Nimi Kaera-Jaan sai tõenäoliselt tuntuks 1889. aastal. Tollal pesti mõisa pesu endises õlleköögis. Kord olid Kilk-Liisa, Janni-Mari ja teised häärberitüdrukud otsustanud pärast pesupäeva ennastki pesta. Sellest olid kuulnud ka Kaera-Jaan ja rätsep Kolli-Juhan. Viimane oli juhmivõitu, kokutav mees, kes samuti naiste vastu huvi tundis, kuid kellest ei hoolitud. Kaks meest olid end pesukööki suurte tõrte taha ära peitnud, kumbki omapead, teise teadmata. Milline jant sellest lõpuks sigines, seda pole täpselt teada, kuid sellest oli sagedasti juttu.
Kohe sündmuse järel meisterdasid Ahja mõisa käsitöölised Kaera-Jaanile pühendatud pilkelaulu. Laul seoti viisi ja tantsuga, mis mingisugusel kujul olid varem juba tõenäoliselt olemas.
Kaera-Jaan ehk Jaan Matson ise oli enda nimega seotud laulule ja tantsule väga vihane. Ta olevat isegi nende pärast kodukihelkonnast ajutiseks Tartusse kolinud. Friedebert Tuglas arvas, et Jaan Matson pidi pika ea jooksul küll väga tihti haavust tundma, ilma et haavajail tema isikust enam aimugi oleks olnud.
(Õhtuleht)
No comments:
Post a Comment