Meistrid ja gildid

Lepime nüüd kohe kokku, austatud reklaamitegijad ja õlletootjad, et tühjast kohast tüli ei kisu, on ju. Aga vaatame korra faktidele näkku.

Aeg-ajalt on lehtedes vilksatamas reklaam miskist meistrite gildi õllest. Ei ole seegi nüüd väga eesti keele normatiiviga kooskõlas, et reklaamis näha olevatele õllevaatidele on kirjutatud «Meistrite gildi». Eesti keeles võiks see olla pigem «Meistrite gild» äärmisel juhul.

Äärmisel sellepärast, et mingitel meistritel ei saanud olla oma gildi. Meistriks saadi omal alal. Iga tegelane, kes keskajal ja ka hiljem omal alal meistriks sai, võeti konkreetse ja üldse mitte lihtsa või odava protseduuriga vastu kutseühendusse, mis oli pigem tsunft kui gild. Kaupmehed kuulusid gildidesse, käsitöö- ja muud meistrimehed tsunftidesse. Nii paistab meistrite gildi õlu koos seda reklaamivate materjalidega paraja nonsensina. Seda enam, et isegi kui sisulise möödapaneku puhul (mida mitte-ajaloolase haridusega inimene ehk tähelegi ei pane), on keeleline ebaõnn ikkagi valusalt näha.

Arusaamatu päritoluga tootele ja selle reklaamijaile soovitaks Eesti turule tulla ikkagi pädevate kohalike koostööpartnerite abil.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Meistrite Gildi tooteseeria turul, Taani õllehiid hämab Eesti tarbijale, Meistrite Gildi