„Eestis valitseb õllenatsism!“

Eestis on õllekultuur isegi kehvemal tasemel kui Lätis või Leedus, leiavad õllespetsialistid. Kuid lootust on, kirjutab Askur Alas.

„Eestis puudub tegelikult õige õllekultuur. Saku ja A le Coqi domineerimine on teinud õllekultuurile karuteene — see on üheülbaline. Õigemini on see õllenatsism, natsi unistus õllekultuurist — kui on ainult üks õige kultuur ja teised on valed,“ ütleb õllelemb Enn Parel.

Õllesõprade ring, kes põlgavad nö “pissiseid” massiõllesid ja janunevad uute maitsete järele, on viimasel ajal silmnähtavalt kasvamas. Parel ja tema mõttekaaslased on veendumusel, et Saku ja A le Coqi huviks on vaid see, et nad saaksid võimalikult väikeste kuludega võimalikult palju õlut müüa. Seega peab õlu võimalikult paljudele maitsema, ütleb see loogika, ja selline õlu kipub olema igasuguse isikupärata turvaliselt ümar jook.

Juba ammu ei osta Parel oma õllesid tavaliselt supermarketist, vaid seab sammud Stockmanni või veel parem, Müürivahe ja Väike-Karja nurgal asuvasse Drink Shopi, kus on Eesti suurim õllevalik. Seda peab britt James Ramsden, kes tuli Eestisse kuus aastat tagasi. Diplomeeritud mikrobioloog ja õllepruulija, kes töötas aastaid maailma suuruselt neljanda õlletootja juures, tüdines Eesti igavast õllekultuurist sedavõrd, et avas paar aastat tagasi Tallinna vanalinnas oma poe ja baari. Esimeses on müügil üle 200 õllemargi, teises ligi 100. Eesti kahe suure toodangust leiab Drink Barist vaid paar marki — ainult Saku Hele ja Sillamäe München. „Eesti õlleturg on haige. Drink Bar on arst,“ postuleerib Ramsden, kes on siin populariseerinud näiteks väiketootjate Malmgårdi Huvila ja Brewdogi õlled (esimene on mitte-eestlaslikult Soomest — ka seal tehakse head õlut, teine Šoti väiketootja, kes on teinud maailmarekordi — 55% alkoholisisaldusega õlle).

Ramsdenit ärritab ühelt poolt kahe dominantse tootja diktaat ja teiselt poolt väikeste pruulikodade vähesus. „Hiljuti käis minu juures üsna kuulus õlleteemadel kirjutaja Tim Webb, kes rändab mööda Euroopat ja kirjutab raamatut „Euroopa õlleentsüklopeedia“. Eesti õllekultuuri kohta ütles ta, et seda pole tegelikult olemas. Ta imestas, kuidas Läti ja Leedu on selles osas Eestist võrratult rohkem arenenud,“ ütles Ramsden. Kuigi kirjanik lubas seda oma raamatusse mitte panna, arvab Ramsden, et tegelikult tuleks seda tingimata teha, sest ainus viis eestlasi end liigutama panna on öelda, et nad oma lõunanaabritest kehvemad ...

(lüh. Eesti Ekspress)

Vaata lisaks:
A. Le Coq teenib Sakust rohkem kasumit