Nooruslikus keskeas Aare Arndt on õlut, veini ja head toitu nautinud juba aastaid. Kui kokakunst näis käpas olevat, otsustas ta paari aasta eest enda tarbeks ja muidugi ka külalistele pakkumiseks õlut, veini ning siidrit valmistama hakata. Ja seda juba amatööridele mõeldud moodsate vahenditega, mitte niisama teada-tuntud viisil, et maltoosa suhkru, vee ja pärmiga ankrusse või mahl pudelisse veiniks mulksuma.
Poest kraam ja käärima
Aare on üks neist uue aja joogimeistritest, kes soetab endale märjukese tegemiseks valmispaketid. Näiteks veini valmistamiseks on paketis pärm, toitesoolad, käärimist peatav aine ja selitusaine. Põhitoorainena on valmispaketis kuivatatud marjad, kuid sama hästi sobivad ka kodune mahl ja purustatud puuviljad. Ning muidugi on tarvis suhkrut, nii 25 liitri peale viis-kuus kilo, et magusust ja kangust timmida.
“Kõik on kindel värk ja saab ruttu valmis,” räägib Aare. Kodune veinimeister tunnistab, et untsu on läinud vaid üks laar veini: “Liiga hapu sai, kuid kraavi ei valanud sedagi, õnnestus ikka inimestele sisse joota.” Ühel korral sai pilsnerist ka nisuõlle-taoline jook, kuid ühele mehele olnud seegi mokkamööda.
Head veini on Aare sõnul võimalik teha kõigest. Tema lemmikuks on õunavein pihlakatega, kuid väärt kraami saab ka kiivist, mandariinidest, ploomidest, rosinatest jms. Tasub ka miksida.
Valmisekstraktiga õlletegu pole kuigi keeruline, algatuseks ikka ekstrakt, pärm ja suhkur käärima. Õlut saab ka peenemalt teha, kui ise linnaseid jahvatada, meski valmis keeta ja kõike seda humalatega timmida. Sellisel juhul kulub õlleteoks Aare sõnul juba terve päev.
Siis joogid pudelisse
Kui 25-liitristes plastist kääritusnõudes, mis pole rõhu all, on vein ja õllehakatis valminud, tuleb see pudelitesse villida. Alustuseks puhtasse nõusse ja pärast pudelitesse, mida praeahjus 120 kraadi juures pisilaste hukkamiseks eelnevalt kuumutatud. Õllepudelisse läheb seltsiks poole teelusika jagu suhkrut, sest õlu käärib pudelis edasi. Suhkrut sobib asendama ka mesi. Seejärel pudelitele korgid peale ning saabki hakata etikettide kujundamise ja pudelite kaunistamisega lustima.
Üsna odav hobi
Kodus alkoholi valmistamise seadmed soetas Aare siis, kui kehtis veel Eesti kroon. Kääritamisämber läks maksma 240 krooni, umbes sama palju korkija. Nn retseptpaki ja portsu korkide jaoks tuleb enda rahakotti kergendada mõnekümne krooni jagu. Lisaks võtavad oma suhkur, puuviljad, mahl või marjad. “Laias laastus kujuneb veinipudeli hinnaks vanas rahas 15–20 krooni. 45 pudelit õlut teeb valmis umbes 180 krooniga, kuid linnastest tuleb kallim,” arvutab Aare umbkaudu kokku.
Aare sõnul pole mõtet eriti tõsiselt juurelda selle üle, kas etem vein on kodus kääritatu või poest ostetu. “Koduveini pole poeveiniga üldse mõtet võrrelda. Viinamarjavein on hoopis teist tüüpi jook ning Eestis müügil olevad puuviljaveinid on millegipärast jube magusad,” räägib Aare. Samas on pastöriseerimata ehk elav koduõlu tema sõnul poeõllest hulga etem.
Aare on tänu oma harrastusele sõprade seas igatahes veel populaarsem kui varem ja külalisi võõrustades pole põhjust enne kella kümmet õhtul kedagi varusid täiendama saata.
(Linnaleht)
Vaata lisaks:
Estonian Beer Guide
No comments:
Post a Comment