Magustoiduks enam ruumi ei jää

Bayern-Böhmeni kelleris Dublineri kõrval saab kuni 10 euro eest rammusalt soolase kõhutäie.

Kunagise veinirestorani asemel on keldrivõlvide all nüüd suur õlletuba heleda puitmööbliga ning kohustuslik ent leebe Kesk-Euroopa butafooriaga ja salauksega Dublineri. Meeleolu lisavad reipad sulaselges saksa keeles kõlavad šlaagrid. Esimese hooga ei oska Komando kohtagi valida, liiga palju vabu laudu. Tundub, et kui maapealsed kohad, nagu tänavatasandil sumiseva Dublineri, leiavad inimesed kiirelt, siis sügavamalt nad elamusi otsima ei kiirusta. Bayern-Böhmeni menüü taotleb tasakaalu Saksamaa ja Tšehhimaa köögi vahel. See koht on täismäng – eelroast sigarillodeni. Hinnaklass? Kümnekast kallimat kõhutäidet Komando menüüst ei tuvastanud. (Kas Saksa köök on Tšehhi köögi kõrval turvaabinõu, et koht kauem kestaks?) Komando otsustab anda võimaluse mõlemale. Eelroaks valitakse küpsetatud Müncheni vorstikesed. Ühene portsjon jaotatakse nugade-kahvlitega kolmeks. Vorstid, sai, sinep, sibul, kapsas. „Õpi, Kofkin, õpi,” meenutavad komandolased kahjurõõmuga kadunud kioske ja võtavad ette Baieri kartulisalati vorstikestega (3), millel pole kartulisalati ja viineritega vähimatki pistmist.

Soolane ja rasvane

Põhiroad valitakse tõsised, loosi lähevad linnasemeistri kana (5,40), lambakarree Böhmeni kastmes (8,30), ja ahjuribi à la Böhmen (4,40). Mida tähendab „linnasemeister” kana nimes, jääb Komandole pisut arusaamatuks, see-eest sinihallitusjuustu ja peekonit leidub taldrikul kuhjaga, lisaks peotäis konservherneid ja kapsast. Niisiis ei pruugi „kana” ja „kaalujälgija” alati ühes lauses koos käia. Lambakarree osutub veel suuremaks „veaks”. Maitseb see sokilõngatootjapraad rasvane, omamoodi teravgi ja omapärane, nagu kõik hea ja parem, mida sakslased sajandite vältel Eesti kööki markeerima ei importinud. Portsjon on nii suur ja rammus, et komandolase kõht saab kaheksa suutäit enne lõppu täis. Ahjuribigi kuulub eelkirjeldatud kaalukategooriasse. Kui Bayern-Böhmeni toitude olemus kokku võtta, siis oleks kõige paslikumad märksõnad „soolane” ja „rasvane”. Nagu „Švejkis”, kus kõigepealt joodi kolm õlut söögi alla, siis kolm kõrvale ja lõpuks kaks peale. Teenindus on viisakas, asjatundlik ning olenevalt ettekandjast kas veidi kohmakas või kõrtsilikult seltsimehelik. Toitudega aga läheb omajagu aega ning magustoidud jäävad proovimata. Ei mahu, lihtsalt ei mahu.

(Eesti Päevaleht)

Vaata lisa siit