Mari Rebane, AK kultuuriuudiste toimetaja:Käisin kodulähedases Lidlis sisseoste tegemas. Ostsin kolm õlut, kolm jogurtit ja liitri piima. Kokku maksin 3,15 ehk kolm eurot ja 15 senti.
Tõsi ta on, et Eestis Lidlit ei ole ja need ostud saidki sooritatud Berliini südames, Hauptbahnhofi ehk pearaudteejaama lähedal asuvas poes. Kuu aega oli Saksamaa pealinn minu koduks ja see ei olnud sugugi esimene ega viimane kord, kus poes käies endamisi pead vangutasin. Sest ma ei saa aru, kuidas saavad poed Berliinis nii palju odavamad olla kui Tallinnas, muust Eestist rääkimata, kus igale asjale (väidetavalt) transpordihind otsa tuleb. Õigemini ei saa ma aru, kuidas saab Eestis esmatarbekaup nii palju kallim olla.
Võtame sellesama Lidli poenimekirja, kuigi tõsi küll, tegu on säästupoega. Tallinnas maksnuks ma ainuüksi piima (tetrapakis, ausa võrdluse huvides, kuivõrd Berliinis teistsuguseid ei müüdagi) ja kolme õlle (0,33 l, koos pandiga) eest üle kolme ja poole euro. Paneb kukalt kratsima. Sest see pole nii ainult Lidlis ja ainult toidukaubaga.
Deodorandid, ihukreemid, hambapastad… Hindadel on kohati kahe- kuni kolmekordne vahe. Riietest ei hakka rääkimagi. Loomulikult mitte alati ja mitte kõik kaubad, aga üldiselt saab selles suures metropolis igapäevaelu tarbed soodsamalt. Isegi väga paljude pubide õlle hind on üldjoontes samas vahemikus nii Berliini tuiksoontel kui ka Tallinna kesklinnas ...
Loe artiklit siit
(lüh. Eesti Päevaleht)
Vaata lisaks: Riia on taskukohane, Raekoja platsil küündib õlle hind 6 euroni, Bremen kingib sõõmu vabadust, Mustjala sinep otsib teed Saksamaa turule, Vaata, palju maksab toit Norras, Palju maksavad toiduained sinu kodukohas, "Ein Bier bitte!"
No comments:
Post a Comment