A Le Coq'i õlletehase juht Tarmo Noop on seda meelt, et kaljaks saab nimetada vaid naturaalset linnastest kääritatud jooki, sest kalja näol pole tegu mingi uue, vaid juba ammu sellisena tuntud joogiga.«Me ei ole kalja välja mõelnud. Sellisena on see defineeritud kõigis riikides. Kali on naturaalne ja tervislik jook, mis sisaldab ohtralt D-grupi vitamiine ja mineraale,» selgitab ta.
Noop ei eita, et kääritusprotsessi tulemusena tekib kalja sisse teatud kogus alkoholi, nagu näiteks ka keefiri puhul. Praegu sisaldab näiteks A Le Coq'i kali 0,5 protsenti alkoholi.
Vene ajal oli kali määratletud riiklike GOST-idega, mis ka Eesti Vabariik algul teatud osas üle võttis. Kehtis riiklik karastusjookide standard, milles ka kali sees oli. Paraku kaotasid need 2001. aastal kehtivuse ja tekkiski vaakum.
Nüüd on turule tulnud mitmeid kaljataolisi jooke, mis koosnevad suhkruveest, millele on lisatud keemilisi kalja lõhna- ja maitseaineid. Noobi hinnangul erineb selline jook naturaalsest kaljast diametraalselt, sest ei sisalda ka vitamiine ja mineraalaineid.
Täna on Eesti kaljatootjatest ainus riik, kus see jook on seadusandlikult reguleerimata. Lätis ja Leedus on näiteks kalja definitsioon olemas. «Arvan, et Eesti inimesel on õigus teada, mida ta joob,» lausub Noop.
Sama muret on väljendanud ka Saku Õlletehas.
Õlletootjad, kes täna naturaalset kalja toodavad, sooviks, et põllumajandusminister paneks oma määrusega paika kalja definitsiooni ja teisi, kaljamaitselisi karastusjooke, mida on märksa odavam toota, ei tohiks kaljaks nimetada. Selliste hulka kuulub teiste seas ka Coca-Cola toodetav Linnuse kali.
(Postimees)
Vaata lisaks:
Kääritamata kaljad on kaljalaadsed joogid?
No comments:
Post a Comment