Sammud, oiged, ohked, külmad tuuled, varjud, karjed – kõike seda võib näha ja tunda Pärnus, mis vähemalt legendide ja lugude põhjal on Eesti kummituspealinn.Legende liigub nii internetifoorumites, turul kui linnakodanike juturingides. Kui peatada mõni jalutaja ja küsida, kas nad teavad ehk mõnda maja, mida kimbutatakse, on küllaltki tõenäoline, et nad pajatavad loo oma tuttavate tuttavatest, kes elasid kusagil vanas kortermajas ja pidid sealt ära kolima, sest keegi kogu aeg kummitas.
Uskuda või mitte uskuda, selles on küsimus. Pärnu Postimees võttis plaaniks käia läbi rahvasuus kõige levinumad kummitusmajad, et selles ise veenduda. Otsi lolli, kes ei kardaks kolli …
Pärnu õlletehas
Pärnu õlletehase avas perekond Bliebernicht 1879. aastal Et perepea pidevalt Euroopa vahet käis, hoolitses märjukese tootmise eest pereema tütardega. Sellest tulenevalt kummitavat vanas tehases just perenaise vaim, kes vaatavat, et töö ikka käiks.
Hoonete praeguse omaniku Kauko Ruponeni sõnade kohaselt toimub vähemalt kompleksi ühes osas tööstuslik tootmine, seega võib kummitus rahul olla.
Ruponeni jutu järgi võib õhtuti tõepoolest kuulda hääli ja mitu korda on juhtunud, et uksed, mille ta enda teada kindlasti lukku on keeranud, on lukust lahti. Ta arvab, et kui naisterahvas kondabki mööda vanu niiskeid õllekeldreid, on ta tõenäoliselt heatahtlik ...
(lüh. Pärnu Postimees)
No comments:
Post a Comment