28.4.12

Valitsus tõstab õlle hinda, aga ei kuku

Riigi eelarve­strateegia aastateks 2013–2016 näeb ette alkoholiaktsiisi tõusu viis protsenti aastas. Eesti kultuuriruumis on käibeväide, et valitsus, mis tõstab õlle hinda, ei püsi kaua pukis. Praktika seda väidet siiski ei kinnita.

Põhjus on küllap inimeste (loe: valijate) kahepalgeline suhtumine alkoholi. Tegu on üldinimliku omadusega, millel siiski võib olla eestilikke nüansse. Ühelt poolt oleme Eestis olnud pikka aega ühed Euroopa kõige janusemad alkoholitarbijad. Teiselt poolt toetavad Eesti inimesed alkoholi kättesaadavuse piiramist.

Selle taga on reaalsusest hälbiv arvamus, et meie, korralikud keskmised inimesed, tarvitame alkoholi mõõdukalt ja mõistuse piirides ning suurte koguarvude tekitajad on «pahad teised», kelle halbu harjumusi tuleb kahtlemata piirata. Lihtne arvutus näitab aga seda, et vähesed päris alkohoolikud oleks ammu surnud, kui oleksid üritanud kogu Eesti alkoholitarbimist oma vaevatud õlgadele võtta.

Võib vabalt öelda, et alkoholiaktsiisi tõstmise maksab siiski kinni tavaline Eesti inimene, saades ühe euro eest vähem joovastavaid promille, ning on sellega veel rahul ka, sest maksutõus on ju ometi suunatud «pahade teiste» ohjeldamisele.

Alkoholiaktsiis on suhteliselt väike element eelarvestrateegias. Praegu annavad aktsiisid kokku kuuendiku ja alkoholiaktsiis neli protsenti riigieelarve tuludest. Tänavuses riigieelarves on alkoholiaktsiisi summa 192 miljonit eurot.

Maksupoliitika esimene näitaja on see, kui palju sisemajanduse kogutoodangust avalikesse eelarvetesse kogutakse – üldine maksukoormus. Värske eelarvestrateegia lubab, et maksukoormus alaneb 2016. aastaks 32,3 protsendini SKTst.

Järgmine tase on maksude struktuur ehk inimlikult öeldes see, kes ja millega seoses makse maksab. Praegused valitsusparteid pole varjanud, et nende siht on palgaga seotud maksude alandamine ja tarbimismaksude osakaalu tõstmine – makse maksad pigem raha kulutades, aga mitte siis, kui seda teenid. Kolmas tase on, et kodanikke ei huvita pelgalt maksukoormus, vaid ka see, mida kogutud maksudega tehakse ning kes neid veel maksavad – poliitika tulemused ja õiglus.

Igal tasemel tuleb silmas pidada nii maksude otstarbekust (sh nende kogumise efektiivsust) kui ka moraaliküsimusi. Alkoholitootjad väidavad alati, et aktsiisitõus kasvatab salaalkoholi turuosa – maksud jäävad saamata ja rahva tervis saab veelgi enam kahju. Selle vältimine on maksuameti ja politsei töö.

Igikestev moraalirisk seisneb aga selles, et valitsustel on kiusatus rahva tervist ettekäändeks tuues mõelda eelkõige ikkagi aktsiisitulust. Selle kahtluse vastu aitab üksnes tervikliku alkoholipoliitika järjekindel elluviimine.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Aktsiis on vähendanud õlleostmist Soomes
Õlu on odavamaks läinud
Inimesi tuleb harida, mitte hinda tõsta 

27.4.12

Klaas õlut päevas on kasulik?

Paar aastat tagasi viis Suurbritannia Õlleakadeemia läbi uuringu, mis kinnitab, et õlle kasulikes omadustes ei tasu kahelda – klaas õlut on isegi tervislikum kui pokaal punast veini. Veelgi enam, akadeemia eksperdid väidavad, et õlu on üks kõige tervislikumaid alkohoolseid jooke kogu maailmas.

Uuringu tulemustest selgus, et õlle tervislikkus seisneb selles sisalduvates kasulikes kiud- ja mineraalainetes, vitamiinides ja antioksüdantides. Kuna õlu sisaldab vähe alkoholi ja 95% ulatuses vett, annab see jook ka vähem kaloreid kui mitmed teised alkohoolsed joogid. Näiteks 0,3 liitrit 4%-list laager-tüüpi õlut sisaldab ca 94 kcal, seevastu keskmine pokaal punast veini annab 119 kalorit ning valget 131 kcal. 0,33-liitrine suhkruga magustatud alkohoolne kokteilijook annab keskmiselt lausa 179 kcal.

Uuring toob välja, et õlles sisalduvad B-grupi vitamiinid kaitsevad südameveresoonkonna haiguste eest. Samas joogis leidub ka räni, mis on kasulik eeskätt naistele. Näiteks on mitmes varasemas uuringus seostatud just räni naiste osteoporoosi haigestumisriski vähendamisega. Lisaks on õlles südametööle olulist kaaliumi. Linnastes, pärmist, humalast ja veest valmistatud naturaalses joogis pole grammikestki rasva ega kolesterooli ning ka humalal, mida kasutakse õlle pruulimisel, on tervislikke ja kasulikke omadusi.
 

Kindlasti kehtib aga õlle kasulikkusest rääkides reegel, et selle tervislikud omadused tulevad esile ainult siis kui õlut tarvitada mõõdukates kogustes. Siinkohal tuletavad uuringu läbiviijad ka meelde, et naistele tähendab see maksimaalselt kuni 0,5 liitrit ning meeste puhul kuni 1,5 liitrit lahjat õlut päevas.
 

Suurbritannia Õlleakadeemia uuring viidi läbi 2010 aasta märtsis.
 

Põhjaliku raportiga saad tutvuda siin
 

(Delfi)
 

Vaata lisaks:
Alkoholivaba nisuõlu kaitseb immuunsust
Professor: klaas õlut päevas tuleb tervisele kasuks
Kas õlu on tervislikum kui punane vein?
Pint õlut päevas on terviseks
Õlu päästab rasvumisest

Väike kogus alkoholi teritab vaimu 

A. Le Coq I - aasta parim telereklaam?

Loovkommunikatsiooni konkursi Kuldmuna 2012 finalistid on selgunud. 125-st telereklaami kategoorias esitatud tööst jõudis finaali 16 tööd.

Nende seas kandideerib parima telereklaami auhinnale eelmisel aastal turule toodud lahja õlle A. Le Coq I reklaamiklipp.


Vaata klippi siin
(Delfi)


Vaata lisaks:
Selgusid Kuldmuna 2011 võitjad
A. Le Coq I
Noop: lahja õlu sobib ka autojuhile

Kevadpäevade pubiralli uhkeldas kostüümidega

Kokku 20 võistkonda lubasid korraldajad eile õhtul Tartu kevadpäevade raames maha peetud pubirallile. Jooks Tartu tänavail oli meeleolukas, sest kostüümide teemaks oli sel korral «tsirkus».

Võistlus ei tähenda sugugi üksnes ülemeelikut jooksu pubide vahet, vaid lisaks kiiretele jalgadele ja õllejanusele kõrile on vaja ka teravat mõistust ja raudset tasakaalu. Nii mõnigi etteantud ülesanne eeldas lausa võimlejameisterlikkust.

Pildigaleriid näed siin

(Tartu Postimees)

Vaata lisaks: Pubirallil tuli kostüüme ka seljast võtta, Kastironimise võistlus tõi uue rekordi

24.4.12

A. Le Coq kavandab kauplust

Tähtveres paiknev A. Le Coq-i õlletehas soovib laiendada tootmisruume ning rajada peavärava kõrvale uue kaupluse.

Linnavalitsus otsustas saata volikokku Laulupeo pst 15 krundi detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise eelnõu.

Joogitootja on esitanud taotluse ka Tähtvere 56/62 krundi detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga laiendada olemasolevaid tootmis- ja laopindu. Koos kaupluseruumidega ulatub täiendav ehitusalune pind 5330 ruutmeetrini.

Ettevõtte haldusjuhi Kaarel Müürsepa kinnitusel tahab A. Le Coq laiendada peaväravahoonet ja rajada Laulupeo puiesteele 90-ruutmeetrise pinnaga firma esinduskaupluse.

(Tartu Postimees)

Vaata lisaks:
A. Le Coq

Mida arvavad ...

... mehed õlut joovast naisest?

Millegipärast on meie ühiskonnas sisse juurdunud arusaam, et mehed ja õlu sobivad kokku kui valatult, kuid vaadata naist õllekannu taga tundub paljudele veider. Suure tõenäosusega on selle teooria autoriteks aga naised ise, sest meeste arvamus on risti vastupidine.

Paar aastat tagasi Suurbritannias 2000 mehe seas läbiviidud uuringust* selgus, et tegelikult avaldab meestele hoopis muljet, kui naine julgeb peenema joogi asemel kohtingul valida just õlle. Kuigi tegelikkuses eelistab kohtingu ajal õlut juua ainult üks naine kümnest, siis meeste arvamuse järgi mõjub õlleklaas naise käes seksikalt ning näitab naise iseseisvust ja enesekindlust. Lisaks arvavad mehed, et õlut telliva naisega möödub õhtu lõbusamini. Naised aga leiavad vastupidiselt, et õlleklaas teeb nad mehelikeks ja mitteatraktiivseteks.

Võimalik, et just selline naiste poolt pähe võetud arusaam on põhjuseks, miks näiteks Eestis on naiste osatähtsus kogu õllejoojate seas üsna väike ning seda peetakse pigem meeste joogiks. Mitmetes teistes Euroopa riikides on aga üsna tavaline, et naised joovad õlut. Seega ehk oleks aeg meilgi siin seda arusaama muuta? 

* Uuringu viis läbi Inglismaa ettevõte BitterSweet Partnership 2010. aastal. Uuringu eesmärk oli uurida naiste suhtumist erinevatesse õlledesse ja õlle kui joogi rolli naise elus. 


... õllest naised?

 Õlleteemalisest vestlusest võttis osa 10 naist kus uuriti, mis neile õlle juures meeldib, millal nad seda joovad ning mis ajendab neid valima veini, siidri või kokteili asemel hoopis õlle.
Vestluse käigus selgus, et osad naised ostavad õlut koju selleks, et mees oleks õnnelik, sest talle maitseb õlu ning see teeb talle heameelt. Ometigi leidub üha enam ka neid naisi, kes naudivad õlle karget maitset ja karastavat efekti.

Selgus, et naised peavad lugu õllest kui heast kaaslasest grilltoitude ja vürtsikama aasia- ja mehhiko roogade kõrvale. Lisaks seostub naistele õllega hea seltskond ja chill olemine, mõnusalt külmahigine pudel, suvi, aiapeod ja loomulikult saun. Juba pelgalt sauna pärast hoitakse paar pudelit õlut kapis. Samuti pruugitakse õlut meelsasti ka välisreisidel, kus õlu on üks osa kultuurist ja kohalikust menüüvalikust.

Erinevalt meestest, meeldib naistele õlu, mis on lahja, maheda maitsega, paraja mulli ning pisikese maitsenüansiga, mille annab õllele lisatud sidruni- või laimiviil. Ka õlle välimusel on väga oluline roll – naine tarbib õlut, mis on villitud väikesesse, elegantsesse pudelisse. Suured plastpudelid ja pooleliitrised klaaspudelid ning purgid on nende arvates pigem meeste pärusmaa. Põhjus lihtne – naised ei ole suutelised korraga sellist hulka õlut ära jooma ning õlu jõuab enne pudelis ära lahtuda ja soojaks minna.

Alljärgnevalt mõned arvamused naistelt õlle kohta:

„Tarbin õlut kuidas kunagi – vahel ei joo üldse, teinekord tuleb õlleisu ning ostan seda koju ja joon ka mehe õlled ära. Suvel joon õlut kindlasti rohkem kui talvel ning õlu käib ka sauna kõrvale.” Naine, 39 a
„Viimati, kui ma õlut tarbisin, olin välismaal. Käisin Mehhikos ja seal oli juba selline kultuur, kus õlut tarbiti. Sellisesse kliimasse ja konteksti sobis õlu väga hästi.” Naine, 29 a

„Minu meelest on õlut tarbiv naine vabameelne ja mitte n-ö daamilik. Ma arvan, et kui õllepudel on käes, on naine vabameelsem, avatum, sõbralik suhtleja. Natuke grungelik ja ta saab meestega hästi läbi ka.” Naine, 32

„Mida vanemaks naine saab, seda enam ta õlut aktsepteerib maitse poolest. Siis hakatakse õlle maitset hindama. Kui oled noor, siis jood ikka magusaid jooke – siidrit või kokteili. Vanemast peast oskad hinnata ka head õlut.” Naine, 39

„Naise õlu on sellises ilusas pisikeses klaaspudelis väikese laimiviiluga, mitte suur ja higine Rock või kaheliitrised plastpudelid.” Naine, 26

“Tavaliselt näen ma õlut juues välja punetava näoga, käterätt ümber, peas mingi mögin rätiku all, sauna värk noh”. Naine, 40 a

(A. Le Coq)

Vaata lisaks:
 Naine üritas jalgevahel resti õlut varastada
Õllemeister sai suu vahuseks juba 6-aastasena
Millne on ideaalne naine?
Kust otsida meest?
Õllereklaamidest praktikas
Õlu ja naised - ...
Õlu on parem kui naine
Õlu on naistejook
Naised õlle ajaloos

Saku Õlletehasel uus kommunikatsioonijuht

Juulis asub Saku Õlletehase kommunikatsioonijuhi ja juhtkonna liikmena tööle Kristiina Tamberg, praegune Swedbanki korporatiivsuhete juht.

„Mul on siiras heameel tervitada meie võimekas meeskonnas uut liiget ja oma valdkonna tunnustatud professionaali, kelle juhtimisel viia ellu Saku Õlletehase kommunikatsiooniplaane,“ ütles Margus Kastein.

Saku Õlletehasesse siirdumise kohta ütles Kristiina Tamberg: „Toidu- ja joogisektor on minu jaoks paeluv ja erialaselt väljakutseid pakkuv valdkond. See on sõna otseses mõttes inimestele veelgi lähemal kui pangaasjad.“

 „Kahe ametiaja peale kokku olen töötanud Swedbankis juba kümme aastat, olgugi vahepealse põikega meedia valdkonda. Praegusesse kolmeaastasesse tööaega jääb eelkõige mahukas eurole ülemineku kommunikatsiooniprojekt, kuid ka mitmed panga ettevõtmised klientide ja laiema avalikkuse finantskirjaoskuse arendamiseks,“ rääkis Tamberg.

Kristiina Tamberg on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning täiendanud ennast mitmetel kommunikatsiooni- ja ajakirjanduse alastel koolitustel, viimasena neist Berliini ajakirjanduskoolis. Enne Swedbanki korporatiivsuhete juhi ametit on ta töötanud samas kommunikatsioonijuhina, samuti ajalehes Vooremaa, Eesti Päevalehe majandustoimetuses ja ajakirja Ärielu peatoimetajana.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:
Aasta turundustiim 2011
Margus Kastein - Saku Õlletehase uus juht
Saku saab taas eestlasest juhi
Saku peaõllemeistriks saab Marika Tungel

23.4.12

EBG küsitlustulemused (veidi hilinenult)

Üritasime välja selgitada parimat hooajatoodet meie turul. Lugejad andsid kokku 16 häält. Võitis A. Le Coq'i Chocolate Porter, teise koha sai Saku Mõdu Jõulupruul, kolmandat kohta jagasid Saku Pühadeporter ja Karksi Porter. Tulemused olid järgmised:

Viru Jõulusokk
 0 (0%)
Chocolate Porter
 7 (43%)
Saku Pühadeporter
 2 (12%)
Karksi Porter
 2 (12%)
Mõdu Jõulupruul
 5 (31%)
Puls Jõululegend
 0 (0%)

Suured tänud kõigile, kes vaevaks võtsid vastata! Endiselt on oodatud igasugune koostöö (eriti uudiste osas): news@beerguide.ee

NB! Nüüd üleval ka uus küsitlus, milles uurime tarbijate ostukäitumist. Lisakommentaarid võib kirjutada käesoleva uudise juurde.

(EBG)

Vaata lisaks:
A. Le Coq toob turule šokolaadiporteri
EBG ajaveebi esimene küsitlus lõppenud
EBG ajaveebi küsitlus taas lõppenud

20.4.12

Maailma eksklusiivseimad õlled!

Kui meie poodides maksab tavapärane õlu keskmiselt natuke alla 1 euro, siis mõni õlletootja läheb lausa nii kaugele, et toob turule selliseid õllepruule, mille hind kerkib 600 euroni. Ulmelise hinna taga on tihti õlle unikaalsed koostised ja pruulimisviisid.

Veel mõni aasta tagasi oli maailma kalleimaks õlleks 100 dollarit ehk 75 eurot maksev Samuel Adamsi toodetud magusapoolsema maitsega õlu Utopias, kuid lühikese ajaga on Austraalia ja Šotimaa tootjad sellegi üle trumbanud. Eksklusiivsed Utopiase gaseerimata õlled võivad olla küll kallatud vasega kaetud pruulimisnõusse ja pakkuda ainulaadset maitseelamust, kuid Austraalia õlletootja Australia’s Nail Brewing Company on läinud nii kaugele, et kasutas ale-tüüpi õlle valmistamisel päris Antarktika jääd. Limiteeritud koguses (kõigest 30 pudelit) Antarctic Nail Ale‘i müüdi oksjonil 800 dollari eest ning see tõusis maailma kõige kallima õlle staatusesse.

Varasemalt kõige kallima õllepudeli tiitlit kandev šotlaste BrewDogi õlletehase ale-tüüpi õlu The End on History šokeerib aga nii oma välimuse kui ka sisu poolest. 765 dollarit ehk natuke alla 600 euro maksva õllepudeli ümbriseks on maantee äärest üles korjatud surnud orava või nirgi (nn roadkill’i) keha! Kui sellestki väheseks jääb, siis võtke teadmiseks, et selle õlle alkoholisisaldus on 55%.

Kodumaised õlletootjad õnneks sellistesse pöörasustesse ei pürgi. Pigem keskendutakse toote eripärasusele: maitsele, tootmisprotsessile, toorainele.

Näiteks pakub A. Le Coq eksklusiivsust hoopis Eesti ainukese maheõllega Organic Beer, mis on esimene sellelaadne Eestis ning millel on kodumaal ainsana maheõlle tootmiseks vajalik sertifikaat. Kodumaine õlletootja on varemgi silma paistnud erilisemat laadi õlledega – olgu nimetatud näiteks šokolaadiporter šokolaadilinnastest  või Eestis vähetuntud  pinnakääritamisprotsessiga ale õlu English Ale. A. Le Coqi Tšehhi-tüüpi õlle Pilsi valmistamine nägi aga ette keerukat aroomhumala valimisprotsessi ning soovitud õlle värvuse ja maitsetäidluse saavutamine käis karamelllinase ja meskimisprotsessiga, mis ei kuulu  tehase teiste sortide  tootmise juurde. Tehase kõige eksklusiivseim ja hindamatu õllepudel pärineb aga aastast 1869. Tegemist on täielikult säilinud A. Le Coq stout õllepudeliga, mis toodi hiljaaegu üles 1869. aastal Norra lähistel põhja läinud suurelt purje- ja aurulaevalt Oliva.

Olgu veel teada, et Eestis müügil olevatest õlledest on üheks kalleimaks õlleks Champagne-stiilis Belgia õlu Deus, mille saab soetada omale 20 euro eest. Champagne-stiilis õlled  on kõik ale’id, mis toodetakse ja vormistatakse klassikalist šampanjameetodit kasutades ehk teisisõnu “à la méthode originale”.

Seega püütakse Eestis turul teistest eristuda pigem eripära ja ainulaadsuse kui hullumeelse hinnaga.

(A. Le Coq)

Vaata lisaks:
Kaua meres olnud pudel jõudis kodutehasesse
Kuidas maitseb 150 aastat meres lebanud õlu?
Samuel Adams Utopias
BrewDog The End of History
Deus Champagne Beer
Antarctic Nail Ale
Saku: tarbija valib õlut pakendi järgi

17.4.12

Millised on erinevad õllesordid?

Kas hele või tume? Pilsner või porter? Üldjuhul piisab paarist-kolmest küsimusest, et õlu tellitud saaks. Mida aga teha siis, kui süda ja kõht ihkab midagi erilisemat? Siis võiks avastada mõnda uut õllesorti, kuid millist? Aitame siinkohal kirevas õllemaailmas orienteeruda.

Kõige üldisemas plaanis jagunevad õlled selle järgi, kuidas nad on kääritatud. Madalamal temperatuuril (8–12 kraadi) toimuva põhjakääritamise tulemusel valmib niinimetatud toores õlu, mis pärast kääritamist jääb laagerduma ning mille puhul lõpptulemuseks on lager-tüüpi õlu. Tuntuimad laagriõlled on kerged ja vahutavad pilsnerid ning kangemad bock’id. Enamik eestis müüdavatest õlledest on põhjakääritamismeetodil valmistatud.

Teine kääritamismeetod – pinnapärmiga kääritamine – toimub temperatuuril 15–25 kraadi ning on populaarseks saanud just Inglismaal, kus valmistatakse sel viisil ale-õllesid. Veel on sellisel meetodil valmistatud õlledest tuntud tugevama maitsega tumedad porterid ja stout’id ning peamiselt Austrias ja Saksamaal pruulitavad nisuõlled.

Pinnapärmiga kääritatakse ka nisuõllesid, mille nimetus tulebki sellest, et see on tehtud vähemalt 50% ulatuses nisulinnastest ja ülejäänud osa moodustavad odralinnased. Weißbier’i nime all tuntud nisuõllesid on nii heledaid kui ka tumedatest linnastest valmistatud tumedaid. Nisuõlledest võib leida ka nii pärmisisaldusega häguseid selitamata ja selgeid filtreeritud selitatud sorte. Tihtipeale võrreldakse nisuõlle maitset just koduõlle omaga.

Lisaks kääritusmeetodile, tulevad peamiste õllesortide erinevad variandid sellistest omadustest nagu kasutatavad toorained, kääritamisaeg, humalasisaldus ja õlle valmistamise piirkond. Nii valmivadki õlle erinevad alamsordid, nagu pinnapärmiga kääritatud kuiv stout, kreem või iiri punane ale ning põhjapärmiga kääritatud Müncheni hele.

Lisaks loetletud õllesortidele leidub iga jaotuse taga terve hulk keerulisi õllenimesid: põhjapärmiga kääritatud lager-tüüpi Dortmund’ist Maibock’ini ning ning pinnapärmiga kääritatud nisuõlledest Framboise’i, Lambic’u.

Kliki pildil, et seda suuremana näha!

(A. Le Coq)

Vaata lisaks:
Estonian Beer Guide (sõnastik)
Õlu oma mitmekesisuses

Carlsberg viib jalgpalli EM-ile

Saku Õlletehase omanik ning UEFA EURO 2012 ametlik partner (sponsor) Carlsberg Group valmistub sel suvel toimuvaks jalgpalli Euroopa meistrivõistlusteks ning paiskas müüki jalgpallimuru sümboliseeriva pooleliitrise õllepurgi ning 6-paki, mis viib ... õnnelikku jalgpalli EM-finaali vaatama.

Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm ütles, et Carlsbergi innukus ja järjepidevus toetada Euroopa tippjalgpalli pakub tänavu palju rõõmu ka Eesti tarbijale.

„Äsja poelettidele jõudnud uue kujundusega jalgpalliõlu pakub eestimaalastele erakordselt heldeid võimalusi istuda tribüünil ja vaadata tänavust EM-finaali kohapeal. Lisaks pakub Carlsbergi murupurk terve hulga teisi toredaid üllatusi, mis võiksid igat jalgpallist lugupidavat inimest rõõmustada. Ühtlasi on murupurk ilusaks alguseks ka Eestis ametlikult alanud jalgpallihooajale,“ rääkis Ärm.

Põhja- ja Ida-Euroopa suurim ning maailmas suuruselt neljas õllehiid Carlsberg Group on toetanud jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri seitsmel järjestikusel korral, tänaseks kokku 24 aastat. Tänavuse UEFA EURO 2012 finaalturniiri teeb eriliseks see, et esmakordselt jalgpalli EM-i ajaloos toimub see Ida-Euroopas.

Saku Õlletehas on 190-aastase ajalooga Eesti vanim ja suurim järjepidev õlletööstus, mille eesmärk on pakkuda tarbijatele kvaliteetsete jookidega mõnusat värskendust ja uudseid elamusi. Aastast 2008 on Saku Õlletehas rahvusvahelise õllekontserni Carlsberg täieõiguslik liige, kuuludes seeläbi rahvusvahelisse õlletootjate kõrgliigasse.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks: Carlsberg kaasab turundusse tippjalgpallurid, Vene karskus tümitab Carlsbergi, Femen šokeeris poolakaid, Poola võimud ei luba õlut müüa

13.4.12

«Külm müts» hoiab õlle jaheda

Jaapani pruulimisfirma tuli välja innovaatilise lahendusega, kuidas õlu jahe hoida.

Kirini firma esindaja sõnul on tegemist «külma mütsiga».

Klaasis olevale õllele lastakse peale külm vaht. See vaht saadakse õlle jahutamisest miinus viie kraadini. Vahukiht hoiab õlle külmana umbes 30 minutit.

«Külma mütsiga» õlut võimalik saada Tokyos ja selle ümbruses asuvas 20 baaris.

Innovatsioonist on Youtube`is video. Seda näed siin

(Postimees)

Vaata lisaks:
Tartu firma lõi suhtleva baarileti
Rakendus leiab parima hinnaga pubi
Mobiilne ettekandja Ordimo
Baari paigutati uriiniga juhitavad videomängud
Õlleautomaatide ümbruses Wi-Fi leviala

11.4.12

Väike kogus alkoholi teritab vaimu

USA Illinoisi ülikooli teadlaste tehtud katse näitas, et väike kogus alkoholi võib vaimu teritada ning nutikamaks muuta.

Uurijad tegid katse meestega, kellele enne nutikusülesandeid anti liiter õlut juua, kirjutab The Telegraph.

Uuring näitas, et alkoholi joonud said üleannetega paremini hakkama kui kained katsealused. Alkoholi joonutel oli rohkem õigeid vastuseid ning nad lahendasid ülesandeid kiiremini.

Alkohol küll aeglustab analüütilist mõtlemist, kuid samas annab tõuke loomingulistele lahendustele.

Psühholoogid andsid 40 katsealusele mehele seeria ajuragistamisülesandeid, mis koosnesid sõnadest. Mehed said ühes katses näiteks sõnad «coin» (münt), «quick» (elav, kiire) ja «spoon» (lusikas). Neil tuli leida sõna, mis haakuks kõigi kolme sõnaga. Siinsel juhul oli selleks sõnaks «silver» (hõbe).

Pooltele katsealustele anti enne sõnateste õlut juua, ülejäänud katsealustele aga mitte.

Õlut joonud grupp lahendas 40 protsendi võrra enam sõnateste kui need, kes kained olid. Õlut joonutel kulus nutikustesti lahenduse leidmiseks keskmiselt 12 sekundit, kainetel katsealustel aga 15,5 sekundit.

«Meie uuring oli esimene, mis näitas, et alkohol mõjutab loominguliste lahenduste leidmist. Uurisime, mis juhtub, kui inimesed on väheses koguses alkoholi tarbimisest kõrgendatud meeleolus, mitte seda, mis juhtub suures koguses alkoholi tarbimisel,» selgitas uurija Jennifer Wiley.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Alkoholivaba nisuõlu kaitseb immuunsust
Professor: klaas õlut päevas tuleb tervisele kasuks
Kas õlu on tervislikum kui punane vein?
Pint õlut päevas on terviseks
Õlu päästab rasvumisest

Õllepruulija läheb Haitile haiglaid ja koole ehitama

Maailma suuruselt kolmas õllepruulija Heineken haub plaane hakata kriisist räsitud Haitil haiglaid ja koole ehitama.

Samm demonstreerib trendi, kuidas erasektor – eriti just tarbekaubatööstus – vaesemates maades üha enam avaliku sektori rolli üle võtab.

Toidu- ja joogivalmistajad ning nn «pehme kaubaga» kauplejad on olnud esirinnas, koolitades põlluharijaid ja parandades sotsiaalset infrastruktuuri, teenides õlletootja SABMilleri sõnutsi välja «litsentsi tegutsemiseks».

Ühtlasi arendatakse suhteid valitsustega ja tõstetakse tulevaste klientide elutaset.

Heineken on juba asutanud HIV/Aidsi kliinikuid Aafrikas, kuid tahab jätkata ka ärialaste vilumuste nagu projektijuhtimise ja finantseelarvete koostamise koolitustega, millega reeglina tegelevad mitmepoolsed asutused ja valitsusvälised organisatsioonid.

Hollandi pruulija esindajad kohtuvad peatselt Haiti presidendi Michael Martelly ja Clinton Global Initiative’iga (CGI), et koolide ja haiglate ehitamise plaanid paika panna.

«Maailmapanga ja CGI suurim probleem on see, kuidas nende projekte kohapeal juhitakse,» ütles Heinekeni Ameerikate divisjoni president John Nicolson.

«Firmadel on paigas auditeerimise struktuurid ning osakonnad, mis oskavad projekte hästi hallata ja raiskamist vältida. See oleks ettevõtete panus heategevusorganisatsioonide toetuseks.»
Ettevõtted on varemgi koolide ehituses kaasa löönud, tavaliselt koostöös valitsusväliste organisatsioonide ja valitsustega. Koostöös teiste osanikega on koole ja kliinikuid ehitanud näiteks toorainemaakler Olam.

Maailma juhtiv toiduainetetootja Nestlé ehitab ja renoveerib 40 kooli Elevandiluurannikul – koostöös valitsusvälise organisatsiooniga World Cocoa Foundation (Maailma kakaoliit). Šveitsi suurfirma on pannud mängu 1,5 miljonit dollarit, samaväärse summa on omalt poolt käinud välja USA rahvusvahelise arengu agentuur AID, pakkudes muuhulgas täiskasvanutele lugema-kirjutama õppimise võimalusi.

Selliste projektide mõte on rajada häid suhteid kogukondadega, kinnistada sidemeid valitsustega ning tagada olukord, kus tulevased põlved on võimelised endale korralikku elatist teenima – ning seega ostma ka selliseid tooteid nagu šokolaadi ja õlut.

Nicolsoni sõnutsi on lõppemas need päevad, mil investeeringuid lihtsalt finantstuludest lähtuvalt võis teha. «Kui sa niiviisi kavatsed tegutseda, siis on su äri viiekümne aasta pärast otsas,» ütles ta.
Ta ütles, et Haiti investeering on väike ega too kaasa firma nime riputamist koolide ja haiglate fassaadidele.

Mullu kasvatas Heineken oma osalust Haiti juhtivas õlletootjas Branas 22 protsendilt 95 protsendi peale.

«Haitil on 10 miljonit inimest, kelle maailm on maha jätnud,» ütles Nicolson. «Sa käid seal ja sulle tundub, et [2010. aasta jaanuaris asetleidnud] maavärin oli alles eile. Ja samas on sinna palju raha saadetud.»

Copyright The Financial Times Limited 1012

(Postimees)

Vaata lisaks:
Õllepruulijad Aafrikat avastamas
Heineken hoiatab hääbuva õlleisu eest
Heineken üllatas kärbetega

A. Le Coq alustab Kanadas Premiumi müüki

A. Le Coq Premium jõuab Kanada suurlinnade jaemüügikettidesse. Ettevõte teeb distributsiooni osas koostööd Kanada Ontario provintsi valitsuse ettevõttega LCBO. A. Le Coq Premium on esimene Eesti õlu, mis on saanud ametliku müügiloa sealsel turul.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul tuli Kanada turule sisenemist väga pikalt ja põhjalikult ette valmistada. “Kanadas on alkoholimüük riigi range kontrolli all ning seoses sellega kehtivad nii ettevõtetele kui imporditavatele toodetele väga karmid nõuded,” ütles Noop. Ta tõi näiteks, et sealsel turul võib samaaegselt olla kauplustes müügil vaid üks Eesti õlu korraga. “Üldjuhul eelistatakse sortimenti võtta iga maa enimmüüdud õlu, mistõttu osutuski valituks just Premium,” selgitas Noop. Samuti pidi ettevõte ümber kujundama õllepakendi, mis oleks vastavuses nendepoolsete ettekirjutustega. “Premiumit müüme seal vaid klaaspudelis, millele tootsime eraldi etiketid ning kastid,” lisas ta.

Noobi sõnul tagab Premiumile hea distributsiooni koostöö Ontario valitsuse ettevõttega LCBO. “Tegemist on maailma ühe suurima alkoholiostja ja -jaemüüjaga, kelle hallata on üle 620 müügikoha Kanadas,” ütles Noop ning lisas, et see tagab Premiumile väga hea kättesaadavuse tarbijale. “Täna saab Premiumit osta 76. erinevast kauplusest ning see number suureneb,” ütles Noop.

Kuigi Kanada on maailma suurimaid alkoholi importijaid, pole see turg A. Le Coqile põhiliseks eksportturuks, aga kahtlemata üheks olulisemaks. “Kanadas elab väga palju eestlasi, kes on kindlasti meie õlle peamiseks sihtrühmaks ning on Premiumi jõudmist turule juba pikalt oodanud” ütles Noop ning lisas, et Premium jõuab riigi suuruselt teise, Ontario provintsi, kus asuvad ka suuremad Eesti kogukonnad Ottawas ja Torontos.

(A. Le Coq)

Vaata lisaks: A. Le Coq'i 2011 aasta kogumüük kasvas 7%, Saku Kuld pääses Rootsi alkoholimonopoli, Jõululuul eelistasid eestimaalased A. Le Coq'i õlut, A. Le Coq Premium veidi uuenenud

9.4.12

Mis teeb õllest maheõlle?

Kuigi õlu on naturaalne jook, mida valmistatakse linnastest, humalast, pärmist ja veest, ei saa kõiki õllesid, isegi mitte koduõllesid, pidada maheõlledeks.


Mis teeb siis ühest õllest maheõlle? Pöördusime selle küsimusega A. Le Coqi õllemeistri Lauri Lippingu poole, kelle hoolitseva käe all on valminud Eesti esimene maheõlu Organic Beer.

Õllemeistri sõnul pole orgaanilise toiduaine valmistamisel rõhk mitte tootlikkusel, vaid inimeste tervisel ja loodussõbralikkusel, mis seab tootmisele omad kindlad reeglid ja kriteeriumid. „Maheõlle valmistamisel peab kasutama vaid mahepõllumajanduses kasvatatud linnaseid ja humalaid. See tähendab, et maheõlle puhul tohib nii linnaste kui ka humalate kasvatamisel kasutada ainult looduslikku päritolu taimekaitsevahendeid, komposti ja teisi orgaanilisi väetisi ning taimekasvatustehnikaid. Keelatud on kasutada tehislikke säilitusaineid, pestitsiide, kunstväetisi,” loetleb Lipping ette nõudeid ning lisab, et A. Le Coq ostab oma mahelinnased Soomest ja mahehumalad Saksamaalt. Samuti kasutatakse Organicu tootmisel spetsiaalset pärmi, mis ei ole varem kokku puutunud teiste tootmises olevate õlledega.

Lisaks tooraine kasvatamise iseärasustele on keelatud mahetoodete ja nende toorainete kokkupuutumine teiste toodetega, mis on valmistatud mitteorgaaniliselt. See seab omakorda teatud piirangud ladustamisele ning tootmisprotsessile, mida jälgitakse riiklikult ja väljastatakse mahetoote sertifikaat. „Meie õlletehas on Eestis esimene, kellele on taoline sertifikaat välja antud. Selle saamiseks viisime oma tootmisprotsessis sisse vajalikud täiendused ning läbisime Veterinaar- ja Toiduameti põhjaliku kontrolli, mille tulemusena on meile väljastatud maheõlle tootmiseks spetsiaalne sertifikaat – mahetoodete tootmise tunnustus nr 17046,” lisab ta.
Mis puudutab kodus valmistatud õlut, siis seda võib pidada maheõlleks, kui selle toorainete tootmise väärtusahel ja tootmisprotsess on kontrollitud ning sellele on väljastatud mahetoote sertifikaat. Kui seda tehtud ei ole, siis ei saa ka koduõlut nimetada maheõlleks.
 

(Delfi)
 

Vaata lisaks: Robert Vaigla: mahetoode kogub järjest enam populaarsust, Müügile jõuab esimene maheõlu Organic Beer, Tarmo Noop: maheõllel on ekspordis perspektiivi, Saku Mahedast saab Saku Ehe

Väiketootjad vallutavad varsti poed ja pubid?

Aprillist hakkas kehtima aktsiisiseaduse muudatus, mis muudab veini ja õlle väiketootjate elu veidi kergemaks.

Aastaid kurtsid veini ja õlle entusiastid, et nad teeksid ja müüksid hea meelega oma huvitavaid pisikesi partiisid õlut ja veini, kui seadused nii karmid poleks ja väikest tegijat ei koheldaks samuti kui hiidusid Livikot ja Saku Õlletehast näiteks.

Kaks põhilist komistuskivi, mis uue seadusega eest veeretatakse, on pädeva mõõtja tunnistuse nõue, mis oli väga kallis, ja kogus, mida väiketootjad ühes aastas toota tohivad. Väikesed õllemeistrid võivad nüüd aastas pruulida kuni 40 000 liitrit õlut ja veinitegijad valmistada kuni 15 000 liitrit veini. Selle koguse tegijaid loetakse niisiis veel väiketootjateks ja nad ei pea maksma tuhandeid eurosid mõõtjatunnistuse peale, vaid võivad ise oma toodangu mahu ja kanguse üle mõõta.

Ardi Kadanik, õllemeister ja tulevane õllekoja omanik: “Väga hea muidugi, et see seadusemuudatus nüüd lõpuks läbi läks. Aktsiisilao pidamise tingimused on endiselt väga karmid ja nõuavad tegijatelt päris suuri investeeringuid. Seepärast kohe hommepäev koduõlu poelettidele ei ilmu. Usun, et sügiseks tekib 5–10 väikeõlletootjat, kes suudavad oma koduõuele vajalike tingimustega aktsiisilao teha. Aga need, kes seda lõpuks suudavad, on siis ka tõesti tahtmist täis ja järelikult on neilt ka head õlut oodata. 40 000 liitrit õlut on see kogus, mille pealt on tegijal võimalik ära maksta kõik maksud ja luua endale kindel töökoht, mis talle ka sissetuleku kindlustab.”

Jaak Eensalu, viinamarjakasvanduse omanik ja veinimeister Otepäält: “Ma ei julgeks rohkemat sellest seadusest kohe esialgu tahtagi. Ega me, väikesed veinitegijad, saagi nõuda aktsiisivabastust. Las ta olla, maksame korralikult ära, riigitruud kodanikud ju.” Soodsa seaduse ootuses soetas Jaak juba aastaid tagasi kääritustünni ja viinamarjapurustaja, ehitas hoovile spetsiaalse veiniköögi. Aktsiisilao loomise nõuetega ta alles hakkab rinda pistma, sest kuna seni polnud lootustki ennast seaduslikuks veinitegijaks ja müüjaks registreerida, puudus ka vajadus ennast asjaga kurssi viia.

Päris nii siiski ei ole, et iga koduveini või -õlle tegija, kes on sahvris suure laari jooki valmis teinud, saab seda vabalt müüma hakata. Vaja on ennast arvele võtta majandustegevuse registris, hankida toidukäitlemisettevõtte tunnistus, seejärel registreerida aktsiisiladu. Veini peab laskma veterinaar- ja toidulaboris analüüsida ja seejärel tuleb see kanda riiklikku alkoholiregistrisse. Iga etapp nõuab teatavaid rahasummasid.

Muret, et pärast bürokraatia kadalippu ja õlle/veini pudelissevillimist kraam maha müümata jääb, ei pea aga head tegijad küll tundma. Ardi Kadaniku sõnul on juba praegu terve rida Tallinna söögikohti hakanud eestimaise “koduõlle” puudumisel Soome väiketootjate õlut sisse ostma, et oma klientidele huvitavamaid maitseelamusi pakkuda. Kodumaise õlle legaliseerimisel on ju loomulik, et endast lugupidava pubi joogimenüüs on ka meie oma õlled.

Omamaist marja- ja puuviljaveini ning ammugi siis päris siin kasvanud viinamarjaveini on mitmed peenemad restoranid ja vinoteegid ammu tahtnud müüki võtta. Ka hetkel vägagi menukad mahe-, öko- ja looduspoed on tahtnud müüa “Eesti oma veini”. Et eestlase alkoholitarvitamine nüüdsest hüppeliselt kasvab, ei ole aga tervisekaitse spetsialistidel siiski vaja karta. Ardi ja Jaak usuvad, et veini- ja õlleriiulid jagatakse lihtsalt ümber ja mõnigi varem importpudeli järele sirutunud käsi haarab tulevikus hoopis eestimaise joogi.

(Eesti Ekspress)

Vaata lisaks:
Pihtla taluõlu ja Jaagu taluvein lubati müügile
Koduõlut tehakse maitse pärast
Kas VTA lööb ökofestivalile hingekella?
Maaettevõtjad heitlevad euronormidega
Visa mees võitleb veinimüügi õiguse eest
Talunik soovib oma veini seaduslikult müüa
Kohilas võiks olla oma pruulikoda

5.4.12

Soome tähistab alkoholikeelu lõpu juubelit

Täna möödub Soomes 80 aastat sellest, kui loobuti alkoholikeelust ning avati esimesed 48 riikliku ALKO keti poodi, kirjutab YLE.

Üks seda aastapäeva tähistavatest seltskondadest on 1978. aastal asutatud Püha Kerge Joobe Vennaskond (KHPV).

Nemad saatsid alkoholikeelu tühistamise aastapäeva puhul välja avalduse, milles leidsid, et soomlaste alkoholiprobleeme ei lahenda sellised asjad nagu näiteks õlle lahjendamine. Eesti on täpselt sama lähedal kui keeluajal, kuid sinna pääsemine on tänapäeval palju lihtsam, märkis liikumine.

Alates 1932. aastast, kui Soome alkoholikeelust loobus, püsib seal alkoholipoodide riigimonopol. Vaid ALKO poed võivad müüa kangeid õllesid, veini ja kanget alkoholi.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Soomlased pooldavad Alko monopoli
Aktsiis on vähendanud õlleostmist Soomes
Soomlased kasutavad võitluses eestlasi
Soome alkoholipoliitika pole järgimist väärt
Soome pruulikojad saadavad õlle Tallinnasse

Kui ülikonnas minna, antakse ka õllealus?

Tallinna, Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Võru pubisid külastanud õllekontrolörid on tänaseks saanud õlle serveerimise kohta esimese ülevaatliku pildi, kus jagub nii kriitikat kui ka positiivseid noote. Alljärgnevalt mõned olulisemad tähelepanekud ja paremad kogemused.

Kui alustada kõige olulisemast ehk klaasi jõudnud õllest endast, siis üks tähtsamaid asju, mis õllekontrolörid välja tõid on see, et õllevahuga ei kipu teenindajad priiskama ning korrektse 2 cm asemel jääb vahtu õllele pigem vähem kui rohkem. See omakorda tekitab seisnud õlle tunde, eriti just toidu kõrvale serveerituna. Siinjuures mainiti ka seda, et meie asutustes tihtipeale ei teata, mis temperatuuril tuleb tumedat õlut serveerida ning ei osata kliendilt temperatuuri eelistust ka küsida.

Üks enamlevinuid vigu, mida kodumaistes pubides ja restoranides õlut serveerides tehakse, on aga õllealuse puudumine. Teenindajad ei ole agarad õllealust õlle juurde pakkuma ning heal juhul saab seda ainult küsimise peale. Tegelikult peaks õllealus olema number üks asi, mis õlleklaasiga kaasas käib.

Veel üks suurem negatiivse tähelepanu osaliseks saanud valdkond puudutab õlleklaasi kuju ja logot. Kuigi peaks olema elementaarne, et õlut serveeritakse sama õllemargi logoga klaasi, siis esines nii selliseid juhtumeid, kus tumedat Tõmmu Hiidu serveeriti tavalisest õlleklaasist, kui ka selliseid, kus õlu kallati Fizzi logoga siidriklaasi. Veel üks õlle serveerimise reegleid, mida siin-seal eirama kiputi, oli see, et õlut serveerides peab õlleklaasi logo olema alati suunatud kliendi poole.

Konstruktiivsele kriitikale vastukaaluks kiitsid õllekontrolörid peamiselt heatahtlikku ja sõbralikku teenindust. Meeldiv üllatus oli see, et Eestis hakkab vaikselt juurduma erinevate õllede juurde sobivate näkside pakkumine ning kuigi eelneva jutu põhjal võis jääda mulje, et asi on üsna lootusetu, siis oli ka kohti, kust õllekontrolörid said väga korrektse ja igati nauditava serveerimise osaliseks.

Arenemisruumi on meie õlleserveerimiskultuuris aga kindlasti.

Õllekontrolöride silmapaistvamad kommentaarid:

1) “Kuigi õlu oli maitsev nagu alati, siis kogemus jäi natuke halvaks puuduvate õllealuste ja suuresti kõikuva vahukoguse pärast. Samuti ei olnud ilus vaadata, kui teenindaja leti taga liigse vahu lusikaga klaasist välja tõstis, et õlut juurde lisada.”

2) “Teenindamine oli väga hea! Tehti hinda alla ja oldi väga sõbralik. Kõigepealt pani õlle Fizzi klaasi, aga minu palve peale vahetas selle kiirelt ümber õlleklaasiks. Ja kui aluse kohta küsisin, siis ütles, et võid ise võtta, kui tahad. Tundus, et neil lihtsalt oli nii vähe neid õllealuseid, et nad kõigile ei jaganud. Võib-olla siis, kui ülikonnas minna, antakse ka alus. Eks järgmine kord katsetan.”

3) “Teenindaja oli väga abivalmis ning käis mitu korda viisakalt küsimas, kas me soovime midagi kõrvale süüa, ning pakkus ka tumeda õlle kõrvale korrektseid snäkke. Tõmmu Hiiu klaas toodi mulle lauda ning ka valati seal. Kahjuks oli seda hoitud külmikus, nii et õlu oli külm. Õllealust kahjuks ei pakutud. Aga pean kordama: teenindus muus osas oli super ja suhtumine väga meeldiv.”

4) “Klienditeenindaja lasi kraanist enne liisunud õlle teise klaasi ja alles siis mulle uude jahedasse klaasi, nii nagu peab. Vahtu oli täpselt kahe cm jagu ja logo jäi ilusasti minu poole. Jäin teenindusega väga-väga rahule, ainuke asi, millega oleks iniseda saanud, on puuduv õllealus õlut letile asetades.“

5) “Tellisin alguses Premiumit, õlu serveeriti korralikult klaasi, kuid jäeti liiga vähe vahtu peale (oli 0,5 l joonest umbes pool sentimeetrit üle) ning klaasi alla ei pandud õllealust. Kokkuvõtteks serveeriti õlut peaaegu õigesti ning logo oli minu poole suunatud. Teisena tellisin Tõmmu Hiiu, see serveeriti valesse klaasi ning samuti valesti, sest kallamisnurk oli vale. Ei pandud alla õllealust ning ei küsitud temperatuuri. Logo jäi minu poole, õllevaht oli aga korralik.”

Kõigile õlut õigesti serveerinud teenindajatele teevad õllekontrolörid omalt poolt suure kummarduse.

(Delfi)

Vaata lisaks: Kontrolör Sairi: vaatan pubides mehi teise pilguga, Viis enimlevinud viga õllede serveerimisel, Õlu passib ka šokolaadikoogi kõrvale, Kontrolörid alustavad serveerimise hindamist, Millised on toidu ja õlle sobitamise reeglid?, Nii tuleb serveerida..., Kuidas pakkuda õlut?, Õllesommeljee toob kultuuri muutusi, Mida inimesed kontrolörist arvavad?

4.4.12

17% eesti inimestest istuks kerge joobega rooli

Uuringufirma Faktum & Ariko uuring näitab, et 17 protsenti inimestest lubaks väikese koguse alkoholi tarbinuna autot juhtida, seevastu 81 protsenti pooldab endiselt nulltolerantsi.

Alkohoolsete jookide maaloetooja AS Prike tellimusel valminud uuringus küsiti tuhatkonnalt inimeselt üle Eesti, kuidas nad suhtuvad auto juhtimisse kuni 0,5-promillise joobega. Lisaks sooviti teada, kas inimesed on ise joobnuna autot juhtinud.

Küsitlusele vastanud meestest pooldas kerge joobes juhtimise lubamist 26, naistest aga vaid 9 protsenti. Vanuserühmade lõikes on kõige tolerantsemad keskealised 35-54-aastased, kellest pooldas reeglite lõdvendamist viiendik. Kuni 34-aastastest istuks 0,5-promilliga rooli 18 ja üle 55-aastastest 11 protsenti.

Märksa tolerantsemad olid kerges joobes juhtimise osas jõukamad inimesed ehk need, kelle netosissetulek perekonnaliikme kohta on 801 või enam eurot kuus. Kui neist pooldas 0,5-promillise joobega juhtimist 26 protsenti, siis alla 400-eurose netosissetulekuga inimestest vaid 12.

Küsitluspiirkondades väga suuri erinevusi ei olnud, kuid joobes juhtimist pooldasid pigem Tallinna ja Harjumaa ning suuremate linnade elanikud. Sealjuures on eestlased on joobes juhtimise osas märksa tolerantsemad kui venelased.

Täisealistest vastanutest on vahetevahel joobnuna rooli istunud 4 ja harva 8 protsenti. Samas on kerges joobes juhtimist pooldavad inimesed ka ise altimad alkoholi tarbinuna rooli istuma. Väikese alkoholikoguse tarbinuna roolis olemise pooldajatest teevad seda suhteliselt sageli 18 ja mõnel korral 22 protsenti vastanuist.

Suhtumise määrab jõukus

Uuringufirma Faktum & Ariko uuringutejuht Kalev Petti nentis, et uuring võimaldab teha huvitava tähelepaneku – joobes istub rooli kõige tõenäolisemalt eesti keelt kõnelev, keskmisest jõukam, Tallinnas või Harjumaal elav meesterahvas.

«Meil on see stereotüüp, et on alkoholi liigtarbijad ja need on ka riskirühm liikluses, aga see ei pruugi nii olla, sest neid ei ole ühiskonnas palju. Küll aga on palju neid, kes käivad vastuvõtult vastuvõtule ja iga kord seal siis veini või õlle ära joovad ning autoga edasi liiguvad,» sõnas Petti.

Petti sõnul on suurim probleem selles, et joogikohtades võivad olla küll alkomeetrid, aga 0,3-promillise näidu puhul istuvad kerge joobe suhtes tolerantsed inimesed ikkagi rooli. «Küsimus on, kuidas see hoiak maha võtta.»

Sama tunnistas ka Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna komissar Riho Tänak. «Me oleme profileerinud tüüpilise liiklusõnnetusse sattuja. Paraku ongi see eesti keelt kõnelev mees, kes just nädalavahetusel sõidab ja on tarbinud natuke alkoholi – nendega juhtubki kõige rohkem õnnetusi.»

Alkohoolsete jookide maaletooja AS Prike Baltikumi turundusdirektor Armin Mähhar ütles, et uuringu tulemused olid üllatavad. «Kui me uuringut tellima hakkasime, siis kujutasime veidi teist profiili ette - võib-olla nooremat meesterahvast, veidi rullnokaliku mentaliteediga.»

Nüüd on firmal kavas laiendada ettevõtte siseringist alguses saanud alkoholi teavituskampaaniat ka klientidele. Koostöös Amserviga jagatakse uute autode ostjatele ohutu alkoholitarbimise teabega parkimiskellasid, peagi katsetatakse alkolukke.

Järgmisel nädalal pöördub firma oma koostööpartnerite poole ettepanekuga, et alkoholi pakkuvates kohtades oleks tulevikus võimalik enne rooli istumist alkomeetrisse puhuda.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Tšehhi politsei premeerib kaineid autojuhte
Noop: lahja õlu sobib ka autojuhile
Eestlased Euroopa joomistabelis kuuendad

Kontrolör Sairi: vaatan pubides mehi teise pilguga

Aasta alguses kuulutas A. Le Coq oma Facebooki-lehel välja konkursi erilisele õllekontrolöri ametikohale. Ka eilset tänavaküsitlusel tehtud videouudist vaadates võis järeldada, et õllekontrolöri amet tekitab paljudes hämmingut. Kas MUPO on loonud uue ametikoha?

Publikul õnnestus üks õllekontrolör kinni püüda ning tema käest küsida, milles tema igapäevatöö seisneb. Kuigi õlut seostatakse ennekõike meestega, selgub, et õllekontrolöri ametit võib vabalt pidada ka naine. Saage tuttavaks – õllekontrolör Sairi Aarelaid.

Mida sa algul arvasid, kui sellest kandidatuurist esimest korda kuulsid?

Mulle tundus see väga huvitav väljakutse. Samas polnud ma üldse kindel, mida üks õllekontrolör tegema peaks. Esimene mõte oli, et kas nüüd peab palju õlut jooma hakkama. Huvi tekitas eelkõige kontrolöri osa ning tõlgendasingi seda endale kui millegi kontrollimist. Kuna olen kogu aeg pidanud väga tähtsaks kõrget teeninduskvaliteeti, tundus just selle ameti omandamine õige samm edasi.

Õlut seostatakse tihti meestega. Miks otsustasid Sina õllekontrolöriks kandideerida?

Õllekontrolör ametina tundus väga eriline, sest ma ei ole suur õllesõber ja ei vali kunagi õlut esimeseks alkohoolseks joogiks. Pigem pidasin naiseks olemist kandideerimisel enda eeliseks, kuna kõik ju teavad, et mehed joovad palju õlut, aga miks mitte ei võiks ka naine nautida õlut toidu kõrvale nii, nagu nauditakse veini.

Mis oli Sinu esmamulje õllekontrolöri ametist?

Selleks, et õllekontrolöriks saada, tuli läbida esmalt põhjalik õllekoolitus, kus saime teada kõik õlle valmistamisest kuni selle õige serveerimise ja toiduga sobitamiseni välja. Oli väga eriline tunne, kui õlletehase direktor Tarmo Noop isiklikult pühendab pool laupäevast, et uutele kontrolöridele tutvustada nii tehast kui ka õllemuuseumi, millest ma enne polnud kuulnudki.
See amet on uskumatult palju minu teadmisi õlle osas avardanud ja ka nõudmisi muutnud. Tunnen tõelist naudingut külastada pubisid ja minu endagi jaoks on uskumatu, kuidas mulle õlu on maitsema hakanud.

Õllekontrolör kontrollib eelkõige õlle serveerimist. Kas see on oluline ja miks pead Sina seda oluliseks?

Vaatan nüüdsest pubides ja restoranides õlut serveerivaid kelnereid ja baaridaame hoopis teise pilguga, sest see on väga oluline, kuidas õlut serveeritakse. Õlle välimus on pelgalt üks osa maitsest. Usun, et kui kõik saaksid läbida koolituse, kus nad saavad omal nahal tunda, milline vahe on õigesti serveeritud ja nii-öelda valesti serveeritud õllel, siis ei kahtleks keegi õllekultuuri hoidmise ja arendamise vajalikkuses. Õlu, mis on serveeritud õigesse klaasi, õigel temperatuuril, korraliku vahuga ja meeldiva naeratusega teenindaja poolt, on hoopis teine ja palju parema maitsega.

Mida sa ise teada said, kui õllekontrolöri ametit õppisid? Kas midagi üllatas ka?

Kõige tähtsamaks pean teadmist, et iga toidu kõrvale ei saa valida ühte ja sama õlut. Erineva roa jaoks sobib vägagi erinev õlu, mis võib kogu maitsekoosluse palju paremaks muuta. Varem ma ei osanud hinnata õlut kui erinevat janukustutajat ja toidu maitsete mitmekesistajat.

Millal hindate teeninduskohta maksimumpunktidega ja mille vastu eksitakse enim?

Maksimumpunktid saavad kohad, kus õlu on serveeritud sobilikust õlleklaasist ning õigel temperatuuril ja serveeritud õlle peal on 2–3 cm õllevahtu. Õlleklaas on asetatud õllealusele ning klaasil olev logo on suunatud kliendi poole. Samuti peab töötaja oskama soovitada õlle kõrvale sobilikke roogasid ning kirjeldada õlle maitset.

Mille vastu eksitakse kõige enam?

Pubides ei kasutata pea üldse õlleklaaside aluseid. Kahjuks ka osa pubisid ei jälgi, millise vahukogusega õlut kliendile serveeritakse.

Millistest Eesti pubidest ja restoranidest võib saada praegu tipptasemel serveeritud õlut?

Vastava väljaõppe on saanud ligi 50 pubi ja restorani üle Eesti, mille tunneb ära ukse peal oleva Beer Stari märgi, õllealuste ning Beer Stari nimega märgistatud õllekraanide järgi. Beer Stari sertifitseeritud pubid on järgmised:

Tallinnas ja Harjumaal: Beer Garden, Scotland Yard, Chicago, Talu Kõrts, Helsingi Lokaal, Tondi Resto, Kuldne Notsu, Basiilik, Kuulsaal, Senso, Englishman Pub, Reval Café, Vana-Viru Pubi, Imperial Pubi, Molly Malone’s, Mosaiik, Shamrock, Kaljas, Jussi Õlletuba, Trattoria Massimo, Al Mare Grill, Laulasmaa SPA, Soku Pubi;

Tartus: Truffee, Ristiisa, Big Ben, Klubi Trehv, Vassilissa, Kotka Kelder, Chocolats de Pierre, Ränduri Pubi, Zum Zum;

Otepääl: Hermani Pubi ja Oti Pubi;

Võrus: Õlle nr 17;

Kuressaares: Arensburg Boutique Hotel & Spa, Kuressaare Pritsumaja ja Vaekoja Pubi;

Pärnus: Bravo, Pärnu Kuursaal ja Aleksandri Pubi;

Ida-Virumaal: Pubi Privaat ja Mio Mare restoran.

Mida teeb õllekontrolör?

Õllekontrolöri ülesandeks on hinnata pubides ja restoranides õlle serveerimise kvaliteeti ning teenindaja teadmisi õlle ja toidu sobitamise kohta. Selle ametikoha lõi A. Le Coq möödunud sügisel ellu kutsutud õllekultuuri arendamise projekti Beer Star raames, kus koolitati välja ligi 50 pubi ja restorani õlut õigesti serveerima. Kuna A. Le Coqi sooviks on tagada projekti jätkusuutlikkus ning õlle serveerimise kvaliteet koolitatud kohtades, värvati ühtekokku 17 õllekontrolöri, kes hindavad serveerimisoskust Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kuressaare Beer Stari märki kandvates kohtades. Samuti saavad kõik, kes külastavad Beer Stari märgiga tähistatud pubisid, anda tagasisidet ja jagada oma arvamusi õlle serveerimise kohta Beer Stari kodulehel.

(Delfi)

Vaata lisaks: Viis enimlevinud viga õllede serveerimisel, Õlu passib ka šokolaadikoogi kõrvale, Kontrolörid alustavad serveerimise hindamist, Millised on toidu ja õlle sobitamise reeglid?, Nii tuleb serveerida..., Kuidas pakkuda õlut?, Õllesommeljee toob kultuuri muutusi, Mida inimesed kontrolörist arvavad?

Vähetuntud retsepte munadepühaks

Kui on tekkinud mure, mida peale hakata suures koguses kokku ostetud munadega, siis on hea nõu nagu varnast võtta – soolake nad sisse või marineerige. See ei ole naljanumber, sest nii õpetas 25 aastat tagasi TT kauaaegne autor Linda Petti.

Soolamunad

Keetke sibulakoortega maitsestatud vees munad kõvaks. Veidi jahtunud munadel lööge koor katki ja laduge purki, peale valage soolvesi, milleks võtke 1 l vee kohta 100 g soola ning laske külmas 1–2 nädalat laagerdada. Soolamunad sobivad hästi õlle kõrvale. Lauale andke koorimata munad. Iga sööja koorib ise ja soovi korral määrib veel sinepit peale.

Marineeritud munad

Keetke tavaline äädikamarinaad, mida maitsestageloorberilehtede, pipra, kadakamarjade, soola, suhkru ja tšillipipraga. Kõvaks keedetud munadel lööge koor praolisekds, asetage nad purki, peale valage jahtunud marinaad. Katke purk pärgamendiga, siduge kinni ja hoidke külmas. Kahe nädala pärast on munad söömiseks valmis. Need munad sobivad õlle juurde koos leiva ja ungari pekiga.

(Maaleht)

Vaata lisaks: Lihavõtted (munapühad, ülestõusmispühad ...)

3.4.12

Molson Coors laieneb Ida-Euroopa õlleturule

Molson Coors Brewing Co. ütles, et ostab õlletootja StarBev 2,65 miljardi euroga, et laieneda Kesk- ja Ida-Euroopa turgudele, kirjutab Reuters.

„StarBev’i ostmine sobib otseselt Molson Coors’i strateegiatega, et suurendada meie haaret arenevatel turgudel üle kogu maailma,” ütles Molson Coors’i tegevjuht Peter Swinburn. „Kesk- ja Ida-Euroopa õlleturu muudab atraktiivseks tugevad ajaloolised trendid ning sealne piirkond on pöördumas majanduslanguse eelsetele kasvumääradele.”

StarBev peakorter asub Amsterdamis ning firma toodab õlut riikides nagu Tšehhi, Serbia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Montenegro. Tooteid müüakse ka Bosnia-Hertsegoviinas ja Slovakkias.

Molson Coors on Põhja-Ameerika õlletootja, millel turuväärtus on üle 8 miljardi dollari.

Aastas pruulib StarBev 13,3 miljonit hektoliitrit õlut.

*1 hektoliiter on 100 liitrit.

(Äripäev)

Vaata lisaks:
Praha nr. 1 õlu Saku portfellis
Saksa õlletootja laieneb Ida-Euroopasse
Ida-Euroopa säästab

2.4.12

Viis enimlevinud viga õllede serveerimisel

Kui tellid pubis õlut, kas on sulle siis vahel lauda toodud jook, mis meenutab oma välimuselt pigem õunamahla või tumeda õlle puhul Coca-Colat? Kuhu on jäänud korralik vahumütsike, õige õlleklaas ja õllealus? On hele õlu olnud liiga soe või hoopiski tume õlu liiga külm?

Õllesommeljee Kristjan Peäske toob välja viis enimlevinud viga õlle serveerimisel ning annab soovitusi, kuidas õlut õigesti serveerida. Koostöös A. Le Coqiga on ta alustanud Eesti suuremates pubides projektiga Beer Star, mille eesmärk on arendada õllekultuuri, tõstes pubides ja restoranides ausse eeskätt õllede serveerimise.

Viga nr 1: Õlu on serveeritud valesse klaasi.

Kui pubis või baaris serveeritakse sulle kindla brändi õlut, tuleb seda serveerida vastava logoga klaasist.

Viga nr 2: Õlu on serveeritud ilma vahuta.

Ilma vahuta õlu meenutab pigem õunamahla. Korraliku vahumütsiga serveeritud õlu maitseb paremini. Kui jood õlut läbi vahu, muutub õlle tekstuur, see on pehmem ja parem; vaht võtab kinni ka tugeva õllemulli ning toob paremini esile värske humala aroomi ja maitse.

Viga nr 3: Tumedat õlut serveeritakse heleda õlle klaasist ning külmalt.

Tumedat õlut on soovitatav juua toatemperatuuril ülevalt kitsenevast pokaalist. Ülevalt kitsenev pokaal tagab õlle aroomi ja maitse parema levimise maitsemeelteni. Sarnaselt veinile ei serveerita sellist klaasi kunagi täis, sest kui valada klaas ääreni täis, kaob ära pokaali efekt. Hea tava on valada klaas poolenisti täis ja asetada pooltühi pudel klaasi kõrvale. Tumeda õlle soovitatav serveerimistemperatuur on 14 kraadi.

Viga nr 4: Heledat õlut serveeritakse liiga soojalt.

Heledat õlut tuleks juua pigem külmemana ja kõrgest õlleklaasist. Heleda õlle soovitatav serveerimistemperatuur on 6-8 kraadi.

Viga nr 5: Õlu ei ole asetatud õllealusele ning klaasi logo ei ole pööratud kliendi poole.

Täidetud õlleklaas tuleb asetada alusele – sellel on väga praktiline põhjus. Kui õlu on külm ja ruum soe, siis hakkab klaas n-ö higistama. Kui klaasi all on alus, valgub kogu kondents sellele ega riku lauda. Lauale asetades tuleb õlleklaasi logo keerata kliendi poole.

Illustratsioone näed siin

(A. Le Coq)

Vaata lisaks: Õlu passib ka šokolaadikoogi kõrvale, Kontrolörid alustavad serveerimise hindamist, Millised on toidu ja õlle sobitamise reeglid?, Nii tuleb serveerida..., Kuidas pakkuda õlut?, Õllesommeljee toob kultuuri muutusi

Pihtla taluõlu ja Jaagu taluvein lubati letile

Koduõlut ja -veini saab alates eilsest müügiks valmistada ilma ahista­vate piiranguteta.

Väikeseid õlle- ja veinitootjaid võib juba lähiajal tekkida kümneid, sest nad ei pea enam maksma üle jõu käivat tasu mõõtja pädevustunnistuse eest ega esitama laos olevate jookide eest aktsiisimaksu tagatist.

„1. aprillist kehtima hakanud alkoholiaktsiisi seaduse muudatus puudutab sõltumatuid õlle, veini või kääritatud jookide väiketootjaid, kes ei kuulu mõnele teisele alkoholitootjale,” selgitas maksuameti avalike suhete juht Anne Osvet. „Praegu on selliseid tootjaid vaid paar tükki ja maksuhaldur võib nõuda tagatise esitamist, kui näeb aktsiisi tasumata jätmise riski.”

„Ootasin seda seadusemuudatust nagu hingeõnnistust, sest nüüd ei ripu seaduse kirves enam minu pea kohal,” ütles Saaremaal Pihtlas koduõlut müügiks tootva osaühingu Taako juht Arvet Väli.

„Juba paar aastat tegutsesin nii, et maksuamet oli teinud mulle nõuete rikkumise eest ettekirjutuse. Kuid minu tootmismaht on nii väike, et nõuete täitmine käis lihtsalt üle jõu.”

Seni kehtinud korra järgi pidi väikesel alkoholitootjal olema alkoholi kanguse pädeva mõõtja tunnistus, mis maksab üle tuhande euro. Seda nõuti põhjusel, et iga joogitegu tuli aktsiisi määramiseks eraldi üle mõõta. Seaduse kohaselt ei saanud üksikisik alkoholi toota, sest mõõtmisega pidi tegelema nn sõltumatu isik. Samuti oleks väiketootja pidanud soetama kallihinnalised mõõtmisseadmed. „Saaremaa veterinaarteenistus keeldus selliseid seadmeid soetamast, sest pidas tootjate arvu liiga väikeseks ja liiga kalliks,” lausus Väli. „Minul polnud ammugi selleks raha.”

(Eesti Päevaleht)

Vaata lisaks:
Koduõlut tehakse maitse pärast
Kas VTA lööb ökofestivalile hingekella?
Põrgus läheb Pihtla õlu hästi kaubaks
Maaettevõtjad heitlevad euronormidega
Visa mees võitleb veinimüügi õiguse eest
Talunik soovib oma veini seaduslikult müüa