Hinnad on Eesti omadele üsna sarnased, vaat et odavamadki. Eelroogade (antipasti) hinnad algavad restoranides 4–5 eurost, pastal ja pitsal 6 euro ümbrusest, tõsisematel praadidel umbes 8 eurost. Portsud on suured, nii pitsast kui pasta carbonara’st jagub lahedasti kahele. Pool liitrit majaveini maksab restoranis 4,5 eurot, suure kohaliku õlle standardhind on 4 eurot (ja õllepudel on siin tõesti suur – itaalia pint on 0,66 liitrit!). Tass espressot maksab pea kõikjal üks euro, klaas kangemat kolm (ja seda valatakse siin silma järgi klaasi 60–80 grammi). Lausa õnnega koos on need, kes elavad kööginurgaga apartemendis. Poolekilose paki singiravioole saab kätte 99 sendiga, piimaliiter maksab 70 eurosendi ümber, samuti leivapäts. Enamiku puu- ja köögiviljade kilost küsitakse 99 senti.
Kodumaise juustu kilohind algab 6 eurost. Tihketel ja kuivadel, võimsa maitsega sinkidel-salaamidel, mida müüakse õrnõhukeste viiludena, 10 eurost. Naturaalses sooles toorvorst, millega kaubeldakse siin sõna otseses mõttes meetrikaupa, maksab 4,5 eurot kilo eest. Kilo soolatud oliive – kuus ja pool eurot, sama palju maksab turul kilo päikesekuivatatud tomateid.
Poolteiseliitrise pudeli maakonnaveini Nero d’Avola saab supermarketist 3 euroga, liitri pakiveini alla euro. Mis nipiga õnnestub siin värske sealiha (küll kondiga) kilohind mõnes poes 2,5 euro kandis hoida, jääbki arusaamatuks.
Arvestada tuleks vaid sellega, et ehkki mõnelgi uksel on pangakaardi pilt, armastatakse sularaha siin rohkem.
(Õhtuleht)
No comments:
Post a Comment