Keskaja inimese ajaveetmisel mängisid pikas Tallinna talves suurt osa gildid ja neis korraldatavad joodud. Meelelahutus oli korporatiivsete üksuste kanda, mis tänapäevamõistes olid kaupmeeste klubid. Näiteks Mustpeade vennaskond, kuhu võisid kuuluda vaid vallalised kaupmehed. Kõrtsid asusid Hargla sõnul linnamüürist väljaspool ning omasid ontliku linnakodaniku jaoks nigelat mainet. Kus linlane siis peale gildide veel oma õlut või midagi kangemat jõi? "Kaupmehed, vaimulikkond ja eliit jõid kas oma eluhoonetes või korporatsioonis. Õllepruulid käisid kas kodudes pruulimas või müüsid õlut linna peal." Loomulikult käidi napsi võtmas ka apteegis, mida Melchiori raamatutes sagedasti ette tuleb.
Hargla naerab, et vahel on tuldud temaga kõrtside teemal vaidlema, sest vähemalt ühe Vene-Liivi sõja aegse Talllinna kõrtsi asukohta teab iga tänapäeva eestlane – filmist "Viimne reliikvia" tuntud Lonkav Konn. "Mulle on üritatud väita, et selle kõrtsi asukoht on dokumentaalselt tõestatud. Nagu ka daamipüstolid, kuulub see väide fantaasiamaailma."
(Õhtuleht)
Vaata lisaks: Tallinnas taastatakse õllepruuli tänav, Kus kirik, seal kõrts, Mida jõid vanad eestlased, Kaua meres olnud pudel jõudis kodutehasesse, Apteeker Melchiorile asendas klooster Google'it
No comments:
Post a Comment