Suurtele kaubanduskettidele pakuvad Šveitsi külakestes konkurentsi omanäolised iseteeninduslikud ostukeskused.
Šveitsi tavapärastele poekettidele-ostukeskustele lisavad vürtsi laupäevased lille- ja värskete aiasaaduste laadad, kus muuhulgas müüakse ka juustu ja pagaritooteid. Usaldusväärselt mõjub müüjaga vahetu, siiras ja soe suhtlemine. Kaubapakkujal on aega ja tahtmist juttu puhuda ning tekib tahtmine kasvõi homnepäev tagasi tulla.
Eriti omapärane ja üllatusterohke on aga külades toimuv äritegevus. Näiteks piirkonnas, kuhu kuulub paari-kolmekilomeetriste vahedega umbes viis külakest, on võimalik üsna suvalisel ajahetkel osta iseteeninduslikus korras mitmesuguseid produkte. Tihti on tee ääres selleks puhuks viidad või sildid üles pandud ...
Ja nüüd, tähelepanu mehed! Vaevalt kilomeetri kaugusel olevast külast saab ka sedasi õlut osta. Pigem vist võib öelda, õlut lasta. Külakaevus, kus ikka voolab selge ja külm vesi, on õllevaat. Kohe, kaevuserval on ka kassa. Õllekannud aga kaevuserval ootavad külma vahutava märjukese rüüpajaid. Ei mingit tunglemist umbses kõrtsis. Pista münt kassasse, lase õlut ja puhka jalgu pika laua ääres. Milline idüll kuumal suvepäeval! ...
Šveitslane armastab oma kodumaist toodangut ja usub, et see on parim. Kohalikku toodangut ostab ta igal võimalikul moel. Sedasi toetatakse kohalikku tootjat, hoitakse elus traditsioone ja külaelu. Lilli ja köögivilju valides käituvad inimesed kenasti: pärast soovitud kraami kättesaamist võib kindel olla, et ka järgmisel on sealt peenralt midagi võtta. Teeäärsed müügiputkad on samuti igal hetkel kaubaga varustatud, vandaalitsemist kohalikud ei valda, see ei tule neile mõttessegi. Iseteenindusliku õllevaadi ümber ei trehvanud ka nägema poole ööni jauravaid purjus külamehi.
Tervet artiklit loe siit
(lüh. Maaleht)
No comments:
Post a Comment