Saksamaa vanas hansalinnas Bremenis teatakse, kuidas seal leiduvaid väärtusi esile tõsta.Kes ei teaks vendade Grimmide muinasjuttu eeslist, koerast, kassist ja kukest, kes üheskoos kodust põgenesid! Esimesed kolm pagesid vanaduse tõttu – peremees ähvardas nende elupäevade lõppu kiirendada –, viimane aga supipotti sattumise eest. Lõpp hea, kõik hea, Bremeni linnas leidsid nad uue elupaiga ...
Taaskasutus saksa moodi
Kuigi Bremen on suuruselt Saksamaa kümnes linn, ei taju seda põrmugi – pilvelõhkujaid siin pole, trammiga lennujaamast kesklinna jõudmine võtab umbes kümme minutit. Vanalinna keskne osa on suhteliselt kompaktne, paari tunniga jõuab sellele ringi peale teha, ent tuleb endale aru anda, et Teise maailmasõja eelviimasel aastal hävitasid liitlasväed 62 protsenti kogu linnast.
Lisaks juba mainitud raekojale ja selle lähedal sajandeid tegutsevale turule tasub kiigata raekoja-alusesse veini- ja 800 külastajat mahutavasse õllekeldrisse, et saksapäraselt rammusaid roogi nautida.
Ning muidugi üle maailma tuntud, Bremenis pruulitavat Becksi kesvamärjukest lonksata. Seda võib edukalt teha ka linna läbiva Weseri jõe äärsetes tänavakohvikutes või kitsaste tänavatega imekauni Schnoori linnaosa parimateks peetavates restoranides, mille ülakorrust ehivad tihtipeale öökulliaugud. Nimelt kasutati keskajal just nende lindude teenuseid närilistest vabanemiseks.
Lõbustusasutustes valitsev taaskasutussüsteem, õigemini taaramajandus meenutab aga pisut Nõukogude aega. Nimelt kasseeritakse iga õllepudeli või veiniklaasi eest lisatasu, mis hinnakirjas ei väljendu – umbes 50 eurosenti. Tühja taaraga enesestmõistetavalt baarijärjekorras seismine, et raha tagasi saada, tekitab kerget nostalgiat ...
(lüh. Postimees)
Loe artiklit siit
Vaata lisaks:
"Ein Bier bitte!"
No comments:
Post a Comment