Kaunitarid tegid Medvedevi toetuseks striptiisi

Venemaa presidendivalimiste kampaania õhkkond läheb aina kuumemaks. Peaminister Vladimir Putini naispoolehoidjad võtsid oma poolehoiu näitamiseks riided seljast juunis, edastab Itar-Tass. Paar nädalat tagasi pesid poolpaljad naises autosid, vandudes Putinile toetust. Eile sai aga Venemaa president Dmitri Medvedev esimesed stripparitest toetajad.

«Medvedev on meie president» hüüdsid naised ja hakkasid presidendi ettepaneku nimel riideid seljast võtma. Medvedev tegi seadusemuudatuse ettepaneku, mille eesmärgiks on õllemüügi vähendamine avalikes kohtades.

Naiste sõnul on nende reklaamlauseks: «Vali meid või õlu». Naiste juures olid ämbrid. Vastavalt õllepurgi või –pudeli tühjakskallamisele ämbrisse, võtsid nad ükshaaval riideid seljast.

Medvedevi pooldajate sõnul on nad Putini pooldajatega sõbralikes suhetes. Need naisgrupeeringud on varem jalgpallimatši maha pidanud ning lähiajal lähevad tandemjalgratastega sõitma. Medvedevi pooldajate rühmituse juht Alisa Mestserjakova eitas nende kuulumist mingisse parteisse. «Tegemist on meie oma algatusega,» lisas venelanna. Samas ta paljastas, et enamik grupeeringusse kuuluvaid naisi teeb modellitööd.

Pildigaleriid näed siin

(Postimees)

Vaata lisaks:
Venemaa president võrdsustas õlle alkoholiga

Juunis kasvas õlle tootmine

Statistikaameti andmetel kukkusid juunis võrreldes maiga tööstustoodangu mahud peaaegu kõigis valdkondades. Suurim kukkumine oli kalatootmises, mis aga statistikaameti hinnangul on tingitud sektori sesoonsusest.

Ainsana kasvasid juunis võrreldes maiga tootmismahud puitlaastplaatide, ehitusplokkide ja õlle toomises. Samaks jäid mahud põlevkivi, jahust kondiitritoodete ja viina ning likööri-viinatoodete tootmises. Suurima languse tegid tootmismahud kalatööstuses (v.a konservid), kus mahtude langus võrreldes maiga oli 56%.

Statistikaameti tööstus-, ehitus- ja energiastatistika talituse juhtivstatistiku Lilian Bõkova sõnul on kalatoodete tootmine sesoonne tegevus, kuna kalapüük ja tootmine toimuvad kevadel ja sügisel. Suvel on alati madalseis, kinnitab ta. „Seetõttu ei saa praegu rääkida langusest, siin on tegemist vaid sesoonse faktoriga.

Teine põhjus juuni mahtude allajäämisel võrreldes maiga on juuni väiksem tööpäevade arv. Kui mais oli tööpäevi 22, siis juunis 20.

(Äripäev)

Vaata lisaks: Tabel, Leibkondade suurimad väljaminekud 2010

Restoranid-baarid tapavad Eesti turismi

Hiljuti kuulsime uudiseid à la Eesti turismilill on löönud õitsele, ristlussadamas peatub kuus laeva korraga jne.

Ühesõnaga, iga suvi külastab meid üha rohkem turiste. Paljud neist on tulnud ristluslaevaga ja veedavad siin mõne tunni. Vaatavad vanalinna, joovad ühe õlle ja ostavad matrjoška. Neid võib vaadelda kui maakuulajaid, käivad läbi ja viivad sõnumi kodumaale. Kui meeldis, siis soovitavad teistele ja tulevad ka ise hiljem pikemaks tagasi. Kuid mis sõnumi nad koju viivad? Tulge kõik Tallinna, siin on hea viieeurone õlu!?

Varssavi vanalinnas maksis eelmine suvi kallim õlu u kolm eurot ja odavam kaks eurot. Võrdeliselt olid odavamad ka pakutavad söögid. Sellega kaasnes üks ülioluline asi: lõbustusasutused olid lisaks turistidele tulvil ka kohalikke ning just see tekitas autentse atmosfääri. Tallinna tulevad reisisellid aga surutakse ainult teisi omasuguseid täis vanalinna ja sunnitakse tarbima igas riigis kas ajuvabasse või väga kallisse hinnaklassi kuuluvat jooki ja sööki ...

(lüh. Eesti Päevaleht)

Vaata lisaks:
Raekoja platsi hinnad ei peagi Lääne-Euroopale alla jääma
Soomlased viivad kodumaale meie poekaupa
Kas Tallinna terrassidel tehakse kogusega sohki?
Raekoja platsi kalleim õlletoop maksab 6 eurot
Välikohvikutes maksab õlletoop kuni 5 eurot

Nime keelamine tuli Saku Mahedale kasuks

Saku Maheda nime ümber keerlev melu tuli uuele tootele ja selle tuntusele kasuks, lisaks sellele sai tehas toetavaid tarbijakirju ja toetusavaldusi Facebookis.

Õlletootja pidi muutma õlle nime, sest euroliidu mahepõllumajandust reguleeriv seadusesäte lubab sõna «mahe» kasutada vaid ökotoodete puhul. Veterinaar- ja toiduamet tegi Sakule ettekirjutuse, et selline nimi ei lähe mitte.

Saku Originaal Mahedaga juhtunu ei olnud Saku Õlletehase turundusdirektori Kadri Ärmi sõnul turundaja seisukohast mingisugune tagasilöök. «Kuna koostöö ametkondadega oli väga hea ning me saavutasime mõlemale poolele mõistlikud kokkulepped, siis igasugune uuele tootele ette nähtud kommertstegevus sai plaanitud kujul jätkuda,» kommenteeris Ärm.

Tehas sai väga palju tarbijakirju ning Facebooki lehele «Päästa keelatud nimega õlu», tekkis lühikeseaja jooksul üle tuhande uue nimevariandi ja kogu tegevust saatis üleüldine aktiivne diskussioon.

(Postimees)

Vaata lisaks: Saku Mahedast saab Saku Ehe, Skandaalne reklaam - võitjate üle kohut ei mõisteta, Saku Õlletehas

Üllatus: Eesti õlu oli Kreeka korvpalliklubi sponsor

Martin Müürsepa ning Tarmo Kikerpilli endise koduklubi Ateena AEK üheks sponsoriks eelmisel hooajal oli A. le Coq'i poolt tehtav Viru õlu.

Eestis toodeti seda õlut Premium Extra nime all, mis peaks Eesti õllesõbrale meenuma kaheksanurkses püramiidikujulises pudelis tootena, kirjutab ajakiri Basketball.

Viru õlu logo oli näha eelmisel hooajal AEK mängijate pükstel ning platsi ääres. Järgmisel hooajal kahjuks Kreeka kõrgliigas Eesti õlut enam näha ei saa, kuna AEK on lähedal pankrotile ning kukkus madalamasse liigasse.

(Delfi)

EBG andmetel oli ta ka Alstare WSB peasponsor. Vaata lisa siit

Vaata lisaks: Viru õlu kogub Eestile tuntust, Baltic Beer Company

Miks Eesti ehitajad lõunapausil õlut joovad?

Soomlastele tundub kummaline Eesti ehitusmeeste käitumine, kes ostavad lõuna ajal poest õlut. „Siin nad käivad iga päev. Nädala sees ostavad õlut pudeli või paar, aga reedeti mõnikord rohkem,“ naeratab Helsingi Kamppi linnaosas asuva toidupoe müüja.

Soome ehitajate ametiühingu Uusimaa maakonna piirkonnajuht Vilppu Oikarinen ütles, et on teadlik sellest, et Eesti töökultuur on veidi teistsugune kui Soome oma. Eestlased ei pea seda ehk segavaks, kui tööpäeva jooksul võetakse üks või kaks õlut, kirjutab Helsingin Uutiset.

„Alkoholitarbimine ehitusobjektil on keelatud ja tööjuhatajad peaksid asjasse sekkuma. Sekkumine on siiski raske, kui õlut juuakse lõunatunnil väljaspool objekti,“ ütles Oikarinen.

Helsingis on tähelepanu äratanud ka mõnede Eesti ehitajate hoolimatu suhtumine tööohutusreeglitesse.

Paar nädalat tagasi kogunes Helsingis tänavanurgale hulk imestunud pealtvaatajaid, kes jälgisid, kuidas eestlased maja fassaadile tellinguid püstitasid.

„Jube oli vaadata. Nad ei eraldanud mingit turvatsooni, vaid vedasid metalltellinguid üles möödakäijate keskel,“ rääkis toimunut nägema juhtunu. „Nad sidusid suurte ja raskete torude külge nööri ja tõstsid. Torud kiikusid suures kaares inimeste peade kohal. Osa ehitajatest rääkis samal ajal mobiiltelefoniga.“

Tööohutusametniku Raimo Santikko sõnul ei taha ta Eesti ehitajaid laimata, aga fakt on see, et nendega juhtub rohkem tööõnnetusi kui soomlastega.

Samas öeldakse, et see, et just eestlased satuvad tähelepanu keskpunkti, võib tuleneda sellest, et nad on välismaalased. Välismaa ehitajad on Soomes suhteliselt uus nähtus.

„Alkoholitarbimine on Soome ehitusobjektidel praegu vähene võrreldes 1970. ja 1980. aastatega. Ma pole objektidel enam märganud, et alkoholi tarbitakse, vähemalt suurematel objektidel, kus tööjuhatajad kohal on,“ ütles Oikarinen.

(Delfi)