Kas hele või tume? Pilsner või porter? Üldjuhul piisab
paarist-kolmest küsimusest, et õlu tellitud saaks. Mida aga teha siis,
kui süda ja kõht ihkab midagi erilisemat? Siis võiks avastada mõnda uut
õllesorti, kuid millist? Aitame siinkohal kirevas õllemaailmas
orienteeruda.
Kõige üldisemas plaanis jagunevad õlled selle järgi, kuidas nad on kääritatud. Madalamal temperatuuril (8–12 kraadi) toimuva põhjakääritamise
tulemusel valmib niinimetatud toores õlu, mis pärast kääritamist jääb
laagerduma ning mille puhul lõpptulemuseks on lager-tüüpi õlu. Tuntuimad
laagriõlled on kerged ja vahutavad pilsnerid ning kangemad bock’id.
Enamik eestis müüdavatest õlledest on põhjakääritamismeetodil
valmistatud.
Teine kääritamismeetod – pinnapärmiga kääritamine –
toimub temperatuuril 15–25 kraadi ning on populaarseks saanud just
Inglismaal, kus valmistatakse sel viisil ale-õllesid. Veel on sellisel
meetodil valmistatud õlledest tuntud tugevama maitsega tumedad porterid
ja stout’id ning peamiselt Austrias ja Saksamaal pruulitavad nisuõlled.
Pinnapärmiga kääritatakse ka nisuõllesid, mille nimetus tulebki
sellest, et see on tehtud vähemalt 50% ulatuses nisulinnastest ja
ülejäänud osa moodustavad odralinnased. Weißbier’i nime all tuntud
nisuõllesid on nii heledaid kui ka tumedatest linnastest valmistatud
tumedaid. Nisuõlledest võib leida ka nii pärmisisaldusega häguseid
selitamata ja selgeid filtreeritud selitatud sorte. Tihtipeale
võrreldakse nisuõlle maitset just koduõlle omaga.
Lisaks kääritusmeetodile, tulevad peamiste õllesortide erinevad
variandid sellistest omadustest nagu kasutatavad toorained,
kääritamisaeg, humalasisaldus ja õlle valmistamise piirkond. Nii
valmivadki õlle erinevad alamsordid, nagu pinnapärmiga kääritatud kuiv
stout, kreem või iiri punane ale ning põhjapärmiga kääritatud Müncheni
hele.
Lisaks loetletud õllesortidele leidub iga jaotuse taga terve hulk
keerulisi õllenimesid: põhjapärmiga kääritatud lager-tüüpi Dortmund’ist
Maibock’ini ning ning pinnapärmiga kääritatud nisuõlledest Framboise’i,
Lambic’u.
Kliki pildil, et seda suuremana näha!
(A. Le Coq)
Vaata lisaks:
Estonian Beer Guide (sõnastik)
Õlu oma mitmekesisuses
No comments:
Post a Comment