Enne festivali algust teostasid nad arheoloogilisi väljakaevamisi alal, mis oli 1977. – 2005. aastani festivali telkimisala ja mis läks peatselt üleskaevamisele. Seda ala võis käsitleda kui ehedat kultuuripärandit. Enne selle kadumist lootsid tudengid leida jälgi, mis festivali fenomenile uut teavet lisaks. Väljakaevamised kestsid kõigest viis päeva, kuid tudengid suutsid selle ajaga läbi uurida 700 ruutmeetrise ala, vahendab Imeline Teadus.
Väljakaevamised tõid päevavalgele mitmeid “virtsa” ladestusi kurikuulsast mudakihist, mis festivali vihmastel suvedel tekkis. Kõik kihid lehkasid õlle, uriini ja mulla järgi. Kui pealmised kihid koosnesid kruusast, siis alumistes kihtides oli saepuru ja vanimates muld. Kihid peegeldavad festivalikorraldajate virtsakäitlemise arengu ajalugu – mitte midagi tegemisest kuni saepuru ja seejärel kruusa kasutusele võtuni.
Telkimisala piirdeaia juures mõõtsid tudengid maapinna fosfaadi sisaldust, et selgitada välja, kas laialdaselt levinud piirdeaedadele urineerimine oli endast jälgi jätnud. Arheoloogid kasutavad fosforanalüüse näiteks loomade elutsemiskoha paiknemise määramiseks. Roskildes näitasid proovid, et fosfaadi kontsentratsioon piirdeaedade juures oli võrreldes ülejäänud platsiga kahekordne ja samal tasemel kui ühes sigalas. Fosfori sisaldus maapinnas oli nii suur, et seda on võimalik sealt leida ka tuhandeid aastaid hiljem.
Traditsiooniliselt kaevavad arheoloogid sügavates ajalookihtides, kuid nüüd on nad avastanud, et neid meetodeid saab kasutada ka alles hiljuti möödunud ja unustuse hõlma vajuvate aegade kirjeldamiseks. Täpsemalt saad lähiajaloo arheoloogilistest uuringutest lugeda Imelise Teaduse maikuu numbrist. Kirjutame tulemustest, mida on andnud Roskilde festivaliplatsi, vana hipimaja, prügimäe ning iidvana kaubiku arheoloogilised uuringud.
(Delfi)
No comments:
Post a Comment