Samm demonstreerib trendi, kuidas erasektor – eriti just tarbekaubatööstus – vaesemates maades üha enam avaliku sektori rolli üle võtab.
Toidu- ja joogivalmistajad ning nn «pehme kaubaga» kauplejad on olnud esirinnas, koolitades põlluharijaid ja parandades sotsiaalset infrastruktuuri, teenides õlletootja SABMilleri sõnutsi välja «litsentsi tegutsemiseks».
Ühtlasi arendatakse suhteid valitsustega ja tõstetakse tulevaste klientide elutaset.
Heineken on juba asutanud HIV/Aidsi kliinikuid Aafrikas, kuid tahab jätkata ka ärialaste vilumuste nagu projektijuhtimise ja finantseelarvete koostamise koolitustega, millega reeglina tegelevad mitmepoolsed asutused ja valitsusvälised organisatsioonid.
Hollandi pruulija esindajad kohtuvad peatselt Haiti presidendi Michael Martelly ja Clinton Global Initiative’iga (CGI), et koolide ja haiglate ehitamise plaanid paika panna.
«Maailmapanga ja CGI suurim probleem on see, kuidas nende projekte kohapeal juhitakse,» ütles Heinekeni Ameerikate divisjoni president John Nicolson.
«Firmadel on paigas auditeerimise struktuurid ning osakonnad, mis oskavad projekte hästi hallata ja raiskamist vältida. See oleks ettevõtete panus heategevusorganisatsioonide toetuseks.»
Ettevõtted on varemgi koolide ehituses kaasa löönud, tavaliselt koostöös valitsusväliste organisatsioonide ja valitsustega. Koostöös teiste osanikega on koole ja kliinikuid ehitanud näiteks toorainemaakler Olam.
Maailma juhtiv toiduainetetootja Nestlé ehitab ja renoveerib 40 kooli Elevandiluurannikul – koostöös valitsusvälise organisatsiooniga World Cocoa Foundation (Maailma kakaoliit). Šveitsi suurfirma on pannud mängu 1,5 miljonit dollarit, samaväärse summa on omalt poolt käinud välja USA rahvusvahelise arengu agentuur AID, pakkudes muuhulgas täiskasvanutele lugema-kirjutama õppimise võimalusi.
Selliste projektide mõte on rajada häid suhteid kogukondadega, kinnistada sidemeid valitsustega ning tagada olukord, kus tulevased põlved on võimelised endale korralikku elatist teenima – ning seega ostma ka selliseid tooteid nagu šokolaadi ja õlut.
Nicolsoni sõnutsi on lõppemas need päevad, mil investeeringuid lihtsalt finantstuludest lähtuvalt võis teha. «Kui sa niiviisi kavatsed tegutseda, siis on su äri viiekümne aasta pärast otsas,» ütles ta.
Ta ütles, et Haiti investeering on väike ega too kaasa firma nime riputamist koolide ja haiglate fassaadidele.
Mullu kasvatas Heineken oma osalust Haiti juhtivas õlletootjas Branas 22 protsendilt 95 protsendi peale.
«Haitil on 10 miljonit inimest, kelle maailm on maha jätnud,» ütles Nicolson. «Sa käid seal ja sulle tundub, et [2010. aasta jaanuaris asetleidnud] maavärin oli alles eile. Ja samas on sinna palju raha saadetud.»
Copyright The Financial Times Limited 1012
(Postimees)
Vaata lisaks:
Õllepruulijad Aafrikat avastamas
Heineken hoiatab hääbuva õlleisu eest
Heineken üllatas kärbetega
No comments:
Post a Comment