31.1.11

Anekdoodid/huumor


Suure perekonna pidu on läbi. Järele jäi palju veini, õlut, viina, salatid, kringel, tort... Naine läks hommikul tööle. Tuleb õhtul koju. Tühi! Kõik söögid-joogid läinud, mees on täis nagu tarakan, magab põrandal.
„Kus on viinad, toidud?” karjub naine.
„Mis sa arvasid, et sa läksid ära ja elu jäi selle peale seisma?”
*****************************
Kaks joobnut sõidavad rongis.
"Mis kell on?" küsib üks.
Teine võtab taskust tikutoosi, silmitseb seda ja ütleb:
"Kolmapäev."
"Kurat!" vannub esimene. "Siis oleksin ma pidanud eelmises jaamas maha minema!"
*****************************
"Ettekandja, kui lähete pensionile, ärge unustage oma järglasele ütlemast, et ootan ikka veel oma kannu õlut!"
*****************************
"Hei, baarmen! Ma avastasin, kuidas te saaksite õlut poole rohkem müüa."
"Kuidas nimelt, sir?"
"Valage kruusid täis."
*****************************
Restorani administraator saadab kolm purjus klienti taksosse ja seletab
taksojuhile, kuhu neid sõidutada: "See parempoolne tuleb viia Roosi
tänavasse, keskmine – Sirbi tänavasse ja kolmas – Ringi
tänavale!"
Poole tunni pärast on takso koos meestega uuesti restorani ees.
"Mis juhtus?" küsib administraator.
"Selgitage uuesti, keda kuhu viia. Kurvis läksid nad hunnikusse...!"
*****************************
"Kelner, kas te võiksite selle kassi välja ajada?"
"Ei, härra, sest täna on meil jänesesepraad ja siis on sööjail kindlam
tunne, kui nad kassi elusana näevad."

Vaata lisaks:

Viru Õlu kogub Eestile tuntust

2010. aastal uuenduskuuri läbinud Viru Õlu (Baltic Beer Company Ltd) on sattunud rahvusvahelise erialapressi huviorbiiti. Üheks põhjuseks on õllele omistatud hõbemedal Chicagos toimunud üritusel World Beer Championships, teiseks on õlle silmatorkav art deco stilistika, mille töötas välja Brand Manual.

Samuti avaldati Viru Õlu pilt Hong Kongi pakendidisaini raamatus "Pack Your Life".

(est.best-marketing.com)

Vaata lisaks:
Originaalartikkel
Baltic Beer Company

Mehed varastasid restoranist kasti õlut

Laupäeva varahommikul kella 5.50 ja 6 vahel tungiti Pärnu linnas Rüütli tänaval meelelahutusasutusse ja varastati 24 pudelit õlut Saku Ice, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja Kristi Kais.

Turvafirma Securitas Eesti ‎teatel märkas Securitase patrull Pärnus, et ühest restoranist väljuvad kodanikud õllekastiga. Restoraniga kiirelt ühendust võttes selgus, et neile on tõepoolest hetk tagasi tagaukse kaudu sisse murtud.

Patrull jõudis ühe isikutest kinni pidada ja politseile üle anda.

(Pärnu Postimees)

29.1.11

Tommi Grill kesklinnas – toekas värk

Viru väljakul Foorumi keskuse all, Mere puiestee poolses otsas on mõned nädalad olnud avatud Tommi Grilli uus söögikoht. Ettevõtte peakorter, õnnepalee taga Lõuna keskuse juures tegutsev grillbaar on olnud aastaid tuntud kui näljaste oaas hilistel ja juba hommikule lähenevatel öötundidel.

Seltskond, kes öö läbi avatud söögikohta sellisel kellaajal satub, on üsna kirju ja toidust ei mäleta Komando sellistel puhkudel kunagi midagi, sestap tekitas Tommi laienemine Viru väljakule meis elevust. Söögikohana on uus Tomm üle ootuste ontlik, asutuse välis- ja siseilme ei tuleta Vana-Lõuna tänava pahelist antiglamuuri vähemalt keskpäeval meelde millegagi. Nagu nimest aru saada, on menüü valdavalt mõeldud traditsioonilisele mehelikule maitsele (loe: liha), mis ühtlasi tähendab, et tühja kõhuga teid juba minema ei saadeta. Ka mitte taimetoitlasi, kes saavad valida kolme desserdi ja kahe salati vahel. „Kergete einete” hulka loetud röstitud räimed marinaadis ahjukartuli ja kodujuustuga (4) on küll üks Tommi õhulisematest toitudest (ja täiesti maitsev), kuid tüüpilise lehtsalatist ja armastusest toituva kesklinnapreili kehakuju muudab seegi eelroog korrapealt neljakandiliseks.

Mõistlik – kui juba taldrik toiduga ära määrida, siis nii, et laud oleks lookas. Raskekaalulisemate roogade seast proovitud Tommi burger veisefilee ja krõbeda jalapeno-pipraga (6.50) on tõsine torn, mida noa-kahvlita ei sööks. Seejuures püsib roog viimase ampsuni enam-vähem veatult koos. Kaste oli väga maitsev ja seda kulunuks rohkemgi, kuna burger kipub veidi kuivaks-tuimaks jääma. Seašašlõki (5.50) tükkidel pole vardajälgi näha ning need tunduvadki varda jaoks suured, muidu aga taised ja mahlakad ning liha on ohtralt, ühesõnaga – kindla peale minek. Garneeringus domineerib punane sibul, see köögivili ja grillitud sealiha, teadagi, armastavad teineteist.

Parim tavaline

Grillitud pardifilee kartuli-seene- raguu ja apelsini-ingverikastmega on „õige”, see tähendab, roosakas ja pehme ning küpsetatud kartuliviilud on hõrgud, andes mõne teise roa kõrvale pakutud tüüpilistele friikartulitele silmad ette. Vist oli aga kastmega midagi viltu, sest roog maitses liigsoolane, nii et apelsin ja ingver väga mõjule ei pääsenud. Üldiselt tundub uus Tomm heas mõttes tavaline koht. Hinna-kvaliteedi suhte üle pole põhjust põrmugi kurta (toidukaardi täienduseks on siin veel paarieurone päevamenüü), kaks õlut (2.50) ostes antakse kolmas kaasa, toidud jõuavad lauda mõistlikul ajal, muusikataust on tavaline, teenindus (ainult baarist) eestlaslikult pealetükkimatu ja samal ajal elementaarselt viisakas. Väikese, aga olulise detailina tuleb märkida väga meeldivat leivavalikut – mitte Kirde ja Toolse, vaid värske Gruusia leib ja tumedad kuklid. Ostumaratonilt tulevatele ja laeva ootavatele soomlastele on see soodsam tankimiskoht kui naabruses asuvad turistilõksud, siin saab söönuks ka Helsingisse sõitev eesti ehitaja ja lõunapausi pidav kontorirott. Enamik siin kandis avatud sohvabaare vireleb veidi aega ja läheb siis pankrotti, ent Komando usub, et kõhutäis head liha ja odavat õlut kulub marjaks ära iga valitsuse ajal.

(Eesti Päevaleht)

Vaata lisaks: Tommi Grill

Hinnatõusud Eestis

Hiiliv hinnatõus McDonald’sis: pakiketšup varem 3 krooni, nüüd 0,20 senti (3,13 kr); hapukoorekaste varem 6 krooni, nüüd 0,40 senti (6,26 kr). Detsembris maksid McDonald’si suured friikartulid 23,00 krooni, nüüd on nende hind 1,50 eurot ehk siis 23,47 krooni.

Pirita uisulaenutus maksis enne 30 krooni, nüüd küsitakse 31,30 ehk 2 eurot.

Tartu Lõunakeskuse liuväli: detsembris oli lapse jääpilet 25 krooni, nüüd on 2 eurot ehk 31,30 krooni.

Kalev SPA veekeskus: hommikuujumine 6,50 eurot ehk 101,7 krooni (2010. aastal 95 kr / 6,07 eurot).

Bauhofi liimpuidu-sooduskampaania ajal, mis algas detsembris, oli plaadi hind 259 krooni, jaanuarist hakkas kehtima soodushind 19,99 eurot ehk 315 krooni (hinnatõus üle 50 kr).

Hommikusink Selveris – detsembris maksis pakk 13.90, nüüd tuleb maksta 1 euro (15,6466).

100 g õrnsoola forellifileed maksis detsembris 29,90, Selveri värskes sooduspakkumiste nimekirjas on hinnaks kaks eurot (31,28).

Rakvere klassikaline maksapasteet detsembris 12,90, praegu 1,2 eurot.

Tund parkimist Solarise parklas maksab 1,40 eurot, Eesti kroonidesse arvestatuna on see aga üle krooni kallim kui detsembris.

R-Kioskis maksab kilekott endise 2 krooni asemel 20 eurosenti ehk üle 3 krooni.

...ja Soomes

Kui veel 1998. aasta vana-aastaõhtul maksis õlu baarides 18 marka, siis 1999. aasta 1. jaanuari esimestel tundidel juba 3,5 eurot (21 marka).

Hinda kergitas ka McDonald’s: näiteks juustuhamburger hakkas endise 5 marga asemel maksma 1 euro ehk vanas vääringus 6 marka.

ltalehti kallines 5 margalt 1 eurole.

Kõige rohkem aga kallinesid Kauppalehti andmetel bensiinijaamades pakutavad eined, kohv ja sai. Kui markades maksis selline komplekt 10–12 marka, siis praegu küsitakse 2,20–2,50 eurot.

Nüüd on Soomes seadusega paika pandud, et hinnad ümardatakse 5 sendi täpsuseni ja kauplustel ei ole kohustust ühe- ja kahesendiseid münte vastu võtta, kui sellest on ostjaid teavitatud.

(Õhtuleht)

28.1.11

Tarbijakaitse: uus aasta kergitas hindu

Kui käesoleva aasta esimesel kuul maksis Toolse leib poodides 0,61-0,64€, siis eelmise aasta jaanuaris oli selle hind tunduvalt madalam ning jäi vahemikku 0,43-0,48€, teatas tarbijakaitseamet. Ülalmainitut saab korrata ka piimatoodete osas. Odavaimalt sai jaanuaris „Alma“ piima Lasnamäe Prismast, kus see maksis 0,63€. Odavaim piim aastatagusest jaanuarist maksis keskmiselt 0,4€.

Mõnevõrra tõusnud on aga suhkru hind, mis kõikus olenevalt kauplusest 0,76 € ja 1,29 € vahel. Odavaim suhkur oli müügil Tallinnas Silikaadi Säästumarketis ja Viljandi Säästumarketis. Kõrgema hinnaga suhkrut müüdi samuti Viljandis, kuid Tarbijate Ühistu Maksimarketis, kus kilo suhkrut maksis hinnaga 1,29 €. Eelmisel aastal samal ajal sai suhkrut odavaimalt 0,69€-ga ning kallimalt 0,79€-ga. 2009. aasta jaanuaris kõikus suhkru hind 0,76 – 1 € vahel.

Kaupluseti on erinev ka
õlle hind – Saku Originaal 0,5l maksis jaanuaris olenevalt poest 0,70 – 0,86 € vahemikku, odavaim õlu oli müügil Kuressaare Säästumarketis. 2010. aasta jaanuaris jäi nimetatud õlle hind samasse hinnavahemikku ning samuti pole ka vahepealsetel kuudel see eriti muutunud, mistõttu võib õlle hinda pidada stabiilseks. Umbes samas hinnaklassis oli õlle hind ka kaks aastat tagasi.

Vahepeal märgatavalt kallinenud kohv. President 500g maksis jaanuaris 3,7 - 4,6 €. Vaid Tartu HüperRimis maksis eelmainitud kohvipakk vaatlusperioodil 3,19€. Kohvi hinnakõverat võib illustreerida eelmise aasta jaanuari näitega, mil President kohvi sai poodidest osta 2,86 - 2,93€ eest. Kaks aastat tagasi samal ajal maksis nimetatud kohv 2,7 – 3,2 €.

Jahutatud sealiha 1 kg keskmine hind oli jaanuaris 5,50€. Kõige kallimalt müüs uuel aastal jahutatud sealiha Mustakivi HüperRimi Tallinnas, kus küsiti 1 kg eest 6,32€. Odavaimalt pakkus sealiha Kuressaare Selver, kus kilohinnaks oli 5,05€.

Tõusnud on aga jahutatud roogitud lõhe või forelli keskmine hind. Kui detsembris oli keskmine kilo hind 6,61€, siis jaanuaris vastavalt 7,49€. Soodsaimalt müüdi jahutatud kala Tallinnas Lasnamäe Maksimarketis, kus kilo eest küsiti 5,43€.

Köögiviljadest on tõusnud kartuli hind, mille keskmiseks kujunes jaanuaris 0,34€ kilo eest. Odavaimalt sai kartulit osta Tallinnas Silikaadi Säästumarketist, kus 1 kg eest küsiti 0,25€. Poola õunte 1 kg hind on samuti kaupluseti väga erinev, kuid keskmine hind on 0,63€.

(Eesti Päevaleht)

27.1.11

Sakslased hakkasid mullu vähem õlut jooma


Saksamaal kahanes õllemüük eelmisel aastal aastataguse ajaga võrreldes 1,7
protsenti, teatas riigi statistikaamet.

Saksamaa õlletootjad ning hulgimüüjad müüsid mullu 98,3 miljonit
hektaliitrit õlut. Seda on 1,7 miljoni hektaliitri võrra vähem kui 2009.
aastal.

(Postimees)

Vaata lisaks:
"Ein Bier bitte!"

Õhugaase hakatakse tootma kodumaal

Järgmisel aastal, kui Narva lähistel hakkab tööle uus gaasivabrik, avaneb Eesti tööstuslikku gaasi kasutavatel ettevõtetel võimalus hankida tootmiseks vajaminev lämmastik, hapnik või argoon kodumaiselt tootjalt.

Tööstuslike, nn õhugaaside tootmine on huvitav selle poolest, et säärasel tehasel pole endal vähimatki probleemi tooraine hankimisega, st tooraineks on selliste gaaside tootmisel meid kõikjal niikuinii ümbritsev õhk. Mis aga ei tähenda, nagu oleks õhugaaside tootmise tehnoloogia mingi lihtlabane asi, et siruta ainult lohv välja, ime õhk mahutisse, muuda see rõhu all vedelaks ning suuna destillaatorisse.

Tegelikult on tegemist siiski keerulise tootmisprotsessiga, mille tehnoloogiat võib võrrelda nafta rafineerimise või põlevkivi utmisega erinevate produktide saamiseks. Sestap on tegemist ühe suurema kodumaa tööstusse tuleva kriisijärgse investeeringuga – õhugaaside tehase rajamiseks panustab BLRT Grupi tütarfirma Elme Messer Gaas ligemale 30 miljonit eurot (natuke vähem kui pool miljardit krooni).

...

ASi A. Le Coq tootmisdirektor Rein Sööt märkis, et õlle ja teiste jookide tootja tarnibki vajaliku süsihappegaasi firmast AGA. Tavaliselt ei ole süsihappegaas aga nn õhugaas, vaid seda toodetakse teistsugusel moel.
„Meie ise toidugaase ei tooda. AGA hoolitseb meie mahutite täitmise ja ka tehnilise hooldamise eest. Gaasi koguseid jälgitakse online-võrgus ja vajadusel toimub täitmine,“ selgitas Sööt. „Kuna tegemist on ettevõttele elulise tähtsusega toorainega, siis on nõuded kvaliteedile ja tarnekindlusele väga karmid.“
Olulisimad õhugaasid, mida A. le Coq kasutab on lämmastik ja argoon – esimest tootmises ja teist keevitustöödel. Need kogused on aga väga väikesed võrreldes süsihappegaasi mahtudega.

...

(lühendatult Äripäev)

26.1.11

Facebooki-põlvkond kisub briti pubisid põhja

Britid on hakanud jooma rohkem poest ostetud õlut.

Mullu viimases kvartalis ostsid britid poest 3,60 miljonit barrelit õlut. Samal ajal oli kõrtside, pubide, baaride ja teiste sarnaste asutuste läbimüük 3,58 miljonit barrelit, kirjutab thaindiannews.com.

Eelmisel aastal jõid britid pubides ja teistes sarnastes kohtades 333 miljonit pinti õlut vähem, kui aasta varem. Pint on pisut üle poole liitri.

Turuanalüütik Mark Brumby näeb ajaveetmiskohtades õlletarbimise vähenemise põhjusena suhtlusvõrgustikku Facebook. "Facebooki generatsioon joob tunduvalt rohkem kodus. See ei ole pubide ja baaride jaoks just briljantne väljavaade."

Suurbritannia Õlle ja Pubide Assotsiatsioon (The British Beer and Pub Association) järgib olukorda õllemüügis murelikult. Assotsiatsioon soovib valitsuselt, et see loobuks kavast maksustada alates aprillist ühte õlle pinti nelja penniga.

(Postimees)

25.1.11

Euro, karud ja õlu tõmbavad kliendid Eesti boksi

Kui uurida Berliinis maailma suurimal toidumessil Grüne Woche Eesti boksis turismibuklette kohendavalt mehelt, mida kõige rohkem küsitakse, tuleb kiirelt kerge saksa aktsendiga vastus, et eks ikka eurosid.

Eurosid aga eestlastel kahjuks pakkuda ei ole - selle peale, et neid rohkem kaasa võtta, lihtsalt ei tuldud. Ent euro on teinud Eestile nii head reklaami, et eestlastel jääb üle vaid kaup maha müüa. Eesti konkureerib Berliinis sel nädalal toimuval toidumessil Grüne Woche 57 riigi seas õlle, kala, karuliha ja põdravorstiga, vahendab

Läinud sajandi algusest peetav Roheline Nädal on tore mess selle poolest, et taskukohase summa eest saab teha tiiru peale pea terve maailma toidusahvrile: Austraalia känguruvorstid, Afganistani granaatõunad ja rosinad, Läti suhkrused jõhvikad, Eesti karuliha, kilud ja räimerullid.

Nagu ütleb üks Eesti-poolsetest peakorraldajatest, Roomet Sõrmus põllumajandus-kaubanduskojast, on Grüne Woche pigem poliitiline kui ärimess, kus riigid tutvustavad ennast toidu kaudu. Kõike saab ka proovida ja kui toit maitseb, on tõenäosus suur, et inimene on huvitatud ka selle riigi külastamisest, kust messil saadavad hõrgutised pärit on, rääkis ta. Eesti päralt on messi 115 000 ruutmeetrist 100.

Saksa ärimees tutvustab Eesti maaturismi. 14 aastat Eestis elanud sakslasest turismiärimees Volker Röwer on silmnähtavalt elevil ja ennustab, et tänu eurole on Eestis tulemas väga hea turismiaasta. Tema sõnul on sakslaste hea majanduskliima ja soodne konjunktuur rahakotirauad jälle pärani tõmmanud.

"Saksa press on seoses euroga väga head tööd teinud. Eestist kirjutatakse pea iga päev ja see on sakslased Eesti suhtes tähelepanelikuks teinud," ütleb Röwer. Messil tutvustab ta Eesti maaturismi võimalusi. Sakslane tuleb Eestisse otsima eelkõige rahu ja puhast puutumata loodust. "Rabas ATVga sõita sakslane ei taha," arvas Röwer.

(Delfi)

24.1.11

A. Le Coq’i jooke osteti mullu 125 miljonit liitrit

Joogitootja A. Le Coq’i kogumüük kasvas eelmisel aastal 10 protsenti 125 miljoni liitrini.

Üle 108 miljoni liitri müüdi Eestis ning üle 16 miljoni liitri eksporditi Leetu, Inglismaale, Soome ja Taani. Ekspordimaht kasvas 30 protsenti, teatas A. Le Coq.

«Tarbimise langus siseturul sundis otsima lisavõimalusi Leedu, Soome ja Taani turul, kus olime edukad õlle, siidri ja longero müügis,» kommenteeris ekspordi kasvu A. Le Coq’i juht Tarmo Noop. Ta lisas, et 2011. aasta eesmärgiks on sisenemine Rootsi ja Saksamaa turule, müügivõimalusi nähakse siidri ja longero segmendis.

Suurim müügikasv sisemaal oli õlle (9 protsenti), karastusjoogi (18 protsenti), long-dringi (6 protsenti) ning mahlajoogi (12 protsenti) kategoorias.

Müügiedu karastusjoogi sektoris tagas sisenemine koolajookide segmenti. «RC Cola oli meie jaoks suur risk, kuna julgesime maailma-brändiga konkureerima hakata. Tänaseks oleme poole aastaga saavutanud 12-protsendise turuosa koolajookide segmendis, mis oli meie aasta eesmärk,» oli Noop rahul.

Noobi hinnangul oli joogiturg tervikuna möödunud aastal kerges miinuses.

«Kuna turunumbrid arvutatakse müüdud õllede koguste pealt ja A. Le Coq’i tooteportfelli kuulub ka Heineken, siis A. Le Coq’i poolt müüdud brändiõllede turuosa oli 39,2 protsenti, millega edestasime kõiki konkurente,» märkis ta. Eelmise aastaga võrreldes kasvas turuosa uuringufirma Nielseni andmetel 0,5 protsendipunkti võrra.

Samas A. Le Coq’i konkurent Saku Õlletehas peab turuliidriks ennast. Saku Õlletehase omabrändide mahuline turuosa moodustas Nielseni andmetel mullu 38,2 protsenti, A. Le Coqi omabrändide osa oli aga 38,0 protsenti. Saku Õlletehas võiks enda sõnul mahu sisse arvestada veel ka Baltika, mille turuosa oli eelmisel aastal 1,1 protsenti ning siis oleks Saku turuosa kokku 39,3 protsenti. A. Le Coq aga täpsustas, et Saku omandas Baltika esindusõigused alles selle aasta alguses.

A. Le Coq’i olulisemateks brändideks on A. Le Coq, Fizz, Aura ja Limonaad. Ettevõte on maailmas enimmüüdud Hollandi õllebrändi Heineken ametlik esindaja Eestis.

A. Le Coq on esimene Eesti ettevõte, kes on pälvinud rahvusvaheliselt tunnustatud Euroopa toidu- ja joogikultuuri Aurum auhinna, millega tunnustatakse ettevõtteid või üksikisikuid, kes aitavad kaasa Euroopa piirkondliku toidu- ja joogikultuuri arendamisele ja säilitamisele. A. Le Coq pälvis väärika auhinna tänu ettevõtte ajaloolisele taustale ning kohalike Eesti traditsiooniliste jookide tootmisele nagu kali, Kelluke ja Limonaad.

(Postimees)

Vaata lisaks:
A. Le Coq

Saku jätkab õlleturu liidrina

Saku Õlletehas jätkab uuringufirma Nielsen andmetel õlleturu liidripositsioonil hoides 2010. aasta kokkuvõttes 38,2 protsenti õllede mahulisest turuosast, millega edestab peakonkurent A. Le Coq´i.

Turuliidrite jõuvahekorrad möödunud aastal väljakujunenud turul märkimisväärselt muutunud ei ole. Eesti õlleturg kokkuvõttes on peale mitut langusaastat stabiliseerunud kasvades 0,4 protsenti.

Saku Õlletehase juhatuse esimehe Veli Pekka Tennilä sõnul on Eesti õlleturg tugevalt paika loksunud. „Vaadates tootjate stabiilselt püsivaid turuosasid lähiaastatel suuremaid muutusi oodata ei ole. Turuosad jäävad mõne protsendi võrra kõikuma ja turuliidrid hoiavad umbes 80% kogu õlleturust,“ ütles Tennilä. „Hoopis suuremad kasvuvõimalused avanevad ekspordis, kus Saku Õlletehas on möödunud aastal suurt edu saavutanud.“

Saku Õlletehasele kuulub hinnanguliselt 55 protsenti kogu Eesti õlletööstuse ekspordist. Ekspordimahud on möödunud aasta jooksul kasvanud rohkem kui 100 protsenti. Suurima tõuke edukale ekspordiaastale andis Baltimaade ja Skandinaavia moodsaima purgiõllede villimisliini avamine novembris 2009, mille maksimaalne aastane tootmisvõimsus on suurem, kui Eesti purgiõllede turg kokku.

Tennilä sõnul on Saku Õlletehasele jätkuvalt kõige tähtsamateks prioriteetideks õllekultuuri areng ja premium toodete tutvustamine. “Tänavune edukas aasta näitas, et oleme õigel teel. Kevadel turule toodud Tuborg saavutas kiirelt suure populaarsuse ja on tänaseks 13-protsendilise turuosaga enimmüüdud premium segmendi õlu Eestis.” ütles Tennilä. “Teine oluline suund on jätkata sügisel alustatud kontseptsiooniga, pakkudes veinidele alternatiivi Gurmaanide Kollektsiooni stiilis eriliste õlledega, restoranide joogivalikus õhtusöögi kõrvale või lihtsalt piduliku joogina.“

Möödunud aastat iseloomustavad jõulised hinnakampaaniad jaekaubanduses, mille tähtsus õllemarkide turuosas on kasvanud ülitähtsaks komponendiks. Hoolimata aktsiisi tõusust eelmise aasta alguses on õllede keskmine liitri hind jaekaubanduses langenud ligi 3 protsenti, mille põhjuseks on kasvanud private label kaupade osakaal ja hinnakampaaniad. Lähiaastatel töötame nii premium kui ka mainstream õllede segmendi tugeva kasvu nimel, millest esimene on möödunud aastal 1,2 protsenti langenud ja teine sama palju tõusnud.

Saku Õlletehas on 190-aastase ajalooga Eesti vanim ja suurim järjepidev õlletööstus, mille eesmärk on pakkuda tarbijatele kvaliteetsete jookidega mõnusat värskendust ja uudseid elamusi. Aastast 2008 on Saku Õlletehas rahvusvahelise õllekontserni Carlsbergi täieõiguslik liige kuuludes seeläbi rahvusvahelisse õlletootjate kõrgliigasse.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:

Sting jättis õllejoomise maha

Briti laulja Sting tõotab uuel aastal vähem napsi võtta, kirjutab Femalefirst.

Tänavu 60 aasta juubelit pidav Sting tunnistab, et alkoholi kõrvaltoimed põhjustavad talle varasemast rohkem ebameeldivusi.

"Olen otsustanud õllejoomise lõpetada, sest olen kaotanud joomisvõime... Inimene kaotab lihtsalt joomisvõime, olen küpsemaks saanud."

Elujõudu annavad Stingile seksimaratonid abikaasa Trudie'ga. "Mõistagi on tublist seitsmest tunnist tantristlikust seksist öö jooksul ikka abi!"

(Õhtuleht)

Tartu pubid timmisid õllele hinda juurde

Baaris Trepp! õlu enne 25 krooni, nüüd 1,92 eurot (30 kr). Püssirohu Punane enne 28 krooni, nüüd 2 eurot (31,3 kr). Mitmes Tartu pubis ja söögikohas on õlle hinnale hiilival sammul kroon, paar või rohkemgi lisandunud.

«Ütlen ausalt, et ma ei liitunud ka mingi leppega, sest teadsin, et hindu tuleb mugavamaks ümardada, ja mingid hinnad tõusevad nagunii,» ütles baari Trepp! ja klubi Teine Maailm juhataja Priit Palk.

Enamiku hindu ümardas Palk paari sendi jagu üles- või allapoole, õlle hinda ta tõstis pisut.

«Vaatasin, et naabrid müüvad 30 krooniga õlut, ja pole kõige hullem, kui meie ka sama hinnaga müüme. Teistest odavam õlu ei olnud eesmärk,» selgitas ta.

Kunstlikult madal hind

Püssirohukeldrit, ZumZumi ja Ülikooli kohvikut haldava firma Pere Restoranid juhataja Rain Eendra nentis, et nende söögikohadki ümardasid hindu selliselt, et need oleksid ümmargused, enamasti nulli või viiega lõppevad. «Lihtsalt ei tahtnud väga totakaid hindu jätta,» märkis ta.

Hinnad võisid tõusta Eendra sõnul vaid kampaaniatoodetel, mitte püsimenüül.

Näiteks varem kampaania korras 28 krooni (1,79 eurot) maksnud liitrine õlu Püssirohu Punane on nüüd kampaaniahinnaga 2 eurot ehk 31,3 krooni.

«Hinnatõusust kõrtsides rääkida on patuasi. Pigem püüavad kõrtsid hindu normaalsemaks teha,» ütles Eendra ja meenutas, et juba 1998. aastal maksis õlu pubis 25 krooni ning pole loomulik, kui hind on praegugi sama.

Eendra hinnangul on õlle hind praegu sageli kunstlikult madal kampaaniate ja söögikohtade omavahelise rebimise tõttu. Mõistlik turuhind oleks Eendra hinnangul õllel 30–35 krooni.

Päris sent-sendilt täpseks ei ümardanud õlle hinda ka Big Beni pubi ja Ristiisa pubi, kus tuleb varem 2,24 eurot (35 kr) maksnud õlle eest välja käia 2,3 eurot (36 kr).

«Hind muutus 0,6 senti ehk napilt alla krooni. See pole hinnatõus, vaid puhtalt ümardamine,» ütles pubide üks omanikke Kalle Tammeorg.

Uus mõttekoht

Söögikohad Suudlevad Tudengid ja Sõprade Juures on aga tegevjuhi Sirle Sõstra sõnul kõik õlle hinnad täpselt samaks jätnud. «Juulikuus arvutasime hinnad eurodesse ja samad hinnad kehtivad ka praegu,» lausus ta.

Nii A. Le Coq kui Saku õlletehas kinnitasid, et ei ole hiljuti oma müügihindu tõstnud, et mitte anda põhjust söögikohtadel hindu tõsta. Viimane hinnatõus jäi septembrikuusse, kuid toona jätsid paljud Tartu pubid ja söögikohad oma õllehinnad muutmata.

«Kindlasti pani euro tulek kõrtsmikud uuesti selle üle mõtlema, mis hinnaga õlut müüa,» nentis Saku õlletehase müügidirektor Margus Kastein.

(Tartu Postimees)

22.1.11

Turistid on hädas alkoholilembeste ahvidega

Kariibi mere saarestikus asuva Kittsi saare turistid on hädas agressiivsete ahvidega, kes kipuvad nende kokteile ja õlut ära jooma.

Ahvid on muutunud sealsetele hotelliomanikele täielikuks peavaluks, kuna nad varastavad päikest võtvatelt turistidelt nende dringid ja õlu, edastas Iltalehti.

Seetõttu pole saarel ka enam harukordsed pildid, kus purjakil ahvid kooberdavad piki randa.

(Õhtuleht)

21.1.11

Eripruul – festivali spetsiaal õlu

Lääneranniku Eesti Päevade 2011 õlle-komitee on töötanud pikalt ja hoolega, et valida välja festivali spetsiaal õlu. Koostöös Cascade Brewing Co. on õlle-komitee sobiva õlu leidnud. Päevade õluks on Farm House Ale, mille kääritamisel on kasutatud Prantsuse Saison pärmi. Õllemeister Ron Gansberg Cascade Brewing Co.-st on entusiastlik meie ühise koostöö suhtes Päevade õlle pruulimisel.

LEP 2011 toimuvad 3.-7. augustini 2011 Portlandis (Oregon)

Vaata lähemalt:
http://www.cascadebrewing.com/

(lep2011.com)

Norra määrdemeestel libises hästi... õlu

Täna avati Otepääl murdmaasuusatamise MK-etapp, kus homme on kavas klassikasõidud ja pühapäeval sprint.

Avamisel peeti ka traditsiooniline šõuvõistlus, mille võitis Norra määrdemeeste tiim. Esikolmik sai auhinnaks kasti õlut ja fjordidemaalt tulnutele maitses märjuke põhjamaises talves hästi.

Loomulikult ei puudunud avamiselt ka võistlustule süütamine ja ilutulestik.

(Delfi)

Vaata lisaks:

Hurts palub korraldajalt kümmet valget roosi

Teisipäeval, 25. jaanuaril annab Kalevi Spordihallis kontserdi popmuusikasensatsiooni Hurts (UK). Tegemist on bändi ainsa show'ga Baltimaades.

10-pealine tuuriseltskond saabub Eestisse esmaspäeva lõunal Poolast, Eestist lahkutakse kolmapäeval Soome. Korraldajalt on palutud bändile ja tehnilisele personalile kaks toidukorda päeva jooksul. Hurtsi riietusruumi on palutud 48 pudelit gaseerimata vett, 30 pudelit õlut, 6 purki Red Bulli, 1 pudel Jack Danielsi, 1 pudel Prantsuse punast veini ning erinevaid karastusjooke, sealhulgas Coca-Cola. Lisaks valik erinevaid juuste, mett, võileivamaterjale, kohvi, teed. Muuhulgas on nõudmistes esile toodud täispikkuses peegel, 5 postkaarti ning 10 valget roosi.

Korraldaja soovitab kõigil aegsasti kontserdipaika tulla ning jätta koju kõik mittevajalikud esemed. Uksed Kalevi Spordihalli avatakse kell 19.00, soojendusesineja Shirubi Ikazuchi alustab 20.30. Spetsiaalselt kontserdiks paigaldatakse Kalevi Spordihalli ka garderoob.

Kontserdi piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti. Kalevi Spordihallis kehtivad ka kõik eelnevalt Rock Cafesse müüdud piletid.

(Postimees)

20.1.11

Euro tulek olulist hinnatõusu ei toonud

Soome majandusleht Taloussanomat tegi tiiru Eestis, et uurida, kas euro on tõstnud siinseid hindu, kuid avastas, et soomlaste jaoks on hinnad üldjoontes ikka samasugused.

Lehe sõnul ei ole euro tõstnud Tallinna turismikohtades hindu: 30 kohast 19 olid hinnad samad, seitsmes kohas olid tõusnud ja neljas madalamad kui varem. Uuring korraldati esmalt 29.–31. detsembril ning seejärel taas 15. jaanuaril, kui eurost sai esmane maksevahend.

Hindade ümardamist oli märgata mõlemas suunas. Suurimaks hinnatõstjaks kujunes soomlaste lemmik Kalev Spa, mis tõstis pileti hinda isegi 3 kuni 7 eurot. Teisena paistis silma Prisma, kes tõstis suitsuploki hinna 29,95 euroni. Siiski saab Eestist selle kätte 20 euro võrra odavamalt kui Soomes.

McDonald's oli hinnad ümardanud pigem ülespoole. Olde Hansa muutis vaid menüüd, kuid hinnad jäid samaks. Restoran Ö, samuti soomlaste lemmik, jätkab vanade hindadega.

Hotelli baarides müüdav õlu oli kallis juba enne eurot ning lehe sõnul jääb nüüd üle oodata, mis järgmise poolaasta jooksul hindadega toimub.

Toimetus märkas muu hulgas ka seda, et Viking Lotto pilet maksab Eestis 63 eurosenti ning Soomes 60 eurosenti.

Tallinnas asuvatele soomlastele on euro tulek meeltmööda, kuna see lisab läbipaistvust hinnasüsteemis. Lihtsam on ka turistil, kes ei pea valuutapunktis lisatasu maksma.

"Tarbijad on võinud juba pool aastat hinnatrende jälgida. Paralleelsete hindade süsteem kehtib veel kuus kuud. Kui keegi rumal või ahne hindu tõstab, läheb klient mujale," ütleb aastaid Eestis elanud Soome Tuglase Seltsi kultuurisekretär Tapio Mäkeläinen.

Viimaks toob ka Taloussanomat välja selle, et euro paljastas eestlaste madalad palgad, mis omakorda tekitab pingeid.

(Õhtuleht)

Ärimees eelistab surnud konkurenti

Täna kell 14 toimuv pikett Cibuse leivatööstuse sulgemise vastu on ennekõike inimeste arvamusavaldus Pärnu linna viimase tuntud toiduainetööstusettevõtte sulgemise kohta.

Suure tõenäosusega ei näe me seal Pärnu puhkavat linnapead Toomas Kivimägit ega AS Pere Leib Tootmise suuromanikku, eelmise aasta suurkoondajat Pärnu linnas Rein Kilki.

Ärimehe loogika seisukohast pole Kilgile midagi ette heita. Miks peaks ta Pärnus hoidma elus konkurenti, kui siinset tarbijat võib varustada Tartu Pere Leiva toodanguga? Mis sellest, et ahjusoe leib-sai on pärnakale sellega minevik.

Kui lugeda Pärnu Postimehe intervjuud AS Cibuse endise direktori Mati Kuusega (PP 17.12.2010), saab selgeks, et väiksemate tööstuste erastamisse oli juba programmeeritud nende hääbumine.

33,4 protsenti aktsiaid, mis erastamisväärtpaberite eest enampakkumisel müüdi, avasid omanike ukse õnneotsijatele ja ühe korra hõlptulu ihkajatele. Kui neil õnnestus ettevõttes jäme ots haarata, oligi kuri karjas.

Ajalugu on näidanud, et erilist tolku pole väiketööstustel enese suurema alla heitmisest olnud. Nii on kadunud Pärnu õlletehas ning orvuks jäänud Pulsi õllel on küll valmistaja, kuid pole õiget kodu ega lugu, mis õllega peaks kaasas käima.

Pere Leiva alluvusse minek tähendas Cibusele küll ajapikendust, aga tegelikult hääbumist. Homme läheb Cibuses ahju viimane tegu leiba. Sisuliselt saab sellega toiduainetööstus Pärnus likvideeritud.

Tagantjärele tark on hea olla. Kas Pärnu liha-, piima-, kala-, õlle- ja leivakombinaat võinuks siiani tegutseda? Ei oska öelda, sest konkurents ja turg oleksid asjad paika pannud. Siiski tundub, et kohalikel väiketööstustel võiks jumet olla. Vändras näiteks ju küpsetatakse leiba ning edukalt.

Teiseks aitaks kohalik toiduainetööstuse toodang Pärnumaad reklaamida kaugemalgi.

Mis puutub Cibusesse, siis vaevalt nõustuks Pere Leib Tootmine tööstust Pärnu inimestele rendile andma. Järelikult tuleb ise leiva-saia küpsetamine uuesti käima panna.

(Pärnu Postimees)

Vaata lisaks:
Puls

Pint õlut päevas on terviseks!

Kuni pool liitrit õlut päevas teeb tervisele head ning aitab vähendada diabeedi ja kõrge vererõhu tekkimise riski. Õlle mõõdukas tarbimine võib Hispaania teadlaste sõnul aidata kaasa isegi kaalu alanemisele, kui õllejoomisega kaasneb tervislik toitumine.

Uuringusse kaasati 1249 üle 57aastast meest ja naist. Need, kes järgisid Vahemere dieeti koos pindi (0,57 liitrit) õllega, suutsid mitte ainult kaalu säilitada, vaid võtsid mõnel juhul isegi kaalust alla.

Arstide sõnul on õllejoomisel tervisele samasugune mõju kui mõõdukal veinitarbimisel. Uuring aitab selle autorite sõnul kummutada müüti, et õlu on süüdi ülekaalulisuses. Õlu sisaldab foolhapet, vitamiine, rauda ja kaltsiumi, mis aitavad kaitsta organismi kardiovaskulaarset süsteemi. Regulaarselt mõõdukas koguses õlut joonud kannatasid väiksema tõenäosusega diabeedi ja kõrge vererõhu all ning neil oli väiksem keharasvasisaldus. Uuringu autorid soovitavad iga päev mõõdukalt õlut tarbida ning kombineerida seda tervisliku dieedi ja füüsilise aktiivsusega.

Allikas: ANI

(NaisteMaailm.ee)

19.1.11

Valimised 2011 - lubaduste ökonoomika

Vali mind! Katkematu lindina palistavad teeääri plakatid: „Allahindlus 40-70%”, „Diivanid poole hinnaga”, „Kümne päeva parimad hinnad” ja kõige selle vahel ikka uuesti ja ikka uuesti reklaam „Vali mind!!! Vali ometi!!!”. Sellises asetuses jääb mulje, et tegemist on kogu maad hõlmava kaubamajaga.

Muidugi pole see nii lihtne, kui kaupmees tahab täiesti üheselt minu raha, siis „vali-vali mind” tahab minult mandaati oma äriplaanile „Kuidas kogu maailma õnnelikuks teda … valija enda rahaga.” Retseptid on erinevad alates emapalgast, uuest algusest, tasuta kõrgharidusest, hinnatõusu peatamisest, tööpuuduse vähendamisest kuni laste aitamiseni ja kuni kindlaks olemiseni, millega võidad igal juhul.

...Niikaua, kuni ma vaid tahan, kuid ei näita, mida ma selle tahtmise saavutamiseks teen, pole mu jutt tõsiseltvõetav. Nagu rääkis Vanaema Marie: ükskord olid lõbusas tujus mehed õhtuses külakõrtsis juba õige kuraasikad ning ärplemistujus sattunud vaidlusse üle kõrtsi katuse hüppamise võimalikusest. Ja kui siis üks meesstest luksatas: „mina tahaks üle kõrtsikatuse hüpata,” oli ka kihlvedu korvi õlle peale kerge sündima. Kogu kõrtsiseltskond läks loomulikult seda imeasja kaema. Lubajagi oli hakkamist täis ja piitsutas end üles: ”Tahan üle kõrtsikatuse hüpata! Ma väga tahan! Ma ikka väga, väga tahan!” Tüki aja pärast küsivad siis külamehed, et mis toimub, hüppa juba, külm hakkab. Hakkamist täis mees polnud kade vastama: „Ega ma hüpata lubanud! Ütlesin, et tahan hüpata ja nagu kõik olete tunnistajaks olnud, olen tõsiselt ja pikka aega seda tahtnud, seega lubaduse täitnud, kihlveo võitnud ja korvi õlut välja teeninud!”...

(lühendatult Äripäev)

18.1.11

Suurbritannias keelatakse odava alkoholi müük?

Suubritannia valitsuskoalitsiooni teisipäeval avaldatav plaan sisaldab kaubanduskeskustele, poodidele ja kõrtsidele kehtestatavat keeldu müüa alkoholi teatud piirhinnast madalamalt.

Edasimüüjad ei tohi plaani kohaselt müüa alkoholi odavamalt kui on selle eest makstav riigimaks. Samas ei pea müüjad arvestama jookide tootmiskuludega, mis tähendab, et nad võivad alkoholi endiselt müüa kahjumiga, et meelitada kliente seda rohkem ostma, kirjutab Daily Telegraph.

Nelipakki heledat õlut võib seega müüa umbes 1,50 naela (1,79 euro), pudelit kanget alkoholi 8 naela (9,57 euro), pudelit veini veidi üle 2 naela (2,39 euro) ja purki siidrit umbes 20 penni (0,24 euro) eest.

Briti koalitsioonivalitsus on lubanud võidelda odava alkoholi reklaamikampaaniate vastu ning lõpetada alkoholi müük odava hinna eest.

Siseministeeriumi plaanide kohaselt keelatakse alkoholi müümine odavamalt kui on selle pealt makstav aktsiis ja käibemaks.

Keskmine aktsiis on Suurbritannias 17 penni (20 senti) õlle, 18 penni (22 senti) veini, 7 penni (8 senti) siidri ja 24 penni (29 senti) kange alkoholi pealt. Käibemaks on 20 protsenti.

Samas loobus valitsus konkreetsete miinimumhindade kehtestamisest alkohoolse joogi ühiku kohta, mis oleks tõstnud kõikide jookide keskmisi hindu.

(Õhtuleht)

Õlu päästab rasvumisest

Pikka aega on toitumisteadlased süüdistanud just õllepruukimist meeste vööümbermõõdu suurendajana. Põhjalikule uurimusele toetudes väidavad hispaania spetsialistid nüüd, et see pole sugugi nii, vahendab ajaleht Daily Mail.

Doktorid Ramon Estruch ja Rosa Lamuela uurisid 1249 meest ja naist, kes olid vanemad kui 57 aastat ja toitusid Vahemere dieedi järgi. Selgus, et pool liitrit õlu päevas aitas paljudel katsealustel kaalu hoida või vähendada. Samuti vähendas mõõdukas õllejoomine diabeediriski ja alandas vererõhku. Arstide sõnul sisaldab õlu rohkelt foolhapet, vitamiine, rauda ja kaltsiumi, mis kõik aitavad südant ja veresoonkonda kaitsta.

(Õhtuleht)

17.1.11

Magades kainened aeglasemalt

Sellisele järeldusele jõuti uuringute tulemusel Jaapani riiklikus alkoholismiga võitlemise keskuses Kurihamas. Möödunud aasta märtsis alustasid teadlased koostöös Sapporo meditsiiniülikooliga eksperimenti, milles osales 24 inimest.

Katsetuste raames jõid kahekümnendates aastates mehed ja naised teatud koguse õlut. Alkoholi tarvitati põhimõttel, et iga kehakilo kohta saadaks seda 0,75 grammi. Näiteks 60-kilone katsejänes jõi umbes liitri õlut. Seejärel lubati osa katsealuseid neljaks tunniks magama.

Tulemuseks saadi, et pärast joomist magama heitnud inimestel kestis alkoholist vabanemine kaks korda kauem kui ärkvele jäänutel. Tulemus on igati loogiline, sest magades, kui inimene on rahunenud seisundis, aeglustuvad kõik organismi funktsioonid.

(Eesti Päevaleht)

13.1.11

Saku panustab suusasporti 125 000 eurot

Saku Õlletehase suusaspordi sponsorlusprogramm hõlmab tänavu nii harrastussportlasi, kes usinalt Eestimaa erinevatel terviseradadel suusakilomeetreid koguvad, kui ka Eesti suusakoondist.

„Veerpalu ja Mae võidud on meid juba pikalt rõõmustanud aga harrastussporti panustamata võib uute triumfideni jõudmine veel kaua aega võtta,“ põhjendas uut lähenemist talvespordile Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm. „Lisaks Eesti Suusaliidule toetame sel talvel läbi reklaamialase koostöö ka harrastajatele mõeldud suusaradade hooldamist, soovides nii kõikidele suusatajatele, hoolimata tasemest, korralike treeningtingimustega heameelt valmistada.“

Suusatamise suurtoetaja Saku Õlletehas pole ära unustanud ka õllesõpru. Eesti esimese kvaliteetõlu Saku Originaali kogu tooteperekond sai Otepää MK-etapi ametliku õllena värskelt selga suusakuue. Uue noorusliku pakendikujundusega Saku Originaali on võimalik leida poodidest kuni veebruari lõpuni.

Eesti suusatamise pikaajalise toetaja Saku Õlletehase suurest suusalembusest saavad osa kõik Nõmme, Pirita, Valgehobusemäe ja Tehvandi terviseradadel vormi lihvivad suusasõbrad.

Saku Õlletehas on Eesti suusakoondise suurtoetaja aastast 1998 ja selle ajaga suusasporti investeerinud 24,1 miljonit krooni.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:

Eesti Pandipakend langetas taara käitlustasusid

Pakendite ja pakendijäätmete üleriigilise kogumise ja taaskasutamise korraldamisega tegelev OÜ Eesti Pandipakend vähendas alates jaanuarist pakendiettevõtjate (tootjad ja maaletoojad) käitlustasusid keskmiselt 47 protsenti.


Ettevõtte tegevjuhi Rauno Peeter Raali sõnul on käitlustasude vähendamine kahe viimase aasta töö vili, mille raames restruktureeriti põhjalikult pandisüsteemiga seotud tegevusi.

„Ettevõtte juhtimise efektiivsuse tõstmiseks võtsime kasutusele uue majandustarkvara, juurutasime ulatuslikud kontrollmehhanismid, optimeerisime tootmisprotsessid, lasime „õhu“ välja transpordiahelast ja saavutasime sellega täiendavat kokkuhoidu. Muuhulgas asendasime pandipakendite tagatisraha väärtust tähistavad rahalised numbrid tähemärkidega A, B, C ja D, mis võimaldas tootjatel ja maaletoojatel paindlikumalt ja kuluefektiivsemalt eurole üle minna,“ märkis Raal.

„Samuti aitas käitlustasude hinnalangusele kaasa pakendite ümbertöötlemisel saadava nii-öelda sekundaarse toorme maailmaturu hinna taastumine,“ lisas Raal.

Alates esimesest jaanuarist on ühe unikaalkoodiga plastist ja klaasist joogitaara käitlustasu senise 0.025 euro asemel 0.012 eurot ja samade pakendiliikide universaalkoodiga joogitaara käitlustasu senise 0.03 euro asemel 0.017 eurot. Metallist joogipakendite käitlustasu on 0,00 eurot. Käitlustasu on pakendiettevõtjatele kehtestatud tasu, sõltuvalt pakendi materjalist iga pakendiühiku kohta, mida kasutatakse pakendite käitluskulude ehk kokku kogumise ja taaskasutusse suunamise kulude katteks.

Harjumaal Jõelähtmel tegutsev OÜ Eesti Pandipakend annab tööd 55 inimesele. Eesti Pandipakendiga on liitunud ca 150 tootjat ja importööri ning ligi 1200 tagastuskohta, millest 500 võtab pandipakendeid vastu taaraautomaadiga. Viimase viie ja poole aasta jooksul on Eesti Pandipakendi pakendiregistrisse kantud 4700 tootepakendit.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal tootjate ja importööride ning kaupmeeste poolt Pakendiseaduse alusel loodud pakendi taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestiliselt tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taaskasutamist. Vastavalt pakendiseadusele hõlmab see vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastik-, klaas- ja metallpakendit.

(arielu.ee)

Venemaal on ka õlu nüüd alkohol

Venemaal saab alkoholismi vastane võitlus uue hoo, kui seadus tunnistab õlle alkoholiks.

Kohalikud omavalitsused pole seni saanud õlle öist müüki keelata ja piirata kättesaadavaust lastele, sest seadus ei tunnista kesvamärga alkoholiks, kirjutas Interfax.

Nüüd saatis valitsus Riigiduumasse alkoholiseaduse muudatuse, mis lisab õlle alkohoolsete jookide nimistusse. Samuti kehtestatakse üleriigiline alkoholi müügi keeld ajavahemikul kell 23-8.

Selleks, et piirata õlle joomist noorte seas ja vähendada igakordset „portsjonit“ nähakse ette 7 mahuprotsendist kangema õlle müüki üksnes 330 milliliitrises taaras. Eelnõu autorite arvestusel läheb õlu niimoodi kallimaks ja pole enam lastele nii kättesaadav.

Õlle müümine kavatsetakse keelata kultuuri- ja spordiasutustes ja nende läheduses, raudteejamades. Õlut ei tohi müüa käest, autost ja kioskist.

(Eesti Päevaleht)

Nuudipäev lõpetab jõuluaja

Taani kuninga Knudi mõrvapäev ehk 13. jaanuaril tähistatav nuudipäev, tuntud ka nimega kanutipäev, on jõulude lõpupäev. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut, kirjutab veebikülg folklore.ee/Berta.

Viimastel aastatel on Tallinna linnapea kuulutanud jõululaupäeva keskpäeval raekoja aknast välja jõulurahu, mis kestab nuudipäevani. Jõulurahu kuulutatakse välja kuninganna Kristiina sõnadega, mis kõlasid Tallinna Raekoja platsil esmakordselt üle 350 aasta tagasi: "Homme, kui see on Jumalale meelepärane, jõuab kätte meie Issanda ja Lunastaja armurikas sünnipäev. Ja seepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu, ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardumusega, ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikul ja viisakal kombel."

Mis mujal tehakse

Taani püha kuninga Knudi mõrvapäev on tuntud soomlastel, Skandinaavias ja Saksamaal. Sealne püha ringiliikuvate maskeeritutega meenutab olemuselt Saaremaa jõulusantide ja näärisokkude tava. Soomes käisid veel 20. sajandi algupoole jõuluajal ja nuudipäeval ringi nuudid, hiivanuudid või nuudipukid.

13. jaanuaril hakati nuudipäeva tähistama alates 18. sajandi algusest, varem tähistati seda üldiselt päev pärast kolmekuningapäeva ehk 7. jaanuaril. Nuudipäeval võetakse jõulukuuselt ehted, mistõttu seda päeva on kutsutud ka väikesteks jõuludeks. Rootsis külastatakse jõulust nuudipäevani sõpru ja vahetatakse väikesi kingitusi.

Kes oli Knud

Knud Lavard oli Taani kuningas Erik Hea poeg, mitmete uuenduste tooja. Knud Lavard ise kuningaks ei saanud, kuid tema poeg Valdemar I lasi ta kanoniseerida pühakuna. Knud Lavard mõrvati 7. jaanuaril ja see on ka tema päev pühakuna.

Legendi järgi määranud kuningas Knud IV Püha, et jõule tuleb tähistada 20 päeva. Knud Püha päeva tähistatakse kirikukalendris 19. jaanuaril, kuid rahvalikult 13. jaanuaril, mis on 20. päev peale jõule.

Meie nuudipäevaga seotud pärimuses on need kaks Knudi segunenud üheks Taani kuningas Knudiks, kellega seotud püha võis olla nii 7. jaanuaril kui 13. jaanuaril.

(Äripäev)

12.1.11

Heineken laieneb... Nigeerias

Heineken teatas kahe valdusfirma ostust Nigeerias Sona Groupilt. Need valdusfirmad omavad kontrollosalusi Sona, IBBI, Benue, Life ja Champion õlletehastes, teatas ettevõte.

Tehing suurendab Heinekeni tehnilist tootmisvõimsust 3,7 mln hektoliitri võrra.

Nigeeria õlleturg on Aafrikas suuruselt teisel kohal. Turu suurus oli 2009. aastal hinnanguliselt 16,5 miljonit hektoliitrit. Kümne aastaga on õlleturg kasvanaud kesmiselt üheksa protsenti aastas. Nigeeria on üks Aafrika rahvarikkamaiad maid (150 miljonit elaniku).

Heinekeni juured Aafrikas ulatuvad aastasse 1900, kui hakati eksportima õlut Lääne-Aafrikasse. Esimese õlletehase avas Heineken Aafrikas 1923. aastal praeguses Kongos demokraatlikus vabariigis. Kaasaajal on Heineken mustal mandril tegus 15 riigis, kus asuvad 37 õlletehast.

(Äripäev)

Vaata lisaks:
Heineken

11.1.11

Õlu otse Aafrikast

http://www.tartupostimees.ee/?id=370367

(Tartu Postimees)

Vaata lisaks:


Kalvi: langusega saab vabandada saamatust

Saksamaale napsu eksportiva AS Liviko juhi Janek Kalvi sõnul saab jaekaubanduse langusega õigustada vaid enda saamatust.

Kalvi ütles, et üldist hinnangut Eesti ekspordi rekordilistele numbritele ja Saksamaa ning ELi jaekaubanduse ootamatule langusele novembris on raske anda, kuid suurem osa Eesti ekspordist pole jaemüügist otseses sõltuvuses.

"Meie toode on, jah, suunatud jaeturule ja meid võib see muretsema panna, kuid olen siiski optimist," ütles Eesti suurima viinatootja juht.

Kalvi märkis seejuures, et Eesti sõltub küll maailmamajandusest, kuid siinne eksport on kogu Euroopa kaubandusbilansiga võrreldes niivõrd väike, et kehvade numbrite õigustamine Saksamaa jaekaubanduse kerge langusega oleks ainult vabanduse otsimine inimese enda saamatusele.

"Ma arvan, et eksport on sellistest väikestest muutustest sõltumatu. Eksport on kinni Eesti ärijuhtides ja meie enda tubliduses. Kui oleks totaalne kollaps, oleks muidugi midagi muud, ent peame tugevat tööd tegema, et saada keskmiselt tugevaks eksportööriks," lausus ta.

Liviko müüb oma toodangut Saksamaale, kuid ettevõtte eksport on kogu Saksamaa alkoholiturgu arvestades väike. "Seetõttu näeme end kindlasti agressiivse kasvajana," lisas Kalvi.

Möödunud aasta kohta ütles Kalvi, et legaalse alkoholituru maht vähenes 15% ja sellele andis hoobi masu ajal toimunud aktsiisitõus. "Ettevõttena on Livikol õnnestunud oma positsioon siiski säilitada ja turuosa isegi kasvatada. Tegime mullu sama ekspordimahu, mis 2009. aastal. Tervikuna on läinud hästi ja võib öelda, et kriis on läbi," rääkis Kalvi käivet ja kasumit täpsustamata.

Kalvi sõnul on pead tõstnud salaalkohol, aga on hakatud ka rohkem õlut jooma, sest aktsiisitõus avaldab suuremat mõju just kangele alkoholile. Oma osa on aga olnud ka tarbimise üldisel vähenemisel. "Nii nagu ostetakse vähem vorsti ja vähem leiba, ostetakse ka vähem viina," selgitas ta.

(Äripäev)

Viru Õlu juht elektrihinnast: võrdleme hinda

Viru Õlu juhatuse liige Ott Licht jälgib elektribörsi pidevalt ning arvab, et Eestit ei tohiks Põhjamaa hindadega võrrelda. Pigem tuleks võrrelda, mida teeb elektrihind kohalikul turul.

„Mina jälgin igapäevaselt elektribörsi. Esiteks sepärast, et üle kokkulepitud võimsuse tuleb meil börsilt juurde osta. Teiseks, et üldse tundma õppida elektribörsi käitumist,“ kommenteeris Licht.

Lichti sõnul on viimase poole aasta jooksul börsil pakutav olnud oluliselt kallim, seepärast pole neil tasunud üle kokku lepitud võimsuse ka juurde osta. Statistikat jälgides olid I ja II kvartal eelmisel aastal tegelikult odavamad kui pragune hinnatase.

„Me ostame elektrit kokkuleppehinnaga Eesti Energialt, selle hinnatase on kõrgem kui hetkel börsil. Samas kogu võimsust börsilt ostes oleksime aasta lõikes ostnud kindlasti kallimalt,“ lausus Licht.

Tema sõnul on vale võrrelda meie hindu Põhjamaade omadega. Pigem tuleks võrrelda seda, mis on elektrihind kohalikul turul teinud, see on rohkem mõtlemapanev. Põhjamaad on ilmselt juba ammu kohandunud taolise hinnatasemega.

„Alates vabale turule sisenemisest oleme hakanud igapäevaselt elektritarbimist jälgima, vajadusel ka piirama,“ rääkis Licht avatud elektrituru kogemusest.

Eesti Energia blogist selgub, et eelmisel nädalal Eesti hinnapiirkonnas elektri börsihind on madalam võrreldes Soomega ning Leeduga. Eesti elektri börsihind on olnud pidevalt madalam kui Skandinaavias, viimastel nädalatel on aga hinnavahe mitmekordistunud.

(Äripäev)

Vaata lisaks:
Viru Õlu

8.1.11

Kaerajaanilaul on karistus

Nimi Kaera-Jaan sai tõenäoliselt tuntuks 1889. aastal. Tollal pesti mõisa pesu endises õlleköögis.

Kord olid Kilk-Liisa, Janni-Mari ja teised häärberitüdrukud otsustanud pärast pesupäeva ennastki pesta. Sellest olid kuulnud ka Kaera-Jaan ja rätsep Kolli-Juhan. Viimane oli juhmivõitu, kokutav mees, kes samuti naiste vastu huvi tundis, kuid kellest ei hoolitud. Kaks meest olid end pesukööki suurte tõrte taha ära peitnud, kumbki omapead, teise teadmata. Milline jant sellest lõpuks sigines, seda pole täpselt teada, kuid sellest oli sagedasti juttu.

Kohe sündmuse järel meisterdasid Ahja mõisa käsitöölised Kaera-Jaanile pühendatud pilkelaulu. Laul seoti viisi ja tantsuga, mis mingisugusel kujul olid varem juba tõenäoliselt olemas.

Kaera-Jaan ehk Jaan Matson ise oli enda nimega seotud laulule ja tantsule väga vihane. Ta olevat isegi nende pärast kodukihelkonnast ajutiseks Tartusse kolinud. Friedebert Tuglas arvas, et Jaan Matson pidi pika ea jooksul küll väga tihti haavust tundma, ilma et haavajail tema isikust enam aimugi oleks olnud.

(Õhtuleht)

7.1.11

Eesti ja Soome eurohinnad võrdluses

Soome päevaleht Iltalehti tegi põhjanaabritele võrdluse eurohindadest Tallinnas ja Helsingis, kus üks 17 luubi alla sattunud tootest maksis Soomes ka vähem kui Eestis - lahja piim.

Toidukaupade puhul Tallinna Rimi kaubandusketi ning Helsingi Stockmanni hindu arvestanud Iltalehti võrdluses maksis 0,05protsendilise rasvasisaldusega piim Tallinnas 83 eurosenti ehk 13 krooni, Helsingi Stockmanni toidupoes neli eurosenti vähem.

Samal ajal leiduses võrdluses tooteid, mis maksid põhjanaabrite juures ligi kaks korda või rohkemgi enam kui Eestis. Näiteks Saku Originaali õllepudeli hind Tallinnas oli 86 eurosenti, Helsingis 2 eurot ja 30 senti, Viru Valge liitrihind Tallinnas 12, Helsingis 24 eurot, pakk WC-paberit maksis Rimis 2.01 eurot, Helsingi Stockmannis 4.20.

Öö Viru Hotellis kahe inimese toas algab Iltalehti võrdluses 83 eurost, samasse ketti kuuluvas Sokos Hotell Helsinki hinnakirjas aga 108 eurost. Bensiini 95 liiter maksis võrdluse hetkel Eestis 1.232, Soomes 1.503 eurot, kümme muna Eestis 0.82, Soomes 1.10 eurot, Fairy nõudepesuvahend Eestis 1.14, Soomes 1.75 eurot, Big Mac hamburger Eestis 2.17, Soomes 3.75 eurot, kümme valget roosi Tallinna lillepoes 6.40, Helsingis 13.90 eurot.

Mõnigi asjatundja on Eestis avaldanud arvamust, et eurole üleminek võib pikema aja jooksul ka Eesti kaupade hindu Soomele lähemale viia.

(Õhtuleht)

Saku õlletehas palka ei tõsta


Saku õlletehase juhatuse esimehe Veli Pekka Tennilä sõnul on õlletehase palgad ka paranenud majandusoludes paslikud ning selleks aastaks palgatõusu plaanitud ei ole.

«Erinevalt ettevõtetest, kes taastavad täna kriisieelseid palgatasemeid ei ole õlletehas töötajate põhipalka alandanud mistõttu Saku Õlletehases lähitulevikus palgatõusu planeeritud ei ole,» nentis Tennilä.

Majanduslikult keerulistel aastatel leidis õlletehas Tennilä sõnul palga langetamise asemel võimalusi sisemiseks kulude kokkuhoiuks ning kohandas olukorrale vastavaks boonussüsteemid.

(Postimees)

Vaata lisaks:

5.1.11

Pokkerimängija kaanis 42 õlut

Kõik teavad, et Austraalias leidub erakordselt suure mahutavusega olendeid - näiteks känguru mahutab enda kõhukotti ära teise känguru. Ometi paneb tundmatu Austraalia pokkerimängija õllemahutavus kulmu kergitama.

Nimelt istus härra, kelle isikut pole õnnestunud ka tagantjärele välja selgitada Sydney's asuvas Star City Casinos pokkerilaua taha ja asus mängu kõrvale õlut jooma. 17 (seitseteist) tundi hiljem, kui ta lõpuks lauast tõusis - kasiino pandi kinni - oli ta ära joonud 42 (nelikümmend kaks) õlut!

Suur kogus sissekallatud kesvamärga tähendas, et vapral õllekõril ja pokkerihail oli suuri raskusi oma mängumärkide haldamisega - hunnikusse ladumine, panustamine, mitte ümberajamine - ning kasiino sulgemisaeg tähendas lunastust.

Kasiino jaoks aga kogu lugu sama õnnelikult ei lõppenud. Nimelt on Austraalia seadustega keelatud lubada silmnähtavalt purjus inimestel kasiinos mängida ja seetõttu tuli ettevõttel tasuda 10 000 USA dollari suurune trahv.

(Õhtuleht)

4.1.11

Pubid: mõnel korral võtsime kontolt vale summa

Pubi The Lost Continent juhataja Andre Matsov ütles Delfi Majandusele, et üldiselt on eurole üle minek toimunud libedalt, vaid kolmel juhul on siiani eksitud numbritega kaardimaksetel.

"Kolm juhtumit on olnud, kui kaardimaksel on meie töötaja sisestanud vale summa ning klient selle ära maksnud. Üks ost oli näiteks õlu, kus kassapidaja sisestas masinasse summa 42 eurot ning klient maksis selle ära, arvates, et summa on kroonides. Hiljem klient naases ning raha sai tagastatud. Tegime kliendiga väikese kohvi ning omalt poolt ka kingituse. Eks selliseid eksimusi tule ikka ette," rääkis Matsov.

Kaks teist klienti, kelle puhul summaga eksiti ei ole veel pubiga ühendust võtnud, kuid Matsovi sõnul on nad oodatud seda tegema, et saaks probleemi lahendada.

"Mõned võivad sellist tehingut pidada kasulikuks, kuid selline asi tuleb hiljem ringiga tagasi," lisas Matsov.

Matsovi sõnul on aga palju olulisem küsimus aga selles, et kes maksab kinni ja mismoodi pubidele ning ettevõtetele eurole ülemineku kulud.

"Ettevõtetele on eurole üleminek tekitanud kahju umbes 1000 eurot, seda kinnitas ka Arengufondi nõukogu juht Raivo Vare. Eks me selle raha siis kahjuks kliendilt tagasi peame küsima," sõnas Matsov.

Tartu kesklinnas asuva pubi Suudlevad Tudengid teenindusjuht-juhiabi
Märt Meesak ütles, et ka neil oli kaks probleemset makset, kus töötaja sisestas kaardimakse käsiterminali vale summa.

"Esimene viga sai kohe kohapeal lahendatud ning teine inimene tuli täna hommikul ning sai oma raha tagasi," sõnas Meesak, kelle sõnul läks eurole üleminek neile rahulikult, kuna oldi valmistunud pikalt ja põhjalikult.

Kurioosumina tõi Meesak välja tõsiasja, et 1. jaanuari öösel maksti nende juures ka 200- ja 500-eurose rahatähega.

"Vene rahvusest mees soovis kahte õlut ning maksis 500-eurose rahatähega. See võttis natukene aega lahendada, kuid mingit probleemi sellest ei tekkinud," lisas Meesak.

(Delfi)

3.1.11

Väikepoodides käib kauplemine kroonides

"1. jaanuaril tuli eurodega poodi vaid üks ostja. Tahtis viina, aga läks ära õllega. Ütlesin talle, et nende paari mündi eest küll viina ei saa," räägib Tartumaa Külitse poe müüja Annika.

Ta tunnistab, et esimesel kahel europäeval on raske olnud nii klientidel kui ka müüjatel. "Inimesed ei saa veel tänagi aru. Küsisin ühelt mehelt, kuidas ta maksab. Klient vastas, et Eesti kroonides. Kaardiga. Eks ma siis selgitasin talle, et kaardi peal on nagunii kõik raha juba teist päeva eurodes."

Arvutamisest pea paks

2. jaanuar Tartus Tähe tänaval Kuu kaupluses. Sisse astub vanahärra, ostab pisut söögikraami ja ulatab müüjatar Valentinale 500kroonise. Valentina vaatab suurt rahatähte vastu laelambi valgust. Tunnistab siis kupüüri originaaliks ja loeb letile tagasi 423 krooni. Tema sõnul pani esimene uuel aastal poodi tulnud klient letile just Eesti kroonid. "Ostetakse nii kaardiga kui ka sularahas, aga tagasi tahetakse kroone rohkem," märgib ta.

Külitse poe müüjatar tunnistab, et aasta esimesel päeval oli arvutamisest pea päris paks. "Aga enamikus ostsid inimesed õnneks kaardi ja kroonidega. Kui mulle antakse kroone, siis annan vastu ka kroone, sest mitmekordse ümberarvutusega võib eksida," selgitab ta.

Suuri eurokupüüre müüjatar oma ihusilmaga näinud polegi, kuid vastu valgust ta neid ka vaatama ei pea. "Kui tuleb inimene, kel näpus 100eurone, siis soovitan tal kaardiga maksta. Mul ei ole võimalik seda raha kontrollida ja ei ole mul sellist summat ka tagasi anda," nendib ta.

Külitse poe juhataja Mari-Liisi selgitusel võib müüja praegu veel kroone tagasi anda.

Poodi stardipaketiga

Siis tuleb pühapäeval Külitse poodi Igor, kes peene mehena võtab ühe veini ja veidi suupisteid ning tõmbab taskust välja kilekoti euro-stardikomplektiga. "Pensipäeval 5. detsembril ostsin 800 krooni eest neli stardikomplekti. Mul ei ole kodus enam ühtegi krooni. Eurosid on nii palju, kui neis komplektides on. Aga kroonist on ikka väga kahju. Oma raha oli ikkagi," ütleb ta.

Viina ja söömakraami ostev Indur aga leiab, et vahet pole, maksad sa kroonides või eurodes. Temal on eurodega paremgi. "Käin Soomes tööl ja minul jääb edasi-tagasi raha vahetamine lihtsalt ära. Ja pealegi, mis vahet seal on – kaardi pistad ju samamoodi lugejasse, olgu sel kroonid või eurod," lisab ta.

Tartumaal Nõo alevikus A ja O kaupluses saame jutule Aivariga, kes seekord tegi oma ostud veel kroonide eest. Nõos elav Hilda pole eurosid oma ihusilmaga näinud. "Viimaste kroonide eest ostis lapselaps mulle lumelabida. Aga ega mul mingit hirmu uue raha vastu ole, kuna neid rahareforme on parasjagu läbi elatud. Mäletan veel esimese vabariigi aegset krooni, siis tulid venelased ja sakslased, vahepeale jäi 1961. aasta rahareform ja uuesti meie oma kroon. Eurole üleminek on mind mõjutanud nii palju, et pangas on paar eurosenti arvele juurde ümardatud," naerab ta.

(Õhtuleht)

Kultuuripealinnas kustutab janu Saku Õlletehas

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ametlik lauavesi on Vichy Classique ja kultuuriaasta mahe eripruul valmib eliitõllest Saku Kuld. Tallinn 2011 sümboolikaga lauavett ning kultuuripealinna ametlikku õlut pakutakse aastaringselt sihtasutuse Tallinn 2011 poolt korraldatavatel vastuvõttudel külalistele ja kultuuripealinna sündmustel osalejatele.

Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm kinnitas, et lisaks kultuuripealinna sümboolikaga eritoodetele osalevad Saku Õlletehase inimesed innukalt kultuuripealinna aasta erinevatel üritustel nii külaliste kui vabatahtlikena.

„Eesti vanima ja suurima õlletööstusena oleme võtnud oma südameasjaks arendada siinset toidu- ja õllekultuuri ning aktiivne toetus ja osavõtt Euroopa kultuuripealinna ettevõtmistest on selleks suurepärane väljund,“ sõnas Ärm.

Euroopa kultuuripealinna staatus ja tähelepanu keskmes olemine annavad nii Tallinnale kui Saku Õlletehasele võimaluse viia ellu julgeid ideid ning algatada uusi koostööprojekte, et jätkata innovatiivset ja uuenduslikku lähenemist kohaliku õllekultuuri arendamiseks.

Euroopa kultuuripealinna traditsioon on tänaseks andnud ligi 40 linnale võimaluse aasta vältel tutvustada oma isikupärast ja mitmekesist kultuuri miljonitele inimestele üle maailma. Täpselt 15 aastat tagasi kandis Euroopa kultuuripealinna tiitlit Kopenhaagen, mis on õllegigandi ja Saku Õlletehase emafirma Carlsbergi kodumaa.

Carlsbergi kontserni kuuluv Saku Õlletehas on 190 aastase ajalooga Eesti vanim ja suurim õlletööstus. Saku Õlletehas seisab õllekultuuri edendamise eest ning turgutab Eesti kultuuri nautlejaid Euroopa kultuuripealinna sündmustel.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks: