Uhhuuduuri jalgratturid naasid 3200 kilomeetri pikkuselt matkalt maailma kõige rahutumasse kanti.Kuus juba legendaarseks saanud Uhhuuduuri väntajat on just tagasi jõudnud 3200 km pikkuselt retkelt maailma kõige rahutumasse kanti – moslemimaailma. Ilma ainsagi kriimuta. Isegi ärevaid olukordi ei tekkinud.
...Nagu teada, suhtutakse moslemimaailmas alkoholisse ülima vaenulikkusega, lausa keelavalt. Alkohol on keelatud enamikus riikides, vaid mõnes müüakse seda kallite hotellide veel kallimates baarides. Seoses sellega meenub Priit Kuusele vahejuhtum sadamalinnas Al Mukhas, kus janu muutus inimesest tugevamaks. "Ülisalajastest allikatest uurisime välja, et kusagil võsaonnis on seda võimalik saada. Ainult et janune pidi veel väntama 4 km sinna ja neli tagasi. Kohale jõudes oligi lubatud võsabaar olemas, seda pidas läkiläkiga tumedanahaline. Meil oli linnast kaasa võetud rattakottides jääd ja saime 40 väikest õlut. Koos õllega saabus ka tolle reisi kõige romantilisem hetk: meie lebola oli 30 meetrit Punasest merest, nautisime päikeseloojangut, kohalikke kalureid kalmaarisaagiga tulemas ja oma õlut. Aga enamasti olid õhtud sellise sisuga, et jõudsime oma ööbimispaika, puukisime kõhud täis, veetsime mõned hetked raamatutega ja good night! Ei mingit õlletamist, ei mingit dispuuti."
Iraanis maksis õllepurk 7 dollarit (ülikange, aga kui alkoholivaba õllega lahjendada, siis täiesti joodav), Heineken samas Al Mukhas 4 dollarit.
Et salakauba hinnad on soolased, üritati Iraanis veest, riisist ja suhkrust ise puskarit teha. "Keha vajas B-vitamiini, sest sõrmeotsad hakkasid lõhenema. Üritus ebaõnnestus totaalselt," nendib Priit ...
Artiklit loe siit
(lühendatult Õhtuleht)
No comments:
Post a Comment