfi suur jaanipäevane õlletest

Jaanipäevase peo laual leidub kindlasti grillitavate lihade ning muu hea ja parema vahel ka kindlasti igat sorti kesvamärjukest. Kellele meeldib pilsner, kellele kangemad joogid, kes eelistab tumedat ning kelle klaasi valguvad karamelliseid ale-tüüpi joogid. Et aga oleks lihtsam tänaseks oma valikut teha testis Delfi tiim Eestis müüdavaid premium-tüüpi õllesid ning valis parima selleaastaseks jaaniks!

Võtsime luubi alla Eesti selvehallides müüdavad premium-tüüpi joogid ning valisime nende hulgast üksteist kõige müüdavamat ning laiemalt levinumat. Testisime õlut äärmiselt erimaitselises ning multisoolises seltskonnas ning panime paberile mõtted ja emmotsioonid, mida nende jookide maitsed ja aroomid meis tekitasid.

Delfi õlletestis maitsti läbi üksteist erinevat õlut: A. Le Coq Premium, A. Le Coq PILS, A. Le Coq Special, Alexsander, Puls Classic, Saku Rock, Saku Originaal, Saku Kuld, Saku Kuld Mahe, Carlsberg ja Saku Hele.

Testisime õllesid klassikalisel meetodil, valasime kõikidele testijatele jahutatud jooki klaasidesse ning hindasime joogi värvust, aroomi, maitset, vahtu ning andsime kokkuvõtvalt joogile hinnangu ja punktid kümne palli süsteemis. Võitjaks osutus enim punkte saanud jook. Ehk siis ...

DELFI ÕLLETESTI VÕITJA: Konkurentsitult võitis 48 punktida Delfi õlleekspertide südamed Tartus valmistatud Tšehhi-tüüpi õlu A. Le Coq PILS! Pilsi kohta kirjutasid eksperdid, et kuigi jook oma maitsebuketi tõttu vajaks pigem arenenud maitsemeelt, on tegemist tugeva maitsega hea õllega, mis sobib mõnusa intellektuaalse vestluse kõrvaseks keelekasteks. Pilsi puhul klapivad kokku kõik omadused, jook on mahe, kuid huvitava maitsega, mis aga ei suru ennast peale.

Peab aga kindlasti ära märkima, et õllede ühtlane tase oli testijatele väga suureks pähkliks. Kesvamärjukeste puhul ei ilmnenud kohe kindlasti selget kaotajat või teistest nõrgemat jooki. Õlled erinevad meil pigem humaluse ning maitsete tugevuse poolest, kuid mitte kvaliteedi kõikumiste poolest.

Delfi õlletesti ekspertide hulka kuulusid: Martin Hanson, Aleksander Krjukov, Vahur Koorits, Ilmar Saabas, Marge Tubalkain-Trell, Mari Skuin ja Heidi Kukk.

Kuid nüüd, testi tulemused:

1. A. Le Coq Premium
Hinne: 28

Premium kuulub nende suhteliselt maitsetute ning nõrka iseloomu pakkuvate jookide hulka, mida nimetatakse joogiõlledeks. Joogi populaarsuse üks alustala ongi Premiumi võime olla osaline igas situatsioonis ning seltskonnas. Väga hea ning tugev õllemaailmaga tutvumisega alustamise jook. Tegemist on kindlasti januõllega ning isegi stereotüüpse õllega - maheda maitsega, puuduva aroomiga ning kergelt libisev. Puudub ka järelmekk. Premiumi võib ka nimetada harjumuspäraseks ja turvaliseks. Õigele õlleinimesele sellest lemmikut ei saa, kuid ajab asja ära.

2. A. Le Coq PILS
Hinne: 48

Pilsi kohta kirjutasid eksperdid, et kuigi jook oma maitsebuketi tõttu vajaks pigem arenenud maitsemeelt, on tegemist tugeva maitsega hea õllega, mis sobib mõnusa intellektuaalse vestluse kõrvaseks keelekasteks. Pilsi puhul klapivad kokku kõik omadused, jook on mahe, kuid huitava maitsega, mis aga ei suru ennast peale.

3. A. Le Coq Special
Hinne: 31

A.Le Coq Special on järgmine tase Tartu Õlletehase premium õllede nimistus. Et võita enam ka tugevaid õllejoojaid oma leeri, lisati juurde tugevamat humalamekki ning tehti jook tummiseks. Pidevalt võrreldakse seda jooki aga Saku Kullaga. Sobib hästi tugevama ja kangema marinaadiga liha kõrvale, annab juurde head aktsenti, kuid ei tapa liha maitset.

Võrdlus, et "ostaksin selle joogi kui oleksin tibi hard rock baaris" peab tinglikult paika, kuna tegu on pisut kurjema Premiumi vennaga, kuid siiski mitte midagi suursugust!

4. Alexsander
Hinne: 28

Vanakooli jook, mis toob meelde Pirogovi murused veered ning punase kammiga reklaami, sõnumiga "Kammi Sassi"! Tegemist on väga selgete joontega õllega - ka meeldib väga või mitte üldse, vahepealset nii öelda pühapäeva Sassi-joojat pole olemas! Tegemist on loomulkult hea joogiõllega, mis aga ei sobi väga söögi kõrvale. Sassi iseloom on tugev, samuti nagu joogi maitse ning järelmekk, milles on tunda meistrimehe heldet kätt humala jooki libistamisel. Karvane õlu!

5. Puls Classic
Hinne: 31

Puls Classic on õlu, mis viis Delfi ekspertide grupi täieliku lahkarvamuse juurde. Pooled olid veendunud, et tegemist on maailma parima õllega, samas kui teine pool vaid mõned punktid julges loovutada, nimetades jooki lurriks. Miinused: väga temperatuuritundlik jook, mis vajab nautimiseks õiget kraadi, samas on maitselt veider ning ostukorvi nii lihtsalt oma teed ei leiaks. Plussid: Tegemist on väga positiivse ning maitseka üllatusega, mille mekk on uudne. Kokkuvõtvalt on aga tegemist väga ilusa naudinguga, mida see jook pakub. Pulsi olekut ja temperamenti peaks vaatama läbi veinikultuuri prisma.

6. Saku Rock
Hinne: 35

Kuldse ning tõelise rockiliku maitsega Saku Rock on muutunud vanade kitarripeerude ja nahka kandvate vantide joogist mainstream õlleks, kuid maitse on siin oluline. Väga tummise, terava ja iseloomuliku mekiga jook, mille parim osa on pikka aega suus võitlev järelmaitse. Ei sobi kindlasti söögiõlleks!

Nõrgem sugupool on samuti Rocki usku pööramas, kuid peab jooki siiski liiga tugeva maitse kandjaks, et üle ühe pudeli juua ei kannataks. See on jook nagu istuks ühes lauas Tanel Padar, karvane makaak-ahv ning mõni osatäitja "Luikede Järve" meeskoosseisust!

7. Saku Originaal
Hinne: 27

Orikas, ehk nagu seda jooki kutsub rahvasuu, ei ole maitseelamus vaid ikka klassikaline joogiõlu. Iseloomukam, kuid ehk muud samasse kategooriasse kuuluvad, kuid siiski joogiõll! Sobib väga hästi toitude ning lõunaeine kaaslaseks. Üks ekspertidest on maininud, et tegemist on "puukallistajate õllega", kuna pole eriti ei maitset ega aroomi, mis annab selgelt aimu, et ei ole kasutatud ei maitsetugevdajaid ega mõnusaid e-aineid. Halb ei ole, kuid iseloomutu, kirjutab teine ekspert. Tunnustatud Eesti mittemidagiütlev õlu!

8. Saku Kuld
Hinne: 38

Kõikide tugevama maitsega õllede lipulaev Saku Kuld on huvitav ja maitsekas virre, mille maitega peab aga harjuma, kuna tundub alguses liialt ründav. Ei ole samuti väga hea toiduõlu! Kindlasti on tegemist joogiga, mis oma olemuselt on nautimisjook, üksi pimedas toas mõtete vaaritamise lubrikant! Vajadus selle õlle järele määrab tõelise õllesõbra!

9. Saku Kuld Mahe
Hinne: 34

Selleks, et ka valgusega toas ja sõpradega koos oleks midagi uut mekkida, lasi Saku välja joogi Kuld Mahe, mis varsti kahjuks oma nimest loobuma peab, kuna ei ole mahetoode. See selleks... maitse on joogil veider, läbikaalumata, nagu kõik dieet- ja maheversioonid asjadest. Tundub sama edutu maitse- ja naudingubuketiga nagu Tallinn 2011 kultuuripealinn ise (Saku Kuld Mahe kannab just nimelt Tallinn 2011 märki). Tegemist on aga ehk esimese naisteõllega siinses testis. Õlu on pisut magus ja veidi ebatraditsiooniline. Kuid kindlasti hea jook kuumal suvel.

10. Carlsberg
Hinne: 32

Taanlaste invasioonist Carlsberg ründab oma tuntud headuses ning pakub taaskord väga isiklikku naudinguvõimalust. Üksi joomine on sellele joogile kohe kuidagi sisse kirjutatud, peale isikliku võidu saavutamist kulub alati üks Carlsberg. Samas on Carlsberg võõristav arenemata maitsemeele või vähese õlletarbimisajalooga jooja puhul. Omab väga tugevat eripära muude Eesti premium õlledega võrreldes!

11. Saku Hele
Hinne: 24

Hele on kindlasti väikeste õllesommeljeede maitsejook, mis ei ole kunagi suurt kandepinda saanud, ega saa ka seda kunagi. Nišijoogina kannab aga mõne jooja silmis kõiki õllejumala parimaid oskuseid, teistele tundub kibe ja mõru ning on baaris viimaseks valikuks kui Sinu eest on viimane klaas Orikat ära ostetud! Tundub joogina, millega nagu karistataks varasemate pattude eest! Ühe eksperdi sulest kõlab aga kokkuvõte - "tuleb juua vaid juua täis peaga!"

(Delfi)

Vaata lisaks: DELFI SUUR ÕLLETEST: vaata, milline on parim kesvamärjuke sinu jaanipäevapeo lauale!, DELFI SOOVITUS: vaata, milline grill-liha sobib kõige paremini millise hää õllevirdega!, EBG ajaveebi esimene küsitlus lõppenud, EDETABEL: Eestlane joob suvepeol õlut, vett ja siidrit

24.6.11

Noop: kali on naturaalne kääritatud jook

A Le Coq'i õlletehase juht Tarmo Noop on seda meelt, et kaljaks saab nimetada vaid naturaalset linnastest kääritatud jooki, sest kalja näol pole tegu mingi uue, vaid juba ammu sellisena tuntud joogiga.

«Me ei ole kalja välja mõelnud. Sellisena on see defineeritud kõigis riikides. Kali on naturaalne ja tervislik jook, mis sisaldab ohtralt D-grupi vitamiine ja mineraale,» selgitab ta.

Noop ei eita, et kääritusprotsessi tulemusena tekib kalja sisse teatud kogus alkoholi, nagu näiteks ka keefiri puhul. Praegu sisaldab näiteks A Le Coq'i kali 0,5 protsenti alkoholi.

Vene ajal oli kali määratletud riiklike GOST-idega, mis ka Eesti Vabariik algul teatud osas üle võttis. Kehtis riiklik karastusjookide standard, milles ka kali sees oli. Paraku kaotasid need 2001. aastal kehtivuse ja tekkiski vaakum.

Nüüd on turule tulnud mitmeid kaljataolisi jooke, mis koosnevad suhkruveest, millele on lisatud keemilisi kalja lõhna- ja maitseaineid. Noobi hinnangul erineb selline jook naturaalsest kaljast diametraalselt, sest ei sisalda ka vitamiine ja mineraalaineid.

Täna on Eesti kaljatootjatest ainus riik, kus see jook on seadusandlikult reguleerimata. Lätis ja Leedus on näiteks kalja definitsioon olemas. «Arvan, et Eesti inimesel on õigus teada, mida ta joob,» lausub Noop.

Sama muret on väljendanud ka Saku Õlletehas.

Õlletootjad, kes täna naturaalset kalja toodavad, sooviks, et põllumajandusminister paneks oma määrusega paika kalja definitsiooni ja teisi, kaljamaitselisi karastusjooke, mida on märksa odavam toota, ei tohiks kaljaks nimetada. Selliste hulka kuulub teiste seas ka Coca-Cola toodetav Linnuse kali.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Kääritamata kaljad on kaljalaadsed joogid?

22.6.11

Pruuli Tiuka pärimus läheb edasi

Tuntud õllemeistri Pruuli Tiuka pojapoeg Paavo Pruul avas koos abikaasa Katrega Sõru sadama vahetus läheduses Pruuli puhketalu.

Pruuli Tiuka jäi vanaks ja tema koda samuti, seepärast oli pojapojal uut tarvis. Mõne aasta võttis ehitamine aega, aga mullu jõuludeks oli vanaisa uue majaga nii rahul, et kinkis tõrred ja "riistad" pojapojale. Õlletegemise "kunts" oli enne edasi antud.

Kuid ega õlut iga päev tehta, see tuleb ära ka juua. Toredamaks äraolemiseks on lisaks õllekeldrile sama katuse all puuküttega saun, kaminaruum kööginurgaga ja toad. Pererahvas elab kõrvalmajas ja hindab külaliste privaatsust. "Kes koduõllest lugu ei pea, tunneb end pruulikojas kindlasti samuti hubaselt, sest maja sai ehitatud nii, et kestab, mitte ehk kestab," selgitasid noored Pruulid.

(Hiiu Nädal)

Vaata lisaks:
Pruuli Puhketalu
"Suvel võib" viis Saaremaale koduõllega tutvuma
Koduõlle valmistamine ja joomine Hiiumaal

Boston Bruins tegi baaris hiigelarve

Stanley karika võitnud Boston Bruinsi meeskond tähistas võitu Foxwoodis asuvas baaris, tehes seal üle 150 000 dollari suuruse arve.

Bruinsi hokimehed jõid ära 100 000 dollari eest vahuveini ning kulutasid lisaks veel kümneid tuhandeid dollareid õllele ning erinevatele kokteilidele.

Kõige tipuks jätsid mängijad ligi 25 000 dollarit jootraha.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks:
Jalgpalli mängu kujutav maal müüdi rekordsumma eest

Pesapall lendas fännile õlletopsi

Lühidalt ja/või kontekstist välja rebitud 7

Restorani Beer House pruulikojas valmis 2000-des õlletegu

(EBG)


Videogalerii: Cannesi filmiauhinna võidutööd


58. korda toimunud Cannes Lionsi Grand Prix´ filmi kategoorias sai Wieden+Kennedy Amsterdami kontor, kes valmistas Nike'le võiks öelda lühifilmi «Write the Future» ...

Nomineeritud said ka mitmed õllereklaamid. Videogaleriid näed siin

(lüh. Postimees/EBG)

Vaata lisaks:
Miks ei reklaamita Fairyt sama muhedalt kui Heinekeni?!

Hull jaanipidu Jõgevamaal

Avatud olid ka kioskid ja õlletelgid, mis sel aastal täeliku pettumuse valmistasid. Toit oli hirmkallis, seda oli väga vähe ning see oli maitsetu ja šašlõkk oli toores, näri nagu kummikut. Kuid mis jaanid on ilma korraliku šašlõkita? Alkoholi hinnad olid aga justkui liftiga lakke sõitnud. Kui möödunud aastal maksis 0,5 L õlu 25 krooni ja siider 30 krooni, siis sel aastal tuli õlle eest välja käia 2,5 eurot ja siidri eest 3 eurot. Hinnatõus on ikka meeletu! Ja mis euro süüst siin rääkida saab, see on ju puhas kaupmeeste ahnus!

(lüh. Delfi)

Nädalavahetus Pärnus kipub kulukaks


Keskmist palka saav eestlane peab selleks, et koos perega nädalavahetusel Pärnus end mõnusalt tunda, terve nädala säästlikult elama, sest puhkajatelt raha küsida Pärnus juba osatakse ...

Kiire ampsu saabki vaid mõnest kiirtoidukioskist (wrap ja karastusjook kokku 3,20 €). Kõige odavama pooleliitrise õlle- või siidripurgi saab rannas kätte kahe euroga, mineraalvee eest küsitakse euro. Pubides-restoranides maksab õlleklaas 2,3–3,2 eurot, mahlaklaas 0,90 eurot, tass kohvi 1–1,60 eurot ...

(lüh. Õhtuleht)

Vaata lisaks
:
Neljaliikmelise pere kulud nädalavahetusel Pärnus
Kalev Vilgats: Öörahutus

Mis toimunud ja mis tulemas Maaritsas


Oma piirkonna jaaniõhtut peame 22. juunil. Lastega alustame kell 19.00 ja pillimehed tulevad peale kella 20.00 ...

Seekord on plaanis palju huvitavaid võistlusi täiskasvanutele, eriti põnevaks ehk kujuneb raskuse otsas olevast pudelist õlle joomine. Ilmselt läheb veidi rohkem pigutust vaja, kui lihtsalt joomisel ...

(lüh. Delfi)


Kreeka – Euroopa vana ja haige mees


Paljud välismaised vaatlejad leiavad, et Kreekat võiks tänases kriisis päästa ainult maailmavaate ja ellusuhtumise muutus. On see üldsegi mõeldav? ...

Näiteks, miks peaks sakslane või hollandlane ostma Kreeka tavernis pudeli õlut 3 euroga või lambakoodi 12–15 euroga? Toidukorv väikses poes mõnel saarel maksab kindlasti 30% rohkem, kui Wolfgang maksab oma kärutäie eest Dresdenis ...

(lüh. Eesti Ekspress)

Ajakaja: Jaanipäevane mõte

Jaanipäeva aegu sobib ka tagasi minna oma juurte juurde – küla või suguvõsa kokkutulekule või kilomeetrite kaugusel elavale üksikule sugulasele külla või niisama vana sõbra manu, kelle juurde mõte sageli eksleb, aga kelleni argirutus liiga harva jõuad ...

Ja kui kõik need käimised kenasti tehtud, jääbki vaid jaanituli. Koduõlut võib ju lonksu võtta, naabrimehe õlletegu on testimist väärt. Kuid tantsujaks peab jalgadesse jääma, sest niimoodi on ilus ja ehe. Selge pea on ikkagi parim variant jaaniõhtuks, mismoodi ja kus iganes see siis ka mööda saadetakse ...

(lüh. Saarte Hääl)

Alkoholivabad õlled kustutavad janu

Saabuva jaanipäeva eel maitses Järva Teataja alkoholivabasid õllesid, millest selgus, et saunast tulles sobiksid need janu kustutama hästi.

Neli maitsjat hindas õllesid viiepalliskaalal ja andis jookidele ka kommentaare. Kuigi nad olid õllesõpradena üldiselt seda meelt, et alkoholi sisaldusega õlle maitsele need vastu ei saa, siis jaaniõhtul selgeks grupijuhiks olijaile on alkoholivabad õlled parim rüübe.

Buckleri alkoholivaba õlu, 0,33 l – 19 punkti
Meenutab natuke veneaegset Žiguli õlut.

Baltika 0-nonalcoholic Premium, 0,5 l – 13 punkti
Pole eriti mõrkjas ega kibe, vaid meenutab limonaadi.

Pulsi alkoholivaba tume õlu, 0,5 l –13 punkti
Tume õlu, mis oleks nagu veega ära lahjendatud.

Frederik alkoholivaba hele kvaliteetõlu, 0,5 l – 8 punkti
Kalja lõhnaga.

Saku Originaal alkoholivaba õlu, 0,5 l – 7 punkti
Elu ja vurts on sellest õllest küll välja läinud!

Clausthaler Classic Premium Non-Alcoholic, 0,5 l – 6 punkti
Kadakamarja leotise maitsega.

(lüh. Järva Teataja)

Vaata lisaks:
Saku tõi turule alkoholivaba õlle Rock Zero
Alkoholivaba õlu ja siider pole mõeldud lastele
Alkoholivaba nisuõlu kaitseb immuunsust
Kojamees: joon alkoholivaba õlut
Eestlased joovad üha lahjemat õlut

Jaanipäev - 24. juuni

Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad.

Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld on kutsutud 'leedutuli'. Sagedasti valiti tuletegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik, kus lõke süüdati. 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi viimaste kümnenditeni on olnud kombeks suurema jaanitule juurde ehitada ka kiik. Lõkkeplats ehiti kaskede ja (paber)laternatega, hiljem elektriküünaldega. Jaanilaupäeval koju ja kiige juurde toodud kased kandsid erinimetust jaanikased, mis osutab, kui tähtsaks neid peeti. Lisaks lõkkeplatsile ehiti kaskedega ka tube, nagu suvitsepühade ajalgi ...

Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja.

Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad ...

Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, kuid igal juhul romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega ...

Loe täielikku kirjeldust siit

(folklore.ee)

Vaata lisaks: Pikad pühad ja ilm mõjutavad jaanimüüki, 7 soovitust jaaniõhtuks, Jaanipäeval lähevad kaubaks kohalik kurk ja šašlõkk, Miks mina jaanipäevi ei tähista, Üllar Luup langetas kihlveo peale 8 kilo

Jaanipäeval süüakse 500 tonni liha

Jaanipäeva kordaminemiseks on oma elu ohverdanud 6500 notsut. Grillliha tootjad valmistasid erinevaid lihaampse kokku 500 tonni. Sama palju kaalub näiteks 100 elevanti.

Nii Rakvere lihakombinaadi turundusdirektor Triin Lõoke kui ka Saaremaa lihatööstuse müügidirektor Koit Repnau kinnitavad, et eestlased on läbi aegade grillhooajal eelistanud traditsioonilist šašlõkki, marinaadis liha ja tooreid grillvorste.

Ka õlletootjad ütlevad, et tänavu on jaanipäevaks pruulitut varasemast rohkem. Kuid Saku õlletehase juhatuse esimehe Veli Pekka Tennilä sõnul on nad planeeritud õllekoguse juba peaaegu maha müünud ja olukord on läinud keeruliseks: «Tootmises oleme sunnitud tegema ümberkorraldusi, et meie põhitooted Saku Originaal ja Saku Rock oleksid pühade ajal saadaval kõikidele õllesõpradele. Ometi võib mõnda õllesorti poes nappida,» kardab Tennilä.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Jaaniõhtu grill: ettevaatust karpi peidetud lihatööstuste jäänukite ja marinaadiuputusega, Mida teha, et grillpidu poleks ebatervislik?, Kust on pärit liha ja vorst, mille paneme jaaniõhtul grillile?, Eestlase jaanikusöök on sõir mitte shashlõkk

Rootsis ära õllepurki maha viska!

Juulist jõustub Rootsis uus seadus, mille kohaselt on õllepurgi, toidupakendi või ühekordse grilli maha vedelema jätmise eest ettenähtud kuni 800 kroonine trahv.

Samas kritiseerib Rootsi meedia, et kommipaberi või suitsukoni mahaviskamisega trahvi ei kaasne, kirjutab The Local.

Värvi või põlevate kemikaalide maha valamise eest ootab aga ees kohus ning kuni aastane vanglakaristus. Rootsi politsei usub, et karmimad seadused tähendavad suurema trahvitulu kõrval ka puhtamaid tänavaid.

(Postimees)

Selver jagab klientidele tasuta siidrit

Kui eelnevatel aastatel on Selver enne jaanipäeva oma klientidele suuremate ostudega kaasa andnud tasuta jookidena vett ja limonaadi, siis sel aastal on joogivalikusse lisandunud ka A. Le Coqi mittealkohoolne siider alkoholisisaldusega kuni 1,2 protsenti.

Lisaks Fizzi siidrile on klientidel võimalik valida ka alkoholivaba õlle, vee ja limonaadi vahel. «Tasuta jaanijoogid on valitud selliselt, et oleks midagi igale maitsele ning oma lemmiku leiaksid nii lapsed kui täiskasvanud. Kõik joogid valiti välja enne seda, kui väikese alkoholisisaldusega, kuid alkoholivabana reklaamitud joogid meedias teemaks tulid,» selgitas Selveri avalike suhete juht Annika Vilu.

«Küsisin pisteliselt erinevatest kauplustest jookide populaarsuse kohta ning selgelt kõige rohkem eelistavad inimesed jaanijoogina välja võtta limonaadi, teisele kohale jääb vesi,» lisas ta.

Kui kunagi oli võimalik tasuta jagada ka alkoholi, siis õlut ja siidrit pole Vilu sõnul Selveri jaanikampaanias enam 2009. aastast.

Tulenevalt reklaamiseadusest ei tohi alkoholi kampaania korras klientidele tasuta kaasa anda ning nagu teada, siis siider on seaduse järgi alkohoolne jook vaid juhul, kui selles on alkoholi 1,2 protsenti või rohkem.

(Postimees)

Vaata lisaks: Alkoholivaba siider pole mõeldud lastele

21.6.11

Saku tõi turule alkoholivaba õlle Rock Zero

Saku Õlletehas tõi vahetult enne jaanipäeva müügile uue alkoholivaba õlle Rock Zero, millega soovib kutsuda inimesi alkoholiga vastutustundlikult ümber käima.

Saku Õlletehase sõnum uue tootega on lihtne: käitu vastutustundlikult, arvesta teistega ja sõida alati kainelt. „Õlut tarbinuna ei ole mõtet eksperimenteerida tegevustega, mida alkoholijoobes teha ei tohi. Täna on saadaval mitu erinevat alkoholivaba õllemarki, mille väljatöötamiseks on nähtud palju vaeva ja mis pakuvad alkoholisisaldusega õlledele sarnast maitseelamust ja janukustutust“ ütles Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm.

Alkoholivabade õllede turu moodustavad Eestis kümmekond tõsisemat alkoholivaba õllemarki. Kõige edukamad alkoholivabad õlled on Baltika 0 ja Saku Originaal alkoholivaba, mis moodustavad 62% kogu segmendist.

„Täna on alkoholivabade õllede osa õlleturust ühe protsendi ümber, kuid on näha selget kasvutrendi, millele Rock Zero kindlasti hoogu juurde annab,“ rääkis Ärm. „Zero ei ole olemasoleva turuosa hõivamise toode, vaid eesmärk on kogu alkoholivabade õllede kategooriat kasvatada, et vastata sotsiaalsetele ootustele vähendamaks absoluutset alkoholi tarbimist. Samuti täiendada tarbijale pakutavat õllevalikut ning anda oma panus kohaliku õllekultuuri arengusse.“

Alkoholivaba õlu Rock Zero on valmistatud unikaalse tehnoloogia abil, mis võimaldab säilitada heleda õlle maitse ja aroomi ka peale alkoholi eemaldamist õllest, kaotamata maitse või lõhnaomadustes.

Alkoholivaba õlu Rock Zero on kauplustes saadaval 0,5 liitristes purkides orienteeruva jaehinnaga 74 eurosenti.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:
Saku Õlletehas
Nõia-Ints lubab see jaanipäev täiesti kaine olla!

TÜ/Rocki nimesse võib jääda vaid ülikool

Tartu Postimehele teadaolevalt kannab TÜ/Rocki korvpallimeeskond suure tõenäosusega järgmisel hooajal vaid Tartu Ülikooli nime.

«Nime vallas ei ole veel midagi konkreetset juhtunud,» kinnitas siiski TÜ Akadeemilise spordiklubi korvpallidivisjoni juht Andres Ottender. «Saku õlletehasega on läbirääkimisi jätkatud, on formuleeritud konkreetne pakkumine edasise koostöö tarbeks. Enne, kui sealt ei ole vastust tulnud, ei oska midagi targemat öelda ei TÜ/Rocki nime ega ka peasponsorite struktuuri osas.»

«Rock korvpallimeeskonna nimena on kunagine Saku algatus, ja ka see kaubamärk kuulub Sakule,» lisas ta, «seega selle nime kasutamine sõltub väga palju Saku otsusest. Otsus ripub omakorda ära sellest, kuidas me kolmekesi – ülikool, spordiklubi ja Saku õlletehas omavahel kokku leppida suudame.»

Ottenderi sõnul toob iga lepingu lõppemine kaasa uute läbirääkimiste võimaluse. Nüüd siis proovivadki osapooled igaüks endale parimat saavutada. «Eks siis näe, kuidas välja kukub,» ütles korvpallijuht.

Tartu Postimehele teadaolevalt ei soovi Saku enam rahastada Tartu korvpallimeeskonda endises mahus, samuti polevat nad enam huvitatud Rocki kaubamärgi jõulisest promomisest, küll aga on õlletehas huvitatud edasisest korvpalli toetamisest. Seega võib järgmisel hooajal Tartu korvpallimeeskonna särgil ilutseda küll Saku logo, ent õlletehas pole enam Tartu korvpallimeeskonna nimesponsor.

«Oleme hetkel TÜ Akadeemilise Spordiklubiga TÜ/Rocki sponsorluse osas aktiivsetes läbirääkimistes ja kaalumisel on erinevad variandid koostöö jätkamiseks. Kuna lõplikke kokkuleppeid pole veel sõlmitud, siis on hetkel vara midagi konkreetset öelda,» teatas Saku Õlletehase turundusjuht Kadri Ärm, «Kui jõuame konkreetsete kokkulepeteni, teavitame sellest ka spordisõpru. Pikaajalise korvpalli ja TÜ/Rock meeskonna toetajana loodame hea koostöö jätkumisele.»

«Protsess on poole peal,» sõnas Ottender, «jaanipäeval või kehvemal juhul juuni lõpus peaks meie jaoks asjad selged olema.»

Meeskonna koordineeritud ettevalmistus peab peagi peale hakkama. «Koosseisu, eriti nende meeste koha pealt, kel on kolmeaastased lepingud, muutusi praegu ei ole,» ütles Ottender.

(Tartu Postimees)

Vaata lisaks: Tartu usub edasisse koostöösse Sakuga, Kui Saku loobub ..., Saku Õlletehas

20.6.11

Originaal Mahe nimekonkurss on alanud!

Vastselt turule tulnud Saku Originaal Mahe otsib uut nime ja pöördub parima nimeversiooni saamiseks kõigi eestimaalaste poole.

„Õlu on oluline osa eestlaste elust, ajaloost ja joogikultuurist,“ ütles Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm. „Seetõttu meeldib inimestele sõna sekka öelda nii õlle sorte, maitseid, väljanägemist kui ka õlle nimesid puudutavatel teemadel“.

Kokkuleppel ametkondadega nõustus Saku Õlletehas mitte jätkama oma uue õlle, Saku Originaal Mahe, pikaajalist tootmist ning müüki sama nime all, mistõttu soovib ettevõte kaasata uue nime otsinguprotsessi kõiki asjast huvitatud õllesõpru.

Eile avatud Facebooki lehel „Päästa keelatud nimega õlu“ on tänaseks välja pakutud juba üle viiesaja huvitava nime. Silmapaistvaimad neist on Saku Originaal Non Grata, Saku Originaal Euronorm, Saku Originaal Pretsedent, populaarseimad omakorda Saku Originaal Superior, Saku Originaal Muhe ja Saku Originaal Lahe.

Nimekonkursi võitja kuulutatakse välja 4. juulil ja peaauhinnaks on iga õllesõbra soovunelm – oma nimega õlu.

Võimalus Saku Originaal Mahe uut nime pakkuda avaneb siit: http://www.facebook.com/SakuOlletehas

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:
Euroopa Liidu määrus sunnib nime vahetama
Kus olid gtoiduameti silmad
Õllemeistrid kompavad sõna "mahe" piire
Saku tõi turule mahedama maitsega Originaali

Veskiviigi trahter passib merelinna

Suvel tahaks umbse vanalinna asemel süüa võimaluse korral pigem vee ääres, kus jagub õhku ja kaunist vaadet. Nii uitas ka Kõhu-kriitik mööda Haapsalu tillukesi tänavaid, kuni jõudis keha kinnitama Veskiviigi trahterisse.

Teekond kinnitas taas reeglit, et mida kaugemale kesklinnast ja turismiviitadest, seda põnevamaid paiku leiad.

Veskiviigi trahteris maabume loomulikult õue, sest kes suvekuumuses ikka toas tahab istuda. Sama mõte on teistelgi trahterikülastajail, sest toidukoha mereteemalises söögisaalis pole ainsatki hinge.

Kus on hooajaline kohalik kala?

Menüü saabub lauda kohe ja esmalt jäävad silma soodsad hinnad: hommikupuder 2, omlett 3, supid alates 3, pasta 4,5 ja salatid alates 2,5 eurost. Tundub, et seda koostades on mõeldud väga erineva paksusega rahakotiga inimestele.

Menüü miinuseks on kindlasti tõik, et juuni keskpaigas mere ääres istudes tahaks kohalikku hooajalist kala. Kuigi Veskiviigi trahteris on kalaroogi piisavalt, on need valmistatud räimest, heeringast ja võikalast.

Sööke oodates saavad väiksemad trahterikülastajad maja kõrval kiikuda ning veidi suuremad ronida söögiplatsi kõrval kõrguvasse vaatetorni, imetlemaks sadama ilu ja Haapsalu siluetti.

Tellitud praed jõuavad lauda umbes poole tunniga. Kõhukriitik koos oma sõpradega valis menüüst välja grillitud kanafilee ürdikastmega (5,5 €), grillitud sealiha koorekastmega (6 €, pildil ülemine) ja võikalaprae (7,5 €). Kõigile neile hindadele tuleb liita lisandi hind ehk 1 €. Valikus on nii erineval viisil valmistatud kartulit kui ka riisi, samuti vokitud juurvilju (1,5€).

Eranditult kõigi kolme prae lihaline pool, olgu see siis kana, kala või siga, oli veidi tuimavõitu. Süües jäigi selgusetuks, kas kokal napib liha ja kalaga ümberkäimiseks kogemusi või on portsjonid äsja sügavkülmikust välja võetud.

Salateid võiks nupukamalt serveerida

Ilmselt kõik külastajad seda tuimust tähele ei panegi, sest kastmete ja lisandite peale on Veskiviigi trahteri kokal suurepärane käsi. Kartulipüree oli hõrk ja maitsev ning maitsekad kartulilootsikud passiksid õlle kõrvale näksida niisamagi.

Praade kroonisid aga osavalt maitsestatud kastmed, mis kippusid keelt alla viima. Kui ka salatid oleksid veidi nupukamalt serveeritud kui tavapärane tomati-kurgilõik ja lehtsalat, millele peale puistatud lusikatäis pestot, saaks pearoast veel parema maitseelamuse. Kõhu sai sellest täis nagunii.

Kindlasti soovitab Kõhukriitik proovida ka Veskiviigi trahteri toorjuustukooki (3 €). Vaarikamoosiga serveerituna on selles kodust kohupiimakooki meenutavas maiuses kõik maitsenüansid peensusteni välja timmitud ning Kõhukriitik leiab, et ainuüksi selle koogi pärast tasub Veskiviigi trahterisse sattuda veel teinegi kord. Seda enam, et hoonel on värvikas ajalugu – see on olnud Vormsi rebasefarmisööda külmhoone ja lihakombinaadi soolaladu, 1985. aastal ehitati soolalaost jahtklubi.

Veskiviigi trahter

Asukoht: Haapsalu, Holmi 14. Avatud: E–P alates kella 12. Täpsem info: 473 7460

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Veskiviigi Trahter

Spordimuuseumis avatakse kannunäitus

Kolmapäeval, 22. juunil kell 13.00 avatakse üheaegselt kaks väga põnevat uut näitust, mis jäävad avatuks kuni 2. oktoobrini.

"Super-Eesti. Vägitükid, millele tõenäoliselt maailmas võrdseid ei leidu" tutvustab kujutlusvõime piire nihutades spordi erilist rolli Eestis. Sport on eestlaste jaoks olnud eriline juba pikemat aega ja meie ajalugu on rikas nii erakordsete sporditähtede, ainulaadsete saavutuste ja meeletu entusiasmi poolest sellele kõigele kaasa elada. Just säärasest kirglikust tundest lähtuvalt ongi käesolev näitus saanud oma veidi üle vindi keeratud sisu ja vormi. Ainulaadsel näitusel on esindatud nii allveekabe, saltoga kaugushüpe, super-jõumees Lurich, kõige kõrgemale hüppav eestlane kui palju-palju muud erakordset. Lihtsalt super!!

Keldrigaleriis avatav "69 kannu" pakub valikut spordireporter Lembitu Kuuse õllekannude kollektsioonist. Tegemist kindlasti just jaaniaega suurepäraselt sobiva atraktiivse väljapanekuga Lembitu Kuuse ligi 30 aastat kestnud kollektsioneerimishuvi parimatest esindajatest. Õllekannud kannavad endas mälestusi paljudest eestlaste jaoks rohkem või vähem legendaarseteks kujunenud tiitlivõistlustest, maailmakarikaetappidest ja teistest spordivõistlustest. Mitmete kannude puhul on tegemist nummerdatud eksemplaridega, mille omamise au kuulub vaid valitud seltskonnale. Lisaks võib veel kohata tõelisi kaunitareksemplare erinevatest paikadest üle kogu Euroopa ning väljapanekut Lembitu Kuuse pressikaartidest läbi aegade.

(Tartu Postimees)

Vaata lisaks:
Eesti Spordimuuseum

Kääritamata kaljad on kaljalaadsed joogid?

Põllumajandusministeerium lubab lähiajal seadusesse kirja panna selle, mis on kali, kuid karastusjookide tootjad, kes ei tooda kääritatud kalja, on pahased, et riik käsib neil tulevikus kalja asemel müüa kaljalaadset jooki.

Õlletootjate liidu välja pakutud kaljadefinitsiooni kohaselt on tegemist rukkileivast ja/või rukkilinnastest, suhkrust ja veest käärimise teel saadud joogiga, mis sisaldab kuni 1,2 protsenti alkoholi, vahendas ERRi uudisteportaal.

Selline definitsioon ei sobi aga karastusjookide tootjatele, kes valmistavad oma kaljajooke linnastest valmistatud kaljaessentsist. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles aga, et ka tema arvates on tarbija seisukohast õigem anda kaljale õigusakti tasandil definitsioon.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Jaanijoogiks passib ka ehtne kali

Punaarmee sõdurid muudeti koomiksitegelasteks

Bulgaaria pealinnas Sofias värviti üle Punaarmee monument, millel kujutatud sõdurid muudeti popkultuuri tegelaskujudeks.

Tundmatu isik värvis ööl vastu tänast (teistel andmetel juba eile) punalipu üle Ühendriikide lipuvärvidega ning muutis Nõukogude sõdurid USA popkultuuri ikoonideks – õlut joovaks kloun Ronald McDonaldiks, püstolkuulipilduja ja binokliga jõuluvanaks ning koomiksikangelastena tuntud Batmaniks, Robiniks, Jokkeriks ja püstoliga Supermaniks.

Kokku on üle värvitud üheksa figuuri ning monumendi jalamile on kirjutatud ka bulgaariakeelne sõnum, mis tõlkes tähendab «ajaga sammu pidama».

Eile toimus Sofias ka homoparaad, millest võttis osa sadu inimesi. Politsei sõnul on neil kahtlusaluse pilt, kellel tuleb vandaalitsemise eest tasuda rahatrahv ja puhtaks pesta ka kõnealune monument.

Pilte vaata siit

(Postimees)

Vaata lisaks:
Varssavisse püstitatakse kangelaskarule mälestusmärk


Pikad pühad ja ilm mõjutavad jaanimüüki

Sel aastal koos nädalalõpupäevadega nelja päeva pikkuseks pikendatud pühad sunnivad inimesi korraga rohkem ostma ja seetõttu soovitavad kaupmehed tunglemise vältimiseks jaaniostud varakult ära teha.

Prisma Peremarketi ostujuht Tiia Karu ennustas eelolevate pühadega seoses kõige suuremaid müüke teisipäevaks ja kolmapäevaks. Sealt järgmised kaks päeva tulevad
kaubandusele tema sõnul ilmselt rahulikumad ja taas tulevad inimesed poodi oma toiduvarusid täiendama pühapäeval.

Lihatoodete müük kasvab jaanipäeval kordades, sest just sel ajal on lihatoodete müügid aasta suurimad. Pikad pühad võivad mõjutada küll läbimüüke päevade lõikes, kuid koguseid kokku see Karu hinnangul siiski ei muuda.

Kuna Prisma müüb tänavu šašlõkke eriti soodsalt, siis oodatakse just sellele kaubale head minekut.

Ka Selver teatas, et on suurteks jaaniostudeks valmis. Selleks on spetsiaalselt valitud kampaaniapakkumised, kust leiab nii liha, šašlõkki, jäätist, õlut kui viina, mis on selle perioodi müügihitid.

Kuna jaaninädala müük sõltub suures osas ka ilmast, siis ei osanud Selveri juhid käibe kasvu ennustada. «Senine kogemus on näidanud, et halva ilma tõttu õlu ostmata ei jää, küll aga süüakse vähem liha ja grillvorste, jäätisest rääkimata,» sõnas kaubandusketi avalike suhete juht Annika Vilu.

Tallinnas ja Tartus prognoositakse kiireimaks müügiajaks nädala algust ja eriti kolmapäeva, mil on lühendatud tööpäev. Nädala teises pooles jääb põhikoormus nendele
kauplustele, mis asuvad populaarsetes jaanipäeva veetmise paikades. Tavapäraselt teevad sellal müügihüppe Saaremaa, Hiiumaa, Pärnu, Viljandi ja Võru kauplused.

Ka Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid arvas, et Tallinnas tuleb suurem ostmine jaanilaupäeval. Hiljem loodab ta rohkem Saaremaa ja Pärnu kaupluste peale, kuhu ka paljud pealinlased pühi veetma suunduvad.

«Olgu ajad millised tahes, jaanipäeva ostudega tagasi hoita ja neli vaba päeva on kaubandusele kindlasti hea,» hindas Erilaid. Eriti tore on tema sõnul, et ka väiksemate kohtade poed sellal käivet kasvatada saavad.

Palju mõjutab Erilaiu sõnul tarbimist ilm: «Ilusa ilmaga käiakse poes jookide ja jäätise järel mitu korda päevas, liha ostetakse aga ikka ühtemoodi.»

Kõik kaubaketid on ostjate paremaks teenindamiseks õpilaste näol lisatööjõudu võtnud. Siiski soovitatakse oste mitte viimasele päevale jätta. Tegelikult ongi poodide käibed juba nüüd kasvama hakanud.

(Postimees)

Vaata lisaks: VAATA, millised on selle suve maitsvad uudistooted!, "Minskis on toiduletid lookas, maapoodides on teised lood"

Prantsusmaal pruuliti õlut juba 2500 aastat tagasi

Tänapäeva Prantsusmaa aladel pruuliti õlut juba 2500 aastat tagasi.

Arheoloogid leidsid selle kohta tõendid, odralinnasejäänused, Prantsusmaalt Roquepertusest, edastab BBC.

Õlletegemise ajalugu ulatub pronksiaega, mil seda jooki hakati valmistama Hiinas ja Lähis-Idas.

Kuid Prantsusmaalt ei olnud varasemast tõendeid õlletootmise kohta. Arheoloogilisi leide oli vaid veinitegemise kohta.

Uuringut juhtinud paleobotaanik Laurent Bouby on Aix-en-Provance'is iidsete joogivalmistamiste kohta tõendeid otsinud kümme aastat.

Bouby ja ta kolleegid analüüsisid kolmest väljakaevamispaigast leitud mikrobotaanilisi jäänuseid. Tulemused näitasid, et 90 protsenti leidudest olid odralinnased. Lisaks leiti ka keraamikat, millel oli märke odrast ja kääritamisest.

Linnased on idandatud teravili, mida kasutatakse peamiselt õlle ja kalja valmistamiseks. Kõige levinumad on odralinnased.

Teadlaste sõnul toodeti õlut üsna algeliselt, ilma spetsiaalsete abivahenditeta.

Linnased saadakse, kui teravilja leotatakse mitu ööpäeva vees. Siis toimub ligi kaks nädalat idandamine umbes 15 kraadi juures. Idandamisprotsessis teravili fermenteerub. Õlle valmistamiseks sobivaid linnaseid kuivatatakse temperatuuri tõstes. Kuivatamistemperatuurist sõltub linnaseterade maitse ja värvus.

Arheoloogide sõnul avastasid nad Roquepertusest kindlad tõendid, et rauaaja elanikud valmistasid joogiks õlut.

Kõige kauem on kasvatatud kuuerealist otra. Arheoloogide arvates võidi seda rauaajal kasvatad ka Prantsusmaal nii leivaviljaks kui õlle tegemiseks.

(Postimees)

16.6.11

Läti uuel mündil näeb õllekappa

Läti Pank lasi eile käibele uue ühelatise mündi, millel on kujutatud õllekapp. Uus münt vermiti Hollandis.

Läti Pank laseb igal aastal ringlusse kaks uut ühelatist münti. Neist üks tuleb käibele enne jaanipäeva ja teine enne jõule.

Tänaseks on erikujundusega ühelatiseid münte käibel juba 18. Nendel näeb näiteks toonekurge, korstnapühkijat, sipelgat, puravikku, kärnkonna ja hobuserauda.

(Õhtuleht)

Carlsberg kaasab turundustöösse tippjalgpallurid

Õlletootja sõlmis koostöölepingu Inglismaa jalgpalli assotsiatsiooniga.

Nüüd saab Carlsberg, kes on juba Inglismaa koondise sponsor kuni 2014. aasta MMni, kasutada oma reklaamikampaaniates inglise tippjalgpallurite Wayne Rooney, John Terry ja Jack Wilshere'i.

Fotode kasutamise õiguse eest makstud hinda lepingu osapooled ei avalda, kirjutab Marketing Week.

Carlsbergi Suurbritannia esindus loodab staare sisaldavate reklaamidega paisutada läbimüüki. Eelmise nädalavahetuse läbimüük briti pubides oli Carlsbergil 26 protsenti suurem, kui eelmise aasta samal nädalavahetusel, mis oli ka esimene nädalavahetus pärast jalgpalli MM algust mullu 11. juunil.

Carlsbergi kohalik juht Isaac Sheps ütles: «Me teame, et kui aktiveerime turundustegevusi seoses meie Inglismaa koondise sponsoriks olemisega, näeme suurt läbimüügi ja bränditeadlikkuse tõusu. See on suurepärane partnerlus ja me loodame, et see kestab kauem kui 2014. aasta MMni.

(Postimees)

15.6.11

Joogitootjad kasvasid kordades

Eesti väiksematele joogitootjatele tõi eelmine aasta erakordselt kiire kasvu kui müügikäibed suurenesid varasemaga võrreldes 2-3 korda ...

AS Karme kasvatas toodangumahud möödunud aastal kahekordseks. Müügitulu kasvas 1,29 miljoni euroni, mida on aasta varasemast 77% enam. Kasumit teeniti 80 000 eurot võrreldes ülemöödunud aasta 150 000 eurose kahjumiga. Kasvu tõi ettevõttele tootevaliku laiendamine. Lisaks veinile ja siidrile lisandus ka õlle ja kalja tootmine. Ka tänavu on planeeritud investeeringud õlletootmise laiendamisse, et kahekordistada eelmise aasta toodangumahud. Samuti pannakse rõhku kaljatootmise suurendamisele ...

(lüh. Äripäev)

Vaata lisaks:
AS Karme

A. Le Coq Premium veidi uuenenud

A. Le Coq on uuendanud oma esikõlut Premium, tehes sellele pisukese nn. "facelifti" kaelaetiketi näol. Muus osas jäi kõik vist nagu samaks?

Koduleheküljel ja sildil rõhutatakse loomulikult õlle pehmemeitselisust. See on nüüd kohati lausa hüsteeriliselt moes (ühes muude mahedust/pehmust rõhutavate sõnadega nagu "mahe", "kerge", "vähehumalane", "pehme", "lahja", "skandinaaviapärane", "mittekibe" jms.):

Premium

Pehmemaitseline hele õlu
Kangus: 4,7% (Premium Export 5,2%)

A. Le Coq Premiumi teeb eriliseks tema maitse. Meie õllemeistrid teavadd, et lisaks parimale humalale ja linnasele tuleb õllesse panna ka hing. Nüüd oleme Premiumile andnud veel viimase lihvi, et tulemus oleks täiuslik. Suurepärase maitse kinnituseks on Premium saanud kaela panderolletiketi.

A. Le Coq Premium. Elus on maitset.

PS! Nn. panderolletiketid on kaela saanud ka sama vabriku Pilsner ja Porter.

(A. Le Coq/EBG)

Vaata lisaks: A. Le Coq, Saku tõi turule mahedama maitsega Originaali, Uudistoode Puls Ice, Uued protsendiõlled Virult, Eestlased joovad üha lahjemat õlut

14.6.11

Mehhikos, esimese õlle vabastatakse eranditult geid

Mehhiko õlleturul üks kõige olulisemaid Ladina-Ameerikas, mis on ühendatud suure väljalendu geikogukonda: Salamandra ja Purple Hand Beer, esimene õlu ainult homoseksuaalid.

Joogid on valmistatud täielikult mahepõllumajandusliku linnastest ja mett, mis vastavalt tootja anda eriline tsitruse maitse, mis vastab maitse avalik ütles Dario Rodriguez Wyler asutaja kaks marki algatatud Minerva Brewery, mis asub Jalisco (Mehhiko).

"See oli suur väljakutse, ütle meile, meil on väga julge arendada ainult jook maailmas ainult selles sektoris on alati huvitav ja halvasti käis," ütles firma avaldab ajakiri nagu "Universal" ...

Loe tervet juttu siit

(utilespc.com)

Vaata lisaks:
Värdtõlge EBGs
Estonian Beer Guide

Jaanijoogiks passib ka ehtne kali

Jaanipäev on muistne püha, mille juurde sobivad Eesti traditsioonidega kokku käivad joogid. Üldjuhul peetakse õigeks jaanijoogiks õlut, kuid Tartu linnas asuva A. Le Coqi õllemuuseumi juhataja Ilmar Kõrgesaare sõnul passib selleks ka ehtne ja õigesti valmistatud kali.

Kuidas kalja pruulimine Eestis varem käis ning kui olulist rolli kali jaanilaual mänginud on, meenutas Emajõe kallastel Eesti õlle- ja kalja-ajaloo elav legend, A. Le Coqi õllemuuseumi juhataja Ilmar Kõrgesaar.

Ilmari sõnul on kalja Eestis tehtud aastasadu ning seda tarvitati eeskätt igapäevaseks janukustutamiseks. “Oli aeg, mil kaevuvee joomist peeti linnade halbade sanitaartingimuste tõttu omamoodi kahjulikuks. Veejoojat ähvardas oht haigeks jääda,” selgitas Ilmar. Kali oli seetõttu oluline janukustutaja ning asendamatu joogipoolis nii argisel toidulaual kui ka jaanipäevapidustustel.

Poolsada erinevat kaljaretsepti

Ilmari sõnul käis kaljategu õlleteoga käsikäes. Õlleraba, mis õlle valmistamisest üle jäi, pesti läbi ning tekkinud virdest valmistati kali. “Kõige korralikum ja kangem õlu saadi esimesel korral, teist ja kolmandat korda õlleraba pestes sai lahjema õlle ning kõige viimasena valmistati järelejäänud kraamist kali,” selgitas Ilmar.

Õllevirdest kalja valmistamine oli vanadel eestlastel vaid üks viis – kaljasorte leidus tol ajal mõningatel andmetel lausa poolsada erinevat. Kalja valmistati nii kasemahlast, leivast, marjadest, puuviljadest kui ka kuivikutest. “Kevadel korjatud kasemahl villiti vaati ning lisati juurde paar rosinat. Rosina kestal asuvad pärmiosakesed tekitasid joogis käärimisprotsessi ning selliselt valmistati kasemahlakali,” kirjeldas Ilmar. Omal ajal nimetati kõiki jooke, mille valmistamise käigus toimus kääritamine, kaljaks. Kalja üheks tunnuseks on väga väike alkoholisisaldus, mis ei anna joovastavat efekti.

Traditsioonilise kalja võidukäik

Kali, nii nagu me seda tänapäeval teame, jõudis Eestisse Vene aja saabumisega, sest just siis hakkas kaljategemine meil hüppeliselt arenema. Üheks põhjuseks peab ta kalja valmistamisel rangete nõuete puudumist. “Kui õlle valmistamise üle käis range kontroll, siis kalja sai teha pea igaüks nii oma tarbeks kui ka edasi müümiseks,” lisas Ilmar.

Jook, mis meile tänasenigi nostalgiahõngu tekitab, sai aga tuntuks Nõukogude Liidu ajal. Meile tuntud traditsioonilised kääritatud kaljad, nagu A. Le Coqi kali, valmistatakse tänaseni spetsiaalsetest rukki- ja odralinnastest, mis annavad kaljale iseloomuliku värvi ja maitse. Ilmar möönab, et tänapäeval võib poodidest leida mitmeid kaljataolisi jooke, kuid selle ehtsa kalja tunneb ära valmistamisprotsessi järgi. “Õige kali valmistatakse alati kääritamise teel. Kui kääritamist joogis ei toimu, ei saa seda ka kaljaks nimetada,” selgitab ta.

Olgugi, et Ilmar joob jaanipäeval meelsamini õlut, soovitab ta lisada joogimenüüsse ka kalja. Kaljategu ja joomine on üks osa meie esivanemate traditsioonidest ja kombestikust, mis käis alati jaanipäevaga käsikäes. “Korralik õlu ja kali oli ja on tänaseni õige peremehe uhkuseks – see peab olema maitsev ja vahutav!”

(A. Le Coq)

Vaata lisaks:
A. Le Coq toob turule naturaalselt kääritatud tumeda kalja
Suviseid retsepte kaljast
A. Le Coq

Maaettevõtjad heitlevad euronormidega

Heitlusest euronormidega on saanud ellujäämiskatse maaettevõtjale ning nendest läbinärimiseks oleks mõnikord tarvis suisa juristi diplomit.

Sel nädal tõstatas võrokeelne Uma Leht kohalike turismiettevõtjate probleemi, kes Eestis kehtivate nõuete tõttu ei tohi pakkuda üksteisele edasimüümiseks omavalmistatud toitu, vahendas "Aktuaalne kaamera" ...

Seto Kuningriigis kolmel korral õllemeistriks tulnud Ain Raal on nõus läbi ajama ka tammevaadita ning roostevaba teras passib koduõlle valmistamiseks hästi. Paraku ei soosi tema hinnangul Eesti aktsiisipoliitika tervet mõistust.

"Nüüd on mu elu unistuseks saada atesteeritud kalibreerijaks, et ma saaks teada, et 50-liitrisesse ankrusse mahub 50 liitrit õlut. Vot, et see pidi olema päris kallis lõbu... Loodame, et see asi muutub väiketootjasõbralikumaks, et on võimalik teha ehedat ja head asja ka talus," ütles Raal.

Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lambi sõnul ei ole Eestis teadaolevalt defineeritud ühtki traditsioonilist toodet ega tootmismeetodit, millele oleks tarvis erisust taotleda.

"Vähemasti ei ole ettevõtjad pöördunud sellise sooviga nende nõuete rakendamiseks või välja töötamiseks," nentis ta ...

(lüh. ERR)

Vaata lisaks:
Estonian Beer Guide
Maaettevõtjad heitlevad euronormidega

Singilõhnas ilma parandama
Visa mees võitleb veinimüügi õiguse eest

Haljala tähistab kihelkonna juubelit

Haljala tähistab kihelkonna 770. aastapäeva väärikalt ja meeldejäävalt! 22. - 25. juunini toimub Haljala Kihelkonna juubelinädala raames rida põnevaid üritusi igale vanusele ja maitsele.

Teiste hulgas leiavad aset ka
Parima koduõlle ja - veini, - leiva ja - hoidise konkurss rahvamaja parklas (24. juunil algusega kell 14.00) ning Viru Õlu festival rahvamaja lõkkeplatsil (24. juunil algusega kell 16.00 rahvamaja lõkkeplatsil).

(Delfi/EBG)

Vaata lisaks:

Haljala tähistab kihelkonna juubelit suurejooneliselt
(koos ajakavaga)
Haljala vald
Viru Õlu

13.6.11

Alkoholivaba nisuõlu kaitseb immuunsust

Ka õlu on sportlastele kasulik, kui see on alkoholivaba ning sisaldab ohtralt tervisele kasulikke polüfenoole. Müncheni teadlased näitasid alkoholivaba nisuõlle immuunsust tugevdavat ja organismi ülekoormuse eest kaitsvat toimet.

Teadlased kaasasid Saksamaal toodetava alkoholivaba nisuõlu Erdingeri võimaliku kasuliku mõju uuringusse 277 professionaalset sportlast, kes valmistusid maratoni jooksmiseks. Katses osalejatega viidi läbi testid kolme nädala jooksul enne ja kahe nädala jooksul pärast maratoni. Saksamaa sportlaste hulgas populaarne alkoholivaba nisuõlle sort Erdinger sai uurimuse jaoks valitud tänu selle polüfenoolide rikkale koostisele. Teadaolevalt on polüfenoolidel tervist parandav ja vähki ennetav toime.

Uuringu käigus jõi testgrupp 1,5 liitrit õlut päevas, samal ajal kui kontrollgrupp jõi muud selleks uuringuks valmistatud karastusjooki. Kui tavaliselt kaebavad jooksjad pärast maratoni hingamisteede vaevuste üle, siis alkoholivaba nisuõlut tarbinud sportlaste vereproovis mõõdeti pärast maratoni tehtud testides 20 protsenti vähem põletikule viitavaid valgeliblesid kui kontrollgrupil.

Nisuõlles sisalduvatel kasulikel polüfenoolidel on kompenseeriv ja tasakaalustav efekt. "Meil õnnestus näidata, et see tugevdab füüsilisest koormusest räsitud immuunsüsteemi ning aitab ennetada organismi ülekoormust," ütles uuringu esimene autor Dr Scherr.

(ERR)

Kust otsida meest?

... Jalgpalli ja õllega skoorib küll

Cosmo: Otsi välja baarid, kus spordivõistlusi jälgitakse. Võime kihla vedada, et oleksid seal üks vähestest naistest ja saad lemmikmeeskonna võidu korral mehise rõõmu ning tähelepanu osaliseks.

Otsi üles pubid, mis pakuvad lisaks kodumaisele märjukesele ka eksootilisemat keelekastet. Lonks külma õlut ja... vaatevälja astub naine. Khmmm, selline naine, kes käib pubis.

Läksime siis sõbrannaga reede õhtul pubisse, et Eesti-Itaalia jalkamängu vaadata, mõned õlled juua ning uurida, kas pädeb Cosmo väide, et õlle- ja jalgpallisõpradest naised tõmbavad mehi ligi nagu kärbsepaber kahetiivalisi.

Ja tõesti – tuleb tunnistada, et jalgpall ühendab! Saame kiiresti jutule noormehega, kes, sarnaselt meiega, pole mitte kodumeeskonna, vaid hoopiski itaallaste poolt. Olgugi, et tüüp on komplektis neiuga, kes meid vahepeal üsna tusaselt piidleb, räägime temaga mõnda aega jalgpallist – et noored siis taas kahekesi jätta ning uutele jahimaadele suunduda.

Mõne minuti pärast veab mu sõbrannal totaalselt. Laua ääres õlut valides astub tema juurde mehepoeg, kes sujuvalt juttu alustab – esialgu õlledest ning jalgpallist, siis juba maast ja ilmast. Jutuajamine katkeb küll üsna kiiresti, sest mina ootan sõbrannat meie lauas – kuid pea on noormees meie juures ning juttu jätkub kauemaks.

Tüüp on lahkesti nõus meile oma telefoninumbrit jagama, et teinekordki koos õlut limpsida. Skoor!

Et jalkakõrvaseks pakutakse 40 erinevat sorti välismaist õllesorti, saab õhtu jooksul jutule hulga nooremate ja vanemate meestega, kes lahkesti kõige paremat valida aitavad. Õhtu veeredes, kui suundume edasi pidutsema vanalinna öölokaalidesse, kleebib end meile külge üks keskealine härra. Tema soovib väga meiega tulla, kuid suure vanusevahe tõttu oleme sunnitud ta siiski maha jätma. Tuleb tunnistada, et meie meesteotsing läheb sama hästi, kui Itaalia koondise mäng Eesti vastu ...

(lüh. Õhtuleht)

Vaata lisaks: Estonian Beer Guide, Andres Puustusmaa libistas sõpradega õlut, Pildirida: õige rockstaar joob laval õlut, Miks tahavad naised mehi laua alla juua?