Eesti joogiturg 2012?

Vaadates tagasi möödunud aastale võib joogiturul toimunuga igati rahule jääda – tarbijad ei hoidnud eurosid rahakotis ja olid tarbimislainel; joogitootjad panustasid kõvasti tootearendusse ning poelettidele ilmusid mitmed täiesti uued tooted ja pakendid, joogiturg kasvas tervikuna 5%.

Kuidas näeb Eesti suurim joogitootja alanud aastat? Mis toimub joogisektoris, milliseks kujuneb tarbimine ning millega suudavad üllatada tootjad joogilettidel, kus juba praegu on väga rikkalik valik?

Allpool püüan lühidalt kokku võtta märksõnad, mis iseloomustavad käesoleva aasta arenguid.

Kindel on see, et Eesti joogiturul jätkub 2012. aastal väga tihe konkurents, ehkki tootjaid on antud kategoorias vähe. Iseloomulik on ka see, et tootja, kes pakuks ainult paari-kolme üksikut toodet, ellu ei jää – sortiment tuleb hoida äärmiselt lai. Omapäraks on ka asjaolu, et igas tootesegmendis liigub areng nö nishistumise suunas – näiteks laager tüüpi õllede segmendis on maitsete valik muutunud väga mitmekesiseks, mängitakse humala jt maitsenüansside timmimisega tarbijale meelepärases suunas. See on kindlasti tarbijale meeltmööda ning mõjutab igati positiivselt Eesti õllekultuuri tervikuna.

Kui räägime joogituru trendidest, siis selge on see, et trendid ei teki iseenesest – trende loovad ja suunavad ikkagi tootjad, kelle jaoks on olulisim tarbijate ja turu tagasiside ning ostukäitumine – olgu siis tegemist õlle, vee, mahla või mõne muu tootekategooriaga. Turuarengut suunav tootjate aktiivsus väljendub pidevas arendustöös toote, maitse, pakendi ja hinnaga, mis peab olema tarbijale vastuvõetav. Sellel lisandub tarbija kõnetamine keeles, mis peab inimesele meeldima ja kohale jõudma – kõik nimetatud komponendid peavad olema paigas, vastasel juhul pole turul edu loota.

A. Le Coq on investeerinud tootearendusse viimastel aastatel järjepidevalt vähemalt miljon eurot aastas ja erandiks pole ka käesolev. Selle aasta investeeringute fookus on sihitud õlle, vee, mahla ja karastusjookide sektorisse, kus plaanime üllatada uute maitse ja pakenditega.

Rääkides jookide hindadest võib öelda, et suurem hinnatõus jäi 2011. aasta lõppu. Kõige enam puudutas see mahlasid ja mahlajooke, sest toorme hinnad tõusid aastaga ca 30%. Arvan, et 2012. a teises pooles võivad hinnad pigem veidi langeda.

Kindlasti on üheks arenevaks segmendiks vesi, pudelivee tarbimine muutub trendikamaks ning antud kategoorias ennustan vähemalt 5% tõusu.

Õlu ja lahja alkoholi kategooria kasvab 2-3%, mittealkohoolsete jookide segmendis märksõnadeks naturaalsus ja tervislikkus

Rääkides õlleturust ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et Eesti õlleturgu iseloomustab väga lai tootevalik ning teatav niššistumine – tootjad pakuvad pidevalt uusi võimalusi ning tarbijad lähevad pakutavaga kiiresti kaasa. A. Coq on õlleturul nö niššide loomisel olnud väga aktiivne – olgu tegemist siis eri rahvuste õllede turuletoomisega (mullu tšehhi tüüpi õlu Pils, venelastele suunatud õlu Lidskoe Pivo jne) või täiesti uue, väga lahja alkoholisisaldusega õllesegmendi loomisega. 2,9%ne lahja õlu A. Le Coq I võeti väga hästi vastu ning võib öelda, et lahja alkoholi segmendis toimub liikumine üha lahjema alkoholisisaldusega toodete suunas.

Rääkides lahja alkoholi segmendist tuleb lisada, et Eesti joogituru eripäraks nö vana Euroopaga võrreldes on brändide ja sortide rohkus ning suur väljapanekupind jaekaubanduses. Eesti on selgelt joogitarbija suunitlusega maa ning selle üle võib suurima joogitootjana kindlasti rõõmustada – seevastu näiteks Saksamaal või Hollandis on poeletil ainult 3-4 kohaliku tootja õlu ning 4-5- importtoodet.

Lahja alkoholi turgu on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi kõige enam aktsiisi ja teraviljahindade tõus, mis lõi mullu sügisel hinnarekordi. Samas pole enamus tootjatest hindu muutnud. Veebruaris tõuseb alkoholiaktsiis, mis tähendab, et märtsist võib oodata alkoholi segmendis 2-3% hinnatõusu.

Ennustan, et lahja alkoholi, eeskätt õllede segmendis, tõuseb pakendi osas klaasi ja purgi osakaal plastpudeli arvelt, sest toote innovatsioon liigub klaasi ja purgi suunas. Õllekultuuri aspektist muutub tootjatele üha olulisemaks, kuidas väärindavad õlle pakkumist restoranid, kohvikud ja pubid. Näiteks A. Le Coqi eestvedamisel koolitasime eelmisel aastal Eestis üle 40 pubi ja baari teenindaja õlle serveerimise aspektist – kuidas õigesti serveerida ,millisest klaasist, millise temperatuuri, ja vahuga. Olen veendunud, et kõik nimetatud detailid on olulised – Eesti on tarbimist arvestades ikkagi õllemaa – küsimus pole selles, kui palju me õlut joome, vaid kuidas me seda teeme ja kui kõrgelt õiget serveerimist hindame.

Mittealkohoolsete jookide sektoris on endiselt kõige paremini müüvaks kaubaks tervislik ja naturaalne. Tootjad loobuvad aso-värvidest, säilitusainetevaba tehnoloogia muutub üha olulisemaks.

Traditsioonilise karastusjoogi segment tõenäoliselt ei kasva.

Ja lõpetuseks – soovin, et eestimaalased valivad janukustutamiseks ikka kohaliku toote, sest põhjust selleks on küllaga - uued tooted ja maitsed vajavad järgiproovimist ning hindamist!

(A. Le Coq)

Vaata lisaks: Joogituru arengutest 2011. aastal, A. Le Coqi müük kasvas 18%, eksport 73%, A. Le Coqi aasta kogumüük kasvas 7%, Margus Kastein - Saku Õlletehase uus juht, Saku on eeloleva aasta suhtes optimistlik