Õlu on kallis, kanep on odav

„Kui palju seal õlu maksab?“ on mõnigi tuttav küsinud. „Kallis,“ olen mina vastanud. „Kui kallis?“ küsitakse kohe vastu.

Kui küsite ka, siis vastan, et ikka kuradi kallis. Kui oled suutnud üles leida värviliste sildiga bottle-shopi, liqour shopi või lick-her shopi, siis kõige odavama õlle eest peaks üksiku pudeli eest maksma minimaalselt 3 dollarit ehk nii umbes 33 krooni (eurosid ma peast ei tea ja ega ei viitsi ka arvutama hakata, mingi 2,4 vast?). Ja suured õllesõbrad peavad kohe teadma, et see on ikkagi 0,33-liitrine pudel. Korralik pooleliitrine karastusjook maksab ikka sinna 5 kohaliku dollari juurde.

Suitsudest ei maksa rääkidagi! Koledate piltidega varustatud pakikesed peituvad müüjate selja taga ning nende eest küsitakse 15 dollarit, mis paneks ilmselt nii mõnegi suitsusõbra pead vangutama.

Kõige selle meelemürkide kalliduse põhjus on tegelikult lihtne – erinevalt meie riigist, kus põhiline on ikka nutt ja hala võimaliku hinnatõusu korral salaalkoholist ja üldse riigieelarvest, siis siin põhjendatakse seda rahva tervishoiuga. Selle põhjus on samamoodi proosaline, kuna pärast teist maailmasõda tabas kohalikku rahvastikku meeletu juurdekasv, siis sellel ajal sündinud inimesed on saamas peagi pensioniealiseks ja see tähendab omakorda, et nendele peab hakkama kulutama tervishoiurahasid. See aga ähvardab üsna pea kogu sotsiaalsüsteemi pea peale keerata ja lisakulude vältimiseks üritatakse inimesi tervislikele eluviisidele suunata.

Selle juures on aga paratamatu, et väikses baaris istudes kandub sulle ninna tugev kanepiaroom, sest siin suudavad illegaalsed meelemürgid täitsa vabalt võistelda hinnaklassist lihtsama alkoholiga. Näiteks kanepi tänavahind Sydneys jääb 20 dollari juurde, mis on viiendiku võrra odavam kui Eestis. Samal ajal on noortel siin üsna korralikult raha käes ja nii ka see kaubandus õitseb. Aga linnatänaval tõesti väga purjakil olekul inimesi ei näe ja see on muidugi meeliülendav.

Aga samas on kogu see alkoholiga võitlus natuke ka silmakirjalik, sest võib ju tervisele kasulik olla ja puha, kuid mis kasu kogu tervisliku eluviisi propageerimisest on, kui keskmine toidukord sisaldab siin ikkagi meeletus koguses saia ja rahvusköögiks oleks justkui kolmnurkne võileib. Õnneks suudavad asiaadid enda taljet säilitada ja seetõttu vähemalt linnapildis ülekaalulisi väga silma ei paista. Veel.

P.S. Nägin just Delfis uudist, et Eestis lähevad banaanid odavamaks. Austraalias tegi aga viimane tsüklon korraliku laastamistöö just Austraalia banaanikasvatuspiirkonnas ja siin lähevad banaanid nüüd kole kalliks. Samas brasiillased saavad ilmselt rõõmustada, kuna kusagilt peab ikka need kollased kõverikud sisse ostma.

(Eesti Päevaleht)