Väikepoodides käib kauplemine kroonides

"1. jaanuaril tuli eurodega poodi vaid üks ostja. Tahtis viina, aga läks ära õllega. Ütlesin talle, et nende paari mündi eest küll viina ei saa," räägib Tartumaa Külitse poe müüja Annika.

Ta tunnistab, et esimesel kahel europäeval on raske olnud nii klientidel kui ka müüjatel. "Inimesed ei saa veel tänagi aru. Küsisin ühelt mehelt, kuidas ta maksab. Klient vastas, et Eesti kroonides. Kaardiga. Eks ma siis selgitasin talle, et kaardi peal on nagunii kõik raha juba teist päeva eurodes."

Arvutamisest pea paks

2. jaanuar Tartus Tähe tänaval Kuu kaupluses. Sisse astub vanahärra, ostab pisut söögikraami ja ulatab müüjatar Valentinale 500kroonise. Valentina vaatab suurt rahatähte vastu laelambi valgust. Tunnistab siis kupüüri originaaliks ja loeb letile tagasi 423 krooni. Tema sõnul pani esimene uuel aastal poodi tulnud klient letile just Eesti kroonid. "Ostetakse nii kaardiga kui ka sularahas, aga tagasi tahetakse kroone rohkem," märgib ta.

Külitse poe müüjatar tunnistab, et aasta esimesel päeval oli arvutamisest pea päris paks. "Aga enamikus ostsid inimesed õnneks kaardi ja kroonidega. Kui mulle antakse kroone, siis annan vastu ka kroone, sest mitmekordse ümberarvutusega võib eksida," selgitab ta.

Suuri eurokupüüre müüjatar oma ihusilmaga näinud polegi, kuid vastu valgust ta neid ka vaatama ei pea. "Kui tuleb inimene, kel näpus 100eurone, siis soovitan tal kaardiga maksta. Mul ei ole võimalik seda raha kontrollida ja ei ole mul sellist summat ka tagasi anda," nendib ta.

Külitse poe juhataja Mari-Liisi selgitusel võib müüja praegu veel kroone tagasi anda.

Poodi stardipaketiga

Siis tuleb pühapäeval Külitse poodi Igor, kes peene mehena võtab ühe veini ja veidi suupisteid ning tõmbab taskust välja kilekoti euro-stardikomplektiga. "Pensipäeval 5. detsembril ostsin 800 krooni eest neli stardikomplekti. Mul ei ole kodus enam ühtegi krooni. Eurosid on nii palju, kui neis komplektides on. Aga kroonist on ikka väga kahju. Oma raha oli ikkagi," ütleb ta.

Viina ja söömakraami ostev Indur aga leiab, et vahet pole, maksad sa kroonides või eurodes. Temal on eurodega paremgi. "Käin Soomes tööl ja minul jääb edasi-tagasi raha vahetamine lihtsalt ära. Ja pealegi, mis vahet seal on – kaardi pistad ju samamoodi lugejasse, olgu sel kroonid või eurod," lisab ta.

Tartumaal Nõo alevikus A ja O kaupluses saame jutule Aivariga, kes seekord tegi oma ostud veel kroonide eest. Nõos elav Hilda pole eurosid oma ihusilmaga näinud. "Viimaste kroonide eest ostis lapselaps mulle lumelabida. Aga ega mul mingit hirmu uue raha vastu ole, kuna neid rahareforme on parasjagu läbi elatud. Mäletan veel esimese vabariigi aegset krooni, siis tulid venelased ja sakslased, vahepeale jäi 1961. aasta rahareform ja uuesti meie oma kroon. Eurole üleminek on mind mõjutanud nii palju, et pangas on paar eurosenti arvele juurde ümardatud," naerab ta.

(Õhtuleht)