Soome alkoholipoliitikast ei tasu eeskuju võtta, ütles esmaspäeval Tallinnat külastanud Soome Õlle- ja Karastusjookide Tööstuse Liidu tegevjuht Elina Ussa. Ta on mures Eesti alkoholipoliitika suundumuste üle, mis hakkavad üha enam meenutama Soome omi.„Tasakaaluka ja kvaliteediteadliku joomiskultuuri arendamine on pikaajaline töö, aga selle mõju alkoholist tulenevale kahjule on püsivam kui kergesti eiratavate piirangute ja keeldude puhul. Valed alkoholipoliitilised otsused toovad kaasa rohkem kahju kui kasu,“ rõhutas Ussa.
Eesti õlleaktsiisi tõstmised ning väikeõlletehaste praegune maksustamine ei toeta õllekultuuri arenemist. Mõõdukal tasemel oleval alkoholi maksustamisel ja määrustel on oma koht, aga nende kõrval tuleks eesmärgiks seada vastutustundlike joomisharjumuste omandamine.
Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk on samal arvamusel: „Piirangud ja range maksustamine on kõige lihtsamad vahendid näitamaks, et probleemiga ikka kuidagi tegeletakse. Loodan, et meie otsustajad suudavad õppida teiste riikide vigadest ja valivad Eesti alkoholipoliitikas kaalutletult ehk küll pikema, aga püsivama tee.“
Soome alkoholipoliitika ebaõnnestunud
Soomes on üritatud vähendada alkoholist tulenevat kahju, mõjutades alkoholi üldist tarbimist. Selleks on kehtestatud kõrgeid makse ning erinevaid keelde ja regulatsioone. Joomisharjumusi ei ole eriti mõjutada püütud. Joomine eesmärgiga purju jääda on traditsioon, mida Soome alkoholipoliitika on isegi tagant tõuganud. Aastakümneid rakendatud alkoholipoliitika on oma põhiülesande ehk alkoholist tuleneva kahju vähendamise suhtes ebaõnnestunud. Seepärast tuleb alkoholipoliitika toimivus ja mõjud Soomes uuesti ümber vaadata.
Alkoholi maksustamine Soomes on juba praegu üks Euroopa Liidu kõrgemaid ja selle otsene tagajärg on näha nn alkoholituristide poolt Soome sisse veetava alkoholi suure mahuna. Alkoholiaktsiisi tõstmiste tulemusel kasvanud alkoholiturism on omakorda viinud alkoholitarbimise restoranidest välja kodudesse. See väljendub peale alkoholist tingitud kahjude statistika ka restoranide ja pubide kasumlikkuse ja tööhõive vähenemises. Alkoholi müügiluba omavad toitlustusasutused müüvad ainult 10 protsenti Soomes tarbitavast alkoholist ja alkohoolsete jookide müük neis kohtades langeb järjekindlalt.
Pidevad maksutõusud on viinud selleni, et riik kaotab alkoholiaktsiisi tulusid igal aastal rohkem kui 300 miljoni euro ulatuses Eesti kaubandusele. Pärast eelmist maksutõusu kasvasid riigi maksutulud vaid 6,4 protsenti, kuigi maksu tõsteti kümme protsenti.
Kasvanud alkoholiturism hoiab alkoholi kogutarbimist Soomes peaaegu muutumatuna, kuigi müük Soomes on langenud. Eraisikud toovad suurema osa alkohoolsetest jookidest Soome Eestist ja laevadelt. Ebaseadusliku impordi mahte võib ainult ligikaudselt hinnata. Eelmisel aastal ületati Eesti reiside osas nii reisijaid kui ka ööbimist puudutava statistika kõikide aegade rekordid ja turistide voog aina kasvab.
„Me peame alustama tööd vastutustundlike joomisharjumuste omandamise nimel. Eriti oluline on mõjutada suhtumist alkoholi. Meil on purju jäämist rõhutav joomiskultuur ja ülimalt salliv suhtumine purjus olemisse ka avalikes kohtades. Seda tuleb hakata muutma," ütles Ussa.
Eesti on vana õllemaa
Eestis on pikk õlletraditsioon juba keskajast saati, aga hiljem on tarbimine kaldunud kangete alkohoolsete jookide poole. Alkoholipoliitiliste lahenduste kaudu saab tõhusalt suunata tarbimist lahjemate jookide suunas, mis toetab ka mõõduka alkoholitarbimise suundumust ja vähendab alkoholi liigtarbimisest tulenevaid probleeme. Õllevaliku mitmekesistumist tuleb kõikide vahenditega toetada, et tarbijad avastaks selle traditsioonilise joogi erinevaid kasutusvõimalusi näiteks söögivalmistamisel ja muudel puhkudel.
(Eesti Päevaleht)
Vaata lisaks: Alkoholiaktsiisi tõus tõstab Soomes õlle hinda, Maksutõus toob Eestisse alkoholituriste juurde, Eesti poed võidavad Soome alkoholipoliitikast, Eesti võiks püüelda Rootsi poole, Eestis valitseb õllenatsism, Soomlased pooldavad Alko monopoli
No comments:
Post a Comment