USA president Barack Obama leiab endale ju ikka koha, kus pint Guinnessi alla kulistada ja kohalikega juttu puhuda, aga üldiselt on turistidel üha vähem võimalusi maha istuda ja kõri kasta.
Alates Keldi tiigri tipphetkedest aastal 2006 on oma uksed sulgenud ligi 1000 pubi, kõrtsmikud aga hoiatavad, et tänavu kaob veel 5000 töökohta.
Sama ajaga on baaride müük kukkunud peaaegu kolmandiku. Litsentseeritud pubisid on kogu Iirimaa peale nüüdseks vaid 7509 – ehk siis kaugeltki mitte igal tänavanurgal, nagu vanasti kiideldi.
«Eks allakäigu põhjusi ole mitu, aga peamiselt ikka see, et inimeste elustiil on nüüd teine. Lisaks uued reeglid ja nõrk majandus,» ütleb pubide lobigrupi Vintners Federation of Irelandi tegevjuht Padraig Cribben. «Sularaha inimestel ei jätku, lisaks on [alkohol] poes nüüd palju odavam.»
Detsembris demonstreeris Iiri parlamendi ees mitusada kõrtsmikku, kes nõudsid meetmeid «pubikriisiga» võitlemiseks: madalamaid makse, väiksemat aktsiisi ja alkoholi odavmüügi keelamist kaubamajades.
Kõrtsmike kurtmine kõlas kurtidele kõrvadele.
Pigem tabas pubipidajaid uus hoop müügimaksu 2-protsendilise tõusu näol 23 protsendini – Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi abipaketi tingimuste rahuldamise raames.
«See samm võib veel mitmele pubile kabelimatsu anda, eriti maal» ütles Cribben.
40 kilomeetrit Dublinist lõunas asub küla nimega Rathnew, külas aga kõrts nimega Fitzpatrick's. Viimase viie aastaga on selle pubi müük kukkunud 30 protsenti. Kõrtsmik Liam Fitzpatrick, kes selles asutuses juba alates 14 eluaastast leiba teenib, täheldab viimasel kümnendil teatud kultuurinihet: iirlased joovad pigem kodus, mitte kõrtsis.
Süüdi olevat suitsukeeld, krõbedamad trahvid jokkis peaga sõitmise eest, poes saadaolev odavam alkohol – ning kenamad kodud. Lisaks pani pubidele põntsu ka majanduslangus, mis on toonud kaasa kõrge töötuse ja teatud annuse emigratsiooni.
«Paljud pubid on ohus. Ma ütleksin, et lähiaastatel võib iga kolmas [neist] kinni minna,» oletab Fitzpatrick.
Et oma pubil hinge sees hoida, korraldab Fitzpatrick õhtuti kontserte, aitab joogifirmadele reklaami teha ja sõidutab kundesid (pärast) kojugi. Hiljuti võttis ta pindi Guinnessi hinnast maha 20 protsenti – nüüd siis 3,65 eurot. Aga ostukeskusest saab purgi Guinnessit ikka kolm korda odavamalt.
Lisaks on Iirimaal nii, et viimase kümnendiga on kahekordistunud veini tarbimine (88 miljoni liitri peale aastas). Veini joob aga iirlane pigem kodus, kui kõrtsis. Veinimüük on majanduslanguse ajal jätkuvalt kasvanud, pubide põhimenüü (õlu, kangema kraami ja siidrite) müük on kukkunud.
Et hoida noorte tervist ja vähendada alkoholi kuritarvitamist kaalub Iiri valitsus alkohoolsetele jookidele miinimumhinna kehtestamist. Samas suunas liiguvad mõtted ka Šotimaal ja Inglismaal. Teel võib olla aga takistusi, kuna alkoholitööstus ähvardab omalt poolt kohtuasjadega.
Heineken Irelandi äridirektori David Forde’i sõnutsi on pubidel tänu Iiri ja Euroopa panganduskriisile raskusi ka krediidiga.
Kuna pubimajandus on oma olemuselt hooajaline, kasutavad kõrtsmikud vaiksetel aegadel sageli pangakrediiti ja teenivad sellelt parematel kuudel kasumit. «Kuna krediidiga on kitsam, läheb tihti raskeks ka põhimõtteliselt korralikel pubidel,» ütleb Forde.
Vintnersi assotsiatsiooni andmetel on üle 100 pubi kas raskustes firmade «riiklikul nõustamisel» (lähtuvalt Iiri seadustest) või Iirimaa «halva panga» NAMA kontrolli all.
«Praegu on pubi veel omal kohal kui üks tähtis Iiri asutus, turismimagnet ja koht, mis kogukonda koos hoiab,» ütleb kõrtsmik Fitzpatrick. «On oht, et see läheb meil kaduma. Valitsus peab otsekohe tegutsema.»
Copyright The Financial Times Limited 2012.
(Postimees)
Vaata lisaks: Mis on Eestis head?, Heineken hoiatab hääbuva õlleisu eest, Briti suurpank müüs 918 pubi, Põhja-Iirimaal jalgpallisärgiga pubisse ei saa, Baarimehi süüdistatakse kliendi surnuksjootmises
No comments:
Post a Comment