Saku Õlletehas viis koju 7 reklaamiauhinda

Eesti juhtiv joogitööstus Saku Õlletehas viis neljapäeva (17.05) õhtul Pärnu klubis Sunset toimunud Kuldmuna galalt koju kokku 7 auhinda, lisaks aasta parima kliendi tiitlile jagus Saku rikkalikku tooteportfelli üks kuldmuna, kaks hõbemuna ning kolm pronksmuna. Kõige enam auhindu – kokku 3 reklaamimuna – võitis Saku ROCK.

Reklaamikonkursi Kuldmuna 2012 aasta parim klient on Saku Õlletehas.

Digitaalse reklaami valdkonnas, kategoorias „Kodulehed“ pälvis KULDMUNA Saku Õlletehase uus koduleht. Pika ajalooga Eesti suurima ja vanima õlletootja uue kodulehe eesmärk oli võimalikult selgelt ja isuäratavalt esitleda kogu Saku tootevalik, tuua välja vanad head Saku reklaamklipid ning esitada illustratiivne ülevaade Saku Õlletehase ajaloost ja õllekultuurist.

Kategoorias „Välireklaam, poster / Toiduained“ võitis HÕBEMUNA alkoholivaba õlu Rock reklaamiga Zero 2 Hero ehk Rock kiiretele ja vihastele.

Kategoorias „Kampaania / Eelarve üle 30 k€““ sai HÕBEMUNA Rock Reality ehk lugu sellest, kuidas luua sponsorlustegevusele sisulist lisaväärtust ja kaasata oma brändi fänne täiesti uuel moel. Tagajärgedeks Rabarocki publiku- ja õllejoogirekord, lisaks loodi rahva abil uus bänd, mis esines edukalt Rabarocki festivalil.

Kategoorias „Trükireklaam / Toiduained“ pälvis PRONKSMUNA Saku Originaali jaanipäeva reklaam, kus ettevõte andis visuaalselt efektsel moel teada selles, et iga mees võib jaanipäeval arvestada vihmasaju ja hea kodumaise õllega.

Kategoorias „Postitatud“ võitis PRONKSMUNA Saku Punapea. Tegemist oli spetsiaalselt Saku Õlletehase 191. sünnipäevaks valmistatud pakendi-kutsega.

Disaini valdkonnas ning kategoorias „Pakend“ sai PRONKSMUNA Rock õlu oma põhjaliku uuenduskuuri eest. Rock on nüüd noorem kui kunagi varem.

Lisaks Kuldmuna konkursile pälvis Saku Õlletehas Best Marketingi iga-aastasel turundussündmusel Password 2012 aasta turundustiimi tiitli.

Saku Õlletehas on 190-aastase ajalooga Eesti vanim ja suurim järjepidev õlletööstus, mille eesmärk on pakkuda tarbijatele kvaliteetsete jookidega mõnusat värskendust ja uudseid elamusi. Aastast 2008 on Saku Õlletehas rahvusvahelise õllekontserni Carlsbergi täieõiguslik liige, kuuludes seeläbi rahvusvahelisse õlletootjate kõrgliigasse.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:

Saku Õlletehas

Selgusid Kuldmuna 2011 võitjad
Aasta turundustiim 2011

Kontrolör Sairi: vaatan pubides mehi teise pilguga

Aasta alguses kuulutas A. Le Coq oma Facebooki-lehel välja konkursi erilisele õllekontrolöri ametikohale. Ka eilset tänavaküsitlusel tehtud videouudist vaadates võis järeldada, et õllekontrolöri amet tekitab paljudes hämmingut. Kas MUPO on loonud uue ametikoha?

Publikul õnnestus üks õllekontrolör kinni püüda ning tema käest küsida, milles tema igapäevatöö seisneb. Kuigi õlut seostatakse ennekõike meestega, selgub, et õllekontrolöri ametit võib vabalt pidada ka naine. Saage tuttavaks – õllekontrolör Sairi Aarelaid.

Mida sa algul arvasid, kui sellest kandidatuurist esimest korda kuulsid?

Mulle tundus see väga huvitav väljakutse. Samas polnud ma üldse kindel, mida üks õllekontrolör tegema peaks. Esimene mõte oli, et kas nüüd peab palju õlut jooma hakkama. Huvi tekitas eelkõige kontrolöri osa ning tõlgendasingi seda endale kui millegi kontrollimist. Kuna olen kogu aeg pidanud väga tähtsaks kõrget teeninduskvaliteeti, tundus just selle ameti omandamine õige samm edasi.

Õlut seostatakse tihti meestega. Miks otsustasid Sina õllekontrolöriks kandideerida?

Õllekontrolör ametina tundus väga eriline, sest ma ei ole suur õllesõber ja ei vali kunagi õlut esimeseks alkohoolseks joogiks. Pigem pidasin naiseks olemist kandideerimisel enda eeliseks, kuna kõik ju teavad, et mehed joovad palju õlut, aga miks mitte ei võiks ka naine nautida õlut toidu kõrvale nii, nagu nauditakse veini.

Mis oli Sinu esmamulje õllekontrolöri ametist?

Selleks, et õllekontrolöriks saada, tuli läbida esmalt põhjalik õllekoolitus, kus saime teada kõik õlle valmistamisest kuni selle õige serveerimise ja toiduga sobitamiseni välja. Oli väga eriline tunne, kui õlletehase direktor Tarmo Noop isiklikult pühendab pool laupäevast, et uutele kontrolöridele tutvustada nii tehast kui ka õllemuuseumi, millest ma enne polnud kuulnudki.
See amet on uskumatult palju minu teadmisi õlle osas avardanud ja ka nõudmisi muutnud. Tunnen tõelist naudingut külastada pubisid ja minu endagi jaoks on uskumatu, kuidas mulle õlu on maitsema hakanud.

Õllekontrolör kontrollib eelkõige õlle serveerimist. Kas see on oluline ja miks pead Sina seda oluliseks?

Vaatan nüüdsest pubides ja restoranides õlut serveerivaid kelnereid ja baaridaame hoopis teise pilguga, sest see on väga oluline, kuidas õlut serveeritakse. Õlle välimus on pelgalt üks osa maitsest. Usun, et kui kõik saaksid läbida koolituse, kus nad saavad omal nahal tunda, milline vahe on õigesti serveeritud ja nii-öelda valesti serveeritud õllel, siis ei kahtleks keegi õllekultuuri hoidmise ja arendamise vajalikkuses. Õlu, mis on serveeritud õigesse klaasi, õigel temperatuuril, korraliku vahuga ja meeldiva naeratusega teenindaja poolt, on hoopis teine ja palju parema maitsega.

Mida sa ise teada said, kui õllekontrolöri ametit õppisid? Kas midagi üllatas ka?

Kõige tähtsamaks pean teadmist, et iga toidu kõrvale ei saa valida ühte ja sama õlut. Erineva roa jaoks sobib vägagi erinev õlu, mis võib kogu maitsekoosluse palju paremaks muuta. Varem ma ei osanud hinnata õlut kui erinevat janukustutajat ja toidu maitsete mitmekesistajat.

Millal hindate teeninduskohta maksimumpunktidega ja mille vastu eksitakse enim?

Maksimumpunktid saavad kohad, kus õlu on serveeritud sobilikust õlleklaasist ning õigel temperatuuril ja serveeritud õlle peal on 2–3 cm õllevahtu. Õlleklaas on asetatud õllealusele ning klaasil olev logo on suunatud kliendi poole. Samuti peab töötaja oskama soovitada õlle kõrvale sobilikke roogasid ning kirjeldada õlle maitset.

Mille vastu eksitakse kõige enam?

Pubides ei kasutata pea üldse õlleklaaside aluseid. Kahjuks ka osa pubisid ei jälgi, millise vahukogusega õlut kliendile serveeritakse.

Millistest Eesti pubidest ja restoranidest võib saada praegu tipptasemel serveeritud õlut?

Vastava väljaõppe on saanud ligi 50 pubi ja restorani üle Eesti, mille tunneb ära ukse peal oleva Beer Stari märgi, õllealuste ning Beer Stari nimega märgistatud õllekraanide järgi. Beer Stari sertifitseeritud pubid on järgmised:

Tallinnas ja Harjumaal: Beer Garden, Scotland Yard, Chicago, Talu Kõrts, Helsingi Lokaal, Tondi Resto, Kuldne Notsu, Basiilik, Kuulsaal, Senso, Englishman Pub, Reval Café, Vana-Viru Pubi, Imperial Pubi, Molly Malone’s, Mosaiik, Shamrock, Kaljas, Jussi Õlletuba, Trattoria Massimo, Al Mare Grill, Laulasmaa SPA, Soku Pubi;

Tartus: Truffee, Ristiisa, Big Ben, Klubi Trehv, Vassilissa, Kotka Kelder, Chocolats de Pierre, Ränduri Pubi, Zum Zum;

Otepääl: Hermani Pubi ja Oti Pubi;

Võrus: Õlle nr 17;

Kuressaares: Arensburg Boutique Hotel & Spa, Kuressaare Pritsumaja ja Vaekoja Pubi;

Pärnus: Bravo, Pärnu Kuursaal ja Aleksandri Pubi;

Ida-Virumaal: Pubi Privaat ja Mio Mare restoran.

Mida teeb õllekontrolör?

Õllekontrolöri ülesandeks on hinnata pubides ja restoranides õlle serveerimise kvaliteeti ning teenindaja teadmisi õlle ja toidu sobitamise kohta. Selle ametikoha lõi A. Le Coq möödunud sügisel ellu kutsutud õllekultuuri arendamise projekti Beer Star raames, kus koolitati välja ligi 50 pubi ja restorani õlut õigesti serveerima. Kuna A. Le Coqi sooviks on tagada projekti jätkusuutlikkus ning õlle serveerimise kvaliteet koolitatud kohtades, värvati ühtekokku 17 õllekontrolöri, kes hindavad serveerimisoskust Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kuressaare Beer Stari märki kandvates kohtades. Samuti saavad kõik, kes külastavad Beer Stari märgiga tähistatud pubisid, anda tagasisidet ja jagada oma arvamusi õlle serveerimise kohta Beer Stari kodulehel.

(Delfi)

Vaata lisaks: Viis enimlevinud viga õllede serveerimisel, Õlu passib ka šokolaadikoogi kõrvale, Kontrolörid alustavad serveerimise hindamist, Millised on toidu ja õlle sobitamise reeglid?, Nii tuleb serveerida..., Kuidas pakkuda õlut?, Õllesommeljee toob kultuuri muutusi, Mida inimesed kontrolörist arvavad?

A. Le Coq Pils - eelmise aasta edukaim toode

Turu-uuringufirma Nielsen andmetel oli 2011. aasta Eesti edukaim uus toode A. Le Coq Pils õlu, millele järgnesid Kalevi Mesikäpa batoonike ja Eesti Pagari Tosta rukkiröst.

2011. aasta kõige edukaimad uued tooted selgitas Nielsen välja kaheosalise uuringuga. Esmalt analüüsis ettevõte ketikaupluste mulluseid müügiandmeid ja selgitas välja eri tootegruppide parimad uued tooted vastavalt nende keskmisele kuisele müügikäibele. Teine osa koosnes tarbijauuringust, kus 550 tarbija seas läbi viidud internetiküsitluse käigus selgitati välja, kui suur hulk tootegrupi tarbijatest on antud toodet ostnud. Mõlema osa tulemused koondas Nielsen ühisesse indeksisse, mis määras toodete üldise järjestuse.

Edukamate uute toodete valimise viis Nielsen Baltikumis läbi neljandat korda. 2008. aasta edukaim uus toode Eestis oli Fazeri must leib, 2009. aastal A. Le Coqi kali ja 2010. aastal Eesti Pagari Rehe rukkileib.

Allikas: BNS

(A. Le Coq)

Vaata lisaks: Eesti võitis õlle maavõistluse Soomes, Delfi suur jaanipäevane õlletest, A. Le Coq alustas õlle A. Le Coq Pils tootmist

Test: Üllatused ei pruugi alati meeldivad olla

Rohkem kui kümme aastat olen iga nädal ühe restoraniloo kirjutanud – piisavalt pikk aeg, et Eesti söögikohtadest võiks juba enam-vähem korraliku ülevaate saada. Aga ei, ikka leidub üllatusi, ka halvas mõttes.

Kui avatakse mõni uus koht, mis ootamatult heaks või halvaks osutub, siis pole see tegelikult üllatus, uued tegijad annavad kohale nagunii uue näo. Aga kui vana aasta viimaseks õhtuöögiks interneti abil mugavat kodulähedast restorani otsima hakkasin, leidsin enda jaoks midagi päris uut, mis tegelikult juba kindlasti rohkem kui kümme aastat olemas on olnud.

Kes arvab ära, mis kohaga on tegemist? Annan vihjeid. Kolmesaja kuuekümne kohaline restoran. Kaheksa konverentsisaali. Hotell, kus peale tavaliste ühe-, kahe- ja kolmekohaliste tubade on ka mullivanni ja saunaga luksusnumbrid. Oma pagar. Aadressi veel ei ütle, aga lähimad tänavad on Mahla, Kuremarja, Karusmarja ja Sinilille.

Nagunii ei arvanud ära. Tegemist on restorani-hotelli-konverentsikeskusega Dzingel, mis asub Tallinnas Männikul. Koduleheküljel lubatud 360 inimest mahutavast söögisaalist oli väiksem, linaga kaetud laudadega pool sünnipäevapeoks reserveeritud.

Seega jäi meile valida grillisaaliks nimetatud kulunud laudade ja juhuslike mööblitükkidega sisustatud saaliosa ning kojumineku vahel. Nii haledat algust pole tükk aega olnud. Saal oli peaaegu tühi, kui viis viina viskavat mustades särkides noormeest välja arvata. Astusime baarileti juurde, mille taga seisis kaks teenindajatütarlast.

“Tere, tahaksime süüa,” andsin teada meie tuleku põhjuse. Vaikus. Ei mingit reaktsiooni. “Kas olete avatud, kas süüa saab?” üritasin veel kord. “Võtke menüü,” viitab üks tütarlastest lõuaga baariletil lebava vakstukaanelise menüü suunas. Nonii.

Oli külm, jätsin mantli selga. Valisime pisut puhtama laua, lükkasin eelmisest sööjast jäänud leivapuru pihuga kokku ja asusin kokku panema vana aasta üle-eelviimasesse päeva sobivat õhtusööki. Frititud kalmaarirõngad ei sobi, õlletaldrikut ei vaja, sakuskaga pole midagi teha.
Hing ihkas klassikat, aga mitte õlle- ega viinalaua oma. Suupistete hulgast leidsin peale Pringelsi kartulikrõpsude ka Orbiti ja Mynthoni. Tõe huvides – loetelu ei ürita olla ammendav, eelroogade valikus leidus muudki. Mõni nimetus, nagu heeringas hapukoore ja kartuliga ning lõheroos, tundus isegi päris isuäratav.

Hapukapsaga seapraele kõige lähem roog oli marineeritud sealihavarras ahjukartuli ja marineeritud punase sibulaga. Selle ma valisingi ega pidanud kahetsema – endiselt on sealiha tundmatus söögikohas kõige turvalisem valik. Kukeseenesupp tundus maitse poolest kalduvat rohkem paki kui metsa poole, aga mõned ehtsad seened päästsid selle täielikust läbikukkumisest.

Lõheprael oli uhke nimetus: lõhefileesteik hiidkrevetivarda ja makaronirisotoga. Tegelikkus nii uhke ei olnud, sest lõhe oli üle küpsetatud, makaronirisoto – tegelikult riisiterakestekujuline keedupasta – maitsestamata ja krevetid tuimavõitu.

Magustoiduks optimismi ei jätkunud. Eelistasime silmaga nähtavat ehk valisime letile välja pandud kohupiimakoogi ja kohupiimatäidisega tuuletasku. Tuuletasku, muide, oli värske ja õhuline, nii et täitsa hea, kook aga lihtsalt üks magus asi.

Kauemaks istuma jääda polnud põhjust, pealegi hakati pidulikul saalipoolel juubilarile juba sünnipäevalaule laulma.

Dzingel
Aadress: Männiku 89, Tallinn
Telefon: 610 5201
Avatud: 11.30–22.30

10 punkti
toit-jook
5/10
teenindus
2/10
interjöör
3/10
põhiroogade hinnad:
7,03–12,46 eurot

(Äripäev)

KOMMENTEERI

Vaata lisaks:
Restoran Dzingel
Kohvik Narva - soodne hind, aeglane teenindus
On lahe atmoSfäär
Kuivastus mehed ei nuta

Koduõlut tehakse maitse pärast

„Õllepruulimine on sotsiaalne hobi. Õlut ongi tore teha koos, kui keegi on kõrval või sõbrad tulevad külla,“ rääkis õllepruulimisega tegelev Kuppari talu peremees Ardi Kadanik, kes juhatab ka õlleteo varustuse ja materjalide e-poodi ning õllepruulijate foorumit ühendavat portaali Pruulimine.ee.

Ta ise teebki tavaliselt õlut kellegagi koos, välja arvatud siis, kui on plaan teha päeva jooksul palju õlut ja tarvis tegutseda intensiivselt. Kuid üldiselt on Ardi õlleteo kõrval ikka seda õppida soovivad inimesed või sõbrad.

Paras seltskond õlletegemiseks on tema sõnul 2-3 inimest, rohkem läheb juba keeruliseks. Seejuures on naiivne arvata, et naabrimeest ei saa õlleteo juurde kutsuda, teeb muidu sama õlle. „Õlletegu on lotovõit, õlu ei tule kunagi ühesugune. Sellist tulemust nagu naabrimehel, on praktiliselt võimatu saada,“ kinnitas Kadanik, lisades, et internetist võib leida umbes 8000 õlleretsepti.

Kui õllemeister on just ise retsepti või mingi oma nüansiga õlle välja töötanud, jätab ta selle enda teada, kuid üldiselt on koduõlle valmistajad Kadaniku sõnul avatud teadmisi jagama.

Kuigi koduõlle tegijaid on Eestis küll ja küll, siis kogukonda, kes võiks koos käia ja huvilist liikumist arendada, Kadaniku sõnul veel tekkinud ei ole. Mõte kodupruulijate MTÜ luua aga on olemas. Kadanik kinnitab, et koduõlle tegijad on positiivsed inimesed ja alkoholiprobleeme pole neil küll kellelgi – koduõlut tehakse maitse pärast. „Ei maksa arvata, et me tegeleme alkoholismi propageerimisega, see on ajast ja arust lähenemine. Koduõlle tegemine on pigem elustiil,“ ütles ta.

Kel isu iga hinna eest ninatäis kätte saada, tema sõnul koduõlut pruulima ei hakka, sest kui arvestada materjalile juurde ka töökulu, tuleb koduõlu poe omast kallim. Pealegi ei tehta koduõlut tingimata suurtes kogustes ja kanget. Küll aga muutub kodune õllepruulimine Kadaniku sõnul järjest populaarsemaks, sest saavutatud kvaliteet jahmatab. Kodus on võimalik teha väga kvaliteetset õlut. Sellele lisandub kunstipool ehk katsetades otsitakse uusi maitseid.

Enamasti on koduõlle pruulijad Kadaniku sõnul noored mehed, kuna linnastest õlle tegemine on suur ettevõtmine ning vanemad mehed löövad sellele tihti käega, nooremad aga viitsivad jännata. Siiski on Kadaniku sõnul Eestis kodune õllepruulimine alles lapsekingades. Paljuski pidurdab seda seadusandlus, mis ei luba kodustes tingimustes ja väikestes kogustes pruulitud õlut müüa.

(bioneer.ee)

Originaalartikkel asub siin

Vaata lisaks: Õllemeister sai suu vahuseks juba 6-aastasena, Pruulide õlletraditsioon elab edasi, Aeg on mõelda jõuluõlle tegemisele, Maaselts jagas euroraha omadele, Hobiõllepruulija Ilmar Räni

Naine üritas jalgevahel resti õlut varastada

Youtube'is lööb laineid turvakaamera video, millel näha naine, kes oma seeliku alla jalgevahele terve restitäie Guinessi õlut ära peidab ja seda siis poest välja viia üritab.

Videos on näha meest ja naist ning väikest tüdrukut, kes esialgu justkui deodorante vaatavad, kuid siis ühtäkki hüppab naine õllerestide juurde, haarab neist ühe, pistab oma seeliku alla ja kõnnib edasi nagu poleks midagi juhtunud.

Kuigi võiks arvata, et raske kandam jalgevahel muudab kõnnaku kahtlustäratavaks, liigub naine väga osavalt edasi nii nagu poleks tal midagi varjata.

Videot näed siin

(Õhtuleht)

Vaata lisaks:
Selveril rekordiline käive
Jõulude ja aastavahetuse hitid
Kui palju on hinnad aastaga tõusnud?
Purjus lätlane üritas Cesise jõulukuuse otsa ronida
Õllevaras veetis sünnipäeva arestikambris
Pisivaras saadeti tööle
Rumalus hävitas 25000 pudelit õlut
Soomlane näris krediitkaardi puruks
Õnnetus õlleautoga!
Saunaga poodi

EBG uudised

EBG blogi 1

Aasta 2011 on läbi saamas ja seega saab aastaseks ka Estonian Beer Guide'i noorem vend ja teine kodu EBG blogi. Selle aja jooksul on produtseeritud üle 500 uudise ja artikli, kaunteri järgi otsustades on teda külastatud rohkem kui 25000 korda, sõpru/liikmeid/jälgijaid (members) on meil 7.

Meil ei ole midagi ka suurema kaasalöömise vastu. Kommenteeri, sheeri või kirjuta meile: news@beerguide.ee. Kõik õllesõbrad ühinege!

Küsitlus

Hiljuti lõppes taas üks EBG blogi küsitlustest. Tahtsime teada, mis aitaks kõige paremini ohjeldada alkoholi liigtarbimist. Variantideks olid: hinna tõstmine, müügi piiramine, reklaami keelamine, seaduste karmistamine, kultuuri edendamine ja alternatiivide pakkumine.

Tulemused olid tõeliste õllesõprade väärilised: 5 häält (83%) sai "kultuuri edendamine", 3 häält (50%) "alternatiivide pakkumine", 2 häält (33%) "reklaami keelamine" ja ühe hääle (16%) "hinna tõstmine". Ideid uue küsitluse korraldamiseks saad pakkuda meiliaadressil news@beerguide.ee või mõnd postitust (näiteks seda) kommenteerides.

Palume oma headel lugejatel lahkesti blogisse tehtud sissekandeid kommenteerida/laikida/sendida vms., andes häid soovitusi, kiites õllepruuli või näiteks hoopis teisi õllesõpru hoiatada/manitseda. Alati on teretulnud ka kõik meilitsi tulnud kommentaarid/ettepanekud: news@beerguide.ee.

(EBG)

Vaata lisaks:
Viimane aeg salmi õppida

«Hüvastijätujooming» segas Münchenis rongiliiklust

Tuhandete noorte massijooming takistas Münchenis ööl vastu pühapäeva rongiliiklust.

Tekkis seisakuid ja rongide kahjustusi, edastab Südddeutsche Zeitung.

Tegemist oli niinimetatud hüvastijätujoominguga sellel põhjusel, et alates eilsest on miljonilinna kiiretest lähirongides alkoholitarbimine keelatud.

Kutse joomingule edastati Facebooki kaudu. Politsei andmetel osales joomingus umbes 2000 inimest.

Jaamu tuli lühiajaliselt sulgeda. Rongides oli aga näha joobes noori, kes ühest vagunist teise liikusid.

Müncheni politsei võttis ürituse organiseerijad kinni ja kuulas nad üle. Paljud saadi kätte rongides ja jaamades olnud turvakaamerate abil.

Saksa väljaannete kinnitusel võis pidutsejatel lõbus olla, kuid ülejäänutel, kellel oli vaja rongiga sõita, ei olnud lõbus.

Ka Facebookis avaldati hiljem arvamust, et asi läks üle piiride.

«Nüüd võite lõbutseda kohtus,» kirjutas üks arvamuseavaldaja

Seadused lubavad ka edaspidi minna linnalähirongidesse joobes olekus, kuid vagunis alkoholi tarbida ei tohi.

Müncheni bussides ja metroorongides on joomine keelatud juba alates 2009. aastast.

Müncheni kuulus õllepidu Oktoberfest on loonud sellest linnast kuvandi, et seal ollakse alkoholi tarbimise suhtes väga liberaalsed.

(Postimees)

Vaata lisaks: Mumbais trahviti noori, Oktoberfestil joodi rekordkogus õlut, Venemaal kuulutati õlu alkohoolseks joogiks, Õllega Mäkis, Müncheni süda

Ostuteade: Tekst kiiresti arvutisse (digitaalseks)

Kuidas?
Soovides töödelda paberkandjale trükitud teksti arvutiga, tuleb see viia elektronkujule (muuta digitaalseks e. digiteerida). Üks võimalus on tekst käsitsi sisestada, mis on aga (eriti suure mahu juures) liialt vaevaline ja aeganõudev. Kuid kas on olemas mõni teine võimalus? . . . On küll! Siin tuleb meile appi optiline tekstituvastus (märgituvastus) e. OCR (optical character recognition) = paberil esitatud tekst teisendatakse elektrooniliseks automaatselt:
1. TRÜKITEKST (raamat, masinkirjatekst, dokument jms.) >> 2. DIGITAALNE PILT (skaneeritud trükitekst) >> 3. TEKSTITUVASTUS (ocr) >> 4. DIGITAALNE TEKST

Miks?
Digitaalsel dokumendil (arvutifail) on mitmeid olulisi eeliseid trükiteksti ees: digitaalandmeid on mugavam muuta/asendada/kustutada/kopeerida/edastada/transportida/levitada kui paberile kantut, digitaalandmed võtavad vähem ruumi kui paberile kantud andmed, digitaalandmetest ehk digitaalteabest on mugavam otsida, dubleeritud andmed aitavad säilitada originaali (paberkandjat) jms.

Kes?
Omame antud vallas pikaajalist kogemust. Oleme digiteerinud ülisuurtes kogustes erineva raskusastmega tekste eesti (sh. murdekeel), soome (sh. murdekeel), saksa ja inglise keeles. Kokkuleppel võimalikud ka muud ladina kirja kasutavad keeled. Meiega on koostööd teinud: Eesti Keele Instituut, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikool, Emakeele Selts, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Õlleajaloo Selts jt.

Hind?
Netohind valdavalt 1-2 EUR/lk (sisaldub täielik korrektuur), kuid sõltub siiski iga konkreetse töö puhul tema mahust ning keerukusest (kas sisaldab erimärke/tabeleid, milline on trükiteksti kvaliteet jne.). Arvestuse aluseks võetakse tekstifaili lehekülg, millel on 1800 tähemärki (ilma tühikuteta).

Ühendust võtta tasub igal juhul, kindlasti leiame Teile sobiva lahenduse! Tingimisvõimalus!

e mail: ocr@hot.ee, tel: 55610668

(EBG)

Vaata lisaks:
OCR

Põhjamaadest joodi eelmisel aastal enim Eestis

Konjunktuuri instituudi andmetel tarbiti eelmisel aastal Põhjamaadest kõige enam alkoholi Eestis – üheksa liitrit puhast alkoholi inimese kohta, samuti võrdlemisi ohtralt registreeritud alkoholi tarbiti Taanis – 8,4 liitrit ja Soomes – 8,1 liitrit inimese kohta.

Eile alkoholi konverentsil kõnelenud tervise arengu instituudi nõunik Marge Reinap ütles, et mõõdukaks koguseks peetakse kuut liitrit puhast alkoholi inimese kohta ja ses mõttes on erinevalt nimetatutest Rootsi, Islandi ja Norra alkoholi tarbijad mõistlikud. Rootsis on vastav arv 6,1, Islandil 5,4 ja Norras 5,3.

Rootsi Karolinska instituudi psühhiaatriauuringute keskuse juhataja Hakan Leifman rääkis konverentsil, et kange alkoholi tarbimine Rootsis on pikalt vähenenud, samas müüginumbrid seda ei kinnita. Vastuolu võib mehe sõnul tähendada, et keegi eksib, kuigi müüginumbritesse annavad oma panuse ka alkoholi Saksamaale viivad sakslased.

Joomise vähendamiseks on Rootsis keskendutud piirkondlikule teavitustööle ja ennetusele. Seda, mis tõi kaasa alkoholi tarbimise vähenemise, aga veel uuritakse. Kõige enam juuakse Rootsis praegu veini ja õlu, veini joomise komme on Leifmani sõnul üle võetud ehk Prantsusmaalt ja Itaalialt.

Eestis oli meeste eelistatuim jook eelmisel aastal õlu ja naistel vein ning lahja alkohol. Kui meeste seas tarbisid alkoholi sagedamini töötud eestlased, siis naiste seas hakkas silma kõrgharitud ja hästi tasustatud naiste suurem alkoholitarbimine.

Tarbitud alkoholi üldnumbriks peetakse Eestis koos salaalkoholiga 9,7 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta. Vähemalt mõned korrad nädalas joob Eestis 43,3 protsenti meestest ja 13,5 protsenti naistest. Alkoholi tarbimine on viimastel aastatel Eestis märgatavalt vähenenud ja seda peamiselt kange alkoholi arvelt.

Eesti ELiga liitumine kasvatas Soomes alkoholi tarbimist

Viimastel aastatel on alkoholi tarbimine vähenenud ka Soomes ning Soome tervise ja heaolu instituudi teaduri Thomas Karlssoni sõnul juuakse riigis sellegi poolest rohkem alkoholi kui Itaalias ja Kreekas ning peaaegu sama palju kui Prantsusmaal.

2005. ja 2007. aastal jõid soomlased suisa 10,5 liitrit puhast alkoholi inimese kohta. Aastas sureb Soomes Karlssoni sõnul alkoholi tõttu umbes 3000 inimest. Samas on noorte karskete hulk kasvamas, millele võib Karlssoni sõnul olla kaasa aidanud Facebookis veedetud aeg. Karlssoni hinnangul on alkoholi tarbimise vähenemine noorte seas rahvusvaheline trend. Samas on Soomes üle 18-aastaste ja eriti naiste seas joomine suurtes kogustes korraga pigem suurenenud.

Teaduri sõnul kasvas Soomes alkoholitarbimine ja ka alkoholiga seotud surmajuhtumite hulk järsult, kui 2004. aastal alandati alkoholiaktsiisi ja Euroopa Liitu võeti vastu Eesti, kust sai suurtes kogustes madala hinnaga alkoholi osta. Karlssoni sõnul kasvas alkoholi tarbimine kokku 10 protsenti ning riiki sisseviidud alkoholi kogus umbes 65 protsenti.

(Delfi)

Vaata lisaks:
Ida-Euroopa säästab
Soomlased kasutavad võitluses eestlasi
Soomlaste viinaralli tegi äkkpidurduse
Inimesi tuleb harida
Keskmine eestlane joob 12 purki õlut kuus
Üks päev Soomes
Alkohol Eestile suureks ohuks
Üha enam ettevõtteid ühineb ennetusega

Tartu firma lõi suhtleva baarileti

Hiljuti Tartu teadusparki kolinud tehnoloogiafirma Surface Labs International (SLI) sai valmis interaktiivse puutetundliku baarileti, mille pind näeb välja justkui suur iPad ja mis oskab inimesega puudutuste kaudu suhelda.

Näiteks saab klient baarileti ekraanil menüüd lehitseda, vaadata pilte ja videoid menüüs pakutavast ning tellimuse sealsamas sõrmepuudutusega esitada.

Kui baarmen joogi letile asetab ja laual on veel teinegi sama jook, võivad joogiklaasid omavahel näiliste laserkiirtega suhtlema hakata, või kui laual on üksik klaas, lendavad selle ümber liblikad, tekivad lained või muud kujundid.

«Võimalusi on tohutult, kuidas seda programmeerida,» nentis Surface Labs Internationali juht Raul Sõmer. Kuigi firma sai äsja valmis baarileti, ei ole nende tooteks baarilett, vaid laiemalt tehnoloogia, mis suudab iga pinna – olgu selleks baar, laud, tool või sein – interaktiivseks muuta.

Puutetundliku baarileti loomiseks kasutas firma mitut puudutamist ühel ajal võimaldavat multitouch-tehnoloogiat, mille tegi rohkem tuntuks Apple 2007. aastal, kui tuli müügile esimene iPhone.

«Sama tehnoloogiat kasutame ka meie, kuid arendame ja täiendame seda. Pakume erilahendusi, kasutame kõige uuemaid komponente ja loome võimalikult mugava kasutajakogemuse,» rääkis ta ...

Loe tervet artiklit siit

(lüh. Tartu Postimees)

Vaata lisaks:
Rakendus leiab parima hinnaga pubi
Mobiilne ettekandja Ordimo
Baari paigutati uriiniga juhitavad videomängud
Õlleautomaatide ümbruses Wi-Fi leviala

Kogus leidub avajaid kogu maailmast

Veebileht, mis ühendab korgitseride kogujaid üle maailma, sedastab: «Pidage meeles: korgitseride kogumine ei ole elu ja surma küsimus – see on midagi enamat.» Tõenäoliselt paremini kui keegi teine mõistab seda filosoofilist mõttetera Elva mees Arno Reilson.

Nimelt on pikki aastaid ekskursioonide bussijuhina ringi reisinud kollektsionäär 35 kogumisaasta jooksul kinnitanud oma sauna eesruumi seintele ligemale 860 avajat või korgitseri. «Kõik on erinevad, see on põhimõtte küsimus, mitte ühtegi ei tohi olla ühesugust,» toonitab ta.

Esimese avaja soetas Reilson puhtjuhuslikult, kui järjekordsel ringreisil püüdis tema pilku populaarsest multikakangelasest vormitud suveniiravaja. «Olin Pihkvas poes ja nägin seal avajat, mille peale oli kirjutatud «Nu pogodi». Vaatasin, et mis nüüd on välja mõeldud, ja sellest sai kogumine alguse,» meenutab ta.

Lisa toovad tuttavad

Kuna Reilsoni majas asub aastakümneid ka autoremonditöökoda, on kogu vastu huvi tundnud paljud. «Selle aja jooksul on inimesi käinud tohutult,» märgib ta. «Kui nad vaatamas käivad ja tagasi tulevad, võtavad tingimata oma avaja taskust välja.»

Sama soosivalt suhtuvad hobisse ka tuttavad, kes tahavad samuti anda oma panust. Reilson kinnitab, et lähedaste huvi on tema enda omast vaata et suuremgi. Kanaleid ja nõkse uute avajate saamiseks on aga teisigi.

«Vene ajal tegin sellise korra, et pudel šampust maksab avaja,» tunnistab ta. Ühel sünnipäeval sai Reilson aga lisaks koguni 60 uut avajat.

«Ütlesin, et mitte üks kingitus – igaüks toob mulle avaja ja et ei korduks,» kirjeldab ta seatud nõuet. «Siis käisid vaatamas ja uurisid ja rääkisid üksteisele edasi.»

Uute avajate kogusse arvamine pole aga niisama lihtne, sest korduse vältimiseks peab korgitseri või avaja tooja detailselt ajju talletama ligi 860 eksemplari välimuse.

Et enda ja kaasaaitajate elu lihtsamaks muuta, on Reilson asunud looma kataloogi, kuhu kavas kõik avajad ja korgitserid sisse kanda.

Kuna avajaid ja korgitsere on kogunenud niivõrd palju, ei ole jõutud kõiki järele proovida, ent Reilson kinnitab, et mis juba seinale riputatud, seda saab ka kasutada.

Seetõttu pole koguja pidanud enda sõnul kasutama pudeli avamiseks teist pudelit, tulemasinat või kes teab mida. «Ei, seda muret ei ole,» kinnitab ta.

Nelikümmend aastat Elvas elanud kollektsionääri koduseinu ehtivad avajad ning kor­git­serid on järjestatud kronoloogiliselt.

Korgitser kui kultuuripeegel

Seega on seintest märkamatult kujunenud mälu kandjad, millelt võib loovuse ja tehnika arengu kõrval suurema vaevata välja lugeda ka ühiskonnakordade vahetumise. «Siit on ilusti näha, kuidas Venemaa läheb kapitalismile üle,» selgitab Reilson.

Vahet on märgata disainis. Veel kolmkümmend aastat tagasi hangitud avajaid vaadates on nende otstarve võhikulegi selge, kuid hilisemad eksemplarid panevad pead murdma koguja endagi.

Reilson võtab seinalt esmapilgul tungrauda meenutava mehhanismi, millega saab avada nii õlle- kui veinipudelit. «Ma ei tea, milleks selline keeruline asi üldse teha,» möönab ta, kuid lisab, et see-eest on Itaaliast toodud seadeldist huvitav vaadata. «On ka selliseid, mida ei oska isegi kasutada, peenemaid on siin veel.»

Koguja sõnul on paljud avajad toodud Rootsist ja Soomest, kuna sealsed suveniirid on sageli kõige originaalsemad. Reilson toob näiteks Rootsi päritolu mitmeotstarbelise avaja, kuhu saab soovi korral valada ka pudeli sisu. «Lõunamaade omad on aga rohkem jumalaga seotud,» viitab ta kultuuride erinevusele.

Arno Reilson ühtki teist avajate ja korgitseride kogujat ei tea. Kord Tartu täikal sattus mees aga enda sõnul kokku Moskvast pärit asjaarmastajatega, kes olid kogust kuuldes nõus selle eest välja käima 80 000 krooni (5113 eurot). Pakkumise lükkas Reilson pikemalt mõtlemata tagasi.

«Las ta olla, mingi kiiks peab inimesel ikka olema,» selgitab ta. Milline avaja on kõige hinnalisem, kollektor öelda ei oska. «Ma ei hinda seda, minule on nad kõik ühetaolised,» rõhutab ta.

Näha saab muuseumis

Ehkki Reilson pole enda sõnul oma hobi reklaaminud, saab väikse osaga kogust tutvuda 31. augustini ka Tartumaa Muuseumis. Nimelt on seal alates teisest augustist väljas näitus «Mida teevad Elva mehed oma saunas?», kus saab peale Reil­soni kogu näha ka ligi 430 erisuguse sildiga õllepudelit.

Pudelid kuuluvad Ants Prüüsile, kes on neid kogunud alates kaheksakümnendate lõpust.
Lõuna-Eesti päästekeskuses tuleohutusbüroo vaneminspektori ametit pidava Prüüsi sõnul kasvas pudelikollektsioon välja möödaminnes tehtud naljast.

Aastaid tagasi tulid külla kolleegid ja igaüks võttis kaasa oma lemmikmarki õlut. «Hiljem naine küsis, miks kaminaruum on koristamata. Ütlesin, et kogun, ja siis pidigi koguma hakkama,» tunnistab ta.

Pilte näed siin

(Postimees)

Nime keelamine tuli Saku Mahedale kasuks

Saku Maheda nime ümber keerlev melu tuli uuele tootele ja selle tuntusele kasuks, lisaks sellele sai tehas toetavaid tarbijakirju ja toetusavaldusi Facebookis.

Õlletootja pidi muutma õlle nime, sest euroliidu mahepõllumajandust reguleeriv seadusesäte lubab sõna «mahe» kasutada vaid ökotoodete puhul. Veterinaar- ja toiduamet tegi Sakule ettekirjutuse, et selline nimi ei lähe mitte.

Saku Originaal Mahedaga juhtunu ei olnud Saku Õlletehase turundusdirektori Kadri Ärmi sõnul turundaja seisukohast mingisugune tagasilöök. «Kuna koostöö ametkondadega oli väga hea ning me saavutasime mõlemale poolele mõistlikud kokkulepped, siis igasugune uuele tootele ette nähtud kommertstegevus sai plaanitud kujul jätkuda,» kommenteeris Ärm.

Tehas sai väga palju tarbijakirju ning Facebooki lehele «Päästa keelatud nimega õlu», tekkis lühikeseaja jooksul üle tuhande uue nimevariandi ja kogu tegevust saatis üleüldine aktiivne diskussioon.

(Postimees)

Vaata lisaks: Saku Mahedast saab Saku Ehe, Skandaalne reklaam - võitjate üle kohut ei mõisteta, Saku Õlletehas

Saku Mahedast saab Saku Ehe

Saku Õlletehas valis avaliku konkursi tulemusena Euroopa Liidu mahepõllumajandus-alase määruse vastu eksinud Saku Originaal Mahe-nimelisele õllele uue nime, milleks sai Saku Originaal Ehe.

Uue nime valis Saku Õlletehas rohkem kui tuhande õllesõbra poolt pakutud nime hulgast. Nimevalikul võeti arvesse kõiki asjaolusid, nende hulgas ametlikud nõudmised, kaubamärgiseadus, alkoholi märgistamise seadus ning muud mõjutegurid. Parimaks nimeks tunnistati kokku ligi 1200 nime seast valitud Saku Originaal Ehe.

„Ehe peegeldab selle õlle iseloomu – ehe Eesti õlu, maheda maitsega ehedalt karge värskendus,“ selgitas turundusdirektor Kadri Ärm.

Nimekonkursi Facebook’i lehele laekus üle 1200 huvitava nime, teiste seas ka Saku Originaal Muhe, Vanaviisi, Superior, Lahe ja Dolce, populaarsemate nimede pakkujaid premeerib ettevõte võimalusel samuti.

Vastavalt kokkuleppele Veterinaar- ja Toiduametiga realiseerib Saku enne uue nimega õlle turule toomist ära vana nimega pakendatud tooted, varustades selle reklaamid ja müügikohad teabega, et tegemist ei ole mahetootega. Arvestades Saku Originaal Maheda müügiedu võib uue nimega purke poelettidelt leida juba paari nädala pärast.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks: Saku Originaal Mahe EBg's, Saku Õlletehas

Rakendus BeerMe leiab parima hinnaga pubi

Martin Born (25) ja tema arvutiinseneride tiim tahavad peagi turule tuua suviselt asjakohase nutitelefoniteenuse nimega BeerMe. See aitaks inimestel leida parimate pakkumistega õllekaid esmalt Tallinna linnas, hiljem ka näiteks Pärnus.

Plaani järgi 15. juulil käivituv teenus annaks kasutajatele hea ülevaate, kus ja mis hinnaga Tallinna pubides õlut müüakse, millised on eri kohtades sooduspakkumised või kampaaniad ning milliseid kohti peavad kunded lihtsalt ägedateks. Kasutajad saavad häid pakkumisi sõpradega jagada, end Foursquare’i põhimõttel pubidesse sisse registreerida ning osaleda pubide kliendimängudes.

BeerMe peaks välja kujunema kasutajate endi poolt edastatava info põhjal. See tähendab, et mitte Born ise ei kavatse kõiki Tallinna pubisid kaardistada, vaid seda teevad BeerMe kasutajad. Born ütleb, et BeerMe sihtgrupp on tehnoloogialembesed tudengid, kelle jaoks on õlu möödapääsmatult oluline. Samuti Soome turistid, kes väldiksid BeerMe abiga pubides petta saamist ...

Tervet artiklit loe siit

(lüh. Delfi)

Originaal Mahe nimekonkurss on alanud!

Vastselt turule tulnud Saku Originaal Mahe otsib uut nime ja pöördub parima nimeversiooni saamiseks kõigi eestimaalaste poole.

„Õlu on oluline osa eestlaste elust, ajaloost ja joogikultuurist,“ ütles Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm. „Seetõttu meeldib inimestele sõna sekka öelda nii õlle sorte, maitseid, väljanägemist kui ka õlle nimesid puudutavatel teemadel“.

Kokkuleppel ametkondadega nõustus Saku Õlletehas mitte jätkama oma uue õlle, Saku Originaal Mahe, pikaajalist tootmist ning müüki sama nime all, mistõttu soovib ettevõte kaasata uue nime otsinguprotsessi kõiki asjast huvitatud õllesõpru.

Eile avatud Facebooki lehel „Päästa keelatud nimega õlu“ on tänaseks välja pakutud juba üle viiesaja huvitava nime. Silmapaistvaimad neist on Saku Originaal Non Grata, Saku Originaal Euronorm, Saku Originaal Pretsedent, populaarseimad omakorda Saku Originaal Superior, Saku Originaal Muhe ja Saku Originaal Lahe.

Nimekonkursi võitja kuulutatakse välja 4. juulil ja peaauhinnaks on iga õllesõbra soovunelm – oma nimega õlu.

Võimalus Saku Originaal Mahe uut nime pakkuda avaneb siit: http://www.facebook.com/SakuOlletehas

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:
Euroopa Liidu määrus sunnib nime vahetama
Kus olid gtoiduameti silmad
Õllemeistrid kompavad sõna "mahe" piire
Saku tõi turule mahedama maitsega Originaali

Tšehhi õlu tungis Facebooki ja Twitterisse

Õllekontsern SABMiller käivitas reklaamikampaania oma ühe tuntuima õllebrändi - Tšehhi heleda õlle Pilsner Urquelli reklaamimiseks sotsiaalvõrgustikus Facebook ja mikroblogis Twitter. Sellega tahetakse tutvustada pilsneri ajalugu.


Videos The Legends of Pilsner Urquell (Pilsner Urquelli legendid) räägib kaadritagune hääl selle õlle saamisloo legendi. Vanas raamatus näidatakse ka pildikesi Plzeňi linnast, kus esmakordselt keedetigi valmis „kuldne õlu“, kirjutab Campaign.

Pilsner Urquelli peakontori müügidirektori Petr Dvořáki sõnul jutustataks reklaamis, kuidas suurepäraste koostisainete segamisel kire ja oskustega sünnib „maailma esimene kuldne õlu“.
SABMiller kavatseb laiendada seda kampaaniat tervele maailmale, kuid esimesena algab see Suurbritannias, Itaalias, Poolas ja Tšehhi Vabariigis. Reklaamiagentuuri The Bank teatel hakkab see regulaarselt aset leidma Facebookis, Twitter aga ka videokeskonnas YouTube.

Heledat pilsen-tüüpi õlut Pilsner Urquell keedeti esimest korda aastal 1842. Seda marki toodetakse ka Poolas. 2004 hakati Pilsner Urquelli tootma ka Venemaal. Seda õlut toodetakse vaid ühest Böömimaal kasvavast humalast.

SABMiller on maailma tuntuimaid õllekontserne, millele kuuluvad sellised brändid nagu Grolsch, Velkopopovický Kozel, Radegast, Nastro Azzurro, Lech, Holsten ja Miller. Lisaks toodetakse idanaabri juures õlut Zolotaja Botška ja Tri Bogatõrja.

(Delfi)

Vaata videot siit ja lisa siit

Kontekstist välja rebitud 4

Usume Kalle Laanetit

... Kuidas siis Saaremaal kriminaaljälituses läks?

Töö õppimine võttis aasta: üks oli see, mis käis seaduse järgi, aga tegelik elu käis sel ajal totaal­selt erinevalt. Elu oli siis teistsugune, täna ei mõistaks seda keegi – alkoholi tarbimine ja muu selline oli kriminaaljälituse vanade ässade igapäeva loomulik osa. Nüüd ei tuleks see kõne allagi, et töö ajal õlut jood – aga muidu ei saanud inimestelt informatsiooni, sest infot oli nendel, kes olid napsi- ja pullivennad ...

(lüh Postimees)

10 müüti mehelikkusest ja tegelikkus

... 9. Tõelised mehed joovad end tõeliselt purju

Mehed usuvad sageli, et mida rohkem alkoholi suudavad nad endale sisse ajada, seda mehelikumaks nad muutuvad. Kuid mis tegelikult mehelikumana kõlab? Rüüpad külmal talveõhtul klaasi head viskit, lõõgastudes kamina ees oma armastatud naisega? Või kummutad pudelite kaupa õlut oma joodikutest sõpradega ja ärkad üles peldikupoti all oma okse sees? Raske valik ...

(lüh Postimees)

Ehitusäri hakkab tänavu stabiilselt kasvama

Riigi suuruselt teise ehitusfirma (Nordecon, EBG) juht Jaano Vink usub, et suudab ettevõtte taas kasumisse pöörata juba sel aastal. Ehitusturg tervikuna peaks lähiaastail kasvama keskmiselt 10 protsendi võrra ...

Millist tehast te Valgevenes ehitate?

Õlletehast soomlaste Olvi tellimusel Lida linnas. Õlletehaseid oleme Ukrainasse ehitanud kolm. Me ei taha Valgevene ehitusturule minna ega kavatse seal suuri panuseid teha, see on ühekordne projekt. Ukrainas oli meie käive kolm-neli aastat tagasi üle 400 miljoni krooni, mullu oli käive alla 40 miljoni krooni. Ukraina majanduse jahtumine oli nii drastiline, et vähemalt meie kliendid kadusid ...

(lüh. Postimees)

Juhtkiri: soovid üliõpilastele ja tartlastele

Tartu Postimehe toimetuse soovid tudengite kevadpäevadeks:

Et mätas oleks kuiv, et kesklinna kauplused õlle hinda ei tõstaks ja et volbriööl püsiks luuavars kindlalt peos ...

(lüh. Tartu Postimees)

Kaks nädalat peavarjuta ehk eestlasi hätta ei jäeta

... Aga siin ma nüüd istun – Perthi kesklinna õllebaaris ja põrnitsen vaheldumisi üheksa dollarit maksnud õllekannu ja arvutiekraani, sest esimest ja viimast korda kahelt viienädalaseks kasvanud Austraalia-retke ajal pole mul kohta, kuhu kas või tüütult suur seljakott maha panna. Perthi kutsutakse backpacker’ite pealinnaks, sest kesklinnaski leiab iga saja meetri tagant neile mõeldud hosteli, kuid laupäevasel päeval on kõik puupüsti täis. Paarisaja dollari eest saaks ju hotelli minna, aga see lööks mu eelarve sassi, pealegi on ärasõit alles kahe nädala pärast ...

(lüh. Eesti Päevaleht)

Postimehe parimad veebireklaamid

Postimehe 2010. aasta parimaks veebireklaamiks valiti Sampo Panga «Kingikarussell».

Bänneri ideeautor on Urmet Seepter Sampo Pangast ja teostus firmast WebMedia.

Aasta parimad selgitati 12 kuu võitjate seast:
Jaanuar - Sampo «Kingikarussell» (WebMedia/Sampo Pank)
Veebruar - Saku Õlletehas«Kiku võit» (The Division)
Märts - A.Le Coq «Hull idee»(Taevas)
Aprill - Saku Õlletehas «Tuborg»(TBWA Eesti)
Mai - Auto 100 «Skoda Superb»(Imagine)
Juuni - Estonian Air «Vormirõivad» (Velvet/Postimees Online)
Juuli - Tehnilise Järelvalve Amet«Raudteeohutus» (DDB)
August - Tele2 «Äriklient-rahasadu» (Der Tank)
September - Estonian Air «Sügiskampaania» (Division)
Oktoober - Saku Õlletehas «Gurmaanidele» (Division)
November - Danske Capital «Riskijuht»(Rakett)
Detsember - Tervise Arengu Instituut «Alkoinfo.ee» (OK Interaktive)

Žüriisse kuulusid: Meelis Mikker- DDB; Olav Osolin; Tõnu Kõva-Age; Taivi Koitla - Viru Keskus; Katrin Talvak - Estonian Air, Krista Kalbin – Tallegg; Erica Järv – Stockmann; Tiit Lillipuu – Heelium; Mikk Maiste – Postimees; Jaanus Lillenberg – Postimees; Erik Roose - Postimees; Marika Jahilo- Postimees.

(Postimees)

Password 2011: massimeedia digitaalajastul

turundusdirektor Kadri Ärm, Saku õlletehas:

Diskussioone “vana” versus “uue” meedia osas on peetud kaua ja lõpmatuseni ja tihti on suund, et see, mis onlines,on äge ja tulemuslik ja traditsioonilises meedias tegutsevad need, kes midagi kifti ja uudset välja ei suuda.

Nii palju, kui on kampaaniaid ja projekte, brände ja sihtrühmasid, nii palju on ka eesmärke – ja see mõjutabki kanalite miksi ja sellest peaks lähtuma turundus, mitte aga “ägedasse online’i” minemisest.
TV edulugu = liikuv pilt + heli + tekst

Õlleäri on emotsionaalne, meil ei ole paksu informatsiooni vaja tarbijani viia. Emotsiooni edasi viimiseks jutustame lugusid, kus on näha toode – atmosfäär, sihtrühm, toote äratundmine. Liikuv pilt on parem ja kiirem ja atraktiivsem kui staatiline pilt, voiceover tutvustab tooteomadusi – vajame ka heli… Ja nii jõuamegi teleni. Heli, pilt, sisu on ansabel, mis defineerib telereklaami olulisuse.

Konkureerivad arvuti ja mobiil, ent pilt on seal ebakvaliteetsem, väiksem, heli tihti polegi.

Meediaplaneering on matemaatiline tehe – sellega saavutame suurima katvuse. Õlu kõnetab noort või hingelt noort meest, ta veedab küll vähem aega teleka ees, aga õigetes kohtades ja õigel ajal on võimalik nendeni jõuda isegi kuni 80% osas. Hind per kontakt on samuti mõistlik, arvestades reachi (suhtarv).

Lisaks on alkoholireklaam seotud mitmete piirangute ja maksustustega, digitaalreklaam on kõige tugevam konkurent – aga täna ilmselt tunde veebis lihtsalt surfavaid inimesi on vähem kui tunde passiivselt telekaees istuvaid inimesi.

Meediavalikul on suur osatähtsus mõõtmisel. Kui palume inimestel rääkida esimesena meenunud reklaamist, räägib 90% inimestest meie telereklaamist, mitte teistes kanalites nähtust. Kui tahad tagasisidet, on telereklaam konkurentsitult eelistatuim.

SAKU mõõdab Eesti keskmisest rohkem, mõõdame ka neid, kus pole osa telel. Tulemused on selged, enamasti räägivad need telereklaami kasuks – aga olles sarnaste eelarvetega teinud televabasid kampaaniaid, on märgatavus väiksem.

Meie lähenemine traditsioonilise meedia kasutusele on, et märkamine on oluline. Tahame teada ka, kas bränd tunti ära, kas sõnum oli mõistetav, kas reklaam meeldis, kas see kutsus tegevuusele. Saadud info on heaks sisendiks kõigi edasiste kampaaniate planeerimisele, sisendiks uutele tegevustele.

Telereklaami vaatamisega ei tegeleta mõtte ja pühendumisega, see ei muuda neid inimesi rumalamaks – sellega tuleb lihtsalt arvestada.

Vaata videot: Saku – puhas värskus

(est.best-marketing.com/blog/)

Vaata lisaks:
Saku Õlletehas